Väike Murphy ja muid jutte

Murphyt teate te ju ilmselt kõik. See on see sell, et kui Sina mõtled nii, siis tema teeb teisiti.. ja vastupidi.

Mul on igas päevas väike Murphy.. või 2…
Kannan kaasas fotokakotti. Selle ees väikeses sahtlis on 2 paari võtmeid: töö- ja koduvõtmed.

Tööle jõudes sirutan käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – koduvõtmed.

Kodule liginedes panen käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – töövõtmed.

Ja nii see läheb. Igapäevane traditsioon.
(see on peaagu nagu meie “okei”*)

**

Ma nägin täna linnas midagi õudset. Nahkpüksid, mis olid nagu… mis see uuema aja väljend on? Stretchid? Liibukad? Retuusid? Legginsid?

Igaljuhul.. point on selles, et kuigi neiu ei olnud absoluutseltmitteüldsegi kogukas, siis tekitasid need püksid olukorra, kus terve tema alakeha koosnes.. suurtest voltidest/lainetest… umbes sellised, nagu kui lapsed pilvi joonistavad.

**

Kui ma juba arvustaja olen, siis liigun moekriitiku ametist grammar-nazi omale edasi.

Kas Teile räägiti eesti keele tunnis, et nime/perekonnanime ei  käänata/pöörata, nii et nimi muutuks? Mina nagu mäletan, et räägiti… või siis kujutasin ma endale väga elavalt ette, et räägiti.  Igaljuhul, on nüüd uudistes mind kogu aeg häirinud, et Kohvri ja Kohvri.. ainult Reporteris oli Kohveri… Aga nüüd kui ma igaks juhuks, enne kui ennast siin avalikult lolliks teen, uurima hakkasin, selgus, et:

“Keelekorraldajad soovitavad järgida üldreeglit: eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu. Niisiis Pere, omastav Pere, osastav Peret; Ots : Otsa; Rüütel : Rüütli; Sepp : Sepa; Kask : Kase, mitte Kaski; Kalamees : Kalamehe. Ametlikes dokumentides võib segaduste vältimiseks ülakomastada üldnime omastavaga sarnanevaid perekonnanimesid (nimetav Metsa, alaleütlev Metsa’le, vrd Mets : Metsale).
Reegel kehtib tuntud nimisõnatüvede kohta, mis on astmevahelduseta, vältevahelduslikud või lihtsama laadivaheldusega. Muudel juhtudel säilitatakse sageli nimetava kuju ja lisatakse sellele tüvevokaal -i. Selliseid erandeid leidub võrdlemisi palju, levinumad on järgmised.
1. 
Kirjakeeles vähem tuntud, tihti murdelist päritolu nimed (Rüüt, omastav pigem Rüüdi kui Rüüda; Simmel : Simmeli, mitte Simli).
2. Laadivaheldusega nimed, mille omastav nimetavast tugevasti erineks (Susi : Susi, mitte Soe; Raag : Raagi, mitte Rao).
3.  O
madussõnalised nimed (Aus : Ausi, Ausa on võõrastavam; Vapper : Vapperi).
4.
Enamasti jääb ära omastava me- või da-silp (Süda : Süda; Ranne : Ranne; Kibe : Kibe); samuti rühma i-lõpuga nimede omastava lõpusilp -ja või -ju. On Vari : Vari, Väli : Väli (ent liitsõnus pigem nt Uusväli : Uusvälja). Osastav võib olla Vari või Varit, Väli või Välit, nagu Mari(t) ja Jüri(t), Oja(t) ja Aru(t).”

Mispeale püüdsin ma aru saada, et kas Kohver on siis astmevahelduseta? Või Vältevahelduslik? Või lihtsama laadivaheldusega?

Ja kuna ma ei saanud aru, tunnistan ennast nüüd rumalaks ja küsin abi. Võib seda siis käänata?

(Aga, isegi kui võib, siis häirib mind ikkagi 😀 😀)

**

Ma ei tea, kas te eile 21.30 ETV2 vaatasite, aga vaadake siis vähemalt järgmine ja ülejärgmine teisipäev :-).

**

* “okei” vihjeks on… “Süü on tähtedel”.

Üks kommentaar “Väike Murphy ja muid jutte

  1. Kohver on lihtsama laadivaheldusega. Vana tüübistiku järgi kringel-tüüp, nüüd number-tüüp (vt ka http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=6&id=242). Keerulisema laadivaheldusega oleks näiteks nimi Raag (mida ei käänata Raag : Rao, vaid Raag : Raagi).
    Aga kui Rüütel : Rüütli ei häiri, miks peaks siis ometigi häirima Kohver : Kohvri? Või tahaks ikka lugeda pigem Arnold Rüütelist?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s