Katre postitus tuletas mulle meelde, et tahtsingi täna oma unedest rääkida!
Tavapäraselt näen ma unes sarimõrtsukaid ja tagaajamist jms säärast toredat, aga täna oli hoopis rahumeelsem öö. Nägin hoopis unesid kahest sõbrannast.. nad mõlemad on niivõrd-kuivõrd hiljuti esmakordselt emaks saanud 🙂 ja mõlemal puhul oli unenäo sisu see, et võtsin nendega ühendust, et kuidas neil läheb. Kumbki oma põnnidest mulle ei rääkinud, neil olid hoopis muud mured:
Caro näiteks rääkis, et nüüd on asi nii, et tema abikaasa Riws hakkas naiseks. Juba pikemat aega olevat sellega toimetanud ja nüüd on valmis. Uueks nimeks võttis endale Kristel.
Mina, täiesti usaldusväärse sõbrannana, võtsin pärast seda infot kohe telefoni ja helistasin kõik oma sugulased tuttavad läbi, et uuemat klatši rääkida. Stiilne.
Seejärel uurisin Maryle, et kuidas temal läheb. Ei olnud temalgi kerge. Oli ta nimelt R.-ile nutnud ja halanud, et korterielu on ikka igav. Nutt ja hala viis sihile. R. ostis talle talumaja koos suuuure krundi, järvekese ja kõrvalhoonetega (sh. saun!). Olles kenasti sisse kolinud, avastas Mary aga oma suureks pettumuseks, et seda tuleb hooldada. Rohida ja riisuda ja mis kõik veel. Ja kui ta nüüd siis R.-ile ütles, et enne lume tulekut ja lumekoristusaega oldagu normaalsete inimeste kombel korterisse tagasi kolitud, oli too kurjaks saanud. Arusaamatu, miks.
***
Nii imelik vaheldus veristele unenägudele, et hommikul ärgates mõtlesin tükk aega, et kas see oli nüüd unes või päriselt? Sest päris kõlas isegi usutavamalt kui mõte sellest, et mul NII ebaverised uned olid 😀