vahepalaks

Mis puudutab Fränky sünnipäeva-iPhone saagat, siis ma ootaks pigem ära, kas Fränky ise selle kohta miskit kostab ja seda teeb ta vast siis, kui nädalavahetus (ja viimased potensiaalsed osalejad) möödas on 🙂 Aaaaagaaa… võin ette-hõisates öelda, et ma küll usun sellesse pigem enne jõule ;-)…

Eile testis Fränky mu põgusalt telefoni ja Voiceoveriga toimetulekut ja tuli hästi toime.  Kuigi jooksutas mu telefoni kokku :P.. Aga enne, kui räägin, mis siis sai, räägin parem iOS 8-st. (kellele i-maail täiesti võõras, siis maakeeli on tegemist umbes sama asjaga, nagu windows arvutites :D.. et saad iga aasta tasuta liikuda windows XP-lt Vistale, 7-le, 8le jne…)
Kui ma 2a tagasi telefoni ostsin, tuli suht kohe, mõni päev hiljem iOS6 update. Tegin kohe ära ja kõik oli korras.
Eelmisel aastal enne iOS7 update´i.. hoiatati, et ära tee kohe, oota parandav update ka ära, kuni esimesed kalad korda saavad.

Ootamine pole MITTE KUNAGI minu tugev külg olnud.. vastupidi, kui reaalne füüsiline jõud välja jätta, siis on ootamine minu kõige nõrgem osa :D… nii et muidugi ma tegin iOS7 kohe järgmine päev ära! Oleks samal õhtul teinud, aga olin siis kinos ja kodus polnud wifit jne… Ja ei kahetsenud sugugi. Worked just fine!

Mõtlesin, et mis nad siis hirmutavad ilmaasjata ja laadisin seekordse uuenduse, iOS8 alla kohe samal õhtul.

Well… ei hirmuta niisama. Vahepeal on mu telefon nagu ikka minu telefon… ja vahepeal teeb ta selliseid nalju, nagu mu nuti-nokia tegi.. või tuttavate androidid. Crashib programme.. on aeglane jne… Õnneks juhtub seda vaid vahel… teiste telefonidega on ju see nii kogu aeg :D.. aga NII VÄGA HÄIRIB!!!
Hetkel laeb mul alla 8.0.2 uuendus, mis muudab kas:
a) asja paremaks
b) palju hullemaks.

Kuna ma olen täiesti kindel, et kas selle või järgmise või ülejärgmise parandusuuendusega saab kõik korda, siis ma olen endiselt oma telefoni fänn ja soovitan teistele ka. Fränkyle soovitan, et kui ta mingil hetkel oma halloo kätte saab, ärgu lasku kohe 7-lt 8-le 😀 Õppigu teiste vigadest (ütlen mina, kes ilmselt ei suuda oma vigadestki õppida… aga kuna next year enam mu telefonile ilmselt update´ei tule, sest mul nii vana mudel (4S, tootlusest väljas ja puha) siis ma ei peagi oma veast õppima! Muuseas, ma ei tahagi uuemat telefonimudelit.. mitte seni, kuni vana töötab. Sest ta on niiiiiii hea telefon!)

Kuigi ma ise olin VoiceOverit juba korduvalt iga äpiga testinud (ka iOS8ga juba), et mitte Fränkyle põrsast kotis reklaamida, ja kõik töötas kenasti ja värki, siis tegi eile Fränky-karma mu telefoniga nii, et ma ei saanud enam VoiceOverit välja lülitada. Lülitas välja ja hüppas kohe sisse tagasi. Restardid-värgid ei aidanud. Nooh, iseenesest ma ju oskan telefoni ka rääkivana kasutada, aga fakt, et ta niimoodi jaurab, segas mind ikkagi.

Proovisin, mis mina proovisin, aga ei lasknud ja kõik. Viimases hädas pöördusin Siri (virtuaalne assistent) poole ja ütlesin “Siri, turn off VoiceOver!”

Ja teate, mida Siri seepeale tegi? Ta lülitas VoiceOveri välja! 🙂 I Love You, Siri! Sa polegi ainult huumoriks mõeldud 🙂

why-did-apple-make-you-siri sisi-ios8 whats-ur-cost

PS. 8.0.2 tundub, et ei teinud asja hullemaks.. võib-olla lausa paremaks 🙂

***

Muus osas.. Ma magasin täna öösel niiii halvasti…
1) Koon ajas mind öösel üles, ja et ta seda tavaliselt ei tee, siis kobisin temaga õuele. Vaeseke kükkas seal nii, nagu homset poleks. Samas homseks, st. tänaseks, on jälle kõik korras.
2) Ärkasin öö jooksul VÄHEMALT 5 korda sääsepinina peale üles (eriti valjud motoriseeritud sääsed mul).. ja peksin siis ennast vastu nägu, üritades sääske killida.Ma ei tea, kas õnnestus, aga vähemalt mingeid megapaiseid ja sügelisi ei tekkinud 🙂
3) 2 päeva eksamini… heeeeelp

 

Väikest ülekannet tahad homme teha?

Fränky on üks hiiglama tore tütarlaps (või, noh, ilmselt noor naine, aga kui te teda teate/teaksite, siis nõustute/nõustuksite vast tütarlapsega ka), kellel on kõik olemas peale kahe asja:
a) nägemise
b) iPhone

…esimese osas ei anna mul, ega lugejatel eriti midagi ära teha.. kui just mõni robotsilmade-prototüübi-valmistaja siin ajaviiteks mõistust puhkamas ja loba lugemas ei käi…

… aga iPhone osas – asi meil siis see hiiglama-suur-raha kokku ajada.. ja et Fränkyl juhtumisi HOMME (23.september) sünnipäev juhtub olema, siis talle sünnipäevakingi näol oma osa kinkida-annetada-altkäemaksta-pealkäemaksta-ülekanda vms.  Päeva heategu kohe tehtud ja puha. Ja Fränky ema on lahkelt lubanud, et kui sünnipäevarahadest paljupalju puudu jääb, siis paneb ta selle ülejäänu jõulukingi näol teele. Aga kui natuke puudu jääb, siis rahastab vast Fränky ise ka midagi, sest vaevalt ta jõuludeni oodata tahab.  (Aga point on selles, et isegi kui puudu jääb praegu, pole ülekanne kasutu, sest telefon ostletakse varem või hiljem niikuinii!)

Enne kui ma alustan pikka ja põhjalikku selgitust teemal: miks peaks toetama mingi wannabe tsiki soovi kalli moeröögatuse saamiseks, kui ta seda ise endale osta ei jaksa, siis sheerin maksevõimalusi neile, kes pikka juttu lugeda ei viitsi, aga rahast kahju ka ei ole 😛

variant 1) Kirjuta siia postituse alla kommentaar (siis mina näen Su e-maili ja teised mitte.. ja saan e-mailile saata minu või Fränky kontonumbri (kumba soovid?))
variant 2) Kirjuta Fränky blogi kingisoovi postituse alla kommentaar (ja küsi temalt otse tema kontonumbrit, aga mu blogialune on vist kiirem variant vastuse suhtes 😉)
variant 3) Olen ma Sul ehk suhtlusvõrgustikes olemas? (Gmail? Facebook? Seal võid ka küsida 🙂)
variant 4) On Sul Fränky suhtlusvõrgustikes olemas? (Pöördu otse tema suunas, või leia tema FB seinalt kingisoovi postitus, kus ta FB kommentaaridesse konto lisas)
variant 5) (Kõige ebatõenäolisem 😦) On Sul uusi iPhone  (alates iP 5) jagamiseks? Anna endast märku ja kuulutan ülekannetesoovid lõppenuks ja tagastame raha (kui just ülekandjad ei soovi toetada sigakallite pimeda-gps-äppide ostu).
***
Teen nüüd optimistlikult näo, et kõik tuttavad ja tundmatud soovivad panustada ja alustan põhjendusega, MIKS, oh MIKS on just vaja iFööni.. ja mitte näiteks mõnda odavamat nuti- või mittenutifoni.
Lihtne. Igal iPhonel on by default  olemas juba aastaid ja aastaid välja töötatud ekraanilugemisprogramm VoiceOver (vaata oma i-st: settings, General, Accessibility, VoiceOver) ja üldjoontes on iTunesis saadaval olevate rakendustega lugu säänne, et need peaksid kenasti töötama ka VoiceOveriga. Kuna teistel telefonidel kas ekraanilugerit pole, või pole see nii hästi toimiv, siis võib vabalt juhtuda nii, nagu Fränky eelmise nutikaga: ekraaniteksti loetakse ette täpselt nii kaua, kuni Sa mingi rakenduse avad. Facebook – Ava – *vaikus*; WhatsApp – Ava – *vaikus* jne… mis GPSi puutub, siis on elu näidanud, et töötab nagu jumal juhatab…
Nutitelefonist paremini töötab tema praegune, nuppudega telefon, millega saab helistada, sõnumit saata ja e-maili vaadata…
(Siinkohal ajaviiteks näited, kuidas mina e-maile tsekin ja kuidas Fränky seda teeb:
mina: 1. “Piiks”, 2. “ahah, meil tuli”, 3. *avab klahviluku*, 4. *avab ekraanilt postkasti*, 5. *avab uue e-maili* 6. *loeb* VS
Fränky: 1. (mõtleb) “Peaks vahepeal postkasti vaatama”, 2. *avab klahviluku*, 3. *avab menüü*, 4.*leiab sealt e-posti*, 5. *leiab e-postist õige postkasti, avab selle*, 6.*telefon hakkab kirju serverist alla laadima*, 7. *ikka veel laeb*, 8. *ja nüüd ka*, 9. *ja nüüd*, 10. *Voila! Olemas! Võib lugema hakata :)*)
Ja kuigi need mured: mitte-avanev Facebook ja WhatsApp ja aeglane e-post võivad tunduda lihtsad, et mis seal ikka, ilma saab ka ja ei pea nii mugav olema.. siis toon teistsuguseid näiteid ka:
Kujutle et, Sa ei näe.. kohe mitte muffigi, ja:
Seik nr 1: Sa oled parajasti üksi (koos juhtkoeraga) teel kodust bussijaama… ja teel kaldub koer kusagilt õigest teest kõrvale ja avastad selle siis, kui Sul pole enam õrna aimu ka, kus Sa asud. Ümberringi ei tundu inimesi olevat, või Sa ei julge neilt abi paluda…
Praegune lahendus: Selgub, et GPS ei tööta. Helista kellelegi, nt. Macile, ja kirjelda talle ümbrust: siin on kallak ja kanalisatsiooniluuk.. näiteks.. ja vaata, kas nuputatakse välja, kus Sa asud, et Sind siis sealt õigele teele juhatada. Võid kirjeldusele muudki tuntavat/kuuldavat lisada: tee ääres on muru, jalge all asfalt ja kuulen kaugelt autosid.. näiteks.
Lahendus iPhone omanikule: 1. Tee ümbritsevast pilt, niipidi nagu Sa oled… ja kasuta iPhonede vahelist tasuta SMSi/MMSi võimalust, et see Macile saata… või 2. kasuta videokõnet.. või 3. Kasuta ühte mitmest töötavast GPSi võimalusest, et ennast lokaliseerida ja õigele teele juhendada… või 4. Väldi üldse äraeksimist ja kasuta mõnda äppi (nt. Heare), kus on juba eelnevalt salvestatud kindlad põhimarsuudid.
Seik nr 2: Sa oled üksi kodus, kohevarsti minemas näiteks.. arstile… ja avastad, et Su sokid on sahtlis segamini läinud. Mis siis, kui korraga satuvad kätte punane ja sinine sokk? Aga värvimääraja on jäänud ema juurde maale… Lihtne, siis Sa avad ühe paljudest värvimääramis-äppidest (nt. Color ID) ja eristad sokid üksteisest.
Seik nr 3: Oled üksi bussipeatuses, ja kuna Su juhtkoer on emane, ei tunne ta erilist vajadust minna jalga tõstma selle poomispuu peale, millel bussiaegade tabloo on, ja mille küljes on nupp, mis aegu valjusti ütleks. Lahendus: avad m.peatus.ee lehe või Tartu bussiaegade äppi ja voila, juba teadki, kas jäid hiljaks või varaks…
Seik nr 4: Tahaks DVDd vaadata, aga marutüütu on igast karbist plaat käima panna, et näha, mis filmiga tegu on… Aga kasuta mõnda tuvastus-äppi (Tap-Tap-See või CamFind), et näha, millega karbis tegu 🙂
Seik nr 5: Kokkaks ju hea meelega, aga kuidas teha kindlaks, millises pakendis on SantaMaria pipar ja millises kaneel? Lõhna järgi? Aga pipar, sidrunipipar, kalamaitseaine, viie-pipra-segu, küüslaugupipar vms? Samad tuvastus-äpid, mis eelmises punktis toodud, on jälle abiks 🙂
Seik nr 6:  Tahtsid päeval dushi all käia, aga elukaaslane on vahepeal uued pesuvahendid ostnud. On tegu ikka šampooniga või torusiiliga? Või kehapiimaga? Või koera-šampooniga? Taaskord abiks TapTapSee või CamFind, mis ütlevad, millega tegu ;).
Seik nr 7: Tuled maalt, astud bussilt maha ja selgub, et vot nii, võtmed jäid maale/koju.. ja elukaaslasel on tööl koosolek ja telefonile ei kõlba vastata. Väljas on külm ja tuuline. Huvitav, kas siin tänava ääres mingeid söögikohti või poode on? Aga on ju ometi äpid, mis ütlevad, mis läheduses on… ja juhatavad ka sinna kohale 🙂 Ainult ole mees, ja mine! (näiteks AllAccess äpp).
Seik nr 8: Peale korralikku kevadpuhastust on paljud asjad ilusti kastidesse ära pandud.. ja kastid ilusti hunnikutesse ära laotud. Ja kastide peal ilusa kõvera käekirjaga nägijatele kiri, mis sisuks on… et ei peaks otsides kõiki avama ja segi pöörama. Aga kui Sa üksi kodus oled?
Siis tulev kevadpuhatusele appi võtta oma iPhone, osta ropu rahaga (10€) AudioLabelsi äpp, ja salvestada ära terve lehetäis QR-koode, mille kastide nurkadesse kleebid ja kirjelduse juurde kirjutad-räägid.  Iizibiizi.
Seik nr 9: Kevadine ilm on teatavasti muutlik… Aga Siri ütleb Sulle lahkelt, et kas Sul on vihmavarju täna vaja? 😀
Ja nii edasi. Tekstid, sildid, kohad, etiketid, värvid… Rääkimata siis tava-äppidest, mida VoiceOveriga kasutada saab 🙂
Niisiis.. kontonumbrit, anyone? Sest juba homme ju!

Chernobõli sääsed vms

Ma ükskord varem ka kurtsin, et meil käivad öösiti mingid marutõbised sääsed toas. Täna oli sama lugu…

Mängisime meie eile õhtul-öösel lauamängu… Mina võitsin!
(vahele näide põranda hõivanud koonlastest mängu ajal… kes vahelduva eduga meie mängulauda uppi keeramas käisid: )
Kolm Koonu ja mänguasjad siruli
… kell 2 käisin Koonuga õuel ja viskasin külalised välja. Toas tuulutasin veel kiirelt tuba (loe: lasin sääsed sisse) ja kobisin magama.

Kell 3 ärkasin selle peale, et üks käsi, mis teki alt väljas oli, sügeles lihtsalt üleni. Peale veerandtunnist sügamist kaesin seda tulevalgel ja käevarrel oli kak hiiglaslikku sääsemuhku. (Kusjuures, mul muidu ÜLIharva tekivad sääsemuhud.. tavaliselt olen neile immuunne vms…) Sügasin veel natuke vajutasin tule kinni ja proovisin magama jääda, kui (sääse)pininat kuulsin. Arghh…
Tõmbasin oma käpad teki alla peitu.. ja kindluse mõttes teki üle pea kuklapoole ka… ainult nägu jäi välja, sest, noh.. hingamine on üks tore asi.

Üritasin end lohutada, et vb on tal juba kõht täis ja ta rohkem ei tahagi… Ja juurdlesin, et huvitav, kas sääsk toitub mitu korda elu jooksul? Või sööb korra kõhu täis ja siis annab saba? Sest sel juhul on ju toatäit võimalik surnuks sööta küll.. lõkkeõhtul oleks keerulisem.

Jäin edumeelselt magama, kui ärkasin selle peale, et mu otsaesine sügeles nagu hull. Alguses üritasin end lohutada, et raudselt kujutan seda endale ette vms, aga põlemapandud tuli ja käik peegli ette, jagas infot sääse piknikuplatsist minu ninajuurel.. mille tõttu mu pool nägu sääsemuhu all üles paistetas. Really. Teate seda kohta, kus nina ja kulmud kokku saavad? Katsuge: seal on selline.. eee.. lohk, vms. Öösel mul ei olnud seal lohku.. ja kulm oli paistes, nagu oleks poe taga kakelnud.

Et ma juba püsti olin, siis tegin sääsejahi, aga tabasin seinalt voodi kõrvalt parkimast ainult ühe näraka. Tema polnus söönud. Aga kõige veidram on see, et ta oli..nii väike. Raudselt sääsk, aga üldse mitte, täiskasvanu mõõtu. Kas praegu liigub noori sääski ka? Kas noored sääsed on kuidagi.. ee… mürgisemad vms, kui vanad sääsed? Või on mu sääskedel marutõbi?

Kas ma bioloogia tunnis üldse midagi ei õppinud?

Sügav laisik

Blogimisvõistlus – Tähtis sündmus (või miskit)

Minu mäluga suutsin meelde jätta umbkaudse teema ja on võimalik, et täpne sõnastus läks võssa…

Tähtsaid, traditsiooniliselt septembrikuiseid sündmusi on toimunud kaks. Üks neist Sügisjooks/Tallinna Maraton ja teine iOS 8 väljatulek :D.. siinkohal siis esimesest (küll mõningase hilinemisega).

***

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama sellest, kuidas Koon laupäevahommikul teel bussijaama, et Pealinna sõita, otsustas pargis väljaheidet süüa. Ja mida tegin seepeale mina? Kasvatasin teda siis seal? Oh ei, hoopis ohkasin kergendunult: Jumal tänatud, parem sisse kui peale! 🙂
Ja eks ta tõsi on.

Bussile me jõudsime. Bussiga pealinna samuti. Kuna ma jõudsin sinna kell 14 ja Dzeigile pidin Lasnamäele bussi vastu jõudma kell 16, siis leidsin, et paras vahepaus, et külastada bussijaamale lähimat sõbraisendit, Vihmahäält… Sest koos Koonuga ei olnud aega ega tahtmist linnaliiniga kuhugi minna (Vihmahääleni sai jalgsi ja sealt edasi Lasna pidi nkn bussitama).
Mõeldud, mõeldud. Vihmahääl kokkas, sõime jms. Istusime köögis ja ma jälgisin seinakella, et ikka kindlasti 15.30 välja astuda. Kui kell minu arvestuse järgi kolm sai, helistas miskipärast Dzeik… ja kõnele vastates näitas minu mobiilikell miskipärast 16:04.
Nii selgus, et kuna kevadine kellakeeramine oli ju just äsja, hetk tagasi, polnud Vihmahääl veel köögis kella keeranud.. ja see oli tunnike taga.

Aga Dzeik jõudis ise koduni ja mina&Koon ka lõpuks järgi. Sain Dzeigilt hunniku manti, vaatasime Grey anatoomiat, ja kobisime õhtupimeduses Ja$ile bussivastu.

This slideshow requires JavaScript.

Ja$i bussiga oli veel nii, et kodulehel on kirjas, et buss peatub Väos (Peterburi maantee ääres Lasnamäe alguses) ja jõuab sealt  2 minutiga bussijaama :P. Praktikas peatus buss, nagu kõik teisedki, hoopis Kanali ääres Mustakivis.. ja seda umbes 15 minutit enne bussijaama 😛

Pühapäeva/Maratoni-hommikul ärkasin kell 4, kuigi äratus oli 5st. 7-ks olime kood Dzeigi ja Ja$iga oma joogipunktis. 8-ks olid kohal ka ülejäänud. Punkt asus, nagu alati, Russalka juures.. Päike tõusis kaunilt rannas ja üldse oli elu lill 🙂
Päikesetõus merel

Leidsin soolapakilt retsepti soolataigna kohta, millest kujukesi teha saab:
1 dl vett
2 dl jahu
1 dl soola
1 mingiühik õli
Sega kokku taignaks, vooli mant valmis, viska tunniks 100 kraadi juurde ahju ja voila.

Soolaretsept

Nagu alati, olid maratoni ja poolmaratoni stardid joogijagajaile suhteliselt chillid.  Neis oli 2500-3000 osalejat. Valasime jooke, pakkusime sööke (kas te teate, kui hästi maitseb leib soolaga… värskes õhus 😀), ja koristasime maast topsikuid ja olime niisama ilusad. Okei, tegelikult oli tegemist kogu aeg, aga hullumaja vähemalt ei toimunud 🙂

This slideshow requires JavaScript.

Ja siis, äkki, veel enne kui eelmised võistlejad otsa said, olid 10 km distantsi omad päral. Ja neid oli 11 000.. pluss veel natuke. Sebimist jagus. Jooki ka jagus.
Olime, nagu alati, esimese laua juures. Ja esimest korda ajaloos (loe: minu 11 aasta jooksul) ei saanud esimene laud HETKEKSKI joogitopsikutest tühjaks! Oleme superuhked! Tavaliselt on kõik võistlejad kohe esimese laua taga seismas… ja laud enamuse ajast niiii tühi, et üksikute lisatavate topsikute põhjad hetkeks lauda puutuvad, aga muidu ei miskit.. aga seekord oli miinimum ühel hetkel 4 topsikut laual.. ja enamasti rohkem! 🙂
Mida ei saanud kõikide teiste laudade kohta öelda.. sest võistlejad on õppinud esimesest lauast edasi liikuma, ja liikusid kõik teisele poole 🙂

This slideshow requires JavaScript.

Ja siis olid nad (võistlejad) äkki otsas 😦 Kuigi vägaväga paljud proovisid topse prügikastidesse visata, said needki täis ja valged topsihanged vajasid koristamist. Lendasime oma punasärkide armeega peale ja leidsime valge kihi alt jälle rohelise muru üles.

This slideshow requires JavaScript.

Ja juba ta läbi oligi 😦 Selleks aastaks vähemalt. M. jäi minuga veel tšillima ja mingil hetkel saatsin tema ka ära. Lugesin sõnad peale, et istu Kadriorus trammi nr 2 peale ja sõida Balti jaama.
Õnneks ta sai mingil hetkel ise aru, et ma ajasin talle täielikku jama ja Kadriorust üldse tramm number 2 ei sõidagi. Nii et rongile jõudis ta olenemata minu püüdlustest :D.
#MacilIkkaJuhtubJu

Kui veoautomees laudadele järgi tuli, läks vaja ka minu tohutut jõudu ja kehamassi, et tervet alust u.20 laua-pingiga kallakust üles lükata. Toime tulime, loomulikult (ma ei kahelnud hetkeksi.. isegi mitte siis, kuis ee alusetäis meid kallakust tagasi alla veeredes teise aluse poole lükkas 😀).

Kui lõpetasin, helistasin T.-le, et millal järgmine buss tuleb? Selgus, et 16.38. Kell oli 16.38. Hea ajastus :).. aga ootasin järgmist ja olin 17.30ks Lasnamäe-kodus 🙂

***

Ps. Lasnamäel sorteerisin emme asju. Ja avastasin, et esimesed mulle suunatud postkaardid (peale sündi) olid:
a) koerapildiga
b) russalka (joogipunkt ju :P) pildiga
Koertega postkaart

Siis leidsin emme vihiku. Kirjandivihiku imeilus käekiri pani mind mõtlema, et olen vist adopteeritud…
iluskäekiri

… aga õnneks oli vist eesti keele õpetaja lihtsalt nõudlik. Teised vihikud olid ikka minu stiilis, ehk siis loetamatud 😀
kolekäekiri

Ja lisaks kasutasin juhust ja vaatasin Netrami arvuti tervet DVD-lugejat kasutades ära hooaja sarja Extraordinary dogs, mille kaltsukast ostsin. NIIIIII hea! Soovitan!

Extraordinary dogs

 

Lihtsalt mula

Psühholoogia – Austraalia, Suurbritannia ja USA koostööuuringus uuriti, kas öökulli tüüpi inimesed on keskmisest rohkem nartsissistid, manipulaatorid ja psühhopaadid kui lõokese tüüpi inimesed. Uuring näitas, et «öökullidel» esineb suurema tõenäosusega psühhopaatilisi ja nartsissistlikke jooni.”
(Allikas)

Mul on rõõm teatada, et ma lähen õhtuti peale kaheksat magama. Kindlasti mitte psühhopaat, ma ütleks. (Eriti ütleks ma seda Fränkyle, kes natukene senini usub, et ma hobikorras inimesi tükeldan, kui aega ja tahtmist tekib…)

***

Teiseks. Käisin minaükspäev mööda kõnniteed ja kõrval parandati teeauku. Parandustöö nägi välja nii, et mingi suure auto suurest torust pihustati survega peenikesi killustikukive ja asfalti vms. Kivikesi lendles natuke laiali ka, kõnniteele ja nii… tänu asfaldimöginale kleepusid need osavalt.

Koju jõudes tundus kõndimine ebamugav ja piilusin jalatsi põhja alla. Kividega kaetud, oleks vist õige väljend (nüüd mind hakkas see laul kummitama, see “Mööda teed, mis on kividega kaetud…”).. sikutasin siis kivid põhja küljest-seest ära ja sain endale uue sõela. Abiks ikka.
suss_augud
Pildilt pole vist eriti hästi aru saada.. aga need tumedamad laigud seal mustrivahedes on augud.. sügavad augud.. läbi-talla-augud.

Mõtlesin küll, et kuiva ilmaga vast ei sega, aga selgub, et sealt aukudest poeb igal sammul igasugust prahti sisse… ja kuna ma ei viitsinud enam iga tänavaposti juures toetumiseks peatuda, käisin lõunal Maxximas ja tulin tagasi uute tuhvlitega:

uus_Suss

Epu-epu. vot.

Ebatavaline nähtus it is then

Fränky pakkus järgmiseks lisapostituseteemaks “Ebatavaline nähtus” ja nagu tellitult, toimuski üleeile midagi ebatavalist!

Aga, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et VäikeFränky on maailma suurim hilineja. Ta isegi ei tee seda meelega, aga ikka on nii, et kui me lepime nt kokku, et saame 20 minuti pärast poolel teel pargis kokku, kuhu on umbes 1,5 km kui sedagi, siis kui ma olen parki jõudnud ja natuke oodanud ja veel natuke oodanud ja siis lõpuks helistan, et kas hakkad jõudma, siis ta vastab, et : Jah, ma just astusin välja!…või, et .. ot, ma sain nüüd püksid jalga,  ma ei leidnud neid üles… või midagi sellist…
Umbes nagu Vants ja mu pesumasin.. noh, et lepid kokku kohtumise keskpäevaks, lähed kohale poole kaheks ja võta parem soe jook kaasa, sest saad ikka natuke oodata :P.
Fränky külmikul on Vihmahääle poolt Iirimaalt toodud külmkapimagnet kirjaga: Im not late, im on irish time.. vms.. väga sobiv.
Alguses ajas närvi, aga nüüd võtan seda juba nagu paratamatust. Personaalsed kriteeriumid :).

Igaljuhul.. üleeile õhtul ütlesin Fränkyle, et pangu riidesse ja  hakaku trepist alla kobima, me oleme 10 minuti pärast kohal 😀 (noh, terve korrus ju ka tulla!).. ja kui teele asusime, meenus mulle, et põhjus, miks minna (külmikumagnet) ununes koju, keerasime tänavaotsal ringi, käisin sellel järgi ja vurasime siis Fränky suunas.

Ja teate mis? Ta oli:
1) Jõudnud ennast selle ajaga riidesse ajada!
2) Jõudnud trepist alla!
3) Jõudnud üle tee parklasse!

Esimene kord, ma arvan! Esimene (ja viimane?) kord, kui ta ei hilinenud! I´m impressed!

Tõesti ebatavaline!

***

Muuhulgas on täna Vihmahääle sünnipäev. Äratasin ta sel puhul hommikul peale seitset üles.

Vihmahääl: [uniselt peale pikka kutsuvat tooni] Jah?!
Mac: Oi, magasid vä?
V: [jätkuvalt uimaselt] Jah…
M: Nähh, ma mõtlesin just, et saan Su veel enne koolipäeva algust kätte.. enne kui ära unustan…
V: Mul on neljapäeviti vaba…
M: [kurvalt] Aaaa… okei.. no sorry.. [rõõmsamalt] aga tegelikult, ega mul oli asja ka ju!
V: Noo?!
M: Sa oled mulle 16 euri võlgu!
V: ???????
M: Nali-nali… Palju õnne sünnipäevaks! 🙂

*Ma küll endale minusuguseid sõpru ei tahaks…*

***

Koonlane on täna 3 aastat, 3 kuud ja 3 päeva noor!

3_3_3

 

 

Minu esimesed triibulised

Niisiis.. minu esimese lisablogimise teemaks on “Minu esimesed triibulised” (Ja ma ei tea ikka veel, millest ma siinkohal kirjutan 😀)… ühtlasi tuli ka VäikeFränky meie liivakasti mängima ja järgmiseks lisablogimise teemaks sain “Haruldane nähtus” (Ja ma tean täpselt, millest sealkohal kirjutan :D)… ja mul on meeles ka “päris”blogivõistluse teema (“Eriline sündmus”, oli ju.. eks?!) ja ma tean täpselt, millest kirjutan… aga mul pole veel pilte arvutis, et seda teha.

“Minu esimesed Triibulised”
Kodukirjand

Minu esimesed (teadlikud*) triibulised olid ilmselt värvilised varvassokid (peaagu põlvikud), millel on erinevat värvi triibud. Ühtlasi olid need ka minu esimesed varvikud ja õpetasid mulle, et varvikud = toona väga popp sokisort, on täiega ülehinnatud! Nende jalgasaamiseks kulus täpselt 324,5.2 sekundit kauem kui tavaliste sokkide jalgasikutamiseks. Marutüütu. Pealegi ei ütleks ma, et need nüüd väga mugavad olid.. ja mu vaesed väikesed kõverad varbakesed surid oma kambrikestes vaikselt üksinduseahistusse ja külmasurma. Nii on need triibulised senini (umbes 10 aastat?) alles… sest on vist minu kõige vähem-kantud sokid üldse. Kordi vast kolm või nii. Aa, ei.. mul on sahtlis ühed tutikad sokid, mis veel kandmata… need on hetkeseisuga veel vähem kantud! 😀

Mis aga triipudesse puutub, siis ma ei ole eriline triibufänn. Kui siis särkidele-pusadele ehk sobib. Pükste puhul mulle ei meeldiks üldsegi.
Üks must-valge laiu-triipudega maika ja üks pusa mul ka on… ja on väga oluline, et need triibud laiuti oleks, mitte pikuti. Sest ma olen tuhatkuussadaüheksakümmendneli kilomeetrit pikk ja pikitriibud näeksid päris nilbed välja. Ja kuna ma kaalun nii, nagu keskmine 12-aastane, siis on laiutriipudega lootus, et need lasevad mul paista paksemana, kui ma tegelikult olen 🙂

* teadlikud selles suhtes, et on täiesti võimalik, et ma veetsin enamuse oma beebieast triibulistes sipukates, aga ma ei mäleta sellest ise eriti midagi…

vang

Mis puudutab pealkirja “Minu esimesed triibulised” ja sellega esmalt meenuvat, siis võivad kõigi maade lastekaitsjad kergendunult ohata, sest ma ei tea, et ma kunagi vitsa saanud oleks. Ju ma siis olin lihtsalt kukupai :P… ja mul pole ka oma isandat, kelle juures ma ennast kord nädalas piitsutada laseks, nagu Nümfomaani filmis oli 😛 (ei tunne ka, et oleksin millestki ilma jäänud, kui ei ole 😀).

***

Ps. Mary jälestab varbaid. Talle raudselt meeldib/meeldiks (oled veel lugeja?) see varbapostitus  🙂

2 koonuhetke

Täna on kiirekiirekiire, nii et oma esimeste triibulisteni jõuan alles kes-teab-millal-järgmisel-nädalal…

Aga kärmelt pean südamelt ära rääkima kaks Koonuhetke:

Eile õhtul läbi linna koju minnes käis Koon rihmas kõrval ja järsku  tundsin, kuidas ta hooga seisma jäi ja rihmast tõmbas…olin kindel, et mingi koer vist lähedal.
Pöörasin ümber.. ja EllieTheElephant sööstis mingi noormehe poole, noormees kükitas ja hakkas teda sügama (mitte, et ma selle vastu oleks 🙂)…  nagu vanad sõbrad :D.
Siis noormees mainis, et tal on kodus samasugune koer…
aga kust Ellie seda teadis, vot seda ma ei tea.
***
Täna tuli tänavanurgal vastu mingi noor kutt ja lahtine kelgukoera-hundu-laadne suur koer.  Koer jäi lamama hetkeks, et EllieTheElephant ära oodata ja kutt liikus edasi…
 Koon läks siis koera tervitama.. nuuskisid hetke.. ja siis oli kelgukoer hambad irevil. Veensin  siis Elliet, et fain, lähme edasi… ise imestades, et kui kuri koer, miks see kutt siis laseb teda niimoodi lahtiselt…
aga koer hakkas meid jälitama… ja kui EllieTheElephant teda rõõmsalt nuusutada tahtis, siis üritas iga kord naksata (ilmselgelt mitte väga tõsise kavatsusega, sest tegelikult ei naksanud kordagi).
Läksime Koonuga ära… ja kui tööle jõudsin vaatasin tagasi… ja koer oli  ikka seal. Ta vist polnudki selle noormehe oma … lihtsalt suvaline natuke-kuri-lahtine-koon.
Aga nüüd mind jääb painama, et kas ta ikka oma koju tagasi ka läheb.

Väike Murphy ja muid jutte

Murphyt teate te ju ilmselt kõik. See on see sell, et kui Sina mõtled nii, siis tema teeb teisiti.. ja vastupidi.

Mul on igas päevas väike Murphy.. või 2…
Kannan kaasas fotokakotti. Selle ees väikeses sahtlis on 2 paari võtmeid: töö- ja koduvõtmed.

Tööle jõudes sirutan käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – koduvõtmed.

Kodule liginedes panen käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – töövõtmed.

Ja nii see läheb. Igapäevane traditsioon.
(see on peaagu nagu meie “okei”*)

**

Ma nägin täna linnas midagi õudset. Nahkpüksid, mis olid nagu… mis see uuema aja väljend on? Stretchid? Liibukad? Retuusid? Legginsid?

Igaljuhul.. point on selles, et kuigi neiu ei olnud absoluutseltmitteüldsegi kogukas, siis tekitasid need püksid olukorra, kus terve tema alakeha koosnes.. suurtest voltidest/lainetest… umbes sellised, nagu kui lapsed pilvi joonistavad.

**

Kui ma juba arvustaja olen, siis liigun moekriitiku ametist grammar-nazi omale edasi.

Kas Teile räägiti eesti keele tunnis, et nime/perekonnanime ei  käänata/pöörata, nii et nimi muutuks? Mina nagu mäletan, et räägiti… või siis kujutasin ma endale väga elavalt ette, et räägiti.  Igaljuhul, on nüüd uudistes mind kogu aeg häirinud, et Kohvri ja Kohvri.. ainult Reporteris oli Kohveri… Aga nüüd kui ma igaks juhuks, enne kui ennast siin avalikult lolliks teen, uurima hakkasin, selgus, et:

“Keelekorraldajad soovitavad järgida üldreeglit: eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu. Niisiis Pere, omastav Pere, osastav Peret; Ots : Otsa; Rüütel : Rüütli; Sepp : Sepa; Kask : Kase, mitte Kaski; Kalamees : Kalamehe. Ametlikes dokumentides võib segaduste vältimiseks ülakomastada üldnime omastavaga sarnanevaid perekonnanimesid (nimetav Metsa, alaleütlev Metsa’le, vrd Mets : Metsale).
Reegel kehtib tuntud nimisõnatüvede kohta, mis on astmevahelduseta, vältevahelduslikud või lihtsama laadivaheldusega. Muudel juhtudel säilitatakse sageli nimetava kuju ja lisatakse sellele tüvevokaal -i. Selliseid erandeid leidub võrdlemisi palju, levinumad on järgmised.
1. 
Kirjakeeles vähem tuntud, tihti murdelist päritolu nimed (Rüüt, omastav pigem Rüüdi kui Rüüda; Simmel : Simmeli, mitte Simli).
2. Laadivaheldusega nimed, mille omastav nimetavast tugevasti erineks (Susi : Susi, mitte Soe; Raag : Raagi, mitte Rao).
3.  O
madussõnalised nimed (Aus : Ausi, Ausa on võõrastavam; Vapper : Vapperi).
4.
Enamasti jääb ära omastava me- või da-silp (Süda : Süda; Ranne : Ranne; Kibe : Kibe); samuti rühma i-lõpuga nimede omastava lõpusilp -ja või -ju. On Vari : Vari, Väli : Väli (ent liitsõnus pigem nt Uusväli : Uusvälja). Osastav võib olla Vari või Varit, Väli või Välit, nagu Mari(t) ja Jüri(t), Oja(t) ja Aru(t).”

Mispeale püüdsin ma aru saada, et kas Kohver on siis astmevahelduseta? Või Vältevahelduslik? Või lihtsama laadivaheldusega?

Ja kuna ma ei saanud aru, tunnistan ennast nüüd rumalaks ja küsin abi. Võib seda siis käänata?

(Aga, isegi kui võib, siis häirib mind ikkagi 😀 😀)

**

Ma ei tea, kas te eile 21.30 ETV2 vaatasite, aga vaadake siis vähemalt järgmine ja ülejärgmine teisipäev :-).

**

* “okei” vihjeks on… “Süü on tähtedel”.

pilta

Hakkasin ükskord oma ammust puslet kokku panema..      Ja avastasin, et olin selle viisakalt karpi pannud nelja suure A4 tükina 😀 Ja lisaks tagumisele küljele numbrid joonistanud:

puslepaanidPusle-tagant

Aga olin siiski tubli ja kiskusin tükid 500ks tükiks (tegelikult 497.. sest 3 olid kadunud)…

tykidlahti
…ja panin ilma tagumist külge piilumata selle kokku. Ja siis tegin kokkupandud puslest pilti.. ja võtsin selle siis uuesti tükkideks… ja kustutasin siis kogemata pildi ära. Well done.

Aga ma ausõna panin selle kokku!

Siis võtsin teise viiesajase ette. Seekord ka fototõestus ette näidata:
Pusle_koos

***

Nii palju siis puslelugudest. Nüüd koonulugudest.

Reedel-laupäeval oli meil Fränky koos Dzännuga külas. Kui ma laupäeva hommikul ennast voodist üles vedasin, et põiel käia, ootas mind tagasi jõudes hõivatud koht:
KoonVoodis1KoonVoodis2Dzännu  oli endale isegi kaisukarupardi kaasa võtnud! 😀 Aww.

***

Ja last, but not least:

Mis puu on pildil?

MingiPuu1 MingiPuu2

 

Over and out.

vidiuid

Käisin õuel Koonu kiusamas:

(video lõikas algusest esimese “Pere!” ära.. aga idee oli ühesõnaga erinevaid sõnu öelda ja näha, kas tuleb õige sõna (“Tule!”) peale… Tuli küll :))

Ühtlasi oleme tublid ja õpime kõrvaltulekut… vähemalt mõni meist:

 

***

Ja last, but not least… leidsin ühe vana klipi juhtkoer Salty’ st, mille kunagi favourites´isse lisanud olin, et jagada… aga ma ei mäleta, kas jagasin ka. Ja kui jagasingi, siis topelt ei kärise. Vaadake-kuulake ise, kui toredad koerad ikka on!

***

Ja nüüd ootan lahkeid vabatahtlikke, kes soovivad tulla ja mu nõud ära pesta. Tänuks luban põrandad tolmuimejaga ära tõmmata. Soovi korral võib pesu ka pesta 🙂