Trillalla trullalla

Ma nägin täna emajões saarmast!  Kaarsilla juures 🙂

EllieTheElephant vahtis kaldalt haavunud pilguga, et miks see “koer” tohib partidega ujuda ja mina minna ei või?! 😀
Ja läks siis hoopis suure vihaga ja leidis IGA põõsa tagant midagi süüa Tööle jõudes olime põhjalikult riius… ärr

Aga varsti lepime jälle ära, sest ma pean oma koerateraapia mitmeks päevaks ette kätte saama, sest koon jääb T.-ga koju ja mina siirdun pealinna (õõõh) koolituma. Seega tuleb enne minekut ohtralt kudrumudru teha.

Sügisel otsisin ma Koonule kaelarätikut, eksole. Ideaalis helkuriga, aga otsisin ka tavapoodidest lihtsalt bandanat. Ei leidnud. Suure vihaga õmblesin siis ise.

Aga nüüd. Lähen mina Maximasse, ja mida minu vanad silmad peavad nägema? Riiulitäis bandanasid!

Tulemus on natuke ekstreemne. Suure hirmuga, et mine tea, millal järgmine kord neid poest leian, tulin tagasi varuga pikaks ajaks:

Aga ei ole tarvis muretseda. Ma ei plaani temakese riietamist kaelarätist kaugemale viia (v.a. teraapiakoeravest). Ei osta talle politseikostüümi ja stripparikostüümi ja ämblikmehekostüümi jms kõik sülekoertele saadaval on 😀

Paar pilti neist suurema versioonina lajatasin Flickr’isse ka üles.

Pilte tehes avastasin, et mu fotokas on talvega aeglaseks jäänud 😦 St. pildi teeb kiirelt ära, aga ekraanile laeb seda mingi 5 sekundit või nii. Kas mõni targem laps teab, milles häda võib olla? Fotokas endas (Nikon D60), Objes (Nikkor, 50mm) või SD kaardis?

Koonu pildistades tahaks teinekord peale esimest klõpsu pilgu peale visata, et kas pilt ei tulnud ehk liiga hele/tume vms.. aga kui ma see 5 sekundit ootan ja tühja passin, on proua koer tõenäoliselt juba asendit vahetanud. Mjäu.

Ahjaa, viimane asi veel koonuteemal… Mingi puu (kuni lehed veel päris “valmis” pole, ei oska ma enamikku puudest tuvastada) õitseb hetkel… ja loobib laiali pisikesi kauna-moodi kollaseid kleepuvaid kesti. Arvake ära, kas koerlane lamas eile poseerides selle puu all või jaa? Arvake ära, kas tema ilusad kollased karvad olid pärast seda kokkukleepunud ja kollaselaigulised ja neid kaunakesi täis või jaa? See polnud tema süü muidugi, hoopis kahju oli tast, kui sodi välja kammida üritasin. Vaeseke…

***

Käisin nädalavahetusel Hoséphi sünnal. Esmalt käisin Ellie ja Dzännuga Kassitoomel patseerimas…

Kuna VäikeFränky tagajalg kipsis on, siis on ta ise praegu närb jalutaja. Härra Koera ei jalutanud. Ta on tugev nagu loom ja mina nõrk nagu kolmepäevane hiir.

Fränky oli kokanud ahjukala ja-kartulit (nämmm)… Sõime, vaatasime Wremjat ja filmi “College road trip“. Kui kell hakkas keskööle liginema, tuletas mu keha mulle meelde, et ma ärkasin 4.45.. ja olin party-pooper.. ajasin koera üles ja tatsasime koju.

Nägime Kastani tänaval tuhkrut üle tee jooksmas. See on Tartus teine kord kui mõnda kohtan. Metsloomade linn, nagu näha :D, tuletades meelde selle postituse algust…

Nädalavahetusel pidi Ch. ennast külla seadma. Aga oli laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas ja ei tulnudki. Mis tähendas, et mul ei olnud motivatsiooni midagi teha, sest mul polnud kindlat põhjust, miks ennast liigutada. No okei, koeraga pikki jalutuskäike käisin tegemas (ja kuigi olin soojemalt riides kui 99% teisi inimesi, köhin nüüd uhkelt nii, et kopsutükid lendavad. Kreit!).. .aga jalutamast tulles kobisin uuesti pidžaamasse ja voodisse filme vaatama 😀 Vaatasin ära näiteks “That Awkward moment” ja “Remember Sunday” ja “First look inside Fukushima nuclear plant” ja “Two Weeks notice” rääkimata siis Grey anatoomiast, Originaalidest ja Vampiiripäevikutest.

Koonlane ei hiilanud ka eriti energia ülejääkidega:

Ahjaa. nälg, see liikumapanev jõud, viis mind siiski vahepeal poodi ka. Tegin endale siis õhtusöögi ühele: pool kilo liha ja kausitäis kodujuustusalatit. Nämmmm…. Pärast kausitäie popkorni kah soolaseks magustoiduks…

Ja thats it, pretty much. Nautige nüüd mu koolituspäevade jagu rahu 🙂

re-e-e-e-e-e-eeedeeee (-:

Nagu mu instagram kilkab, on kevad täies hoos. Mis siis, et hommikuti on miinusüks ja tulen tööle talvejope, mütsi, salli, kinnastega 😀 Olles viimased paar aastat järsku kevade vastu allergiline, siis närin rõõmsalt allergiatablette. Või vahel ei näri, kui need maha unustan. Siis köhin, aevastan, jooksen silmavett ja nuuskan nagu põeksin seagrippi vms. Whole lot of fun! 😀

Olen mitu kevadet sama ravumit tarvitanud. Ja üleeile ütles esimest korda apteeker, et “see võib unisust tekitada ja sellepärast võetakse vahel õhtuti“. Aitäh. Ütle seda kõige kergemini mõjutatavale inimesele maailmas. Aitäh! Arvake ära, kas ma käin nüüd ringi üheksakümmend korda unisemana kui varem või jaa? Aaargh…

Täna on Hoséph´il sünnipäevapäev. Lasin siis varahommikul teda Fränky ja sõprade poolt lausa raadios õnnitleda. Helistasin talle 5min ette, et ta üles ja kuulama ajada. Telefon oli väljas Helistasin siis VäikeFränkyle. Kaks korda lausa. Ei vastanud. No on tõpranahad. 6.45 on päike pooles taevas ja nemad ei suvatse telefonilegi vastata. Prfff. Õnneks lohutab mind pisut teadmine, et VäikeFränkyl on mingi foobia vastamata kõnede vastu ja nüüd on ärgates teda vähemalt kaks vastakat ootamas. Paras! Prfff.
Õhtul astun sünnipäevalapse juurest läbi ja edastan sõimu hommikuse magada-julgemise eest personaalselt. Kingituse annan ka ära. (Kui Sa nüüd Hoséph oled, siis ära palun ava järgnevat linki). Kingiks on see. (See roheline, mitte kuldne 😀)

Mõni päev tagasi uurisin, et kas originaalDVDsid kuidagi rippida saab arvutisse. Dzeik soovitas (või, noh, tegelikult soovitati Dzeiki kaudu… aga mul ei ole soovitaja jaoks veel sobivat hüüdnime blogisse… ideid?) mulle ühte programmi, mille T. arvutisse sikutasime ka. Aga kui see rippima hakkab, siis jookseb kokku ja paneb proge kinni. Proovisin erinevate filmidega. Prffff. Niisiis, teisi progesoovitusi? Või hulle vabatahtlikke, kes sooviks minu eest mingi 15-20 DVDd ära rippida? 😀 Sealjuures te ei tohi faile endale jätta, mõistagi, sest see oleks ju filmi loata levitamine… Aga võin tasuks pakkuda… ee… ehhee.. no vot… ehh… hmmm…  šokolaadi?

Lugesin blogisse tulnud spämm-kommentaare. Vahel ikka tsekin need üle, sest kunagi ammu näiteks Anni omad läksid otse sinna. Enam pole päris-kommentaare spämmboksi läinud. Aga väga tujutõestev lugemine. Kõik “kommenteerijad” kiidavad mu blogi meeliülendavalt. Küll on ilus taust, küll räägin kaunist juttu (mis siis, et kommentaarid on inglisekeelsed ja postitused eestikeelsed) jne. Kommenteerijate nimed on ka täpselt minulikud, ehk siis muidugi tahan ma nende koduleheks märgitud netilehti klikata siis ju 😀 “Dog Obidience Training” ja “Fasebook adult sex site” näiteks. Kutsuvad ju 😛
Ps. Ei tasu siiski muretseda, ma olen äärmiselt närb kahtlaste linkide klikkija. Isegi sõprade saadetut ei usalda 100% 😛 (i´m psaiko, ainou)

Ja last, but not least. Kui see 100 Happy Days projekt läbi saab (lõpuks 😀), ehk siis umbes 2 kuu pärast. Siis tahaks seda “30 Days PhotoChallenge”´t  teha.

Näis, kas 2 kuu pärast meeles on, et tahtsin. Või kas siis veel tahan üldse. Sest juba see 30 õnnelikku päeva on üsna frustreeriv värk 😀 Mõni päev on iiizibiizi, aga näiteks täna..  Mul pole kõige hallimatki aimdust, mida ma postitan. Ma ei saa ju lõpmatuseni ainult Koonu ja kevade pilte postitada, onju. Kuigi Koon rõõmustab mind niikuinii iga päev, aga siis ma oleks pidanud projekti kohe alguses nimetama: 100+ õnnelikku päeva Koonuga vms. Muuseas, 5. mail saab juba 7 kuud Koonurõõmu! (Proovisin Exceli DAYS360 funtsiooni abil arvutada, mitu päeva see kokku teeb, aga too pakub mulle järjekindlalt 0. No ei usu.)

Aprillihommik

This slideshow requires JavaScript.

This slideshow requires JavaScript.

DVDde rippimine arvutisse.. how?!

Tere tarklapsed. Olete lahkelt aitama oodatud.

Mul on:
1. Grey Anatoomia mitme hooaja DVDde kollektsioonid ostetud.
2. Arvuti DVD-lugeja vussis. (Mingi jura regioonidega ja ta ei vaheta neid ja jookseb kokku jne)

Ühesõnaga. Ma tahaks T. arvutis need DVDd arvutisse tirida ja siis kõvakettale tõsta ja siis ise vaadata. Sama tahaks tegelikult DVD riiulist veel nii mõnegi filmiga teha.

Aga kuidas? Kas on olemas mingit tasuta proget, mis originaalDVDsid rippida lubab? Mul ei ole mingit plaani neid filme/Greysid siis kuhugi torrentilehtedele üles laadima-levitama hakata. Tahaks lihtsalt ise vaadata 😦 Aga praegu istuvad mul riiulis ja muudkui mõnitavad. Urr.

” Kohvis on kofeiini konsentratsioon märksa kõrgem kui karastusjoogis.”

Voi pele. Nooou…. Mina olin kindel, et Kelluke või Fanta või Tarhun sisaldavad rohkem kofeiini, kui kohv… Iga kord, kui uni peale tuleb, joon Kellukest.. ja näe, uni ei ole siiani ära näinud… see selgitab nii mõndagi. Artiklis võib tõeterasidki leiduda.

Aga tegelt, mis kohvi puudutab, siis ma joon hommikuti ühe tassi (rohke piima ja suhkruga)… üldse mitte Gilmore´lik 😀
Näide Gilmore Tüdrukutest:
Lorelai: [Suurt kohvitassi Lukele ulatades]: “Please, please please, Luke??”
Luke: “How many have You had today?”
Lorelai: “None!”
Luke: “Plus…?”
Lorelai: “…Five…”

Väga ebatervislik eksole. Aga kõik head asjad ongi ebatervislikud ja kui on valida, et kas süüa/juua seda, mille järgi isutab ja elada õnnelikuna, aga kümmekond aastat vähem… või püsida pingsalt üdini tervislikuna ja olla õnnetu iga kord, kui näed teisi söömas/joomas salaamit, juustu, friikaid, karastusjooke jnejne, aga elada veits kauem… Siis ma vist valiksin selle õnneliku, aga lühema…
Sellegipoolest ostsime T.-ga minu lahkel soovitusel miski loodusliku hambapasta. Kallim, kui mittelooduslik kraam. Täna õhtul peaks see lõpuks otsa saama, Jumal tänatud. Tavaline hambapasta juba ootab ja ma ei jõua selle kasutamist ära oodata 😀 :D. Peale selle, et see looduslik on rõveda maitsega ja muutub suus mingiks imelikuks puruks mis hammastele kleepub, nii et ka hambapastast lahti saamiseks tuleb harja kasutada… ei puhasta ta küll hambaid.. ja mu igemed on punaseks muutunud :S (Peaks vist hoopis kasutama seda TUNDLIKELE hammastele mõeldud TUNDLIKE hammaste hambapastat, mida reklaamib…) Ühesõnaga, ma küll usun, et on ka looduslikku kraami, mis normaalne on… aga ma eelistan siiski edaspidi seda traditsioonilist. Aitäh.

Niisiis. Pikad pühad olid vahepeal.

Käisin töökaaslastega lauamänge mängimas ja siis Tartu ööelu piilumas. Päris tore vaheldus.

Jõudsin Potteri raamatutega neljanda osa poolepeale ja panin oma helendava pusle kokku.

Lisaks kaesime T.-ga “Laula mu laulu” viimaseid osi. “Nädalavahetus Kanal 2-ga” ja “Palume Lavale” jätsime seekord vaatamata, sest viimased saated on juba algusega võrreldes jamamaks muutunud.. ei raatsi siis netimahtu kulutada (sest netipulgaga on see ju piiratud :S)

Käisime Koonuga Anne Kanali ääres pikalt patseerimas. Kui Sõpruse silla juurde Koerte platsile jõudsime, nägime vaid, kuidas kõik teised mänginud koerad koduteele asusid. EllieTheElephant sai nukralt üksinda mängida.

Õnneks sai Koon üleeile vähemalt kahe väikese Norwichi terjeriga mängida. Nupsikud. Aga kobakäpp, nagu EllieTheElephant on (minusse), suutis ta oma käpa “pöidlaküüne” kohalt katki teha. Valus ei ole, teda ennast ei häiri ja nähtavaid probleeme enam ei ole, nii et vast paraneb ära kenasti 🙂

Värvisime mune. Selgus, et värvid, mida omasime olid kräpp suht. Sellest ka see kunstianne tasemel 3-nädalane-šimpans. Aga mulle meenus täna, et ma ei söönud munadepühadel ühtegi muna. Veider. Sõin hoopis muffineid, mis olid väga head. Ja tacosid, milles olen pettunud (nii kõvad ja ebamugavad söömiseks… prf)

Pühapäev oli suur koristuspäev. Tööl oli sel nädalal minu koristusnädal, mida alustasin esmaspäeval suurpuhastusega oma kabinetis. Nii et pühapäev sobis nädalat lõpetama kenasti. Sulatasin/pesin külmikugi ära, sest jäässe ei mahtunud enam midagi 😀 Ja kraanikausi pesin ära. Peegleid küürisin ja tavapärane tolmuimemine ka mõistagi jne. Ohküllmaolenikkatubli.

Sain T. nõusse, et ta minu Liisi vms oleks. Ehk siis saan endale uue lisakõvaketta ja maksan talle selle järelmaksuga. Poest järelmaksuga tuleks juurdehindlus muidu koletu. Aga nii eelmine kõvaketas (ainult 320GB), kui arvuti (250GB (?)) on täiesti ääääreni täis juba. Nüüd on mul siis 2TB ruumi. Wow. Tegelesin eile ja jätkan täna-homme siis ka eelmise kõvaketta ja arvuti koristustööga 🙂 Kogu kraam uuele ja siis filmid (ja muusika?) sellele pisemale. Sest pisem on ühtlasi kaasaskantav ja lihtsamini ühendatav, nt ei vaja ise elektrit eraldi jms, et seda siis tihedamini kasutada saaks. See on mõistagi aeganõudev, sest failide kopeerimine võtab tunde, sellise kogusega.
Ühtlasi on mul ka üks arvutialane küsimus, aga ma teen selleks uue minipostituse kohekohe, sest muidu ei leia targad inimesed seda siit möla vahelt üles. (See oli nüüd siis äärmiselt peen vihje, et Sina, kes Sa lugemisega siiani jõudsid, ei kuulu ilmselgelt tarkade inimeste hulka 😀 😀 😀)

Aga teate? Väljas on kevad! Nii tore 🙂 Jättes välja selle, et MJ lubab kolmapäeval lahkelt öökülma…

Ja lõpetuseks kaks videot ka.. Britain´s Got Talentist. Ilmselt olete nähenud ka juba…

 

2-PICs

Kõlarid vajalikud. Inglise keele oskus vajalik. Vaata lõpuni (mitte ära keri lihtsalt lõppu).

viimaste aegade otsingusõnu

Hoiatus. Pikk ja igav postitus buudjet.

Niisiis. Esmalt. Viimastel aegadel on mu blogisse jõutud järgmiste otsingute läbi:

– seeni xxx hot:
Ma ei oska midagi kosta. Porri kuumade seentega? Seenesupiporno?

– m.saadi jutukogu:
populaarne, varemgi esinenud otsingusõna. Kahjuks ei oska öelda, mis juttudega tegu või kas on ka hää kraam.

– kas raamatus rasmus, pontus ja lontu on bernhardiin:
Ei, Rasmusel oli pisike taksikoer. Bernhardiin Pootsman oli Tjorvenil raamatus “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”. (Mooses oli hülgepoeg)

– tulbid ja bonsai taust:
Taustapilti vaja? Ma küll üritasin, aga ei leidnud ühtegi, kus nii tulbid kui bonsai mõlemad peal oleks… Piltidel oli üks või teine, eraldi. Okeiokei, ilmselt mõeldi seda head lugulaulu “Tublid ja bonsai” … mida taustaga mõeldi, ei oska öelda… aga nii muusikud kui loo autorid on antud lingi all kirjelduses olemas…

– mis maksab tahvelarvuti parandus kui kaart jäi kinni ja klemm läks katki:
Pole aimugi. Alustuseks pole mul tahvelarvutit. Teiseks pole sellel tahvelarvutil, mida mul ei ole, kunagi sellist häda juhtunud. Ja kolmandaks pole mul niikuinii raha, mille eest seda siis parandama oleks pidanud… või mille eest üldse tahvelarvuti osta.

– c vitamiini kogus pomelos:
Suur. Nagu ka pomelo ise. Ma lihtsalt pean siinkohal ka mainima, et pealegi on see niiiii maitsev :P. Lisaks rohkele c-vitamiini sisaldusele sisaldab ka keskmiselt kaaliumi.  Ja vähe kaloreid, kui see kellelegi tähtis on…

– joonistatud jooksev koer:
Ikka saab. GIYF youknow. Kas eelistaksid lihtsamat või raskemat versiooni muidu? PS. Hea, et jooksuajal koera joonistust ei otsitud…

– koonu rihmaga harjutamine:
Koonurihm võib ohtlik olla, et Sa teaks… Kui koer ikkagi tirib ja järsult tõmbab, siis võib kaelale korralikult viga teha… aga eks Sa ise tead… Sellegipoolest soovitan esmalt proovida Cesari meetodit, et tõsta tavaline kaelarihm (või retriiveririhm) kaela üles ossa, kõrvade alla. Töötab imeliselt.

– ö tähega poisinimi:
Kui välja mõtled, ütle mulle ka. Ma tahaks ka teada. Äkki Ösel sobiks mõnele elupõlisele Saaremaa fännile? 🙂

– elutõed:
Võta aga Murphy seaduste kogumik kätte ja hakka lugemisega pihta. Tõdesid rohkem kui rubla eest.

– katani:
Mul näiteks on olemas Katani Asustajad ja laiend Meresõitjad. Puudu on veel Linnad ja Rüütlid, aga kahtlustan, et seda polegi veel sobivat versiooni Katani uuele väljalaskele välja tulnud veel.. kahjuks.

– karupoeg puhh tsitaadid:
Tahad raamatu omi või märkmiku omi (neid vist(!) raamatus ei olnud…)?
Esmalt siis raamatust:
* “On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall.”
* “”Puhh!” sosistas ta. “Jah, Notsu?” “Ei midagi,” vastas notsu haarates Puhhil käpast. “Lihtsalt tahtsin kontrollida, et Sa olemas oled.””
* “Miks sa mind kiusad?” vihastas Puhh, “Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?” (Notsule).
Ja siis märkmikust:
* “”Vahel leban rohus ja mind ei ole üldse näha,” pobises eesel. “Ja maailm on nii kaunis! Aga siis tuleb keegi ja küsib: “Kuidas sa end täna tunned?” Ja kohe selgubki, et kõik on halvasti…””
* “”See ei ole tõsi, et ma muusikat ei armasta!” hüüdis eesel. “Mulle meeldib laulda, kuid minu laulmine ei meeldi paraku teistele…”” (Kõlab nagu VäikeFränky).
* “”Jänes, kas sa oled seal?” hõikas Puhh. “Mind ei ole!” vastas hääl ukse tagant. “Aga millal sa koju jõuad?” “Ei tea,” vastas hääl: “Ma ei küsinud!””
* “”Pusasid ei ole olemas!” rahustas Christopher Robin Notsut. “Ja nad ei söö Notsusid.” “No jah, seda ma tean!” lausus Notsu väriseval häälel. “Aga ma ei tea, kas nemad ise ka seda teavad…”
* “”Puhh, mul on kahju,” lausus Kängu nukralt, “aga minu rohukapis ei leidu šokolaadikooki kirssidega. See ei ole ravim!” “Ei ole või?“ imestas Puhh. “Kummaline… Aga mind aitab see ju alati!””
* “Päike piilus aknast sisse ja koputas sellele oma kuldse sõrmega. “Sellist kokkulepet polnud,” pomises Puhh ja tõmbas teki veelgi sügavamale üle nina. “Eile tõusin, homme tõusen ka, aga TÄHA EI TÕUSE JA KÕIK!!!””
* “”…ja siis ma kukkusin puu otsast alla. Sel ajal kui ma muuskui allapoole langesin, tundus mulle, et oskan lennata!” lausus Puhh. “Aga mis siis sai, kui olid juba alla kukkunud?” küsis Ruu. “Siis mulle enam nii ei tundunud,” lausus karupoeg nukralt.”
* “Ruu istus vannis ja puhus ninast seebimulle. “Aitab küll, kullake!” lausus ema. “Hüppa välja! Oled juba üleni kortsus ja vaata, kui must on vesi!!” “Fui!!!” oli Ruu kohe nõus. “Miks sa mind mustas vees vannitasid?”
Ja huumorihetk samal teemal:
foorumis: “Tervist! Kust netist või millisest raamatust võiksin leida Puhhi lahedaid aforisme sõpruse teemal????”
esimene vastus: “millisest raamatust????????? issakene. Muidugi raamatust “karupoeg puhh””

– põõsatagune:
Tänase näitel… võib sisaldada mingi idioodi kükitamist varjulises kohas, milles mõni arvab heaks püherdada…

– nuudee ass ppic:
Nonoh, juba ainuüksi idee võttis käed värisema ja trükivead hüppasid sisse? Guugelda edasi, siin tagumendipilte ei ole…

– ellie the elephant:
Awww, Koon on kuulus! Jah, oled TÄPSELT õiges kohas!

– mis hõlbustab sõitmist sõidukite reas:
What? Ee.. näiteks sõitmine… sõidukiga… sõidukite reas…

– mälu arendamine eelkoolikutel:
Ma olen küll järelkoolik, aga vajaks seda ka HÄDASTI! SOS!!!

– seksi jutte:
50 halli varjundit… esimene osa.. teised kaks on jurad suht.

– segane keel:
vene keel näiteks. Esperanto ka vast. Mandarin äkki…

– näguderaamat:
Facebook [Face – nägu, ingl. k.; book – raamat, ingl. k.] Vt. ka “Näoraamat”, “Lõustaraamat” “Feiskar”; “Feiss”; “FB”

– vahtramäe emil:
Jäi mul pooleli… aga on kirjutatud siis, kui Astrid Lindgran haigele lapsele ajaviiteks lugusid välja mõtles.

– mobiili äppid:
Sellest olen varem bloginud ja peaks millaski uuesti blogima. Toredaid vidinaid on ikka olemas.

– viber mida arvata:
Kõned, kui just mõlemad wifis ei ole, on sellega katkendlikud. Ja Symbiani telefonidel saab ainult sõnumeerida. Aga päris okei, kui imessage või whatsapp puuduvad, vahel ikka kasutan.

– sülekoer 2014:
Ilmselgelt mitte Bärri 😛

– tere hommikust
Tere pärastlõunat. Mind huvitab hoopis, et kes guugledab lihtsalt lampi “Tere hommikust”? Miks ometi? Miks?

– klaviatuuri seletus mac:
Mu klaviatuur on täiesti tavapärane, tänan küsimast 😛 Aga, et ma kahtlustan, et mõeldi mõnda Apple toodet, siis keegi hea inime ei ole mulle senini ühtegi maci läpakat ostnud ja mul ei ole nende klaviatuurist seega õrna aimugi. Kahjuks. Niuks 😦

***

Raamatujuttu:

Lõpetasin 50 varjundi kolmanda raamatu ära. Lugemine suht venis, aga läbi ta sai. Esimene raamat oli väga hea ja jätab mulje, et ootaks juba, millal järgmisi lugeda saaks. Aga ärge laske end ära petta: teine ja kolmas osa on suht jurad 😀 Aga noh, film võiks ju ikka välja tulla.. Ian Somerhalderiga peaosas 😛

Pühapäeval läbisin Harry Potteri esimese raamatu.  Eile teise. Homme vast kolmanda. 🙂

***

Hetk eilsest aka Kuidas Mac oma rumalusega hiilgab:

–  T: “Oo, John McCane on Eestis.”
– Mac: “See “Visa Hinge” tüüp?”

Piinlik. Aga McCane lihtsalt kõlas nagu McClane… ja, jah, ma tean küll, et McClane on tegelikult Willis.

ujumishooaeg on alanud

Mac oli hommikul kohutav loomaomanik ja sundis vaest koera jões ujuma. Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama.

Peale suplust kappasime kiirel sammul sooja tuppa. Jõudsin siia üsna märja koeraga. agu reedab ka vaibale jäänud jälg… mis meenutab pigem.. lambakoera:

Ma olen üliharva kuri. Täna sai isegi Koon aru, et ma olen kuri. Käitus nagu tuppas***unud kass.. või noh, pigem nagu s**aspüherdanud koer. Ärrr.

Nüüd on mu ruum täis märja koeraja jõemuda lõhna ja ma ei ole eriti õnnelik. Kui päev otsa vastu suudan pidada, siis saab õhtul sooritada korraliku sügavpuhastava pesu.

Ärr.

***

Ps. Ärgem siiski saagem valesti aru. Ma ei vahetaks Koonlast hetkekski kellegi/millegi muu vastu. Aga see ei takista mul vahel(väga)harva kuri olemast.

PS2. Täna oleks Ällu 14s sünnipäev 🙂 Väike näljane nupskin 🙂

Only the stars… (8)

Macil oli küll äärmiselt tore lapsepõlv, aga mitte ku-na-gi ei saanud ma olenemata lunimisest endale teleskoopi (sest need olid ja on rämekallid) ega ägeda pildiga voodipesukomplekti Hobby Hall-i kataloogist (sest need olid rämekallid… ja nii fäänsid, et mujal selliseid ei näinudki kui katloogipiltidel 😀)

Ja ma olen siiamaani nende puuduste üle traumeeritud, ilmselgelt 😀

Teleskoopidest. Siiani tahaks. Siiani ei saa endale lubada. Saaks vb kusagilt Hiina mänguasjapoest ühe väikse luubiga vidina, mis oleks lahjem kui teatribinokkel… aga päris teleskoopi ei saaks. Aga tähti vaadata meeldib sellegipoolest. Mitte, et ma nüüd eriline täheteadlane oleks. Kergelt tunnen ära vaid Suure ja Väikese Vankri, Põhjanaela, Orioni, Cassiopeia, Sõela… ja Kuu :D. Planeete olen ka kiiganud, aga pole kunagi 100% kindel olnud, milline 4st Maale palja silmaga nähtavast planeedist see parajasti on, kuigi kahtluseid on olnud.. Marsiga on lihtsaim 😛

Aga nüüd avastasin ma ühe üli-ägeda äppi! SkyView Free. (Täpselt hea aeg avastamiseks muuseas, nüüd kus ma pmst valges magama lähen ja valges ärkan 😀)…
Või, noh, mul on ka varasemast teine äpp, nimega Sky Map, aga uus meeldib mulle paaalju rohkem. Kuidagi ilusam ja lihtsam ja loogilisem. Ja mis mulle eriti meeldib on see, et kui Sa jõuad mingi tähtkujuni, siis ta näitab lisaks tähtedele ja tähtkuju nimele ja tähtede nimedele ja lisainfole jms ja tähtede asetusele korraks ka tähtkuju pildina vms. Noh, et kui teistes äppides näed Sa ntx Orioni tähtede seisu ja mõtled, et selge.. see on miski…eee.. liivakella meenutav (kui Sa just mujalt pole kuulnud, millega tegelikult tegu on)… aga see äpp näitab korraks ka “päris” kontuure… ehk siis kilbi ja mõõgaga sõdalast.

Nii sain ma üleeile targaks millegi võrra, mida ma tõesti varem ei teadnud. Aga ma millegipärast kahtlustan, et kõik teised inimesed teavad ja ma olen ainus tobu 😦 (Aga miks Te siis varjasite seda minu eest? Miks Te mind varem ei harinud, ah?!) Ehk siis “Väike Vanker” on tegelikult tähtkuju nimega “Väike Karu” (Ursa Minor), ehk siis pmst Karupoja keha on see vankriosa ja sang on pikk saba, Põhjanael istub kenasti saba otsas…  Ja “Suur Vanker” on tegelikkuses osa tähtkujust “Suur Karu” (Ursa Major). Samamoodi saba ja pmst tagumik… Mida ma varem ei ole osanud otsida, on see, et vankri tagarataste juurest saavad alguse karu tagajalad… ja eest servast pea ja esikäpp. Wow.
 

***

Siis see minu teine lapsepõlve-puudujääk. Pildiga voodipesu 😀 Mul on nüüd roosa Hannah Montana pildiga voodipesu 😀 irw (vahepalaks: ma lugesin Kikuriinu FBst, kuidas tänaapäeval ei ütle enam keegi “irw”, ainult vanad..)… Kuna voodipesu pole kunagi liiga palju ja see oli MAximas allahinnatud 16lt 4le eurole. No selle hinnaga oleks ma nõus kasvõi ämblikmehe voodipesus magama 😛  Hannah Montana vastu pole mul iseenesest midagi, seepi piilusin ka. See, et tsikk nüüdseks hulluks läinud on, on juba teine teema..
Aga T. ohkis küll, kui eile voodipesu vahetasin, et “appi, ma magaks nagu 12-aastasega”… mis iseenesest on ju VÄGA hea märk, et ta selle üle ei rõõmusta 😀

Ps. Tekk oli kortsus, sellepärast ta nägu jäi natuke..eee.. viltune 😀

***

Ja last, but not least. Käisime Koonuga ühel õhtujalutusel kahel kassil külas.

Day 27-30

#100HappyDays

Day 27: Laulud (hääled?) minu peas.
Teate seda tunnet, kui mingi laul peas muudkui ketrama ja ketrama hakkab ja te lõpuks seda lugu vihkate, aga ikkagi kuulate? Nu vot, Curly Strings´i “Kauges külas” on just üks neist…. arghhh@”saaaaadaaaa pruuuuniiiiks, teiseks juuuuuniiiiks”… peaks vist kuulama jälle…

Day 28: Mida vanem eit, seda roosam MaximaSoodushinnagaPapu.
10 euro eest rõõmu maailm. Ps. Need Maxima jalatsinumbrid on ikka huvitavad.. salamahti olen üleöö 38-39lt 41ks kasvanud 😛

Day 29: Grüne
Instagram ei muutnud seda pilti ebaloomulikult roheliseks. Kevad ja värske muru ja päike muutsid.  Kevadine 🙂 Kahju ainult, et temperatuur endiselt nii pakaseline on.

Day 30: Flowers!
Lots of flowers! Flowers everywhere! Flowers!
pil

Neljapäev :/

Macile ei meeldi neljapäevad. Ja neljapäevadele ei meeldi Mac. Täna on neljapäev. Buu…
20. november 2008 oli ka neljapäev. 27. november 2008 oli ka. Ja 16. juuli 2009 oli ka. 17. august 2009 oli neljapäev.  24. august 2009 oli neljapäev.  12. september 2013 samuti. Kindlasti on palju “neljapäevi” neljapäevi jäänud ka blogimata.

Ma olen muuseas neljapäeval sündinud. (Lõik raamatust “Söö, palveta, armasta.”)

Täna niisiis on neljapäev. Eile käis Mac ja lasi endale ühe armi juurde tekitada (sest kuuldavasti armid kaunistavad meest ja kui ma ei oleks emane, siis oleks ma nüüdseks juba VÄGA ilus mees)… Igal juhul on mul nüüd paremal selja ülalääres (abaluu kohal?) õmblus (ma pole küll näinud, aga eeldan, et ilus Muhu tikand vähemalt), millega kaasneb keeld paremat kätt väga laialt kasutada, raskeid asju tassida, sinna piirkonnale toetuda jms põnevat.

Et Koon kõnnib kõrval vasakul, mitte paremal pool, eeldasin et see jalutamist ei sega ja tulime hommikul jalgsi tööle.  Koon ei seganudki absoluutselt. Kõndimine segas küll 😛 Iga sammuga põrus jope (?) vastu haava ja Mac kirtsutas nina. Proovisin siis hellalt käia ja õnn, et varahommikul oli liikujaid (loe: pealtnägijaid; vt. ka: naerjaid) vähe, kui üks ummamuudu mööda hõljus 😀

Poolel teel mõtlesin, et no fain, läheme siis kesklinnast bussiga. Pealekauba oli ilm ju si-ga-külm. (kevad või asi!)

Aga buss (vähemalt see täpselt, millele ajaliselt jõudnud oleks) nõuab suukorvi EllieTheElephandile. See on seljakotis, et alati igaks-juhuks kaasas oleks. Aga seljakott ei tundnud täna üldsegi kanget tahtmist ennast vastu minu abaluud hoida ja otsustas koju jääda. Koos suukorviga. Vedas Koonul 😛

Koonul, muuseas sai eilsest hea põli otsa. Enam ei pista ta kahe suupoolega kanasüdameid samal ajal kui mina vaikselt röstsaia nosin. Koonul on nüüd 12 kilo rõõmu dieet-toidust.

Ma võin vanduda, et ta oli eile solvunud näoga. Või, noh, pigem selline haavunud.. et “Mis ma tegin?! Miks mind niimoodi karistatakse?!” 😀

Tänaseks sai ta oma solvumisest üle ja otsustas ennast siis olude sunnil ise toita. Absoluutselt igas pargis, kust me läbi tulime, leidis aset  meievaheline vestlus teemal: – “Ei, Sa ei tohi seda ____, mis Sa siit leidsid süüa!” Arghh

Tööle jõudes leidsin, et kuna eile majast väljas olles haarasin töötelefoni kaasa, juhuks kui keegi helistab… siis panin selle eile kindluse mõttes seljakotti, et ikka kindlalt kaasa võtaksin hommikul.

Djah, sama kindlalt kui suukorvgi, tema siis seal kotis istus, kui ma hommikul tööle jõudsin. Väsinud ja valutavana. Argh.

Õnneks oli T. ingel ja tõi mulle selle järgi. Ja kolleeg on ingel ja viib meid pärast Koonuga poolele teele kodupoole. Neljapäeva lõpp tundub juba etem kui algus…

Hetk hommikust

Kell on 07:21 hommikul. Toimetan rahulikult tööl, kui tunnen, et hmm… tundub, nagu tasku väriseks (loe: telefon vibreeriks)…  Varavõitu, et keegi helistaks ju?

Kaevab telefoni taskust välja. Võõras number. Veel kahtlasem. Pole nagu kõiksugu pakkumiste tegijate tööaeg ju… Okou…

Vastan. Kuulen taustal meeshääli ja kassi näugumist (mitte kräunumist vaid lihtsalt kiisupoolset suhtlust)… Ütlen “Halloo?” vaikus.. või noh, taustahelid jätkuvad ja kass näub endiselt. Mõtlen juba, et ulataks telefoni EllieTheElephandile edasi, et kuule, Sulle vist, mingi Kass helistab 😀

Ei andnud siiski. Jätkasin hallootamist ja mõne aja pärast õnnestuski ühe taustahääle tähelepanu köita. Vabandas ja ütles, et telefon kogemata valis vist ja küsis, et kellega räägib. Ma ei kõlanud vist tuttavalt. Ütles enda nime. Täiesti võõras nimi 😀 Ütles perekonnanime – VEEL võõram 😀 Arvas siiski, et ju kusagilt teame, et telefon võttis vast telefoniraamatust numbri… aga no, ma ei tea… Feissbuukildasin samanimelisi ja olemasolevatega pole ühiseid sõpru ega miskit… Müstika…

Äkki oli siiski Kass. Helistas Koonule ja me rikkusime kõik ära. Vabandan seljuhul 😛

#23-26

#100HappyDays on täies hoos. Suht.

#Day23: Koonud!
Tegin selle pildi küll õigel päeval, st. 23-ndal päeval, kui Ellie Roosit nägi… aga siis unustasin pildi üles laadida ja tegin seda alles järgmisel hommikul (Ma konkreetselt ärkasin järgmisel hommikul mõttega, et: appi, pilt jäi laadimata!.. ple vist eriti õnnelikud sada päeva, kui ma rohkem närveerin, kui varem 😀 :D)
Eniveis… Ch.-d ja Koonlast oli torekas näha. Olenemata sellest, et ma nüüd  (tema sünnipäeval) veits tõbras olin ja kui ta mulle pärastlõunal helistas, ütlesin, et “helistan kohe tagasi”… See meenus mulle loomulikult õhtul magama jäädes uuesti… et “kohe” on vist juba läbi… /me vabandab 😦

#Day24: Päike!
Käisime Koonuga laupäeval raamatukogus (kus ma tegin muuseas lõpuks ära lugejakaardi, mida ma juba septembrist alates kavatsenud olen… ) ja sealt tulles kohtusime (planeeritult) Toomemäel VäikeseFränky ja Dzännuga. Koonudel oli lõbus. Päike oli ka mõnus. Aga tuul oli, brrr… talvine.

#Day 25: Pusle 🙂
T. tellis mulle öise linna pildiga 1000tükilise pusle, mis pimedas helendab. Wiii. Pilt ei ole veel koos, õnneks pole mind väga palju kodus olnud, muidu oleks kogu rõõm juba otsas.
PS. Veerandsada päeva sajast õnnepäevast on juba läbi. Huh. Varsti saab jälle õnnetu olla :D.

#Day 26: Ale!
Kuigi eile oli toredaid sünnipäevi ja sünni päevi, siis valisin õnneks hoopis rahateema. Käisin apteegis shoppamas. Suursponsori (loe: Haigekassa) abiga sain allahindlust 99,59 eurot (105,55st). Kreit saksess!

#100HappyDays 9-22*

*9-22 kõlab nagu toidupoe “oleme avatud” aegade silt 🙂

Ehk siis lähiajaelu läbi triljoni pildi…

#Day9:  Kevadilm 13…
Tallinnas oli samal ajal muuseas vihmane/tuuline +7 😛 nänänänä.

 #Day 10: Pomelo…
Kui Mary mulle kunagi loengute-vahetunnil esmakordselt pomelot tutvustas, oli see rõõõõveda lõhna ja ülihea maitsega. Nüüdseks on maitse säilinud, nämmm… aga lõhn on kuhugi kadunud?! Sest ma ei saa enam sugugi aru, et see väga lehkaks…

#Day11: Kokkamine… Maci moodu.
Ülemisel pildipoolel on näha, milline pidi šokolaadi-kreemikook nägema välja (pilt pätsatud retseptist, mille pätsasin Sesamy Facebookist). Alumisel pildil on näha, milline nägi välja minu valmistet´versioon sellest hõrgutisest :D. Õnneks oli meil kohupiimapastat (sest ma lugesin pealkirja, kus oli mainitud midagi kreemist.. ja eeldasin siis kohe, et koogi sisse käib kohupiimakreem. Ei käinudki.), millega sai kõik jäljed ära peita ühtlaselt 😀 Šokolaadi riivisin ka peale.
Sõime vormitäie kooki ära kahepeale umbes 15 minutiga, seega maitse kõige kehvem vist polnudki… olenemata pisiasjast, et lugesin retseptist, et 1/4 supilusikatäit soola… mis tegelt pidi 1/4 teelusikat olema 😀 uupsii 🙂

#Day 12: There´s a cure!
Pärast mitme-päevalist vindumist otsustasin, et aitab naljast. Ja jäin haigeks. Ikka niimoodi, et olin nädal aega haiguslehel ja veetsin muist aega 39 kraadilise kuuma pliksina.
Üleeile käisin perearstil… Peale seda kui ma seal 10 minutit köhinud olin, teatasin kinnise nisa ja nasaalse häälega, et “Ma olen nüüd terve. Tulin haiguslehte lõpetama :D” … Keeldumisega ma ei leppinud, niisiis kribati mulle veel üks hunnik rohtusid ja saadeti oma teed :).

#Day 13: Sülekoer
Nii, nagu piltidelt näha, meeldib Koonule sülle pugeda iga kord kui ma põrandal maandun:

#Day 14: Kevad
Et ma haigena laatsaretis olin, siis oh vaene Koonuke.. meie õuevisiidid olid 5-10 minutilised maja kõrvale platsile. Vaene väikseke, oli liikumisvaegusest hullumas. Cesaril (Cesar Millan, Koeralausuja) on täiesti õigus, kui ta väidab, et kõik koerte käitumisprobleemid tuginevad liiga vähesel liikumisel pmst…
See selleks. Ühel ilusal hommikul õues järjekordsel kiirvisiidil tegin esimest korda oma silmad lahti (sest muidu jooksid silmad vett ja päike oli niiiiiiiiiiiiiii ere!) ja leidsin kevade:

#Day 15: Koonumaalingud
Et T. ka nüüd LÕPUKS inimeseks sai ja endale nutitelefoni muretses, sunnin ma teda loomulikult sellega igasuguseid lollusi tegema. Ükspäev joonistasime teineteise koeri. Mina tema Sid´i (vasakul) ja tema minu EllieTheElephant´i (paremal):

#Day 16: Kalamari röstsaiaga
Pilti tehes olin hullult õnnelik oma hõrgutisest hommikusöögi üle. Süües selgus kahjuks, et toidu reaalsuses allasurumine on keerulisem, kui esialgu näis… nii et vaevu-vaevu pugisin ära. Aga tervena on see siiski väärt söök 🙂

# Day 17: lektüür
Sain kunagi “50 halli varjundit” kingiks ja väga hea raamat oli. Teise osa laenasin lugemiseks ja see ei olnud enam nii hea. Nüüd sain kolmanda osa laenuks. Aga selle kolmandaga (selle konkreetse raamatuga vähemalt) on selline värk, et kõik eelmised lugejad on selle haiguslehel olles läbi lugenud. Ehk siis ma kahtlustan, et see raamat on neetud ja oligi põhjus, miks ma lambist üle mingi ligi 3 aasta otsustasin külmetuda ja pärispäris haigeks jääda :D. Muuseas, enamuse ajast oli mul nii pähh olla, et mul pole raamat senini läbi…

# Day 18: Travel in style
Et mul tähtistähtis koolitus pealinnas ees ootas, siis võtsin Köhhi, Turtsi ja Plärtsu kaasa, jätsin T. ja Koonu maha ja suundusin täistunni ekspressile. Valisin ise lemmiknumbriga koha 🙂 (13) ja vaatasin äärmiselt eakohast filmi “Lõvikuningas”. Tore on ju bussis võõraste inimeste ees klomp kurgus istuda ja mõttes karjuda: “Eiii, Mufasaaaaaaaa!!!????” 😀

#Day 19: TLU Astra maja
Olles Tallinna Ülikooli vilistlane oli põnev koolitusele minna nüüd, kus uus ja uhke ehitis valmis on. Pääris fäänsi. Peda on nagu väike armas olümpiaküla. Ja uus Astra maja on uhke, kuigi hall ja betoonine. Eriti meeldis mulle, et seal on nii palju armsaid vaikseid nurgataguseid istumiskohti… mõnus sopiline 🙂 Tudengilik. Nagu päris 🙂

#Day 20: Awww 🙂 ❤
Nägin ühte nupsikut, kellest õige pea saab kaks nupsikut 🙂 Nii nunnukas.

Käisime koos tema ja Vihmahäälega Pätrikus šokolaadikooki pugimas. Kolmas (või, noh neljas-viies) nupsik ei saanud kahjuks osaleda. Väga hea, ma unustasingi tema kõrvarõngad jälle maha 😀 icc

Et mulle väheks jäi, siis Vihmahääle juures muhverdasime pärast sushimushit 🙂 njämmmmmm

Vahepeal saatis T. mulle Tartust pildi, et mu koer vihkab mind… ja pilk tõestab seda väidet 😀

Ahjaa, siin väike tõestus ka, et ma ikka päälinnas käisin. Linnamelu:

Tagasi mind sealt eriti lasta ei tahetud. Või hoopis taheti väga. Nagu näha, on mul suisa kolm piletit. Leia erinevused (hind; piletinumber)  ja sarnasused (väljumisaeg, istekoht)… Ikka juhtub ju. Minuga vähemalt.

Lõpuks olin siiski õnnelikult bussis.. ja leidsin ära-sõites enda rõõmuks veel lundki.. pisike kelgumägi (mudakihi all) Lennujaama õuel:
‘

#Day21: Varane tibu leiab tera
Eile pidin töölt varem ära minema, et raamatukogukoeraks minna. St. EllieTheElephant koeraks, mina saatjaks. Niisiis tulime varem tööle. Päike polnud veel tõusnudki, kui me koos koonuga hommikul 05.30 kohal olime. Ülitublid, eks…

#Day 22: Raamatukogukoon
“Loe koos minuga!” aka “Ma pole kunagi niiiii vaikset koera näinud!”