Trillalla trullalla

Ma nägin täna emajões saarmast!  Kaarsilla juures 🙂

EllieTheElephant vahtis kaldalt haavunud pilguga, et miks see “koer” tohib partidega ujuda ja mina minna ei või?! 😀
Ja läks siis hoopis suure vihaga ja leidis IGA põõsa tagant midagi süüa Tööle jõudes olime põhjalikult riius… ärr

Aga varsti lepime jälle ära, sest ma pean oma koerateraapia mitmeks päevaks ette kätte saama, sest koon jääb T.-ga koju ja mina siirdun pealinna (õõõh) koolituma. Seega tuleb enne minekut ohtralt kudrumudru teha.

Sügisel otsisin ma Koonule kaelarätikut, eksole. Ideaalis helkuriga, aga otsisin ka tavapoodidest lihtsalt bandanat. Ei leidnud. Suure vihaga õmblesin siis ise.

Aga nüüd. Lähen mina Maximasse, ja mida minu vanad silmad peavad nägema? Riiulitäis bandanasid!

Tulemus on natuke ekstreemne. Suure hirmuga, et mine tea, millal järgmine kord neid poest leian, tulin tagasi varuga pikaks ajaks:

Aga ei ole tarvis muretseda. Ma ei plaani temakese riietamist kaelarätist kaugemale viia (v.a. teraapiakoeravest). Ei osta talle politseikostüümi ja stripparikostüümi ja ämblikmehekostüümi jms kõik sülekoertele saadaval on 😀

Paar pilti neist suurema versioonina lajatasin Flickr’isse ka üles.

Pilte tehes avastasin, et mu fotokas on talvega aeglaseks jäänud 😦 St. pildi teeb kiirelt ära, aga ekraanile laeb seda mingi 5 sekundit või nii. Kas mõni targem laps teab, milles häda võib olla? Fotokas endas (Nikon D60), Objes (Nikkor, 50mm) või SD kaardis?

Koonu pildistades tahaks teinekord peale esimest klõpsu pilgu peale visata, et kas pilt ei tulnud ehk liiga hele/tume vms.. aga kui ma see 5 sekundit ootan ja tühja passin, on proua koer tõenäoliselt juba asendit vahetanud. Mjäu.

Ahjaa, viimane asi veel koonuteemal… Mingi puu (kuni lehed veel päris “valmis” pole, ei oska ma enamikku puudest tuvastada) õitseb hetkel… ja loobib laiali pisikesi kauna-moodi kollaseid kleepuvaid kesti. Arvake ära, kas koerlane lamas eile poseerides selle puu all või jaa? Arvake ära, kas tema ilusad kollased karvad olid pärast seda kokkukleepunud ja kollaselaigulised ja neid kaunakesi täis või jaa? See polnud tema süü muidugi, hoopis kahju oli tast, kui sodi välja kammida üritasin. Vaeseke…

***

Käisin nädalavahetusel Hoséphi sünnal. Esmalt käisin Ellie ja Dzännuga Kassitoomel patseerimas…

Kuna VäikeFränky tagajalg kipsis on, siis on ta ise praegu närb jalutaja. Härra Koera ei jalutanud. Ta on tugev nagu loom ja mina nõrk nagu kolmepäevane hiir.

Fränky oli kokanud ahjukala ja-kartulit (nämmm)… Sõime, vaatasime Wremjat ja filmi “College road trip“. Kui kell hakkas keskööle liginema, tuletas mu keha mulle meelde, et ma ärkasin 4.45.. ja olin party-pooper.. ajasin koera üles ja tatsasime koju.

Nägime Kastani tänaval tuhkrut üle tee jooksmas. See on Tartus teine kord kui mõnda kohtan. Metsloomade linn, nagu näha :D, tuletades meelde selle postituse algust…

Nädalavahetusel pidi Ch. ennast külla seadma. Aga oli laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas ja ei tulnudki. Mis tähendas, et mul ei olnud motivatsiooni midagi teha, sest mul polnud kindlat põhjust, miks ennast liigutada. No okei, koeraga pikki jalutuskäike käisin tegemas (ja kuigi olin soojemalt riides kui 99% teisi inimesi, köhin nüüd uhkelt nii, et kopsutükid lendavad. Kreit!).. .aga jalutamast tulles kobisin uuesti pidžaamasse ja voodisse filme vaatama 😀 Vaatasin ära näiteks “That Awkward moment” ja “Remember Sunday” ja “First look inside Fukushima nuclear plant” ja “Two Weeks notice” rääkimata siis Grey anatoomiast, Originaalidest ja Vampiiripäevikutest.

Koonlane ei hiilanud ka eriti energia ülejääkidega:

Ahjaa. nälg, see liikumapanev jõud, viis mind siiski vahepeal poodi ka. Tegin endale siis õhtusöögi ühele: pool kilo liha ja kausitäis kodujuustusalatit. Nämmmm…. Pärast kausitäie popkorni kah soolaseks magustoiduks…

Ja thats it, pretty much. Nautige nüüd mu koolituspäevade jagu rahu 🙂