Miks Tallinn kunagi valmis ei saa?

Sest mis vähegi valmis ja toimiv on, see lammutatakse seal ära.

***

Pole mingi saladus, et põlise tallinlasena (viimased 2 aastat tartlasena) ei meeldi mulle meie pealinn. Absoluutselt mitte.  (Kuna horoskoop soovitas mul täna kedagi needmast hoiduda, siis ma proovin siinkohal mitte sügavamalt väljendada, KUI väga ei meeldi… vaid läbi sarkasmiprisma rõõmustada.)

Õppisin mina näiteks kunagi koolis. Väga tore kool oli. Õpetajad olid toredad, õpilased olid toredad, asukoht oli tore. Kõik oli lill. Eriti toredaks tegi selle see, et tegu oli võrdlemisi väikese kooliga, mis tähendas, et nägupidi teadsid enamikke kaaslasi.. õpetajad teadsid õpilaste tausta pisut rohkem kui vaid nimi ja hinded. Koridorides ja sööklas polnud looma moodi trügimist jms. Väga torekas kool, ausõna 🙂

Kui umbes 8-9.klassis olime, tulid esmakordselt linna poolt signaalid, et no kui ikka ei ole igas klassis ülerahvastatust ja 35 õpilast, et õpetajad võiksid selle karjaga varakult halliks minna, siis ei tasu sellise kooli pidamine ära. Sest õpetajate palgad on ju pealegi tohutusuured ja värki, teadagi.  Toodi ka välja, et kehvad õppimis-/eksamitulemused olevat. Linnaosa halvimad lausa! (Põhikooli eesti keele eksam oli mul see eest linnaosa parim tulemus, nänänän 🙂)… Djaaa, ju siis olid. Lihtsalt huvitav, et kuidas nii juhtunud on, et ma nii paljusid selle rumalate õpilaste kooli vilistlasi tean, kes on tuntuimates kõrgkoolides lõpetanud bakad, makad ja doktorid. Kogemata vist. Juhuse asi.  Ja noh, see suhtumine, mis väikesest koolist kaasa tuli, see on ju suisa jube. Õpetajatega suheldi normaalselt, klassikaaslaseid ei pekstud. Mis elu see on võrreldes tänapäeva “päris” koolidega, kus õpetajate ega nõrgemate õpilaste vastu mingit austust pole. Aga vähemalt on õppetulemused! 🙂
Küll ähvardati kool kinni panna, küll teise “väikese” kooliga liita. Kui me keskkooli minema hakkasime tekkis küsimus, et kas keskkooliklasse avada. Linn lubas lahkelt, et võib.. ja keskkooli läinud õpilased saavad selle ka samas koolis lõpetada. (Jess, kolm lisa-aastat kooli jaoks! :))
Jõudsime üheteistkümnendasse ja linn otsustas, et nii vana lubadus, kes seda enam mäletab… ja kes vana asja meenutab, sel… jne.
Kaheteistkümnendasse klassi tõsteti meid kogu klassiga teise kooli. Sest meie kooli enam ei olnud. Ei olnud ka seda kooli, millega algselt liita plaaniti.

On puha lust ja lillepidu õppida keskkooli lõpuklassis võõras (suures) koolis võõraste õpetajatega. Üldse ei mõjuta õppe- ega eksamitulemusi ega midagi, tõesõna. Puhas rõõm, soovitan kogu maailmale 🙂 Ja Armastan Tallinna (Tallinnat?) (Näete ise, madalate õppetulemuste viga: ei oska sõnu väänatagi!) selle eest palavalt-palavalt 🙂

***

Olenemata sellest, et olin 11 aastat õppinud sellises kohutavas väikeses madalate tulemustega koolis, siis õnneks päästis mu teadmised ilmselgelt see, et lõpuklassis teise kooli läksin. Sain lausa eksamitulemused, mille üle ei kurda. Proovisin TÜ-sse ja TLÜ-sse edasi, sain mõlemasse sisse ja otsustasin Tallinna kasuks. Süda kutsus juba ammu-ammu-ammu Tartu poole, aga rahakott lubas Tallinnas õpingute ajal kodus elada. Kogemata sain isegi riigieelarvelisele kohale. Tänu lõpuaastale teises koolis, muidugi, sest ega esimesest, madalate tulemustega koolist, ju mingeid teadmisi ometigi ei saanud.

(Ülikool on muuseas siiamaani alles ja püsti. Isegi oma maja on olemas (erinevalt nt Kunstiakadeemia õnnetust parkimisplatsist) ja lausa uued majad. Wow.)

***

Kooli lõpuosas läksin tööle Tallinna Noorsootöö Keskuse (TANi) all-asutusse, kus olin kokku ligi 5 aastat. Tulin ära, sest süda kutsus Tartusse ja siia tulingi. Mitte sellepärast, et töökoht nõme oleks olnud. Absoluutselt mitte.

TAN on katusorganisatsioon, mis haldab üle linna enamikke noortekeskuseid, noorte infokeskust, karjäärinõustamiskeskust. Eraldi on veel paar noortekeskust linnaosade all.  TAN-i eelis eraldiseisjatega oli/on kindlasti ühtsus, mis võimaldab ühisüritusi korraldada, ühiseid koolitusi jne. Kord kuus olid üldkoosolekud, et teaks ka, mida teised teevad jms. Linna omad olid/on kuidagi omaette.

Ähh, ma ei hakka siin kõiki plusse ette lugema, lingin paar artiklit, neist ise loete.

Igal juhul, point on selles, et näiteks 4 aastat tagasi otsustas pr. Yana Toom, et paneks TANi äkki kinni ja tõstaks noortekeskused linnaosavalitsuste alla.
Tegime kära ja tol hetkel saadi vist aru, et hea küll, polnud kõige parem mõte. TAN säilis.

Aasta tagasi prooviti keskuse kaupa. Lasnamäe keskus läks TANi alt ära. Tänases Postimehes on näiteks mainitud, milline sealne töö nüüd on… Samamoodi on sellest ka juttu Delfis olnud arvamusartiklis.

Armas käitumine muidugi. Võtta igati töötav ja arenev asutus ja see lõhkuda. Mõistlik tundub ju.
Kusagilt käis läbi ka põhjendus, et noorte arv keskustes ei ole tõusnud vms. See on küll veider, arvestades et kehva iibe tõttu koole suleti, sest lapsi ei olnud. Peaks neid äkki Hiinast  sisse tooma? Samas, seda nagu ka väita ei saanud, et arv langenud oleks, sest rahvast ju tegelikult käib…
Veel on väga viisakas, et TAN ise sellest nädal varem meediast kuulma pidi. Sest miks kaasata asutust sellisel määral puudutavasse arutellu asutus ise, onju?! Äkki tuleks sealt veel mingeid (põhjendatud) vastuväiteid. Seda veel vaja.  Las parem loevad pärast otsust. Lihtsam kõigile (loe:  linnale).
Lammutajatepoolne jutt on muidugi ilus silmale lugeda. Suisa härduma paneb. Lausa palgatõusu lubati mingis punktis. Nad vist unustasid pisiasja, et noorsootöötajad on väikese rahaga harjunud ja teevad oma tööd peamiselt muudel põhjustel, kui korralik sissetulek. Ajasid vist poliitikute vms-ga sassi ja eeldasid, et kui mainida raha, siis kohe joostakse :-).

Pika jutu lõpetuseks niisiis üks soovitus. Sama soovitus, mis Delfi noortehääle artikli lõpus on. Kära tõstmine ja suur toetajate arv päästis TANi 4 aastat tagasi. Teeme seda jälle. Facebookis on juba 1660 toetajat koos, kas Sina ka oled?

***

HowAbsurd

Üks kommentaar “Miks Tallinn kunagi valmis ei saa?

  1. Ma ka ei saa sellest üldse aru, mida nad nende koolidega korraldavad või korraldada üritavad. Ise sain ka oma koolikäigud veel hästi tehtud õnneks ja gümnaasiumis kenasti käidud. Pärast minu lõpetamist mõni aeg hiljem kaotati Viljandis põhimõtteliselt kõik gümnaasiumid ära (no neid ikka paar tk oli) ja otsustati, et teeks ainult ÜHE gümna. Ja õpilasi sinna võetakse vastu muidugi sama palju kui ühte gümnaasiumisse ikka võetakse ehk siis 2-3 koolitäie jagu õpilasi peavad oma gümnaasiumiteed jumal teab kuhu käima minema, sest oma kodulinnas ju ei saa. Või soovitaksegi inimesi linnast varakult välja ajada, et siis nutta kuidas rahvas väikelinnast ära kolib?
    Oeh jah, kurb.. aga ega ma tagamaid ei tea täpselt, et miks nii otsustati ja nii tehti, aga no ju siis ongi tulevikuEesti plaan see koolisüsteem raskemaks muuta, et haritud saaksid vaid valitud paremad inimesed? 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s