Mac tuli hommikul tööle ja avastas jõe ääres, et oi kui ilus päikesetõus. Pilti! Pilti! Ja krabas püksitaskust telefoni… mida seal ei olnud…
Telefon on kodus. Voodi kõrval.
Macil oli küll õlal fotokakott ja fotokakotis digipeegelkaamera, aga ta unustas sellise pisiasja, et fotokal ka pildistamisefunktisioon olemas on.
Mac kohtub õhtul peale tööd VäikeFränkyga. Stiilne on kellegagi kohtuda, kui Sul telefoni pole. Ja kui pole ka päris kindlat kohtumisaega-paika-bussiaega jms.
T.-d ei taha ka piinata, et ta ainult selle pärast siia sõitma peaks.
Kõige geniaalsem oleks vist paluda VäikeFränkyt, et ta enne tulekut T. juurest läbi läheks ja mu telefoni võtaks ja siia jõudes mulle annaks.. et tal oleks siis võimalik mind telefonitsi tabada.. onju?! 😀
Muusas, ma päris mäluahv ka pole. Mul oli näiteks meeles, et telefoni pole öösel laetud ja aku võib enne õhtut ja Fränkyt tühjaks saada.. niisiis on mul kaasas: telefonilaadija! Väga kasulik. Eriti nüüd 😀
Aga muidu läheb hästi. More or less.
(Kui välja arvata, et ma jäin 25st minutist tähtsast uneajast ilma, kui põis mind enne äratust äratas… või, et Koonul on ka täna minu-moodi-päev ja näiteks “Tule!” käsklus käis umbes nii:
Mac: Tule!
Koon: *Nuusib*
Mac: TULE!
Koon: *loivab mõne meetri lähemale… siis pöörab ringi, et midagi nuuskida*
Mac: TULE!!!
Koon: *loivab uuesti pisut minu suunas, siis leiab murust midagi söödavat*
Mac: *facepalm*)
***
Ma olen pealegi nakkav. Arvuti juba sai oma osa ja pani seda postitust trükkides pildi nii kotti, et vajas restarti… peale mida trükkisin pool postitust uuesti. Nice.
Aga täna on reede. Midagigi. Onju.
(Kuigi Maci vedamise järgi võiks eeldada, et täna on hoopis neljapäev.)