pisike

Mac läks rõõmsalt Fränky blogisse uut postitust piiluma ja tuli lugemast tagasi mitte üldse rõõmsalt. Kobis hoopis põrandale, krabas EllieTheElephanti kaissu ja ulgus üksi nutta. Sest Fränky kõige pisemat (suuruselt… aga mitte hingelt ega vanuselt) koerakoonlast ei ole enam. Ja ma olen koerateemadel NIIII nõrk, et mind pole eriti raske nutma ajada. Eriti siis, kui tegu on koeraga, keda eriti nunnult süles süganud olen. Ja siis meenus mulle, kuidas ma seest surin, kui Ällut enam ei olnud… ja sellest piisas, läksingi katki…

Ma ei karda muidu koeri, aga Brandy, kes oli peaaegu kõige väiksem koer, keda teadsin (ainult ühte pisemat tean veel), on ainus koer maailmas keda kartsin. Seda mõnusamad on ju hetked, kus ta lõpuks süles keras sügatud saab… kuidagi… “välja teenitud” vms. Sellegi poolest tuli ette, et ma ei julgenud öö otsa külge keerata, kuna kartsin padjal kõrval magavat pisikestkoonu välja vihastada :)… tuli ka ette, et teda tegelikult ei olnudki seljataga padjal koera, vaid lihtsalt tekk hunnikus.. aga mina olin hirmul ja olin paigale naelutatud 🙂

Ma eelistaksin edaspidi Fränkyle külla minnes sada korda enam pigem kartlikult paigale naelutatud olla, kui mitte Brandy poolt tervitatud saada 😦 Pähh 😦

Brandy_vunts

 

halli ilma hall möla

Kaks hetke viimase 2 nädala jooksul:

1.
Köha algusajad. Asukoht: Tallinn. Tühi apteek.
Mac läks peale koolitust apteeki. Esmalt seisis nõutu näoga tükk aega ja üritas silmi pingutates apteekri selja taha letile näha.
Mac: “Need ACC-d.. neid on tabletina…või lahustuva tabletina… ka?” [Varem olin ainult lahustuva pulbri kujul proovinud, aga karbipeal nagu tundus nüüd tabletipilt olema.]
Apteeker: [üsna tüdinud häälel, nagu seletaks mulle kuuendat korda ilmselget tõde] “Need kõik on tabletina.
Mac: “Okei, ma võtan need…
Apteeker: “Millised?” [osutab oma selja taga reale kaugelt ühesugusena paistvatele karpidele.]
Mac: “Eee, mis vahe neil on?
Apteeker: [sama tüdinud häälel, kui alguses] “Kuuesajaseid võetakse üks kord päevas, kahesajaseid kolm korda päevas.”
Mac: “Okei, ma võtan kuuesajaseid.”
Apteeker: [endiselt sama tüdinud häälel] “Kui suur pakk?”...[nähes, et ma olen kohe-kohe küsimas, et mis vahe neil on, lisas emotsioonitult:] “6 või 12 tabletiga?”
Mac: “6 tabletiga…
Järgnes maksmine ja oli pidu läbi.

2.
Köha endiselt jätkuv. Proovitud erinevat kraami. Seadsin sammud apteeki Tartus. Nooruke apteeker tundus sõbralik. Olgu etteruttavalt öeldud, et sõbralikuks ja meeldivaks ta jäigi.
Mac: “Tahaks midagi kinnise köha vastu..”
Apteeker: “Kui kaua köha kestnud on?”
Mac: “Umbes 2 nädalat…”
T. [mõtles kõrval samal ajal, et nüüd öeldakse, et “Kulla inimene, kasuta mõistust ja mine ometi arstile…”]
Apteeker: “Kas olete mingit rohtu juba võtnud ka?”
Mac: “Jah, ACC-d näiteks… neid lahustuvaid tablette… kuuesajaseid”
Apteeker: “Kui kaua?”
Mac: “Selle väiksema paki.. 6 tabletiga vist oli…”
Apteeker: “Ja kas muutis ka midagi?”
Mac: “Eih, täpselt sama seis…”
Apteeker: “Kas köha on pigem hootine või kogu aeg?”
Mac: “Hoogudena..”
T. [kõrvalt lisades]: “Korralike hoogudena :D.”
Mac: “Öösiti rohkem.”
Apteeker: “Ahah. Kas pigem surub siin allpool [osutab rindkerele] või kurgus?”
Mac: “Kurgus.”
Apteeker: “Kas mingeid muid kaebusi ka lisaks on?”
Mac: “Ei, ei palavikku ega midagi, lihtsalt köha…”
Apteeker: [toob rohu] “Siis ma soovitaksin seda, see surub köha maha… kuna köha pole lahtine, siis võib köha maha võtta ja nii on Teil endal mugavam… Kindlasti ei tohi sellega koos kasutada rögalahtisteid…
Jne.
Kumba apteekrit Teie eelistaks? 😛
Nüüd olen uut rohtu alles õhtul + hommikul võtnud nii et ei julge veel tulemuste osas kilgata, aga loodab, et tegu on imerohuga igaljuhul!

 

***

Nagu näha, siis ma ei ole enam blogisse neid 100-õnnelikku-päeva pilte pannud. Sest kuidagi niiii pikk vahe on jäänud.. viimased olid vist siin mingi Day 15 või miskit.. j täna on päev nr 55… Päris ränk postitus oleks. Vaadelgem parem ise instagramist.
(Ps. Huh, ma olen suutnud mitu päeva jälle end hoida sinna koonupilti postitamast, nüüd on jälle aeg seda teha 😀)
(Ps2. Mul lähevad kogu aeg järjekorranumbrid sassi… nt eile kahtlesin, kas oli 53 või 54… 54 oli… Aga ma ple wifis ja siis laeb neid teiste viimase 24h pilte sinna ette mobiilse netiga nii kaua, et ma ei viitsi enda eelmist rõõmupäevapilti ära oodata, et päeva numbrit kontrollida…)

juurovisioon ´14/vol2

Täna õhtul (minu ajaarvamise järgi öösel) on Euroka teine osa. Kaesime T.-ga need videod ka üle. Saak oli suurem, kui esimesel korral.

Enim meeldis:
Malta

Silma jäi:
Rumeenia (tants meenutas kohati Eesti lugu… T. ütles, et see lugu võidab)

***

Kõikse hullemad ei olnud ka:

Iirimaa:

Ja Makedoonia:

 

vot. Soome lugu oli võrreldes muu euronutuhalaga suht okei, aga “päris muusikaga” võrreldes jälle liiga igav.

juurovisioon 14´

Eile oli Eurovisioon. Seesama võistlus, mis enam kellelegi ei meeldi, aga mida kõik vaatavad 😀

Me vaatasime ka.. esimesed 3 lugu ära, sest noh.. Eesti pidi ju ära nägema, sest mine tea, kas uuesti näeb… Ja “üllatuslikul” kombel ei näegi, uuesti. Kusjuures seekordne laul oli ju täiesti okei ja tants (eriti arvestades, et ta pidi laulma, samal ajal kui keegi teda kõhust pigistades tõstis) oli vinge. Aga noh, ega Eurovisioon pole ju juba ammu võistlus, kus laul loeb.. pigem ikka, et kui palju Sul naabreid on. Peale mõne üksiku loo, millel tõesti jopanud on… Ja, noh, võib-olla on ka minu muusikamaitse väga erinev.

Et siiski natuke aimu saada, et mis lugudega rahvast sel korral traumeeritakse 😛 (ma ärkasin rämeda peavaluga pärast öö otsa köhimist.. sellepärast selline pessimist through and through), vaatasime üle Esimese poolfinaali lugude playlisti Eurovisiooni kodulehel.  Selle eelis, võrreldes päris-võitlusega oli see, et kui ikka oli kräpp lugu, sai üsna varsti järgmise loo  edasi panna, mitte ei pidanud märtrina kannatama :D… netimahule mõjus säästvalt (Kas ma olen juba äkki poole sõnaga maininud, kuidas ma palavalt-palavalt ootan jaanuari keskpaika, et netipulga leping läbi saaks ja LÕPUKS ometi endale piiramatu püsiühendus hankida! 😀).. Eesti lugulaulu video vaatasime viisakalt lõpuni ära 🙂

Enamik oli kräpp. Täielik kräpp 😀 Ja mulle ei meeldinud selle läti sakslase vuntsid (ma ei saa neist üle).

Üks lugu oli enam-vähem.. vähemalt muu jura seas. Samas, lõpuni ei viitsinud kuulata, nii et midagi väga superb´i seal vist polnud. San Marino lugu “Maybe”:

San Marino lugu sai finaali edasi ka.

Ja teine lugu oli täitsa hea. Esimese poolfinaali lemmik.
Trükkisin saate alguses isegi SMSi valmis, et talle hääl anda, aga siis teatas Reikop, et hääletada saab alates hetkest, kui viimane lugu on kõlanud. Djah, mu uneaeg algab hiljemalt 9st ja kell 22 kolme esimest lugu ära oodata oli piin… kauem ei kannatanud. Nii siis jäi jääletamata. Lugu oli Hollandi “Calm after the storm”:

Holland sai ka finaali edasi. Nii et polnudki mu SMSi vaja 🙂

 

Teise poolfinaali lugudest ei tea veel ühtegi. Nelja suurriigi omi ka mitte. Aega on veel kuulata ja “nautida” ka 🙂
tantsulka

 

köhh vol 2

Mac (olles eelmisest köhaööst väga väsinud ja unine) läks eile umbes 20.30 magama.

Loomulikult saabus härra Köha siis oma öövahetuseks kohale. Nii ma siis tukkusin-istusin ja köhisin – tukkusin – istusin ja köhisin.

Tukkusin. Köhisin.

Tukkusin veel. Ja köhisin veel.

Mingil hetkel tundsin, et oeh… see öö on niiiiiii ilmatuma pikk olnud, aga ma olen niiiiiiiiiiiiiiiiii väsinud… Kas proovida veel magada või jääda üles köhima?

Otsustamise abiks heitsin pilgu kellale…

22:31. Djah. Mõistlik on vist proovida veel magada 😀 või mis?

köhh ja virr ja porr

Mul on uni ja mul on juba nädal aega mingi rõve kinnine köha, mis käib megahoogudena (oleks palavik ka, kahtlustaks tuberkuloosi 😛) ja ravile ei allu ja mu perearst asub teises linnas ja mul on nii kopp ees köhimisest. vot. ärrr.

Ja täna on mul megauni ja ärkamisest saati peavalu ja käed surevad ära, kuigi olen kaltsiumi korralikult närinud. Ärrr.

Aga väljas on päris päris roheline (ja külm) kevad. midagigi. Koer on ka tore. Veelmidagigi.

photo

***

Koonul täitub täna 7 kuud Tartus!