Mac ja “kokkamine”

Maci kokkamis-osk(amat)usest süüa teha võiks nüüdseks kirjutada juba täispika komöödiasarja, Master Chefi paroodia vms. Kes vähegi pikaaegsem lugeja, see teab, millest ma räägin. Kes ei ole, siis siin valgustamiseks mõned märksõnad -laused: “pelmeenide keetmine külmas vees”; “muna keetmine… Täpipealt 5minutit… Külmas vees” jms…

Täna kokkasin endale Dzeigi juures hommikusöögiks… Kohvi! (Sest vaatamata minu nõudmistele viisakatele palvetele mulle kohvi voodisse ei toodud.)

Panin vee keema – Check
Panin kohvipuru kruusi – Check
Panin 2tl suhkrut kruusi – Check
Võtsin külmikust piimapaki – Check
Pakil oli tänane kuupäev, proovisin esmalt lusikal natukese kohvi peal, et kas piim läheb kokku – Check
Ei läinud, segasin ja hakkasin jooma – Check

… Seejärel jooksin kraanikausi juurde kohvi välja sülitama ja suud loputama! Õõõh, niiii rõve? Kas piim oli tegelikult niiiii hapu? Võeh…
Uus pulber, uus vesi, uus suhkur… Kuni Dzeik mind valgustas, et see on sool… Djah, selgitab maitseelamust…
Kruus puhtaks, uus kohvipulber, uus vesi, suhkur (ja kolmandal katsel seekord siis päris suhkur!) ja seesama piim…
Hea uudis on see, et piim polnudki hapu 🙂

Halb uudis on see, et ma valisin (restilt ainsa kruusi) Härra kruusi, ja ilmselt kaotasin sellega ühe oma andunud lugeja… See on ju ometi üks seitsmest surmapatust 🙂