hakkasin asjalikuks

Natuke kiire periood ja blogimiseks ülemäärast aega/energiat ei jää. Mõnest asjast siiski pajatagem.

1. Filmid.
See kunagi ühes postituses kiidetud 3-osaline dokumentaal “Inside the animal mind”… Vaatasime nüüd kõik kolm osa ära ja selguse huvides olgu öeldud, et jään endiselt seisukohale, et see on väga äge ja soovitan kõigile! 🙂

Tambuga kaesime ühel õhtul filmi “12 aastat orjana” ja teisel õhtul sarnast filmi “Teener“. Esimene neist korjas 3 Oscarit… Aga minu/meie meelest oli teine film palju parem! Nii, et soovitan hoopis seda, vot.

Nädalavahetusel astusin Fränky ja meha juurest läbi. Nemad, kes nad teavad, et ma olen nõrga närvikavaga ja ei kannata õudusfilme,  näitasid mulle südamerahuga filmi “The Uninvited“. See ei olnud neist eriti ilus. Näiteks ei julge ma enam kunagi ilmselt prügi välja viia :P. Eih, tegelikult oli see õuduka kohta päris hea. Mitte sihuke Saag/Mootorsaemõrvad/Mägedesilmad tüüpi film vaid pigem 6-meele kanti. Et point oli täitsa olemas. Aga filmi jooksul oli lots of disturbing images.

Täna hommikul kell pool kuus vaatasin “Switched at Birth”-i esimese hooaja viimase osa ära. Muidu on lahe sari, aga hooaja finaalosa oli natuke pettumus. Kuidagi, ee… tavaline osa. Ilmselt olen ära hellitatud Grey Anatoomia hooajalõppudega, kus alati mingi draama ja trauma ja maailmalõpp on, et jääd uut hooaega oodates vaevlema, et “mis nüüd edasi saab”… aga praegu ma ei vaevle eriti. Alustan hoopis vahepeal Carrie Diares´iga vahelduseks.

 

2. Hommikud.
Tavaliselt ma ei vaata tegelikult hommikuti pool kuus filme. Ainult kord nädalas või nii. Küll aga kõnnin ma hommikuti vara-vara tööle. Lihtsalt sellepärast vara, et Koonuga hea rahulik kõndida oleks. Vaadake ise pilti, kui ei usu. Kesklinna “melu”:

Aga hommikud on NII valged! Amazing. Kui veel nt nädal tagasi päikeselise ilmaga väljudes olin juba 1/3 teed läbinud, kui tänavavalgustus kustus.. siis täna tulin 10min varem välja, ilm oli pilves ja tänavavalgustus juba kutu. Ömeizing..

Ja hommikune kõndimine. Kui asfalt vähegi veest ei uju, üritan terve tee  (~4km) jalgsi tulla (ja kuiväga märg on, siis pool teed).
Oh kuidas ma ei viitsiks seda teha, kui Koonu poleks. Aga seltsis segasem. Ja Koon rõõmsam. Ja kui ma juba alustanud olen, siis tuleb mulle meelde, kui mõnus kõndida on. Esimene samm on raske :D. Räägivad, et jooksmas käimisega on  samamoodi, aga ma ei viitsi seda esimest sammugi proovida :P.

3. Nänn.

Realiseerisin nädalavahetusel Gusti jõulukingi. Pildil näha osa tulemusest (ehk siis need 3 pildiraami). Koonud raamides on vasakult vaadates: Ällu, Ellie ja Sid 🙂

Sain eile postkaardi Ukrainast (Kiievist) ja rahatähe+mündi ka. Suutsin vastusaatmiseks isegi Eesti sente leida. Eurosendid oleks ju igavamad.