Anniversary!

Kui WordPress mulle pisut aega tagasi säutsus, et “Happy Anniversary!” mõtlesin, et vaat kus lops: Kust ta teab, et meil täna T.-ga 11 aastat sai! (Mispuhul ma talle koti kummikomme tõin ja ta silmad maha keeras, et näh.. veel eile oli ju meeles…)

Aga selgus, et WordPress ei teadnud T.-st siiski midagi (nagu T. isegi 😛) ja meil WordPressiga sai täna hoopis omavahel 8 aastat täis!  Pööran nüüd pilgu maha ja tunnistan blogile, et näe.. ma tõesti ei teadnudki…

anniversary

PS. T. saatsin nüüd välja. Parem oleks, et ta mulle Üllatusmuna toob!

kto tam?

Vestlesime Fränkyga ja selgus, et ta ei tea, kes tema blogi lugemas käib.

Tahtsin teda küll parastada,,, aga avastasin, et mina ju ka ei tea. Olen üritanud erinevate poll´ide abil selgusele jõuda, et kas siia satuti esimest korda või korduvalt.. või kas tegu on võõra, tuttava tuttava, tuttava, sõbra või sugulasega, vms.. aga kes on kes, ei tea ikkagi.

Niisiis, Sina, kes Sa seda postitust praegu loed. Palun jäta postitusele alla kommentaar, kus vastad küsimustele:

1. Kes Sa oled?
(Piisab ka hüüdnimest või blogilingist. Või e-mailist (see on mulle nähtav ja teistele peaks varjatud olema)).

2. Kas tead mind ka päriselt? Kust (detailidesse ei pea laskuma, üld-valdkond on piisav)?

3. Kas oled siin ühekordne või korduvkülastaja?

4*. boonusküsimus (pole kohustuslik): Mida ma blogimisel teisi tegema peaks? Konstruktiivne kriitika on teretulnud, aga arvestage, et ilmselt nutan seda lugedes 😀

Ette tänades,
Uudishimu

*PS. Kui satud siia harva, aga mõningase hilinemisega siiski selle postituse otsa komistad, oled oodatud ikkagi kommentaarima :))*
*Ps2. Avastasin nüüd, et sõna “postitus” on ju tõlkes “ilma postita olek”  vms… Just saying…

“Gone Girl” / “Kadunud”

Huvitav, kas igal inimesel on oma isiklik kirvemõrtsukas? Minu jaoks on see ilmselt Hundu, kes ilmselt vabal ajal tütarlapsi laugastesse pillub… Fränky jaoks, nagu rääkinud olen, olen see mina.

Et Fränky oma valvsust kaotama ei kipuks, viisin ta eile õhtul kinno, et näidata, et Psaikod on väga osavad, petlikud, läbimõtlevad, kaalutlevad, hästinäitlevad ja julmad inimeseloomad. Noh, et ärgu ta igaks juhuks nii kergelt uskugu, et ma vabal ajal sõpradega ahju ei küta vms. Ettevaatlikkus eelkõige!

Filmiks oli niisis “Kadunud“… Mille sisust ma väga ei räägiks, sest kui liiga palju reeta, kaob sellega ära point ise filmi vaadata. Aga lühitutvustus on miskit sellist, et viiendal pulma-aastapäeval kaob Nick´i abikaasa ära… ja kes kadumise taga on? Nick ise? Keegi teine? Kolmas? Vaata ise ja saa teada. 🙂

Muuseas, Fränky polnud  VIISTEIST aastat kinos käinud! Muutunud olevat see, et toolid olevat mugavamad 🙂
Btw, kui me kohale jõudsime, olid kõrvuti-kohad saadaval ainult esireas. Fui… Nii ma istusingi kohal 1-1.. täna on kael kange 🙂

***

Nüüd tahaks raamatut ka lugeda.

***

Ps2. Film tuletas mulle meelde, et 29.okt saab 11 aastat… Peaks äkki miski uhke aardejahi korraldama, kui filmist ideid ammutada?! 😛

unenäguline

Katre postitus tuletas mulle meelde, et tahtsingi täna oma unedest rääkida!

Tavapäraselt näen ma unes sarimõrtsukaid ja tagaajamist jms säärast toredat, aga täna oli hoopis rahumeelsem öö. Nägin hoopis unesid kahest sõbrannast.. nad mõlemad on niivõrd-kuivõrd hiljuti esmakordselt emaks saanud 🙂 ja mõlemal puhul oli unenäo sisu see, et võtsin nendega ühendust, et kuidas neil läheb. Kumbki oma põnnidest mulle ei rääkinud, neil olid hoopis muud mured:

Caro näiteks rääkis, et nüüd on asi nii, et tema abikaasa Riws hakkas naiseks. Juba pikemat aega olevat sellega toimetanud ja nüüd on valmis. Uueks nimeks võttis endale Kristel.
Mina, täiesti usaldusväärse sõbrannana, võtsin pärast seda infot kohe telefoni ja helistasin kõik oma sugulased tuttavad läbi, et uuemat klatši rääkida. Stiilne.

Seejärel uurisin Maryle, et kuidas temal läheb. Ei olnud temalgi kerge. Oli ta nimelt R.-ile nutnud ja halanud, et korterielu on ikka igav. Nutt ja hala viis sihile. R. ostis talle talumaja koos suuuure krundi, järvekese ja kõrvalhoonetega (sh. saun!). Olles kenasti sisse kolinud, avastas Mary aga oma suureks pettumuseks, et seda tuleb hooldada. Rohida ja riisuda ja mis  kõik veel. Ja kui ta nüüd siis R.-ile ütles, et enne lume tulekut ja lumekoristusaega oldagu normaalsete inimeste kombel korterisse tagasi kolitud, oli too kurjaks saanud. Arusaamatu, miks.

***

Nii imelik vaheldus veristele unenägudele, et hommikul ärgates mõtlesin tükk aega, et kas see oli nüüd unes või päriselt? Sest päris kõlas isegi usutavamalt kui mõte sellest, et mul NII ebaverised uned olid 😀

Millal on Tartu kõige ilusam?

Tulnud eile varahommikul Tartu Kesklinna tulesid imetledes tööle, mõtlesin blogida sellest, kui Maagiline Tartu tulede-valgel välja näeb. Kõige ilusam 🙂

Aga täna sõitsin tööle ja avastasin, et… jõe/sildade/Annelinna kohal päikesetõusu nägemine on ju ka kõige ilusam.

Ja siis mulle meenus, et olen ju mõelnud, et “Päikesepaistelisel päeval on Tartu kõige ilusam!“.

Ja kui ma siis edasi mõtlesin, kuigi natuke juba kartsin mõelda, siis kujutlesin loojangut ja leidsin, et siis on ju ka kõige ilusam…

*

Loobusin siis päeva-osadest ja otsustasin aasta-aja osas hoopis kõige ilusama välja selgitada.

Jõulutuled ja lumesadu!… kuigi, suvesoe, päikeseline ja lilleklumpidega on ju ka… Ja siis veel kevad, kui Tartu paljudpaljudpaljud puud õitesse ja lehtedesse minema hakkavad… või sügis, kui needsamad puud värviliseks muutuvad.

Ah, Tartu: Sa oled ju KOGU AEG imeilus!! Sellepärast Sa mulle meeldidki! 🙂

This slideshow requires JavaScript.

Poo-poo teema jätkuks

Eilse postituse jätkuks.

Kuigi ma tahaks teid nüüd ropprikkana tervitada kaugetelt Hawaii randadelt, siis karm tõde on see, et heategevusfondi ma ei asusta… pean ühendust võtma maakleritega, et ma siiski ei osta neid kinnisvaraobjekte… pean oma autojuhi enne tööle-asumist vallandama… tööandjalt avalduse tagasi võtma… oma asjad prügikasti kõrvalt tagasi tuppa tassima… sõbrad üle helistama, et ärme ikka lähme lahku… 😀

Selgus, et inimene, kes astub 2 korda päevas koerahunnikusse, ei ole mitte õnnelik, vaid lihtsalt erakordselt ebaõnnelik. See on seesama, kes võtab kätte ja ostab 5 lotopiletit ja võidab neist nulliga.

T., kes ei käi mööda julkareid trampimas, ostis mulle lohutuseks ise lotopileti ja sellega võitsin/me 2 eurot. Ei saa just öelda, et rikas nagu troll…

Once again: Expectations versus Reality
rikas Smurf Tühi tasku

Poo (I´d better be Rich now!)

Olete kuulnud, et kui lind õlale laseb või koerajunni sisse astud (kogemata), siis saad rikkaks?

Ma ostsin eile lõunal endale lotopileti. Ei võitnud midagi.

Läksin seejärel koeraga õuele. Ja tagasi tuppa jõudes tundsin palavat armastust koeraomanike vastu, kes oma koera järel ei korista. Lisaks tundsin ma rõvedat haisu, mis tuli mu jalatsitelt ja teksade altäärelt.

Esmane, teine ja kolmas pesu tehtud aga hais jäi. Ootasin palavalt tööpäeva lõppu, et minna koju riideid ja jalatseid vahetama ja siis uut lotopiletit ostma :D.

T. noris mind vahepeal ajaviiteks netis:
T: mõni astub isegi s*** sisse 2X
Mac: Ma astusin ühe… veel… st.  et ma astusin ainult ühe korra, vähemalt hetkeseisuga veel.

***

Tööpäeva lõpus koeraga läbi pargi koju kõndides pidin oma sõnu sööma, sest OTSELOOMULIKULT olen mina ju see mõni, kes astub isegi **** sisse 2 korda.

Ostsin õhtul 2 lotopiletit. Ühe kraabitava ja ühe Bingo. Kraabitavaga ei võitnud midagi. Parem oleks, et see Bingo 200 tuhhi täna minu omaks saab, mul on see juba eos ära paigutatud ja ma saan väga pettunud olema, kui ma seda ei võida!

Elmari päevasoovitus oli lotot mängida. Ostsin siis täna netist ühe Vikingu ka. Lisaks sellele Bingo kahesajale võin vabalt selle tšäkkpotti ka omada. Üldse pole vastu. Mulle sobiks olla vahelduseks rikas nagu Troll.

Lisablogimine – Esmamulje

Sigmund Freudil oleks selle kohta ilmselt nii mõndagi öelda, et kui ma andsin seekordse lisablogimise-teema: “Kirjutage oma muljest mõne inimese kohta, mis osutus hiljem valeks…” Ma ei suutnud seda ilusti pealkirjastada ja jätsin selle iga kirjutaja oma teha. Mina ise mõtlesin blogida (ja blogingi) selle nurga alt, kuidas keegi, kellest mul väga arvamus puudus vms, osutus hoopis väga toredaks :-).. .Aga näiteks Brit´i vaatenurk tema postituse pealkirjas oli hoopis vastupidine: “Kuld, mis ei ole kuld“.

***

Aga see selleks. Tegelikult tahtsin rääkida, et mulle väga meeldib saade “Laula mu laulu“, sest see on kuidagi.. nii inimlik ja vaba. Tavaliselt kuulsaid inimesi väga muus keskkonnas ei näe, kui laval oma muusikat esitamas. Või toimetatud teksti kirjalikul kujul Kroonikas vms. Aga seal saates on lisaks nende muusikale ka selline… chill ja omavaheline suhtlus jms, mis laseb inimesest endale palju parema pildi luua.

Kui välja arvata need, keda ma teismelisena kõvasti fännasin (loe: Termikas ja Blacky), siis teised osalejad on minu jaoks üsna tume maa. Ma tean nende muusikat, aga ma ei tea, millised need inimesed “päriselt” on.
Eelmisel hooajal hakkas mulle saate põhjal enim meeldima Tanel Padar, sest ta oli lihtsalt nii.. lapselikult rõõmus, vaba, lahe. Naeratas tihti ja soojalt. Samuti meeldis mulle väga Heidy Tamme, kes oli nii nooruslikult lõbus :)…
Ja minu üllatuseks meeldis mulle kõige vähem Lenna Kuurmaa, kellel, kui ta naeratab, on niiiii soe naeratus… Aga, ta ei naeratanud peaaegu üldse. Teistega võrreldes vähemalt. Vaid oli enamasti nii kurja-tülpinud näoga.

Mul on naeratuse-fetišh. Otsustan selle järgi palju.

**

Nüüd jõuan alles teemani: mulje inimese kohta, mis osutus valeks.

Chalice tundus mulle senini kas:
a) selline üdini tõsine kultuuri-inimene;
b) selline ülbe räppar…
ehk siis ma ei olnud süvenenud ja ju ta siis üks neist on, mis muud?!
Aga esimeses saates selgus, et tüübil on üliäge huumor!

Ma nüüd üritan paar näidet mälu järgi taasluua.. vabandan, kui mõne sõnaga mööda panen või midagi vahelt ära jätan vms.

Chalice läks õue vastu saatesse saabuvale sõbrale, Tõnis Mägile.
Tõnis Mägi: *näitab korvi õuntega* Näe, ma tõin õunu ka!
Chalice: Oo… Aga ma tõin Sulle kasti banaane!
Tõnis Mägi: Päriselt? Ei toonud…
Chalice: Tõin-tõin, need on toas.
Tõnis Mägi: Ei toonud?! Päriselt tõid?
Chalice: Jah, tõin-tõin.
Tõnis Mägi: Valetad ka või?
Chalice: *nii muuseas* No võib-olla natuke valetan.

*
Mõni hetk hiljem osutab Chalice Laitse Graniitvillale: Nooh, siin ma siis elan!

*
Veel mõni hetk hiljem sisenetakse tuppa, kus teised istuvad. Chalice ees ja Tõnis Mägi, õunakorv käes, tema järel.
Chalice: Näete, ma tõin õunu! Tõnis aitab mul tassida!

**
🙂 Huumor ju.
Mul on huumorifetiš ka… Inimene peab nalja mõistma, muidu pole ta üldsegi inimene!

***

Mis veel saadet, aga mitte enam praegust blogiteemat puudutab, siis kas ma olen ainus, kelle meelest Tõnis Mägi on nagu… saate mitte-ametlik kohtunik vms 😀  (Mitte halvas mõttes!) Kuigi seal ei ole üldse žüriid või kohtunikku vms, siis ikka iga kord, kui keegi laulu esitab, jälgin ma ikkagi Mägi reaktsiooni.. et näha, mis vanaMeister asjast arvab vms. Lihtsalt, igal eestlasel on vist tema vastu selline Austus, et kui talle meeldib, siis PEAB hea olema!
(PS. Tema arvamus on lisaks isiklikule arvamusele lugudest, mitte ei kujunda isiklikku arvamust…)
Mulle meeldis, kuidas Jaagup eelmises saates selle austuse-osa sõnastas, et üldiselt on Juulikuu lumi tema jaoks lugu, mida ta hea meelega ei taha, et teised laulaksid… aga tal on hea meel, et Tõnis Mägi selle loo valis, sest, noh, ta on ju Tõnis Mägi!
(Aga jah, see lõik läks nüüd blogiteemast väga mööda, sest arvamus temast on olnud kogu aeg sama hea 🙂)

***

Aga, et ikkagi esmaarvamuse VS hilisema arvamusega lõpetada, mainin ära, et kui ma esimest korda tööalaselt Ch.-d kohtasid, siis ma hullult kartsin teda 😛 Ja kui aastake või nii hiljem uuesti teda tihedamalt kohtama hakkasin, ja tal oli endiselt seltsiks imearmas koerakoonlane, siis võtsin julguse kokku ja läksin ligi. Koerateemal muidugi.

Ja teate mis selgus? Ta ei olegi hirmuäratav 😛 Suhtlen siiamaani, ja mitte hirmust vaid täiesti (vaba)tahtlikult! 🙂

mii nou psaikou!

Kuigi Fränky usub endiselt, et ma olen salaja kirvemõrtsukas…
*Fränky: tegelt olengi, muahahahahahaa
**Teised: tegelt ei ole 🙂

… siis äärmiselt usaldusväärne allikas (loe: postimehe test 😀) kinnitab, et ma ei olegi psühhopaat:
0-11 punkti. Oled soe ja empaatiline inimene, kes lähtub oma tegudes südametunnistuse häälest ning püüab võimalusel konflikte vältida.

Seejärel selgus, et tegelikult oleks kasulik psühhopaat olla.  Nüüd ma olen oma empaatiavõime üle kurb.
Lisaks, kohe kindlasti ei ole ma soe! Mu keskmine kehatemperatuur on 35,5 ja mul on KO-GU-AEG külm. Nii, et väike lootus ju jääb, et äkki test valetab ja ma natu-natuke ikka olen psaiko? 🙂

Filmi Saag psaiko mask

Kalendermärkmikest, Macist ja, dooh: Koonust :)

Macil on alati olnud mingi teema Päevikute ja Kalender-märkmikutega.  Nende valimine on selline.. eriline .. ja õige leidmine veel erilisem. Õige märkmiku tunnen ma ära.

Märkmik peab olema nunnu ja mugav ja mõnusalt kasutatav. See ei tohi olla LIIGA suur ja raske, aga peab sisaldama ruumi, et lisaks kõigele vajalikule, mahutada ära ka ebavajalik: tsitaadid, kritseldused, joonistused, kleepimised ja muud loomad.

2009 oli mul näiteks Bunny Suicides´i märkmik, 2010 ja 2011 aastal olid mul Navitrolla kalendermärkmikud, 2012 taas Bunny Suicides´i oma, 2013 läksin üle väiksemale formaadile ja leidsin Karupoeg Puhhi märkmiku. Neis kõigis olid juba sees hunnik pilte ja tsitaate ja need kõik olid ägedad :P.

2014 sain töölt selle tavalise pisikese igava kalendermärkmiku ja mõtlesin, et mis seal´s ikka. Kasutan seda.

Kasutan ma jee. See on nii igav, et ma ei ole motiveeritud sinna ilusa käekirjaga kirjutama.. ja nii ei loe ma välja, mida ma sinna üldse kirjutanud olen… Ja nüüdseks ei vaata seda enam ja olen kuhugi kultuurkihi alla ära matnud :D.

Kuna ma umbes kuu tagasi avastasin, et Koonul on NII palju tegevusi nii mitmes kohas, siis leidsin, et kõige mõistlikum oleks tal päris oma märkmikku omada. Mõeldud… mõeldud… Sest selgus, et pärast kooli algust korjati kõik päevikud ja märkmikud müügilt. Käisin mitmes kohas. Tulemus oli üks kolmest:
1) Märkmikke ei olnud üldse.
2) Olid needsamad megaigavad väiksed märkmikud… mis pealegi algasid alles 2015, mitte nüüd…
3) Olid megasuured, aga üsna igavad ja kallid 2015 a märkmikud…
***

Läksin Rahva Raamatusse ja olin juba nii meeleheitel, et mõtlesin, et võtan mingi suvalise… mingi enam-vähem märkmiku. Leidsin ühe pisikese, enam-vähem normaalse… rämekalli… Läksin juba kassasse, aga kuna märkmik oli kilesse pakendatud, uurisin seal, et kas see on 2015. aasta oma või 2014? või sügis 2014 kuni sügis 2015?
Kassiir tegi lahkelt kile lahti… ja selgus, et see polnudki kalendermärkmik. Hoopis aadressiraamat. Ühtegi vihjet selle kohta pakendil ei olnud, nii et vedas, et küsima läksin.

Ma ei ostnud seda.

Et ma juba raamatupoes olin, töllerdasin siis niisama ringi. Mulle meeldivad raamatupoed. (Ja lauamängupoed. Ja lemmikloomapoed. Need tekitavad minus umbes sellise tunde, nagu normaalsetel naistel ilmselt kingapoes on. Minul isiklikult on kingapoes tunne, et ahh, leiaks juba midagi odavat, madalat, mugavat ja enam-vähem pandavat… ja saaks minema 😀) Märkmikest kaugel eemal olid seinakalendrid… ja nendest omakorda eemal oli – VEEL MÄRKMIKKE!

Ja seal Temake oligi! Teadsin seda kohe, kui nägin! Kindluse mõttes vaatasin küll ülejäänud laua ka üle, aga polnud küsimustki. Koonule sobis just SEE! Koerateemaline märkmik... koertele!
Lihtsalt  i d e a a l n e !
notebooki kaas sisekaas ja koerapildid

Esiteks on see nunnu! Teiseks on seal koerapildid ja koeratsitaadid ja koerad ja koerad ja koerad.
lugemiskoera pilt tsitaadid

Ja see on kasutatav! Seal on valida, kas kuu-plaan või nädala-plaan.
Nädala planeerija kuukalender
Ja seal pole kindla aasta kalendrit ette tehtud. Alustasin kuu-plaanidest ja joonistasin sinna septembri-oktoobri-novembri-detsembri kuupäevad… ja täitsin Koonu-graafiku järgi ära ka (pmst on kõik ruudud täis 😀). Ja kui 12 kuu pärast saavad kuu-graafikud täis, siis saan nädala omasid kasutama hakata. Neid jagub ka aastaks! Seega lausa 2 aastat hooleta!

Ja lisaks on veel mingeid muid lehekülgi: Kontaktid (kasvataja, loomaarst, raamatukogu, põhikülastuskohad).. checklist, hunnik tühje märkmelehti jne.
checklist ja koerapilt kontaktide lehekülg

Ühesõnaga. Superb! Ma olen megarahul 🙂

Btw, nägin nüüd, et Rahvaraamatu kodulehel on miljon märkmikku.. poevalikuga ei anna võrreldagi. Õnneks on mul kõige parem märkmik nüüd olemas, kui oleks mingi suvaka võtnud ja nüüd näinud, oleks küll kahetsenud vist…
#FirstWorldProblems

Koonulood. DIY – Koonukarvadest Koon

Harval blogimisel on oma tagajärg/karistus. Nimelt ootasin juba mõnda ega, et millal siin paremal-ääres bänneril koonu vanuseks 3 aastat, 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva ette lööb. Kindlasti ükspäev oligi, aga täna on juba 3 aastat ja 4 kuud… ehk siis, mida ma tegin 4 päeva tagasi, et mul aega blogida ei olnud??? Ahjaa.. tegelesin Koonudega.. noh, siis on vabandatav. Ja alati on ju võimalus 4-4-4-4 oodata.. ja see maha magada. 🙂

Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida.

***

Käisin mina koonukoolitusel ja sain sealt kõigi muude kasulike teadmiste kõrvalt ühe vahva idee: villa-ajavate koerte (loe: EllieTheElephant 😀) eelis on, et seda saab kasutada lõnga loomisel… või… viltimisel. Ja koolitaja näitas oma samojeedi karvast vilditud pisikest samojeedi:
Koolitaja vilditud armas samojeed

Minul, kroonilisel enda-võimete-ülehindajal, oli muidugi kohe pirnike peas: Oooo, kui lihtne ja geniaalne! Ja kogusin kahe kammimisega piisavalt aluskarva, et ka proovida.

Algus polnud eriti paljutõotav. Kui mu vilditud koera keha valmis sai, siis naeris T., et noooh.. koer see nüüd küll, ei ole, aga mõned naised võib-olla tahaksid mulle tellimuse esitada vms…
Koera keha, mis meenutab genitaali

Ma, endiselt kindel, et ma olen tegelikult andekas, jätkasin oma käsitööd. Kuni selgus, et ma ei olegi tegelikult andekas:
Minu vilditud "koer" küljeltMinu vilditud "koer" eest

Küljelt vaadates nägi mu vilditud “koer” välja nagu pika sabaga lammas… Eestvaadates nagu pulga otsas asuv valge bokseri pea (aga bokseri nägu on suht nunnu vähemalt 😀)… Ühesõnaga, üks osa nagu pisut meenutaks koera, aga minu kujutluspilt selgelt äratuntavast kuldsest retriiverist… nooh, ütleme nii, et ei vastanud päriselt tegelikkusele :D. Küll aga sain ma teha Facebookis viltimise: ootused-reaalsus pildiga mitme inimese päeva rõõmsamaks :-).

Ma lohutasin ennast siis hoopis, et nooh.. ju siis kuldne on lihtsalt teistsugune, et pole nii lihtne, kui pisikest palli moodi samojeedi teha. (Loll on see, kes vabandust ei leia!)… Ja siis ma guugeldasin vilditud kuldseid ja rikkusin kõik ära:

This slideshow requires JavaScript.

Ja siis ma juutuubeldasin viltimist ja rikkusin kõik VEEL rohkem ära:

Ja siis ma juutuubeldasin mingit koera-viltimise õpetust:

Ja nokitsesin õhtu otsa. Noh, Google valikutega võrreldes täielik 3-aastase-toodang, aga minu esimese katseloomaga võrreldes võib öelda, et olen rahul alustuseks:
Lamav kuldne kõrvaltvaates Lamav kuldne eestvaates

(Vähemalt) 4 viga on siiski:
1. Ma olen laisk ja nii on ta veel liiga karvane ja pehme.. ma ei viitsi teda nõelaga kauem torkida…
2. Proovisin villa segada kollaka villaga, et värvi lisada. Viga, nüüd on tal küljel kollased laigud, nagu oleks uriiniloigus maganud :D.
3. EllieTheElephandil on roosakas nina.. aga see tuli punane klouninina :D.
4. Mul pole päris silmi kusagilt võtta ja kõrvarõnga-valmistamise-pulkade omad tulid veits pisikesed seasilmad..

Blogimisvõistlus – TOP 5

Top 5 tundus alguses kõige lihtsam teema üldse… kolmeks sekundiks või nii. Sest siis meenus mulle, et mul oli kunagi see postituste-sari “Kümme kümmet”, kus ma plaanisin teha kümnel erineval teemal top 10 postitusi. Aga ma jõudsin ainult kuue teemani, sest siis said teemad otsa :D.

Ehk siis… toona said tehtud kõik teemad, millest ma üldse midagi tean: Telefoni äppid; Lauamängud; Vaatamisväärsed sarjad; Inimesed, kes mind avalikus kohas häirivad; Kohad kuhu minna ja Armastuslaulud.

Oo, siiski… kellegi soe nina süles tuletas meelde, et koertest tean ju ka õigenatukene. Sündigu Nina tahtmine:

TOP 5 koeratõugu, kes on piisavalt sümpaatsed, et neid kaaluda endale võtmiseks (mitte kohe… aga kas olen kunagi kaalunud, või on kunagi kauge keskea tulevikuplaan 🙂)

1. Kuldne retriiver / Labradori retriiver
Ma oleks tahtnud tegelikult kuldse ja labradori eraldi panna, aga siis tuli kokku 6 tõugu.. nii, et panin nad retriiveritena kokku. Ehk siis enne Koonu võtmist kaalusin ma enim neid tõuge. Erinevatel põhjustel langes otsus kuldse retriiveri kasuks ja ma olen sellega väga rahul! Sest see on MINU jaoks parem valik, mitte et kuldne muidu üldiselt tingimata parem oleks. 🙂 Kui välja jätta see, et mõni kuldne on pöörasem ja mõni labrador rahulikum, siis üldiselt on nii, et: kuldne on rahulikum ja flegmaatilisem ja labrador aktiivsem ja mängulisem. Mulle/minu iseloomuga sobib rahulikum. Kui ma temaga mingeid hulle liikuvusspordialasid teha oleks plaaninud, siis poleks samas väga hea valik olnud, nii et kõik oleneb, mida teha tahad 🙂 Meie suund on lugemis- ja teraapiakoerandus ja selleks on EllieTheElephant üle prahi valik! Ühetoalises üürikorteris elamiseks samuti. Igapäevaselt tööl käimiseks samuti.
Kuldseid on ainult “kuldset värvi” (loe: helebeežist helepruunini). Labradore on kolme värvi: kollaseid (loe: helebeežist tumekollaseni), pruune, musti.
Karv on kuldsel pikk ja labradoril lühike. Labrador ajab karva ja laotab selle ühtlaselt kõikjale. Kuldne oma kerge karvaga tekitab neist nurka tolmu-karva-rullid.
Vihmase ilmaga vajab kuldne ilmselt käpa-pesu ja labradorile piisab vast rätikuga kuivatamisest. Enamasti.
Kuldne vajab tihedamini kammimist.. ja vahelduva eduga piirkonniti trimmimist. Ehk siis kuldse karv vajab rohkem hoolt.Sõbralikud on nad mõlemad. V ä g a  sõbralikud! 🙂

Isane ja emane kuldne retiiver: Rocky ja Ellie

Isane ja emane kuldne retiiver: Rocky ja Ellie

Kollane labrador Kiku kutsikatega

Kollane labrador Kiku kutsikatega

2. Šoti terjer
Vuntsidega koer. Nõrkus, noh. Tema on siis see madal, must, maani vuntside ja kõhukarvadega, püstise sabaga.. pisut triikraua kujuga lahedik. Üsna haruldane. Terjeri iseloomuga (loe: iseteadlik, põikpäine, asjalik). Karv vajab tööd: trimmimist, kammimist.. vist ka kitkumist.

3. El Graaandz
Minu isiklik maailmavaade tahaks kohe öelda, et teise ringi koerale uus kodu! Ja kui mul oleks ainult kodukoer, siis oleksin vist ta ka Varjupaigast võtnud. Aga kuna oli ette teada, et tahan temaga/temakesega tööl käia ja teraapiakoerandusse püüelda, siis oli kuldne ohutum/kindlam valik, kui a) kutsikas, kelle tausta ja tulevikku ja iseloomu jms Sa ei tea; b) täiskasvanud koer, kelle minevikku ja sellest lähtuvalt ärritajaid Sa ei tea.
Aga muidu on varjupaigakutsud änksad! T. kodukoer on varjukast ja on väga numps 🙂

Sid, varjupaiga päritoluga nupskin :)

Sid, varjupaiga päritoluga nupskin 🙂

4. Bordercollie
Ilus, tark ja väga aktiivne. Must-valge kollikoer. Borderkollit peetakse kõige targemaks/õpetatavamaks töökoera-tõuks. Levinud karjakoerana töötamises, agilitys jms koeraspordialades. Maailma targim koer, Chaser, kes teab 1000 sõna on borderkolli. Aga. Ma ei julgeks veel endale seda tõugu võtta. Ma ei suudaks ilmselt kogu tema energiat ja potensiaali ära kasutada ja siis leiaks ta oma tarkusest asju, kuidas oma frustratsiooni niru peremehe üle välja elada.. ja teeks mu elamise maatasa 😀

Border-collie (pilt: www.rks.fi)

Border-collie
(pilt: http://www.rks.fi)

5. Amstaff
American staffordshire terrier on tõug, kes mulle meeldib, aga keda ma kunagi ei võta :D. Põhjuseks on see, et ta, kuigi väljanägemiselt väga numpsik, on üks neist nn. “tapjakoertest”, kelle tapahimu pole üldse kinni temas vaid omanikus. Aga ma kardan, et ma pole piisavalt tugev, et temaga toime tulla ja nii saabki nupsikust hirmuäratav koon. See oleks vastutustundetu ju, hea koer ära rikkuda. Aga ta meeldib mulle ikkagi 🙂

*Boonuskoer: Spanjel
Meie eelmine koer oli spanjel. Tõug oli empsi lempar ja koer sai võetud, suht sellepärast, et ma ilma olla ei suutnud ja kuulutuse peale ühendust võtsin, teades, et ta spanjeliga ikka nõus oleks jms 😀 (oligi).
Aga kuigi väga nunnu ja armas ja pisike ja südamelähedane ja Ällu on endiselt niiiiiii kallis… siis, ei enam spanjelit. Kindlasti on ka erandeid, aga ma pole seni kohanud ühtegi tervet või “ainult natuke haiget” spanjelit. Kõigil on nii palju erinevaid tervisehädasid, et esialgu pole jaksu ega raha nii palju. Aga nunnu on spanjel küll:)
Ps. Ällu, igatsen Sind ikkagi! 😦

Spanjel Alex (Ällu)

Spanjel Alex (Ällu)

Sügislehed

Fränky lisablogimise-teema “Sügislehed” on nii nõme, et ma ei oska sellest mitte midagi kirjutada. Seda enam, et ta reaalselt EI luba talle öelda, kui väljas sügiseseks kisub ja puud paljamaks minema hakkavad, sest ta tahaks suve kuni piparkoogilõhnani pikendada.

Well, ise Sa selle teema välja pakkusid. Võta siis nüüd teatavaks:

Lehtpuud on viimase paari päevaga muutunud punaseks ja kollaseks. Okaspuud on jäänud roheliseks, kui see Sind lohutab!

Eilse päevaga oli majaesine kõnnitee mattunud kollaste vahtralehtede kuhjadesse, milles ma sahistasin, tehes nägu, et mängin Koonuga. Karm reaalsus oli, et teda ei huvitanud seekord lendlevad lehed üldsegi, lihtsalt minul oli lõbus :D.

Vähemalt eileõhtused lehed olid juba.. kortsus-krimpsus, mitte sellised ilusad ja värvilised, mida korjata.

Hakkasin ajalehtedesse piiluma, et näha, kas need ka sügiseselt kirjud on ja sattusin hoopis sellisele artiklile, mis on küll niikuinii teada, aga ikkagi tekkis tahtmine.. ma ei teagi… selline jõuetu viha vms, mis võttis blogimiserõõmu ära nii et aitab praegu. vot.

 

***

Täna hommikul pidin kogemata pea-aegu Koonule kastanilapse sisse söötma. Minu üli-armas mini-kastan (umbes poolesentimeetrise läbimõõduga sell) oli kogemata sinna jopetaskusse sattunud, kuhu mõne maiuse ka pistnud olin. Parandasin eksituse.

Samm-sammu haaval (mis viib erilise sündmuseni (vol 2))

Mida teha selleks, et Sul oleks ühel ilusal päeval teraapiakoer?

Maci näitel… kõik punktid ei ole kohustuslikud täpselt sellisel kujul (a la lõputöö).

1. Must Love Dogs!

2. Kohtu juhtkoertega.

3. Armu ära (in a non-zoophile-way 😀)

4. Kirjuta neist oma bakatöö, mis kaudselt räägib sellest, kas juhtkoer on oma kasutajale terapeudiks ka.

5. Hakka üha enam huvituma teraapiakoertest.

6. Guugelda, loe, vaata, tutvu. Vaimustu!

7. (Pettu, et eestis teraapiakoeranduses täiesti null-seis on… *enam ei ole, see faas oli juba mitu aastat tagasi*)

8. Vaimustu siis niisama kaudselt edasi.

9. Mõtle, et kusagilt peab ju alustama.

10. Hakka koera tahtma. Väga-väga-väga-väga-väga tahtma! #MulOnKoeraVaja

11. Nuta, Anu, Nuru, Palu (kõik ilusad tüdrukunimed.. peaaegu).

12. Leia keegi, kes:
a) on ülimalt heatahtlik/abivalmis ja aitab Sind koera saamisel;
b) kellel on kopp ees Su koeralunimisest ja aitab Sind koera saamisel.
(Vahet pole kumb, WIN-WIN on ikkagi 😀)
(*Mulle meeldib mõelda, et Sesamy ja Zdina on see a variant ja kui tegelikkus oli b, siis ärge lõhkuge mu illusiooni!*).

13. Valmistu koera-saamiseks. Osta OGARALT kokku kõike, mida tal võiks ja ei võiks vaja minna.
(Kindlasti vähemalt 3 pesa, 2 paari küünetange, 5 erinevat harja/kammi, 4 kaussi, 10 mänguasja, 8 kaelarätikut, 3 rihma jne… kõiki muidugi mitte korraga, vaid ühte kasutades avasta, et see pole see õige päris 😀)

14. Loe endiselt teraapiakoerandusest. Pane kokku argumendid ja, eeldusel, et töötad sotsiaaltöö valdkonnas vms sobivas (ebasobiv oleks nt lihatööstuse külmhoone, linnaliini bussijuht, operatsioonisaali õde, peene restorani kokk vms) valdkonnas (ja ka töökoht ise on sobilik.. mitte liialt kära, müra, koerakartjaid jms), siis pea tööandjaga vestlus koeravõtmisplaanist ja teraapiakoertest ja palavast soovist koeraga tööl käia.

15. Needless to say, et  eelnevalt räägi plaan läbi ka pereliikmete, üürikorteri omaniku jm asjassepuutujatega. Ja üldse, mõtle, arutle ja arvuta üldisel koerateemal enne omaette ikka korralikult :).. et siis juhtuks pärast nii nagu minuga: Ma üldse ei kahetse koeravõttu 🙂 🙂 Ja ma ei visanud teda suve lõpus varjupaika. Jatunnen endiselt palavat soovi anda jalahoop kubemesse kõigile töllidele, kes seda teevad.

16. Unista ja uuri ka laiemalt teraapiakoerateemasid ja mõtle, milles oma (tulevast) Koonu ette kujutaksid: haigla/õpilaskodu/vanadekodu/lastekodu vms asutuse külastuskoerana? puuetega laste teraapiakoerana? lugemiskoerana? Unistada ju võib! Sky is a limit! (Tegelikult… Laika puhul polnud isegi taevas limiidiks… aga temaga läks pisut kurvasti… nii, et piirdume taevaga ikka 🙂)

17. Sul on (blogilugejate abiga 😀) leitud lugupeetud Kasvataja, ja saadud kokkulepe noore täiskasvanud ülirahuliku  ja leebe kuldse retriiveri vms sõbraliku tõu esindaja osas. Leia transport ja mine Koonu ja Kasvatajaga kohtuma.

18. Tule koju koos Maailma Parima Koeraga! (Kes on ülihästi kasvatatud ja lisaks superleebe iseloomuga pai-maias pliks.)

19. Harjuge üksteisega ja kollektiiviga. Vaimustu alatihti, KUI tore võib üks loomake olla!

20. Leia tänu järgmisele blogilugejale võimalus osaleda alustavas Lugemiskoerte projektis!

21. Osale… ja veendu, et Koonule sobib see töö ilusti 🙂

22. Tutvusta Koonule erinevaid inimesi (lapsi ja täiskasvanuid… mehi ja naisi... üksikuid ja gruppe… lärmakaid ja vaikseid); loomi (koeri ja kasse); kohti (tänavad, pargid, kesklinn, koerasõbralikud kohvikud jnejne); transpordivahendeid (bussid, rongid, autod); pindasid (lahtised trepid, kinnised trepid, metalltrepid, vaipkatted, parketid, linoleum, kaldteed jne); teraapiakoeral ette-tulevaid esemeid/lõhnu (Gutasepti sprey lõhn, kargud, käimisraam, ratastool)… lisaks ta tavalised tänaval ettetulevad vidinad (jalgrattad, lapsevankrid, rula, rulluisud).

23. Veendu, et Koon oskab avalikes kohtades (nii väljas kui siseruumides) laitmatult käituda ja vajadusel rahulikult magada.

24. Uuri teraapiakoeranduse-külastuskoerte kohta erinevatest kohtadest.  Saa enamjaolt vastuseid, mis näitavad, et Eesti pole selleks veel valmis (kuigi Susi juba tegutseb 🙂)… 1-2 külastuskohta õnnestub Sul ehk siiski saada.

25. Ole hullult pettunud, et Eestis teraapiakoeri ei testita ja sertifikaadi saamiseks tuleks maksta lisaks eksamile ka reis kaugele.  Et saaksid pärast vabatahtlikuna koeraga tööl käia.

26. Lugemiskoeraga veeda aega aktiivselt raamatukogudes-koolides. Ühtlasi saad seal koerale erinevaid lapsi tutvustada 🙂

27. Kuule esimesi kõlakaid, et varsti saab Eestis teraapiakoera eksamit teha!! Rõõmusta pöörahullu ja hullupööra!

28. Loe esimest korda teraapiakoera eksami nõudeid. Masetse. Päris nõudlikud…

29. Ära enam masetse vaid hakka punkt-haaval igat asja harjutama. Palu nt kolleegidel ka teha lihtsaid asju, milles Sa arvad, et pole probleemi.. aga igaks juhuks (istudes esikäppadega sülle tulemine, maiuse andmine ja võtmine jms). Veendu, et polegi probleemi. 🙂

30. Õpi raskemaid asju ka. Harjuta pidevalt ka üldist kuulekust.

31. Võta ühendust eksami korraldajatega. Uuri maad.

32. Oota eksami-infot. Pane end kirja.

33. Veendu, et Koonu tervis on tibens-tobens. Ussirohi ja vaktsiinid kõik õigel ajal tehtud jms.

34. Oota eksami toimumist. Mine kohale.

35. Ära ole närvis. (Kõige raskem punkt üldse.)

36. Soorita eksam 100 maksimumpunktile ja lisaks 2 boonuspunktile koostöö eest.

37. Rõõmusta elu eest! Helista esmalt Kasvatajale, et eputada, et Sa ei olegi päris lootusetu, vahel teed midagi asjalikku ka!

38. Hellita koera ülejäänud päev otsa maiustega (eeldusel, et ta on normaalkaalus ja mitte normaalkaalu ülemisel piiril).

39. Premeeri teda pika jalutuskäiguga, mängimisega. Veeeeel pikemaga, kui tavaliselt.

40. Rõõmusta! Kilka kõigile! Ja veel! Eputa-eputa-eputa! Sest eputajad meeldivad kõigile.. ju…või?! 😀

Koer eksamil hellalt maiust võtmas. (Foto: Maarja Tali)

Koer eksamil hellalt maiust võtmas. (Foto: Maarja Tali)

***

“Samm sammu haaval” on meie pisikese trio lisablogimise eelmine teema, mille postitus oli mul veel kirjutamata. “Eriline sündmus” oli suurema blogivõistluse kuu teema, aga sellest tegelt juba kirjutasin. Nii võin süümepiinadeta seekord kaks ühes postituse teha ja ei tunne, et olen cheatinud 🙂
PS. Lubasin vist eelmises erilise sündmuse postituses, et ehk kirjutan iOS 8-st ka… et ka Apple suursündmus ikkagi. Aga kuna ma olen selles kohati nii pettunud olnud, siis ei kirjuta ka. Oma MJ-d (telefoni) Armastan ma ikka palavalt.
Fränky armastab varsti tema oma sama palavalt, hetkel nad flirdivad ja tutvuvad. Lisaks on tal range keeld seal peal iOS7-t veel 8-ks üle lasta ja telefon töötab nagu kellavärk 🙂
Täna piirdun ainult 2 pildikesega karbi avamishetkest ja üks teine päev räägin pikemalt. AGA (vabandust, et niimoodi õnnetult postituse lõpus): tahan öelda aitäh-aitäh-aitäh kõigile, kes panuse andsid! Tänu teile on nüüd Fränky väiksemates võlgades, kui ilma teieta oleks 😀 (noh, et kas puudu jääks terve telefoni või 1/3 rahast on ju SUUR vahe 😉).

Esimene avamine... Valge-kuldne Bella paistab

Kinnine telefonikarp Fränky käes