T. tuli eile koju ja tõi lilli. Võisid olla iirised, aga võisid ka mitte olla… sest pean tunnistama, et ega ma lilledest eriti palju ei tea. Nii palju siiski tean, et nad tahavad ennast vette sättida (potililledega on see teadmine mul ainult teoreetiline ja kõik mu potililled on hukkunud dehüdratsiooni 😦)…
Võtsin vaasi… mis oli üsna väike (suuremat ei olnud).. võtsin lilled, mis olid üsna suured (väiksemaid ei olnud?)… Panin vaasi vett.. mis oli üsna..vesi 😀 (enam veemat ei olnud) ja lilled ja asetasin kõik selle riiulile.
Kui vaasist lahti lasta, ähvardas seda kohene raskuse all ümbervajumine… Sättisin ja sättisin, kuni lõpuks püsis.
Siis vaatasin ümbrust, et kui peaks ümber minema, mis kannatada saaks? Lähim on riiuli lõpus asuv pikendusjuhe… ja ohus on ka raamatud ja plaadid riiulis.. nujah, mis seal ikka. Kui kukub, sikutan pikenduse ruttu seinast ja valan tühjaks… ja raamatud kuivatan ära.
Pool tundi hiljem kui Koon jalutatud oli, istusin just põrandale oma uue pusle manu (eelmise sain kokku.. ja kustutasin täna kohemata pildi ära. Kreit dzoob!)… KOLKS… solin…
Selge. Plaan A. Kuidas see nüüd oligi?! Tõmba seinast-kalla tühjaks-pühi kuivaks vist.
***
Djah, tark inimene ei oleks seda vaasi kohe sinna ja niimoodi pannudki.. aga vähemalt oli mul plaan 😛
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 