Roomablogi 8/9 – 8. päev – 25. mai 2010

IT13:20, EST 14:20

 (Vatikanis, mingil suvalisel trepil).

APPI – homme on viimane päev! Kui esimesel ööl tundus, et 9 päeva on ikka päris pikk aeg,siis nüüd tundub (üllatus üllatus) vastupidi. Hakkame just alles harjuma autode vahelt suvalises kohas üle tee jalutamisega… „Ciao!“-dega võõrastelt, mida nüüdseks on nii mõnigi kogunenud… McDonaldsile nurgapealse pitsa eelistamisega… ja kaua üleval olemisega… ja päikesega! Mul pole RedBulli vajagi, kui päikeselt energiat saab. 😉

Anyway, ärkasime täna peale seitset, et 8:30 välja minna. Pakkisime asjad ära ja jätsime Silviole Kareni kõrvale FK tehtud pehme jänese, kellel oli rinnas märk kirjaga „Life is what happens, while You´re busy making other plans“ ja kõrvale tänukirja järgmise tekstiga:
Grazie mille! (Tuhat tänu it.k.)
Ps. Harjuta kaerajaani!
PPS. Sul on kena pepu!
PPSS. Kui Tallinnasse tuled, võta Karen kaasa!“
Mis tuletab mulle meelde, et eile kirjutasime Emi juures tema tahvlile ka read:
„Sul on kena pepu!
PS. Thanks for the wine!
-by: Skirt

ehk (Tänud veini eest!
– Seelikult
)

Silvio ärkas ka korraks ja saatis meid viisakalt uksest välja. Vaeseke oli niiii unise näoga. See oli talle ilmselt sama piinarikas, kui FK-le esimesel ööl kell 4 ja kell 7 korratud: „Are You asleep yet? How about now?“ jne.
Olime juba liftis, kui FKle meenus, et tema päiksekad jäid maha. Koputamist ei kuuldud ja telefon oli väljas, nii et pidime kõik üles ajama ja uksekella andma. Aga prillid saime vähemalt kätte, erinevalt FK mobiililaadijast, mis vist Gabriele juurde jäi… Kadunud see igaljuhul on. Niuts.

Sõitsime (olude sunnil) veel viimast korda bussis jänest. Trahvid on siin muuseas 100-500€, aga 50€ siis kui kohe maksad!

Valik pileteid tõestamaks, et olime vahepeal tegelikult tublid ka

Valik pileteid tõestamaks, et olime vahepeal tegelikult tublid ka

Imekombel oli seekord MetroB rong selline uhke-ilus valge nagu MetroA omad tavaliselt. Läksime Termini´sse, istusime seal A-le ümber ja sõitsime Re di Roma´sse ning kõndisime järgmise host´i (SOS-host) majja. Nimeks oli vist Ferdinando, kui ma ei eksi. Sealsamast olime muide õhtuti-öösiti korduvalt Silvioga mööda sõitnud =).
Viisime kotid üles ja ütlesime host´ileTere!“ (pildi järgi ei oleks tema nime ja nägu küll kokku pannud :D) ja läksime linna peale laiama =). Esmalt asutsime läbi sealtsamast lähedalt Tiramisu baarist, kus croissantid ostsime (mulle šokolaadi ja FKle valge kreemiga) ja cappuccinod ka. Kokku 2.40€.

Il Regno Del Tiramisu tšekk ja 20 senti jotsi

Il Regno Del Tiramisu tšekk ja 20 senti jotsi

Metroo poole jalutades nägime väikest ehetepoodi, kusnänn oli odavam kui suveniirikates. Krabasin endale ketsi koti külge rippuma… ja käepaela… ja kruusi. Et olen seekord kulutanud pmst ainult söögile-joogile-transpordile-ööbimisele, siis võisin ju lõpetuseks ka midagi mälestuseks osta, onju. Oleks ropult raha oleks kingitusteks ka ostnud, aga kuna meil selline säästutripp on, siis sorry, but no way, Josè! =)

This slideshow requires JavaScript.

Sõitsime metrooga Vatikani poole Ottaviano´sse, kus avastasin, et õues on äkitselt palavaks läinud. (Ma pole kordagi päevasel ajal temperatuuri näinud kusagil.. õhtul oli 18, aga päeval pole leidnud kohta, kus näha). Et mul olid teksad jalas ja teksaseelik kotis, ei olnud ju mingi probleem endale Vatikani müüride ääres trammipeatuses seelik selga ajada ja siis teksad alt ära kiskuda. Särgiga oleks juba keerulisem olnud, või lühikeste pükstega seeliku asemel.

Vatikanis istusime mingile samba-äärele ja mina kirjutasin ja FK joonistas. Nagu ikka.

FK joonistus Vatikanist

FK joonistus Vatikanist

Kui tuvi FK särgi täis lasi, vahetasime kohta.

St. Pietro katedraali ei läinud. Tuurid olid kallid ja ilma tuurita järjekord umbes 8 kilomeetrit pikk (ja piletihind ka sel juhul päris kobe). Ootasime, et ehk satub Paavst segadusse ja tuleb rahvast tervitama, olenemata sellest, et täna on teisipäev. Aga seda ei juhtunud.

This slideshow requires JavaScript.

Loobusime siis ja asusime Vatikani-taguseid Rooma-alasid uurima.

Eesmärk oli leida mõni nurgatagune püstjala-pizzabaar. Seekord ostsin (vist) Valge pizza. Seal oli taigen all ja peal. Ja keskel oli liha, basilik ja miski sidrunimaitseline hapu asi. Aga nämma oli! 2€ tükk.

This slideshow requires JavaScript.

Ja nüüd istume ja puhkame jalga mingil suvalisel kõrgel trepil, mille leidsime. Erinevalt Jaapani turistidest teame me kõiki Rooma getosid nurgataguseid. Ja selline reis meile meeldibki. Alatasa öömaja vahetamise osas on uute linnaosade tundmaõppimine positiivne. Kuigi igapäevaselt oma pagasi uude kohta vedamine on jälle halb osa. Kui homme ka veel seda spordikotti+seljakotti kaasa lohistama pean, annavad õlad lõplikult otsad vist. Aga jah.. ka homme ju pean… sest 14:30 oleme Fiumincino´st tagasi startimas. Niuts. No ei ole elu, ei ole. Aga praegu on täna ja kell 15:10 ja me lähme tatsame edasi.

IT 16:30, EST 17:30
(Vatikanist väljas, mingil suvalisel parkla-äärekivil).

Kolisime veel rohkem äärealadele. Mingi parkimisplatsi äärekivile istuma.

Parkla

Parkla

Jalad on kõndimisest päris läbi, nii et oleme loobunud mööda peamisi turistiatraktsioone jooksmast… peamised oleme ka seekord ära näinud. Ainsad, mille otsa kummalgi reisil komistanud ei ole, on imetava emahundi + Romuluse ja Remuse (Rooma linna rajajad) kuju… ja see suur mündi moodi nägu, mille suu on lahti ja legendi järgi kui käe suhu paned, raiutakse see otsast. Aga meie käed on meile niikuinii armsad, kuidas ma muidu 46lk kirjutada oleks saanud. =)
Igaljuhul, meile piisab teadmisest, et ME OLEME ROOMAS!…ja me ei pea selleks 3x päevas Colosseumis giidituure ostma. Emi näiteks rääkis eile, et ta peab täna Vatikanis tuuri samale grupile, kes tal 2 päeva tagasi käisid. Ma pisut kahtlen, et nii vanas kohas, nagu Vatikan, 2 päevaga väga palju muutnud on… aga eks ise teavad.. jõudu neile.

Teel siia käisime poest läbi. Leidsime JÄLLE poe! See on juba liig, kujutage ette, terve linna peale on kokku juba vähemalt 10 väikest toidupoodi!!! Lõppude lõpuks on neil ju ainult 2,8 miljonit inimest toita. =D… pluss turistid, keda on ilmselt teine sama palju…
Seekord me ei ostnud Peronit. Ostsime goopis 0,33ste Birra Moretti´de kolm-paki. Kuigi siinsetes õlledes on promille 4,5-5,1 ja kogused 0,33-0,66, siis palavaga ei jõua pähe midagi… Eestis piisaks märksa vähemast.

This slideshow requires JavaScript.

Avajat meil otseloomulikult ei olnud. FK avas enda oma vastu aiaposti ja lennutas pool laiali =). Mina olen oma kõik-erinevad-kõik-võrdsed märgiga juba kiire ja osav. Kes mind kiita jõuab.

4 poissi mängivad siin jalkat. Autoparklas täitsa sõidutee ääres. Kreisipöörad :P…

Parkla-jalgpallurid

Parkla-jalgpallurid

…aga me avastasime neid vaadates-kuulates, et Roomas ei ole sellepärast üldse võõrast tunnet, et kogu aeg võõras keel ümberringi on. Tallinnas on vene keel (meie jaoks) samamoodi tundmatu, nii et tuttav tunne on umbkeelne olla ja tunneme end nagu kodus :D. Aga inglise keeles mõtlemise-kirjutamisega oleme küll ära harjunud. Õnneks tänu sellele, et FKga kahekesi oleme, saab vahepeal jälle estonskit ka rääkida… ta oskab seda pisut paremini kui keskmine itaallane.

IT 17:48, EST 18:48
(Tagasi Vatikanis).

Mõtlesime, et laisad inimesed nagu me oleme, ei viitsi niikuinii ühekorraga tervet teed Emiliano majani kõndida.. ja tatsasime esimese kolmandiku sellest ära. Oh kräpp – teele jäi ette mingi pood, kus olid niiiii nunnud kaardid…

4 imeilusat Rooma postkaarti

4 imeilusat Rooma postkaarti

…ja avajaga võtmehoidja! Pärast kõiki meie siinseid pingutusi/kannatusi õllede avamisel esimese kättejuhtuva abivahendiga, on Rooma ja pudeliavaja ju ideaalne kooslus suveniiriks! Seda enam, et mu eelmine Rooma-võtmehoidja katki läks ja nüüd ainult pool sellest võtmete küljes ripub. Sinna poodi mu viimane raha läks (kaardid hinnaga 0,30€/tk ja avaja 2€.) Loodame, et õhtusöögil 4€ga hakkama saame. =).

Nii veider – kell on juba kuus ja taevas on ühegi pilveta sinine! Tavaliselt on hiljemalt kella kuueks nagu kellavärk äikesevihm kohal. Ei päevagi ilma. Praegune on täiesti uus kogemus meie jaoks =).
Ja teine uus kogemus on see, et ma tahaks nüüd kõndida… sest tagumik on istumisest kutupiilu. Iseasi, kas ma suudan nüüd FK ka oma kõndimise-usku pöörata.. .aga, noh, me oleme ju ometi Vatikanis! Siin usuvad kõik… nii et ehk õnnestub.

Dziiz.. avastasime justalles, et mu 4-gigane mälukaart on kadunud… see, millel 1500 Rooma-pilti on (ehk kogu reis kuni tänase hommikuni)… Mu väike vaene süda jättis juba mitu lööki vahele, kui selle lõpuks koti põhjast leidsime. Nii vähe ongi õnneks vaja =).

Lugesime, et Eestis on jopeilm. Just nüüd, kui ma harjusin seelikukandmise (isegi tuulega „Marilyni tegemine“ ei häiri enam) ja +30-ga ära. Niuks. Ei ole elu, ei ole…

IT 20:35, EST 21:35
(Cipro metroojaamas).

Ilmselgelt ei tähenda kell 7 italianodele kell 7… ka kell 8 ei tähenda neile kell 7… või pool 9… ja see 1,5 tundi pole ka piisavalt suur hilinemine, et märkmisväärne oleks… neile siis, kes ootavad.
Njahh… ma Armastan Itaaliat palavalt, aga kella-aegade osas on italianod küll… bööö! Selles suhtes muidugi kiitus meie pool-skandinaavlasest Silviole (kes tegelikult on puhastverd italiano, aga nii välimus kui iseloom on pool-svensson) kes ALATI teada andis, kui hilines… isegi kui hilines vaid 10 minutit.

Ehk siis, nagu aru saada, ootame me Emilianolt elumärki… seni asjatult küll, aga et Ferdinando niikuinii enne kella kümmet (ja italianosid teades on meie kell 10 nende jaoks krt-teab-mis-kell) ei jõua, siis on meil aega oodata.
Jalutasime siia ühe metroopeatuse jagu. Vahepeal on väljas külmaks läinud (24´-26´), niisiis valisin ühe toreda koha tänava ääres ja vahetasin seeliku tagasi teksade vastu.Eile oli kell 23 küll oluliselt soojem.

Mac tänavaääres teksasid jalga sikutamas

Mac tänavaääres teksasid jalga sikutamas

Temperatuurinäidik +24´

Temperatuurinäidik +24´

Teel ostsime veel viimase gelatto….(2€ eest) küpsise-vanilli-šokolaadi maitselise. Lürps, kui hea!
(Appi, kui armsate silmade ja asjaliku näoga poiss siin just oli 🙂 Oleks ta vaid 20 aastat vanem… =D)
Teel tegime endast parajasti koos jäätisega pilti, kui üks „Me-suitsu-ei-tee“ jamaikalane ka pildile jääda soovis…

"Me-suitsu-ei-tee"-tüüp poseerimas

“Me-suitsu-ei-tee”-tüüp poseerimas

…ja uuris siis, et kust me tuleme… rääkis, et tema on Jamaikalt, teeb siin mussi.. ja kutsus kuu aja pärast oma džembe-esinemisele. Seejärel andis meile Jamaica-käepaelad…

Jamaika-käepael

Jamaika-käepael

…ja küsis eurot =D. Üks tark mees ütles kunagi FBs, et: „Italians are ALWAYS trying to rip You off!“ Tal oli õigus. Sama tahavad ka hindud. Ja jamaikalased. Aga et see kulin täitsa lahe oli, siis leppisime „ostuga“. Üldiselt, kogu selle käevarre-täie nänniga olen ilmselt nüüd 3,2 kilogrammi raskem.. aga kogu selle kõndimisega jällegi umbes 6 kg kergem. Tasakaalus… almost. 😛
Tegelikult kaalusin siia tulles 49,2kg.. eks näis kodus, kumb rohkem mõju avaldas: õlu ja saiatooted või kõndimine ;).

IT 20:39, EST 21:39
(ikka veel Cipro metroojaamas).

This slideshow requires JavaScript.

Ikka vaikus. URR!
Eelmisel korral veetsime viimase õhtu Emi töökaaslase järgi oodates, et talle mingid ümbrikud üle anda. Tookord seisime raamatupoe ees oodates 18:00-19:20… aga seekord Emi purustas tema rekordi. Vähemalt on meil traditsioon :P.

25.mail hiljem toimunu, kirjutatud 26.mail IT 13:16, EST 14:16
(Kirjutatud Fiumincino lennujaamas, D7 värav, Terminal 3)
Emi ootamisest loobusime kell 21 ja istusime metroole, et Re di Roma´sse sõita…. Seal pidi Ferdinando (meie host) kella kümneks koju jõudma. Arvestasime seega, et ta jõuab ilmselt 11-12 vahel :P. Jõudsime sinnakanti pool kümme ja istusime parki ootama. Kui metroost tagasi levisse jõudsime, oli Emi vahepeal ka sõnumi saatnud (21:08), et aku oli kutu ja tööpäev kõvasti pikem jne.Vabandused. Ja uuris, et kas meil ikka ööbimiskoht on. On.
Jalutasime pisut ümbruskonnas, aga ei leidnud ühtki kohta, kus TV-d näinud oleks, et Eestit Eurovisioonil kuulata 😛 Seda sellepärast, et: „in Italy, no-one cares a sh*t about it!“
22:02 tuli Ferdinandolt sõnum, et ta on kodus.
Hirmus! Õigeaegselt! See oli nüüd küll üllatus. 🙂 Läksime siis sinna.

Kui teda hommikul nägime, tundus ta nii vaikne ja tagasihoidlik. Nüüd tundus ka.. st. tema nägu püsis kogu õhtu emotsioonituna… aga tema jutt… =D….
Oeh, ma juba igatsengi italianode huumorit… nad teegvad KOGU AEG sellist kildu, et kõht on kõveras. Kõigile see ilmselt samas ei meeldiks, aga just meie stiilis huumor on: selline hullult julm ja mõnevõrra solvad… aga samas tead, et ta ei mõtle seda tõsiselt (vist… täiesti…).

Kokkuvõte meie õhtust oleks umbes selline:
Ferdinando hostis meid ühe öö. Ta käskis meil minema visata meie kallilt ostetud käepaelad, sest need toetavad vale tiimi. WC oli keelatud 21st 9ni, sest selline on majareegel. Raseeritud käerauad toodi välja pärast esimest tundi. Rollid pandi paika kohe: „You´re the boss!… And You´re just an Artist!“ Susco ja FK tembeldati koledateks. Mina pidin magama vetsus, FK kassipuuris (koos 52 inimesega). Alatasa kõlasid vanglanaljad (sest ta oli veendunud, et Rebibbia´s olime me kongis, mitte hostelis). Me ei tohtinud sohval kõva häält tehes kaelkirjakutega se**ida. (Aga ninasarvikutega võiks). Suscole tehti abieluettepanek („Susco, ma ei julgenud siiani midagi öelda, aga nüüd, kus ma olen purjus (1 lonks Vana Tallinnat), saan lõpuks ometi öelda, et Sa oled mulle alati meeldinud… kas Sa abiellud minuga?“)… millele järgnes kõrvakiil, sest Susco keeldus (Tal on ju Karen Svensson). Kui kaks sõpra (kellest üks oli nunnu ja kuulus filmirežissöör ja mul on ta autogramm ka!) …

Pühendusega (Best Wishes and Happy New Year :)) autogramm

Pühendusega (Best Wishes and Happy New Year :)) autogramm

…külla tulid, sunniti meid PS2 jalgpallimängul võõrale meeskonnale kaasa elama. Õhtusteks mängudeks olid: „joonista-käeraudades-olles-veinipudel“, „Varasta-Buddhalt-Müts-ja-Tee-Pilti“ jms.

This slideshow requires JavaScript.

Lisaks veel hulgim mõnitusi. FK kunstnikuamet taandus kriipija-ametile (autodelt värvi mahakriipija, kui parkimise eest ei maksta.)
Siinkohal valik FK kunstiteoseid:

This slideshow requires JavaScript.

Mõned vestlused/tsitaadid/hetked õhtust:
Mac: „Ma jätan FK siia ja Susco võtan kaasa… sest FK võin ju iga kell uue osta, Eestist saab neid odavalt.“
Ferdinando: „Jah, ma võin FK siin maja müüa.“
Mac: „Saaksid vähemalt 3 eurot!“
Fer: „Arvan, et suudaksin 6 välja rääkida…“
* pool tundi hiljem: *
Fer: „Okei, ilmselt pean hoopis peale maksma, et sellest lahti saaks… 6 eurot siit küll ei tule!“

*** *** ***

Ferdinando: „I´m curious to see Your pajamas =)“

***

Jalgpalli PlayStation2 mäng:
Mac: „You guys should try to kick that ball INSIDE the goal for a change!“
Ferdinando: „Oh, thanks for reminding me that!“ *lööb värava!*

***

Meie: „On Sul ka kujutletavaid käeraudu meie kujutletavale sõpradele?“ (Milkodele)
Ferdinando: „Muidugi! Pean ainult meenutama, kuhu ma need panin…“

***

Meie: „Sul on roosad karvased käerauad, eks?“
Ferdinando: „Yeah!“ *toob välja metallist tavalised käerauad*
Meie: „Kas Sa sheivisid oma käerauad ära?“ :-O

***

Mac: „Cuz I´m the Boss!“
Ferdinando: „Yeah! Cuz She´s the Boss!“

***

Mac: „Kas Sa ütleksid FK-le, et ta on kole?“
Ferdinando: „Ei, ta teab seda isegi!“

***

Fakt: Ferdinandole meeldib Zen Circus väga :)!

***

Järgmisel hommikul meie lahkuma hakates, esikus:
Ferdinando: *täiesti emotsioonitult* „Oh, You´re leaving? So sad!“
Mac: „Actually, we were planning to stay for a month or so…“
Fer: endiselt emotsioonideta* „Good.. it´s okay too…“
Mac: „But Susco…“
Fer: *katkestab nõudlikult* „No! The dog has to go!“

*** *** ***

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s