Minu moodi hommik #Macilikkajuhtubju

Mac tuli hommikul tööle ja avastas jõe ääres, et oi kui ilus päikesetõus. Pilti! Pilti! Ja krabas püksitaskust telefoni… mida seal ei olnud…

Telefon on kodus. Voodi kõrval.

Macil oli küll õlal fotokakott ja fotokakotis digipeegelkaamera, aga ta unustas sellise pisiasja, et fotokal ka pildistamisefunktisioon olemas on.

Mac kohtub õhtul peale tööd VäikeFränkyga. Stiilne on kellegagi kohtuda, kui Sul telefoni pole. Ja kui pole ka päris kindlat kohtumisaega-paika-bussiaega jms.
T.-d ei taha ka piinata, et ta ainult selle pärast siia sõitma peaks.
Kõige geniaalsem oleks vist paluda VäikeFränkyt, et ta enne tulekut T. juurest läbi läheks ja mu telefoni võtaks ja siia jõudes mulle annaks.. et tal oleks siis võimalik mind telefonitsi tabada.. onju?! 😀

Muusas, ma päris mäluahv ka pole. Mul oli näiteks meeles, et telefoni pole öösel laetud ja aku võib enne õhtut ja Fränkyt tühjaks saada.. niisiis on mul kaasas: telefonilaadija! Väga kasulik. Eriti nüüd 😀

Aga muidu läheb hästi. More or less.
(Kui välja arvata, et ma jäin 25st minutist tähtsast uneajast ilma, kui põis mind enne äratust äratas… või, et Koonul on ka täna minu-moodi-päev ja näiteks “Tule!” käsklus käis umbes nii:
Mac: Tule!
Koon: *Nuusib*
Mac: TULE!
Koon: *loivab mõne meetri lähemale… siis pöörab ringi, et midagi nuuskida*
Mac: TULE!!!
Koon: *loivab uuesti pisut minu suunas, siis leiab murust midagi söödavat*
Mac: *facepalm*)

***

Ma olen pealegi nakkav. Arvuti juba sai oma osa ja pani seda postitust trükkides pildi nii kotti, et vajas restarti… peale mida trükkisin pool postitust uuesti.  Nice.

Aga täna on reede. Midagigi. Onju.
(Kuigi Maci vedamise järgi võiks eeldada, et täna on hoopis neljapäev.)

 

 

 

käsitöö ja/või fotohuvilistele

Leidsin netist nii toreda blogi.  NIPI blogi. Jagan siinkohal vaimustust.

Mina, kes ma käsitöös täielik dum-dum olen, vaatan sealse blogi pilte pigem fotohuvilisena. Niii ilusad. Nagu sisustusajakirjast lõigatud :D.
Kes kuldsemate kätega (VEEL kuldsematega, kui mina!), see saab ideid, mida ise järgi teha :).

***

Ps. Mulle turgatas nüüd pähe, et EllieTheElephant on kuldne retriiver, järelikult on tal kuldset käed. Onju?!
Ellie võtab nüüdsest vastu õmblustöid ja muud säärast 🙂

Kuldne käpp ja käsitööhiir (Mitte Ellie toodang. Veel.)

Kuldne käpp ja käsitööhiir (Mitte Ellie toodang. Veel.)

unenäotripp

Mac käis täna öösel koos FKga Roomas. Sattus mõlemil olema 4 vaba päeva. Panime hakkama pea kogu raha lennupiletitele (jättes reisirahaks ja ülejäänud kuuks umbes 50€) ja läksime.

FK oli lausa nii savi-vend, et arvas, et ööbimisele võiksime alles õhtul mõtlema hakata. Mina saatsin vaikselt salaja igaks juhuks Silviole SMSi, et äkki ta tahab meid majutada.

Ja siis chillisime niisama tuttavates ja tundmatutes kohtades ringi. Ühes kirikus oli noortekeskus, kuhu läksime lauamänge mängima… ja avastasime, et seal mängivad ühe laua taga Empz, Dzeik ja Liisu… tegime nendega ühe mängu ja läksime siis oma teed :D.. hakka nüüd nendega muret jagama, et ööbimist pole.. eksole…

Ühtlasi on mul unedes mingi moodsa-aja hirm, et telefon läheb netti :D… Täna öösel oli samuti ja siis meenutasin tänases unes, et “aga tookord New Yorgis käies” läks nett ise automaatselt välja. Olgu öeldud, et tänaöises unes ei läinud. Pidin ise lülitama.

Aga seda ma ei teagi, kas me siis saime kusagil ööbida või mitte… Sest äratus hakkas laulma… Mulle varsti ei meeldi enam see laul nii :P.

***

Lisaks, leidsin FBst pildi fraasidega, mida oma välistuttavatega harjutada saate (kuigi ma kriban selle siia tekstina, mitte pildina):

Jõeäärne õunaaiamaa – garden by the river

Esimese esimehe esimene esinemine – the first performance of the first chairman

Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel – Working night of the lunar researchers at the edge of the ice

Kummikutes kummitus kummitas kummutis –a ghost with rubberboots haunted in the chest of drawers

Habemeajaja ajas asjaajaja ja teerajaja habet – the barber was cutting the beard of the secretary and the pioneer.

3-2-2-3

Random fact: EllieTheElephanti vanus täna on 3 aastat, 2 kuud, 2 nädalat ja 3 päeva.

***

Olen mõni õhtu lugenud oma aastataguseid postitusi (alguses otsisin miskit kindlat, aga siis jäin pikemalt lugema :D… kui ikka lugejaid on vähe, tuleb ise see töö ära teha 😀), teemal #MulOnKoeraVaja, koera- vaja siis, mitte koer-avaja :)… Koon tuli ju 5. oktoobril ja enne seda piinlesin aktiivselt oma õnnetus koeratuses…

Igaljuhul. Kui tööl oli kabinet külm, uskusin et koos koeraga oleks soojem!

(Ei ole. 18´on ja tahaks kindad kätte panna…)

*

Lisaks, kui peale Sügisjooksu kogu maailma lihaseid valutasin, eeldasin, et kui mul oleks koer, siis ma liiguks rohkem, ja ei valutaks järgmisel aastal (nüüd juba sel aastal) lihaseid.

(Ööjooks näitas, et puha vale.)

*

Aga NIIIII tore, et mul ikkagi koer on!

Rebasekutsikate blogide soovitusi?

Igal aastal peale ülikoolilinna kolimist (khmm, ehk siis juba teist aastat 😀 😀) on esimesel septembril selline tunne, et tahaks mõne rebase blogi lugeda. On soovitusi?

Peamine kriteerium on, et õppur peaks kooliteed alustama võõras linnas. Ideaalis (minu vaimusilmas) elab ta ühikas. Tuunib oma ühikatuba (fotod!), tunneb koduigatsust (nutt ja hala!), avastab kodulinna  (ideaalis Tartut), orienteerub (ja eksib ära), käib väljas (ja kiidab-laidab kohti) jne.

Soovitusi?

 

Just my luck, jätk

Eile õhtul poes mõtlesime T.-ga, et kui kõik pisiasjad nässu lähevad, võiks ju ühe suure asjaga vedada. Ja ostsime lotopileti. Ma veel ütlesin, et T-le, et võtku paremalt teine!

Müüja ei andnud valida, vaid andis pealmise…

Pilet ei võitnud midagi.

Täna käisin lõunal poes (sest õnneliku inimesena hankisin endale põieka ja käisin jõhvikamahla ostlemas) ja sattusin samasse kassasse.

Mõtlesin, et kui nüüd ka pileti ostan, siis saan ju selle “paremalt teise”, sest eile võtsime esimese ära.

Aga loto-karbi ette oli mingi võre pandud, nii et müüja ei saanud seda lahti. Soovitas hoopis, et saan infoletist osta, seal pole niikuinii kunagi järjekorda.
Muigasime koos müüjaga, et piletiostusoov oli miljoni nässu-mineva-asja tõttu ja nüüd läks piletiost ka nässu :D.

Läksin infoletti. Seal oli järjekord.

Ostsin 2 piletit: paremalt teise… ja “teiselt paremalt” teise (sest ma ei tunne pooli ja mul on poolteks vasak ja teine-vasak) 😀

Kumbki ei võitnud kottigi.

Just My Luck

Reedel rääkisin lühipostituses sellest, kuidas me Koonuga koolitusele läksime.

Nüüd räägin sellest, kuidas me sealt tagasi tulime 🙂

1. See toidukraam, millest ma eelmises postituses rääkisin (et millede kilekott kahel korral, tänaval ja bussis, katki läks ja mida ma siis kokku korjasin) oli piimatoodetest koosnev. Viisin külakostiks oma koolituse-toakaaslastele ja endale. Ja kukkudes jäid kõik pakid terveks! Jeii 🙂
Kui kohale jõudsin, oli õhtusöögile kiire. Nii läks nii, et surusin selle kilekoti reedel riiulisse…
…ja leidisin selle eile asju pakkima hakates uuesti üles. Ups. “Kallid toakaaslased – kes soovib 3 ööpäeva soojas toas olnud piimatoodet?”
Needless to say, et ma ei näinud kätemerd…

2.  Koolitus läks pisut pikemalt kui plaan oli, nii et saiake, mille järgi vesistasin, jäi söömata ja jooksin koera ja kottidega (ei, piimatoodetekotti ma ei tassinud enam kaasa 😀) bussile. Teel haukus Ellie peale koer nimega Ellie :).
Bussijaam koosnes pmst ühe tee äärde, kahele poole, 50m (?) vahedega pandud peatumispostidest. Jäin alguses seisma sinna, kus veel inimesi oli. Aga kui 5min enne minu bussi väljumist tuli ette Tallinna buss, eeldasin, et ju siis pole see post.. ja jalutasin koonuga teiste postide juurde silte lugema. Jõudsime parajasti kõige kaugema postini (mis, nagu kõik teised ülevaadatud postid, peatas vaid kohalikke liine)… Ja siis sõitis meie buss meist mööda ja peatus seal, kus Tallinna busski*. No pole hullu. Kotid- on! Koer – on! Jookseme!
Jõudsime.
* Kirjutasin esialgu “busski” asemel “bussgi”… peaksin 1. septembri puhul tagasi kooli minema.

3. Bussile mina jõudsin. Buss oli täis. Ma olin üliväsinud. Mul oli süda paha (ei rasedus, ei alkohol.. mul on alati bussis/autos süda paha.. aga eriti siis, kui ma söönud pole)… ja siis ajas kõik eriti närvi. Näiteks, mismõttes pikutab mingi tsikk,  jalad üle istmete sirutatud, tagareal kolmes pingis korraga, kui ülejäänud buss täis on? Ja lisaks oli muidugi bussis “See inimene”. See inimene on see, kes õlut joob ja võõraste inimestega lakkamatult vestleb. Peamiselt sellest, kus riigis ta töötab ja mis asjad ta endale kõik ostnud on. Minuga ei vestelnud, aga tean sellegipoolest, mis telefon tal on, mis äppid selles on, kus tal maja on, kus naise maja on, mis auto ta naisele ostis, milline koer tal on, milline auto sõbral on, kus ta töötab jnejnejnejnejne.
Pikk tee oli… ütleme nii.

4. Jõudsin kohale – T. kodukohta. Peatus lähenes. Hakkasin bussi tagant Koonu ja kottidega välja ronima. Buss peatus, lasi eespool olnud inimesed välja, pani uksed kinni ja startis.
Aga mina olin ju veel bussis! 😀
Õnneks vaatas juht hetk hiljem, et WTF mingi koer mu kõrval seisab… ja sai vihjest aru :D.. ja pääsesin välja, kus T. seisis ja üsna segaduses oli 😀

5. Viis sammu edasi leidsin ma, et puhtad riided on nõrkadele, ja viskusin külili pori sisse. Boonusena purustasin natuke oma põlve ja pritsisin korralikult Koonu ka pori täis.
(See tuletab mulle Zlatat meelde, kelle valge Ljeeksus pord täis pritsiti 🙂).
PorisedRiidedJaKoer

6. Õhtul jõudsime koju suht hilja ja väääga väsinuna. Shoppasin Koonule aja-võitmiseks poest suure koerakonservi.
Guess what, kas:
a) seda avades tuli pealt see metalljubin, millest tõmmata, küljest ära ja kaas jäi kinniseks
(vastus: jah)
b) kas mul oli kodus seda tavalist konserviavajat?
(vastus: ei)
Tänu T. püüdlustele veinikorgitseriga (sest, noh, peamine tehnika on mul ikka kodus olemas :D) ja noaga,  sai Koon siiski söönuks.

Kordaläinud päev, võib öelda!

***

Aga koolitus ise oli väga asjalik. Teemaks olid koerad… täpselt minu teema. Auditoorium kuulas põnevusega:

This slideshow requires JavaScript.

***

Koolitusvälisest jäi meelde näiteks see, et 14-aastane on väikelaps:
4kuni14

***

Lisaks sain endale uue külmkapimagneti! Otse Berliinist! Ja pealekauba öise linnapanoraamiga, täpselt minu teema 🙂
Berlin

***

Koolituselt saadud teadmisi ma Teiega ei jaga. Kuigi olin nagu nohik oma kaustikuga kohal 😛

Küll aga jagan pilti lasteraamatust, mille T. juurest leidsin (sain endale sealt hunniku toredaid raamatuid, nagu “A nagu Aabel” ja “Blomkvist ja Rasmus” ja Mary Poppins” ja “Kiviküla kooli poisid” jms):
TuttJaTops
Njah… “Tutt ja Tops”… kas ma olen ainus, kellele see kõlab pigem nagu mingi D-kategooria pornoajakiri?! 😀 Spermapangas hea sirvida vms…

***

Ja last, but not least, pilt kohalikust Kassijälgimisseadest:
KassiValvurid