Lisablogimine – Esmamulje

Sigmund Freudil oleks selle kohta ilmselt nii mõndagi öelda, et kui ma andsin seekordse lisablogimise-teema: “Kirjutage oma muljest mõne inimese kohta, mis osutus hiljem valeks…” Ma ei suutnud seda ilusti pealkirjastada ja jätsin selle iga kirjutaja oma teha. Mina ise mõtlesin blogida (ja blogingi) selle nurga alt, kuidas keegi, kellest mul väga arvamus puudus vms, osutus hoopis väga toredaks :-).. .Aga näiteks Brit´i vaatenurk tema postituse pealkirjas oli hoopis vastupidine: “Kuld, mis ei ole kuld“.

***

Aga see selleks. Tegelikult tahtsin rääkida, et mulle väga meeldib saade “Laula mu laulu“, sest see on kuidagi.. nii inimlik ja vaba. Tavaliselt kuulsaid inimesi väga muus keskkonnas ei näe, kui laval oma muusikat esitamas. Või toimetatud teksti kirjalikul kujul Kroonikas vms. Aga seal saates on lisaks nende muusikale ka selline… chill ja omavaheline suhtlus jms, mis laseb inimesest endale palju parema pildi luua.

Kui välja arvata need, keda ma teismelisena kõvasti fännasin (loe: Termikas ja Blacky), siis teised osalejad on minu jaoks üsna tume maa. Ma tean nende muusikat, aga ma ei tea, millised need inimesed “päriselt” on.
Eelmisel hooajal hakkas mulle saate põhjal enim meeldima Tanel Padar, sest ta oli lihtsalt nii.. lapselikult rõõmus, vaba, lahe. Naeratas tihti ja soojalt. Samuti meeldis mulle väga Heidy Tamme, kes oli nii nooruslikult lõbus :)…
Ja minu üllatuseks meeldis mulle kõige vähem Lenna Kuurmaa, kellel, kui ta naeratab, on niiiii soe naeratus… Aga, ta ei naeratanud peaaegu üldse. Teistega võrreldes vähemalt. Vaid oli enamasti nii kurja-tülpinud näoga.

Mul on naeratuse-fetišh. Otsustan selle järgi palju.

**

Nüüd jõuan alles teemani: mulje inimese kohta, mis osutus valeks.

Chalice tundus mulle senini kas:
a) selline üdini tõsine kultuuri-inimene;
b) selline ülbe räppar…
ehk siis ma ei olnud süvenenud ja ju ta siis üks neist on, mis muud?!
Aga esimeses saates selgus, et tüübil on üliäge huumor!

Ma nüüd üritan paar näidet mälu järgi taasluua.. vabandan, kui mõne sõnaga mööda panen või midagi vahelt ära jätan vms.

Chalice läks õue vastu saatesse saabuvale sõbrale, Tõnis Mägile.
Tõnis Mägi: *näitab korvi õuntega* Näe, ma tõin õunu ka!
Chalice: Oo… Aga ma tõin Sulle kasti banaane!
Tõnis Mägi: Päriselt? Ei toonud…
Chalice: Tõin-tõin, need on toas.
Tõnis Mägi: Ei toonud?! Päriselt tõid?
Chalice: Jah, tõin-tõin.
Tõnis Mägi: Valetad ka või?
Chalice: *nii muuseas* No võib-olla natuke valetan.

*
Mõni hetk hiljem osutab Chalice Laitse Graniitvillale: Nooh, siin ma siis elan!

*
Veel mõni hetk hiljem sisenetakse tuppa, kus teised istuvad. Chalice ees ja Tõnis Mägi, õunakorv käes, tema järel.
Chalice: Näete, ma tõin õunu! Tõnis aitab mul tassida!

**
🙂 Huumor ju.
Mul on huumorifetiš ka… Inimene peab nalja mõistma, muidu pole ta üldsegi inimene!

***

Mis veel saadet, aga mitte enam praegust blogiteemat puudutab, siis kas ma olen ainus, kelle meelest Tõnis Mägi on nagu… saate mitte-ametlik kohtunik vms 😀  (Mitte halvas mõttes!) Kuigi seal ei ole üldse žüriid või kohtunikku vms, siis ikka iga kord, kui keegi laulu esitab, jälgin ma ikkagi Mägi reaktsiooni.. et näha, mis vanaMeister asjast arvab vms. Lihtsalt, igal eestlasel on vist tema vastu selline Austus, et kui talle meeldib, siis PEAB hea olema!
(PS. Tema arvamus on lisaks isiklikule arvamusele lugudest, mitte ei kujunda isiklikku arvamust…)
Mulle meeldis, kuidas Jaagup eelmises saates selle austuse-osa sõnastas, et üldiselt on Juulikuu lumi tema jaoks lugu, mida ta hea meelega ei taha, et teised laulaksid… aga tal on hea meel, et Tõnis Mägi selle loo valis, sest, noh, ta on ju Tõnis Mägi!
(Aga jah, see lõik läks nüüd blogiteemast väga mööda, sest arvamus temast on olnud kogu aeg sama hea 🙂)

***

Aga, et ikkagi esmaarvamuse VS hilisema arvamusega lõpetada, mainin ära, et kui ma esimest korda tööalaselt Ch.-d kohtasid, siis ma hullult kartsin teda 😛 Ja kui aastake või nii hiljem uuesti teda tihedamalt kohtama hakkasin, ja tal oli endiselt seltsiks imearmas koerakoonlane, siis võtsin julguse kokku ja läksin ligi. Koerateemal muidugi.

Ja teate mis selgus? Ta ei olegi hirmuäratav 😛 Suhtlen siiamaani, ja mitte hirmust vaid täiesti (vaba)tahtlikult! 🙂