Poleks osanud arvata, et MINA seda kunagi ütlen, aga…

… no oli seda eilehommikust lund nüüd siis vaja või?! 😦

Arge saage valesti aru… ma olen üldiselt All for snow. Aga seda siis, kui seda tuleks normaalse ilmaga normaalses koguses. 20cm lund ja ma oleks õnnejunnis. Aga praegu?! Mul pole TERVE TALVE jooksul isegi olnud põhjust kelku osta, sest pole olnud hetke, kus murulibled läbi “lume” paistaks. Prfff…

Ja see eilehommikune valge maa… see oli mõnitamine. 0,5cm läbimärga lund, mis lõunaks ära sulab, ei kvalifitseeru lumeks. Ja laupäeval oli asfalt juba kuiv! Kas te teate, kui tore see on, kui ei ole pori ja jääd ja suuuri veelompe/järvesid. Kas kuivus… või puhas lumi. Muuga ma ei lepi.

Täna hommikul oli asfalt KÕIKE MUUD kui puhtalumine või kuiv. Mul on selle tõestuseks ette näidata pilt, mis puhtusearmastajatele on vaatamiseks too disturbing, sest tekitab õudusunenägusid järgmiseks kuueks aastaks. Te vaid vaadake mu ilusat “puhast” helebeeži koeraraasukest (ja seda pärast tavapärasest lühemat jalutuskäiku):

photo

Tõmmunahaline Valentine

Käisime juhtkoerte Sõbrapäevaistumisel Ristiisa Pubis. EllieTheElephant leidis endale silmarõõmu, Matthiase:

photo 1   photo 4

Aga Koonule jäi vist südamele, et Matu sihuke tõmmu kutt on… et äkki talle ei meeldigi heledakarvalised pliksid. Niisiis tuli teha pisike tuuning, et ka brünetiks saada! (loe: 3 labradoriga hullunult pargis joostes, tundus kaval mõte vahepeal jooksu pealt külg maha panna :P….

photo

kiire koonujutt

Olen töökas ja pikalt ei blogi. Aga lahkelt lingin Teile lugemiseks ühe teise pika  ja toreda loo lillkapsastest, porganditest, turvameestest, Konsumist, paarist juhtkoerast ja muidu inimestest

Ja kui sellest veel on vähe, siis vaadake ühte liikuvat pilti kah, mille leidsin 🙂 :

Ja paigalseisvate piltide rõõmuks, ma hakkan instagrami taasavastama 🙂 Kuigi sealne galerii on küll totaalne koonualbum 😀 Aga mis ma teha saan, kui Temake kõige ilusam “asi” ümberringi on 😛 Kui ilm kenam ja Tartu kenam, on ehk lootust mõnele linnavaatele ka… aga lubadusi ei loobi.

ilmajutud-unejutud

Üleeile koduparki läbides tuli mul äriidee. Perefirma! Parki läbib üks rada. Kummassegi raja/pargi otsa putka, ühte T., teise mina ja uisulaenutus tööle! Laenutad parki sisenedes uisud, teiselt poolt väljudes tagastad need. Kes alguses ei oleks laenutanud, oleks mõne hetke pärast targemana tagasi pöördunud ja ikka laenutanud 😛

Eile poleks enam uiske laenutada saanud. Oleksime kummipaatidele üle läinud. Või kanuudele. Või parvedele. “Süstamatkad keset linna!” kõlab ju kutsuvalt, onju 🙂

Täna oleksime veesõidukid omakorda suusavarustuse vastu välja vahetanud ja Tartu maratoni lühimaasõiduetapi korraldanud… 400 meetrit pole küll profisportlastele suuskadel suurem asi etapp, aga minusugusele oleks vist kõva poole päeva töö 😀

Aga tänase lörtsisaju puhul polnud maa vähemalt porine, niisama märg. Niisiis saime pikalt jalgsi tulla. Koerlane püsis puhas-märg kuni lõpusirgeni, aga siinsel staadionil on suuuured veelombid. Nende vahelt oli küll edukalt võimalik mööda valget lund liikuda, aga seda siis, kui Sa ei juhtu olema veefännist retriiver. Sest kui juhtud, siis pead Sa liikuma keset veelompi ja siis seisatama, et teha kindlaks, kus on lähim järgmine suur veelomp.. ja siis jooksuga sinna lippama. Pisiasi, et porilombi nimi on PORIlomp põhjusega, ei mängi erilist rolli 😛

Aga porikattest hoolimata on ta niiiiiii Armas! ❤ vot.

***

Ps. Sellega tuli mulle meelde, et nägin öösel unes, et mul oli koeraks miski hagija/beagle-laadne koon, kellega kusagil järve-kaldal käisime. Ja seal oli järvejääs talisuplejate auk vms, kuhu koonlane ujuma otsustas minna. Ja meie T.-ga, täielikud tainapead, jalutasime niisama eemal… Kui Koonu tükk aega järgi ei tulnud, otsustas T., et läheb ootab autos ja ma lubasin vaatama minna, kuhu ta jäi. Ei ujunudki, hüüdsin augu kaldal ja solberdasin käega vees kuni vee alt temast kinni sain ja välja tõmbasin. CPR aitas. HUH! Ja siis ärkasin üles, unenäost väga häirituna. Brrr…

Ps2. Ma tean ka, mis ainetel unenäo-ideed tulid. Esmalt vaatasime eile-üleeile Top-Geari antarktika seikluseid ja talveolümpiat, kus õhukese jää peal sõitmine mingi põhiteema oli… lisaks vaatasin eile viimast vampside osa, kus Elena/Katherine Jeremile kunstlikku hingamist tegi…
Aga ikkagi. Vastik unenägu.

Ps3. Tegelikult ma rämedalt kardan jääd ja jää peale minekut, nii et päriselus ei tasu sel teemal preili EllieTheElephanti pärast muret tunda. Isegi siis, kui nüüd vahepeal külmad olid ja Emajõgi oli täis uisutajaid-suusatajaid-mootorsaanidega sõitjaid-koertega jalutajaid-koerteta jalutajaid, keeldusin mina sammugi jõele astumast. 30cm jääd, prff.. kah asi. Kuni jõgi põhjani jäätunud ei ole, seni ma seda ei usalda kah 😀 Jääteel autoga sõitmisest ei julgeks undki näha 😀

Ma olen viiner!

Jejejejeee, I´m the winner, I´m the winner!

winner

Ma ei võida tavaliselt kunagi, aga eilane kingiloos tundus ahvatlev, sest mul on näpud põhjas ja väldin pärlipoode nagu tuld.. aga samal ajal näpud sügelevad, et miskit meisterdada (ahjaa, üleeile meisterdasin.. külmikumagneteid 🙂). Aga nüüd ma võitsin! wupdiduu-dupdiduu!

Üldse, mul läheb viimasel ajal nii kahtlaselt hästi, et ma kahtlustan, et kohe kohe on midagi halba juhtumas. Ilmselt komistan ja kukun alla kõrghoone 100nda korruse aknast.. või libisen trammi alla vms. Mis need juhtumised ERITI halva õnne alla kategoriseeriks, oleks muidugi pisiasi, et Tartus on kõrghoonete ja trammidega kehvasti, nii et peaks ikka “vedamine” olema, et see juhtuks 😛

Aga loodame, et saan enne komistamist-libisemist kinkekaardi-nänni kätte ja meisterdada vähemalt 😛 onju

Kalendritüdruk :)

 Täna on T. sünnipäevapäev ja EllieTheElephanti nimepäevapäev (või vähemalt lähim eestipärane nimi kalendris)!
goldenRB1
Sünnipäevaõhtu plaanime muhedalt. Vaadata Top Geari seikluseid Aafrikas ja olla niisama ilusad. Mulle tundub igaljuhul tore plaan, loodan et härrale ka. Kuna ma olen vaene nagu rott, siis lahendasin kingituse-probleemi järelmaksuga kingi näol 😀 vms.. ehk siis tegin kupongiraamatu 12 voutšeriga, millega on saajal terveks aastaks rõõmu… ja saab ise valida iga kuu, millist kasutada soovib… massaaž, vabastus kodutöödest, õhtusöök väljas, maiustused jms.
Nimepäevalisele saagu esmalt kojujõudes käpapesu* ja siis maius. Ja kui  ta tahab, võib ka meiega TopGeari kaeda, ega me kadedad ei ole!

Mis nimepäevalist puudutab, siis kilkas Zdina mulle laupäeval niiitoreda uudise. EllieTheElephant on kalendritüdruk Kuldsete tõuühingu selle aasta kalendris!
Miss November 2014:
Kalendritüdruk

Naisss… Miii laikiii!

Kuna kalender on hullult haruldane, siis sain ka teise rõõmusõnumi sellest, et Zdina sebis mulle ühe eksemplari!
Kõigepealt koera.. nüüd koerakalendri… Zdina on nagu isiklik hea haldjas. Mida tahan, seda saan.
Muusas, Zdina, kas  Sa oled muidu spetsialiseerunud ainult koerateemadele? Sest mul on endiselt puudu üks NewYorgi reis, üks 2-toaline korter Tartus, üks Apple läpakas ja üks telekas :D… just sayin´ 😀
icc… ehk siis maakeeli tähendas see suurimaid tänusid!

***

* mis käpapesu puudutab.. siis…
teate ju, et on olemas kahte liiki inimesi: kellele meeldivad koerad ja kellele ei meeldi. Mulle isiklikult jääb küll see teine grupp mõistatuslikuks, et kas tõesti on selline asi ka võimalik.. aga kui vaadata ükskõik millise koera-uudise kommentaare, siis on selge, et nad on olemas. Võib-olla kui nad veedaks vähem aega arvutis kibestunud kommentaare kirjutades ja rohkem aega väljas päris-elus-koertega tutvudes, siis nad oleks teisel seisukohal.. aga see selleks.
Ilma-Taat (mitte segi ajada Kuuse-Taadiga) on ilmselgelt üks nendest, kes koeri silmaotsaski ei salli. Istub, pilvepiiril, kuri naeratus näol, silitab oma kassi (tegelikult mulle muuseas meeldivad kassid) ja loob homset ilma…
Sügisel ootasin, et lumi maha tuleks, sest siis saab pori-aeg läbi ja ei pea igapäevaselt koera pesemisega piinama. Ja saaksime taas hommikuti pikalt-pikalt jalutada. (Kodust tööle… porise ilmaga käime pool maad.. kodust kesklinna ja sealt bussiga, sest siis on koer tööle jõudes veel enam-vähem rätikuga puhastatav…) Kasvõi 1 miinuskraad oleks kena olnud, siis puri jääs ja elu lill eksole.
Ootasin novembri. Ootasin detsembri. Lumega oli nirusti ja külmakraadide asemel olid vihmased +5. No tere tali.
Ja siis tuli miinus! Miinus 25! Wupdiduu. Et koera käpad ja minu nina ära ei jäätuks, tulime ikkagi pool teed jalgsi, pool teed bussiga. Ja ootasin, et natu-natuke soojemaks läheks.

Läkski soojemaks. Tervelt kaks päeva oli normaalne temperatuur (-6) ja nüüd on lume asemel igal pool Emajõgi ja pori ja jää ja ööpäeva keskmine temperatuur mingi +3.

Oeh.

Ma ei virise laiskusest, et appi ma ei viitsi koera pesta ja kuivatada jne, aga Koonul endal on ka juba kopp ees sellest… ja tööl on ta ikkagi suhteliselt.. hallikat karva… isegi pool teed bussiga tulles ja rätikuga üle poleerides.

Oeh. **** suusailm ma ütlen!

**

Aga õnnitlused pidupäevalistele sellegipoolest 🙂

vigased pruudid

Käisime EllieTheElephandiga laupäeval raamatukogus koerteloengul (kus Koon 1 ,25 tundi järjest sügatud sai… olin päris kade, tahaks ka massaaži :D.. ja üldse oli tore 🙂) .. ja siis kõndisime koju. Pargis koonlane jooksis, pargist koju tatsas kõrval (aga ei longanud), kodus vedeles rahulikult köögipõrandal… ja siis avastasin, et põrand on verine. Spuuki. Esmalt mõtlesin, et wtf, jooksuaeg pärast kahte kuud?! Aga siis tsekkisin käpalise käpad üle ja üks neist oli katki… kusagilt talla alt käpapatjade vahelt vms, täpselt ei saanudki aru… ju miski oksa-jää-killuga vms kohtunud pargis.

Olles vana rahu ise ja säilitades külma närvi, haarasin rahulikult telefoni, helistasin üksükskahte ja palusin neil rutturuttu tulla ja käpp kipsi panna… lubasin ukse lahti jätta ja seni ise abivahendikeskuses käia, et ratastool rentida…
…või siis mitte…
… hoopis pesin käpa jooksva vee all puhtaks ja hoiame paar päeva jalutuskäikudel kesklinnast eemale, sest seal on teedel sool jms toredad kemikaalid, mis käpale haiget teha võiksid. Mis tähendab aga, oh traagikat, et ma pean üksi tööl olema 😦 Samal ajal kui Temake võib rahumeeli kodus magada… no teeb ikka kadedaks küll! Ja nii tühi on üksi 😦

Homse poolpäeva ta veel kodus sinisel lehel, siis lasen T.-l ta raamatukokku toimetada. Lugemiskoerad seal ju! 🙂

***

Aga et koer on peremehe nägu vms.. siis ilmselgelt on ka peremees koera tegu vms. Eile avastasin, et mu varvas valutab. Ja õhtuks oli paistes, mingi küüneäär on nõmedalt vms, kuigi ma ei tea miks nüüd äkki. Igaljuhul öösel iga kord kui varvas vastu tekki või lina läks, ärkasin valust üles. Ja seda ikka juhtus korra või paar… tunnis. Kui T. hommikul 5-paiku ära lippas, siis jäin ka ärkvele ja vaatasin seepe hoopis.

Seebid (uued) on ka üks pikem teema, millest rääkida, aga praegu pole selleks aega. Homme äkki. Või ülehomme. Hiljemalt reedel. Pole küll kindel, millisel… aga reedel :P.