back in line

vot siis. Olen nädalakese sinisel lehel ja naastes on WordPress end niimoodi muutnud, et ei osanud enam postitustki lisada. Lõpuks ikka leidsin, nagu näha (siinkohal käis ju “nagu” ette koma, eks?).

Haige olles vaatlesin aknast lumesadu, kuulasin jõululaule, vaatasin jõulufilme (HomeAlone 1,2,3, DieHard 1,2,3 jms) ja avastasin enda jaoks heegelkummid. Teate küll, need vidinad, mis on ütlemata populaarsed vanusegrupis 7-12 aastat vms :D… aga kuna ma olen üldiselt käsitöös kohutav kobakäpp, siis neid ma vähemalt oskan teha! Jejejee! Ühel ilusal päeval vb eputan tulemustega ka, aga täna ei jõua.

Haige olles läksin korra poodi ka. Pidin ostma 2 asja, neist 1 oli superliim (olin ühe juba ostnud, aga pakki avades selgus, et selle tagumine külg oli puha puruks ja kui tuubi pigistasin, sain hoobilt endale kummikindad, mida mitu päeva maha kulutasin).
tulin poest tagasi 5 külmikumagnetiga, 5 paki heegelkummidega, kuldse retriiveri võtmehoidjaga, päkapikumütsiga kuldse retriiveri kujuga ja kahe küünlaga… Märkasite, mis puudu on?
Superliim, loomulikult. Nii on mu snow-globe siiani tegemata. Nüüd sain liimi. Ehk nädalavahetusel jõuan asjani?

***

Et ma paranev olen, siis tulin hommikul bussiga. Arvake ära, kas mu läheduses asus proteesilutsutaja või jaa? öäkkk… Terve tee oli imemishääli täis…

***

Aga lumi on. küll imevähe, aga ikkagi lumi. LUMI! 🙂
27 päeva jõuludeni!

Segajutud

Alustuseks kurdan, et mul on kahtlusi, et ma jään haigeks. Ärkasin rõveda peavaluga ja mul on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii külm. Istun 26-kraadises kabinetis paaaaksu kampsuni ja salliga ja värisen. Esimesed 1,5 tundi istusin siin jopega. Mitte, et soe oleks hakanud.. lihtsalt kaasinimeste ees oli veider.
Kraadiklaas näitab 36,1-36,5… mis normaalsel inimesel on madalavõitu. Minu tavapärane on 35,3 nii, et see on kraadi võrra kõrgem. No, eks selgita seda teistele, et õu, mul on palavik.. mul on 36,5 :D… pigem mitte.
Aga ma peaks täna sõitma pealinna, et homme koolituda, nii et ma plaaniks siiski hea meelega mitte-haigeks-jääda, kui võib…

***

Külmetunud ma igaljuhul ei saa olla, sest olin eile ilusti talviselt riides. Seks puhuks otsisin eile hommikul välja ka ühe, eelmisel talvel saadud kolmest villase-soki-paarist (Made by Dzeik) ja sokke jalga sikutasin, et ta oli sinna sisse ka külmikumagneti peitnud. No aastase hilinemisega see leida on parem kui üldse mitte leida, ma arvan.

—

tegelt tahtsin veel lobiseda, aga ei viitsi… üks kassipilt (publiku tungival nõudmisel) siia lõppu on piisav.

mo…Ärrrrr…ning

Päästsin Koonu platsil jooksma. Tema nina teadis seda, mida minu silmad pimeduses ei teadnud: et mingi idiootjopakollajuhmakasjobutropp oli jälle platsile maha kallanud potitäie kartulisalatit või makarone vms sodi.

Karjusin siis õgivale Koonule “EIIIII!” ja sööstsin kindluse mõttes ise sinnapoole, et keelata… ja astusin graatsilise sammuga auku ja libisesin seepeale sama graatsiliselt nagu värava-löönud-jalgpallur murul põlvitades edasi. Isegi Koon tuli söömast ära ja mu uhket sooritust lähemalt uurima.

No pole hullu. Mul on täna ainult päev otsa inimeste keskel olemist, mitte enda kabineti üksinduses. Päeval Postkontor pluss pood. Ja õhtul Kool (lugemiskoer) ning seejärel kaubanduskeskus (toon jope pesust ja käin poes). Keda need pruunilaigulised rohetriibulised põlved ikka häirivad, onju?!

Mõni hetk hiljem jõudsin tööle. Täpsemini välisukse taha. Sest see vidin, kuhu ma sisenemiseks koodi sisestan, oli remonti minema jalutanud. Ma olen loomulikult üks nendest õnnelikest, kellel võtit ei ole.

Kolleeg oli juba tööl. Ülejäänude orienteeruv saabumisaeg on umbes 45 minuti pärast.

Kolleeg tuulutas tuba. Läksin üle tee ja hüüdsin. Kordi kümme. Ju ta oli toast väljas, sest kõik teised vist kuulsid Tartus, aga teda aknale ei ilmunud.

Seejärel tuli eemalt koos omanikuga Kuldne, kelle koduteel ma seisin. Läksin üle tee, et neid mööda lasta, aga omanik viipas, et ma kaugemale läheks. Ju tal siis on see maailma ainus Kuri Kuldne.

Jalutasin tuimalt tänavat mööda eemale ja siis tagasi.

Kolleeg oli vahepeal akna juures käinud ja selle kinni pannud.

Rõõmustasin palavalt, vaatamata härmatise-külmale ilmale ja tahtsin akna sisse visata.

Piirdusin pisemate kividega. Kordi kümme. Tabasin naabrite aknaid, seina, katust, taevast ja kõnniteed. Õiget akent mitte.

Mõne aja pärast ilmus kolleegi naerunägu aknale (halleluuja!). Ta tuli muuseas niisama, mitte mu kivaloopimise peale.

Vahet pole. Sisse sain ikka. Hakkan nüüd põlvi kraamima.

EDIT: Peale blogimist avastin jogurti. Ja pritsisin kampsuni täis. Täna on minu hommik!

Home4You-st

Mac otsib endiselt pisikest kuusekest (5-10cm, valge või roheline.. teab keegi, kust leiaks?)… ja kuna eile käisime Koonuga lugemiskoeraks sisustuspoe kohal asuvas raamatukogus, siis mõtlesin, et kiikan sisse ka Home4You-sse… Neil on palju ilusat ninni-nänni, ehk on minu jaoks üks minikuuseke ka?!

Valmistasin end mentaalselt ette, et proovin Koonu jätta kohta hoidma poodi sisse ukse juurde, nägemisulatusse. Probleemiks  poleks mitte Koonu kohahoidmisoskus, see on tal käpas. Aga poetöötajate arvamus. Välja ma ei jätaks teda never, nii et kui miski probleem oleks, siis jätaks kuuse-jahi ja läheks koos Koonuga.

Olin siis poe ukse juures, sees.. valisin välja ilusa koha suure kunstkuuse all, ja hakkasin EllieTheElephanti sinna lamama panema, kui töötajat märkasin… kes mind kõnetas… jõudsin juba mõelda, et nujah, ma ei jõuagi hetkekski kuuske piiluma… kui ta ütles, et: “Meile võib kutsuga ka tulla! Ta ei pea ootama jääma!”

What? Normaalne, lahke, koerasõbralik inimene? Ma arvasin, et see liik on välja surnud!

Väga meeldiv üllatus igaljuhul! Väga meeldiv indeed!

***

Aga kuusekesi ei müüdudki kahjuks. Niisiis otsin ikkagi. Ja Kullo mudelipood, kus neid leidub, asub niiiiiiii kaugel.
EDIT: pärast väikest pausi otsustasin, et haaran ise härjal sarvist ja tellisin endale puud rongid.ee lehelt 🙂 mii sou smaaart!

jõuluisu on

Eile halasin selle üle, et lund oleks vaja. Täna on lisaks üldine jõulu-isu ka. Kuidagi varavõitu, iKnow, aga ikkagi on.

Tahaks minna koju, vaadata PolaarEkspressi ja Üksinda kodus vol 1, vol 2 (Njuujork ju! *) ja vol 3….
*Netram käis eile NewYorgis… küll ainult mõneks tunniks vahemaandumisel, aga ikkagi olen kade.

Isegi Visa Hind 1,2,3 tahaks näha…

Tahaks, et mul oleks mini-kuused leitud ja ma saaksin samal ajal lumekuuli meisterdada. Ja jõulukaarte!

Ja jõululaule tahaks kuulata. “Last Christmas” ja “Spirit of the season” ja “Talve Võlumaa” ja “It´s beginning to look lot like Christmas” ja “The Polar Express” ja “Silver Bells” jnejnejne.

Tahaks oma blogi tausta jõulutaustaks muuta:

(Kavatsen praguse tausta kohe esimesel advendil (30. nov.) ära muuta jõulukaks!)

vot.

***

Täna olevat Koonupilt Õhtulehe lisa vahel. vot.

Sellesama üliarmsa Koonu, kelle peale ma eile karjusin, et ta ei veedaks oma aega selili väljaheites, sest me peame raamatukokku minema!!
Ta ei kuulnud mu hädakisa.Me ei läinud eile raamatukokku.

Täna on ta juba jälle armas. Ja puhas.

***

Mulle meenus praegu, et lubasin kunagi, et lisan kassipilte ka blogisse. Väärt mälu mul, juba meenuski 😀

Minionitaskused, vol III

Nagu seeni pärast vihma tuleb uusi postitusi, ma ütlen. Pean ju jätkama uute parimate palade lisamist siia. Onju? Jah?!

(voh, mul tuli geniaalne mõte, ma ju ei tääginud neid eelmisi postitusi “minioni” täägiga. Parandan selle vea koheselt! Silmapilkselt! Hop-hop! Nüt!…
… All better now. Uus tääg olemas.)

– “Expect nothing and You will never be disappointed.” (Minu moto!)

– “If nothing goes right.. Try going left!”

– “Sometimes I pretend to be normal, but it gets boring, so I got back to being me.”

– “Smile today, tomorrow could be worse.”

– “When I said I cleaned my room, I just meant I made a path from the doorway to my bed.”

– “If we´re not meant to have midnight snacks, why is there a light in the fridge???”

– “I was supposed to have a nice body for people to look at this summer, but there is one small problem… I love Food more than I love People.”

– “I leave homework to the last day, because I´ll be older, therefore wiser.”

– “The biggest lie I tell myself is: “I don´t need to write it down, I´ll remember it.”

– “They say we learn from our mistakes. That´s why I´m making as much as possible. I´ll soon be a genius.”

– “I´m only responsible for what I say, not what You understand.”

– “Instead of a sign that says: “Do not disturb” I need one that says: “Already disturbed, Proceed with Caution.”

– “Parents spend the first part of our lives teaching us to walk and talk, and the rest of it telling us to sit down and shut up.”

– “Wi-Fi went down for five minutes, so I had to talk to my family. They seem like nice people.”

– “People say we cannot live without love. I say oxygen is more important :P.”

– “My life is like a romantic comedy, except there is no romance and it is just me laughing at my own jokes.”

– “A jelaous woman does better research than the FBI.”

– “Being single is smarter than being in the wrong relationship.”

– “They say money talks, but mine just waves goodbye.”

– “Maybe money can´t buy happyness, but I think it´s only fair to give me some and let me learn that lesson myself.”

– “I do it because I can. I can because I want to. I want to because You said “I couldn´t.””

– “I look back on my life and I´m extremely impressed that I´m still alive.”

– “Never let Your friends feel lonely… … disturb them all the time.”

– “A best friend is like a four leaf clover: hard to find, lucky to have.”

– “A smile is a sign of joy. A hug is a sign of love. A laugh is a sign of happyness. And a friend like me…  …well, thats a sign of good taste.”

***

lõpetuseks muid fakte:

“Null – on arv päevi, mil pole olnud sõda kusagil siin planeedil, alates 2925 E.K.R.”

“That awkward moment when You´re not sure if You actually have free time, or You´re just forgetting everything.”

***

PS. Palusin Siri´l mind ükspäev lõbustada. Esmalt käskis ta mul get Siri-ous, aga seejärel rääkiski ühe pala:
“The past, present and the future walk into a bar. It was tense.”

Glütseriinishoppaja

Mulle on lapsest saati hullult meeldinud need raputatavad lume-kuulid vms. Ilmselt sellepärast, et mulle hullult meeldib lumi 🙂

Karm tõde on, et siis ei olnud neid eriti saada ja mis olid olid rämekallid. Nüüd on need imepisikesed juba taskukohased (aga mul ei ole miskipärast ikka veel ühtegi ) aga pisut suuremad juba kallid. Siis leidsin lehe, kus neid ise purkidest meistedama õpetatakse.  Mõeldud-mõeldud – ma pean ka tegema!

Käisime siis eile T.-ga nännijahil. Meisterdanud ei ole siiani, sest mul on pisikesi kuusekesi ka vaja, muidu mina ei mängi. Aga neid ei ole (veel) kusagil saada :(.

Eilse seisuga sain poodidest igaljuhul purgid, valge glitteri (rämekallis), väiksed päkapikuplikade kujud ja ilusa ingli kuju. Lõpetuseks läksin apteeki:
Mac: “Tere, kas Teil glütseriini on?”
Apteeker: “Seda niisutamiseks?”
Mac: *ilmselgelt segaduses* “Emmm, ma ei tea, milleks seda kasutatakse…”
Apteeker: *minu vastusest ka natuke segaduses*  “Meil on sellist” *näitab pudelikest*.
Mac: *rõõmsana* “Vedeliku-kujul! Jah, see sobib!!”
Apteeker: *vaatab mind sellise pilguga, et ma päris normaalne talle ei tundu.. aga lööb pudelikese kassast läbi.*Mac: *püüdes natuke enda veidrust selgitada teeb ebamäärase raputusliigutuse ühe käega kõrva ääres (Ma ei tea, miks kõrva ääres! :D) kujutletavat kera käes hoides* “See on selle, noh, lumepalli jaoks!”

***

Needless to say, et pilk, millega mind vaadati, ei muutunud selliseks, et ahah, arusaadav, siis küll… kui lumepalli jaoks. Jah.

#MacilIkkaJuhtubJu

***

Ps. Jah, ma tean, et isetehtud lumekuul ei ole nii äge kui poe oma. Ja eriti kursis olen ma sellega, et suured plaanid on mul alati läbi kukkunud ja jälle ja jälle mulle meenutanud, kui andetu ma olen.. aga proovida võib ju ikkagi?

Linnaõhku nuusutamas

Esmaspäeval ja teisipäeval oli blogiaken terve päeva lahti, aga no ei jõudnud selleni. Buzy as a bee!

Nüüd siis hilinemisega. Aga parem Hilja, kui mitte keegi! Miniblogivõistlusepostitus.

***

Meil on Koonuga selline kokkulepe (loe: mina ütlen ja nii on 😀), et kui on märg ilm, siis tuleme hommikul bussiga tööle ja ta saab ainult staadionil joosta. Sest kui me siis ka jalgsi läbi linna tuleks, oleks ta kohale jõudes selline porikäkk, et tööle meid küll sisse ei lubataks.

Kuna me elame Eestis ja kuna hetkel on sügis, siis on neid bussisõite viimasel ajal kahjuks üsna tihedalt olnud.

Aga esmaspäeval oli maa kuiv! Hahaa! Tere, Suvi!
Nujah, mitte vast suvi. Sest muru oli valge ja härmas.

Kõndisime siis Koonuga tööle. Ma olin juba unustanud, kui tore see on :P. Pakkisin end ilmastikukindlalt riidesse ja jahe ei hakanud, kuigi õhk oli mõnusalt karge ja muru oli härmatisest valge. Pargis, kus tavaliselt on pime kui öö, oli tänu härmale üsna valge. Kujutle vaid, milline südapäev seal veel lumega oleks!
(/me igatseb lund pööraselt!)

Lisaks kargusele oli õhk suitsune. Elamispiirkondades vähemalt. Puukütte rõõmud. Mitte küll nii suitsune, kui eelmisel õhtul. Ilmatargana tean väita, et ju see tähendas külma õhumassi saabumist vms.
Kahju ainult, et see külm õhumass kohe lahkus. Hetkel on meil õues näiteks soojem kui selle aasta Jaanipäeval vist.

Kesklinna pargis oli suur peenar.. ee.. taimedega… mis olid härmast eriti valged. Eelmalt nägi see välja nagu suur lumehunnik (Lõunakeskuse õuel muuseas on lumehunnik… jäähallist…) ja lähedalt joonistusid taimed välja, nii et nägi välja nagu jäälillede kogum. Tahtsin pilti teha, aga täpselt juures seisis üks proua, kes mind põrnitses, nii et lippasin parem edasi.

Next time. Maybe. Mälupilt on vähemalt olemas.

Aga ühesõnaga, pika jutu point oli selles, et kargel hommikul on isegi linnaõhk mõnus. Mis siis, et suitsune.

Minioni-tarkused, vol 2

Kuna Minioni-tarkused vol 1 meeldisid inimestele (ja lisaks inimestele nt Fränkyle ka 😛) ja kuna neid on taaskord juurde tekkinud nagu seeni pärast vihma, siis ei hakka endiselt FB gruppi (tekstid piltidel) risustama vaid toksin need siia. Sama lugu, et pildil on tekst ja siis üks sellise uudumuudu olekuga mõnglilaadne olend Minion.
* “Unless Your name is Google, stop acting like You know everything!”

* “Maybe You should eat some makeup so You can be pretty on the inside too!”

* “Diet rule no 1: If nobody sees You eating it, it doesn´t contain any calories.”

* “Im in desperate need of a 6 month vacation twice a year.”

* “If someone throws a stone at You, throw a flower at them. But remember to throw the flower pot with it!”

* “Every night it´s and endless battle between sleen and the internet…”

* “Diplomacy is the art of telling people Go To Hell in such a way that they ask for directions!”

* “You can only be young once, but You can always be immature.”

* “Who says You´re ugly, when You´re the most beautiful monkey I´ve ever seen?!”

* “You will never realize how wired Your friends are until You start describe them to someone else.”

* “Laughing is the best medicine, but if You´re laughing for no reason, You may need medicine.”

* “Did You know that id You light a candle under the moonlight and You say 3 times the name of the person You love, You will look really stupid doing that.”

* “HELL YEAH! Home alone! Expectations: PARTYY! Reality: Peeing with the door open.”

* “That awkward moment when You´ve already said “What?” three times and still have no idea of what the other person said, so You just agree.”

* “What if Your pillow could record Your dreams and when You wake up You can plug it in to the computer and watch it back.”

* “I could be a morning person. If morning happened to be around noon.”

* “A lot of problems in the world would disappear if we would talk to each other instead of about each  other.”

* “Have You ever noticed that anybody driving slower than You is an idiot and anyone going faster than You is a maniac?”

* “I consider myself a crayon. I might not be Your favourite color, but one day You will need me to complete Your picture.”

***

Ja mitte-Minioni-tarkus-vol-2 ka:

* “Kui ma vanaks saan, siis elan ma koos oma lastega. Ma vallutan arvuti, ei maksa arveid, söön kogu toidu ära, ajan maja segamini ja kui mind koristada palutakse, siis käitun nagu see tapaks mind!”

* Aafrika lapsed seisavad kõrgendikul rohelise maastiku kohal päikese käes ja naudivad vaadet. Juures on jutumullid:
Laps 1: “Kas teadsite, et Euroopas peavad lapsed terve päeva vaikselt klassis olema, vabal ajal istuvad nad õues jooksmise asemel hoopis toas arvutis ja puhta toidu asemel söövad nad väga palju e-aineid?”
Laps 2: “Kui kohutav! Peaksime nende jaoks annetusi koguma!”

* “To be laughing so hard that no nose comes out and you just sit there clapping like a retarded seal.”

* Koer ootamas: “Minu omanik teeb 5 korda nädalas 8-tunniseid autosõite, aga mind ei võta kunagi kaasa.”

***

PS. Teiste üle ei ole ilus naerda ja ilmselt arvavad hiinlased meie nimedest samuti nagu meie nende omadest, aga ükspäev sain ma paki tüübilt nimega: Ding Dong Feng… how hilarious is that?!

raamatujätk

Eile rääkisin, et tellisin Ebatavaliste laste raamatu Rahvaraamatust.

Täna oli SmartPostiga platsis. Stiilne.

Erinevalt Hiinast saabuvast kaubast (vt. siia, kui ei tea, millest jutt) oli see:
a) kohal 24 tunniga, mitte 60 päevaga
b) pakis sisaldus õige asi (!)

***

Aga tegelikult tahtsin öelda, et see raamat on paksem kui esimene osa. Aga ka see pole veel kõik. Viimane lehekülg mainib ära, et järg on ka ilmumas.
Oh häda. Oleks nüüd nii, et see teine raamat ilge kräpp juhtub olema, et kolmandat ei tahaks 😛

Joor tšainiiz oorder iiz hieer

Mac vahepeal ikka tellib intrernetiavarustest mingit kräppi kokku. Näiteks on kõik mu telefoni-ümbrised (ja neid on mul palju!) tellitud netist… kus nende hinnad koos saatmisega jäävad sinna euro kuni kolme euro vahele. Okei, on ka kallimaid, aga neid ma pole ostnud… liiga blingid… Isegi kui need mingi odav hiina rämps on, eelistan neid ikkagi siinsetele… mille hinnad on 20-60 (!!!) eurot poodides. Ja üldse, olen nendega tegelikult enamjaolt täitsa rahul olnud seni 🙂

Varem käisin Ebays, aga nüüd testisin seda uut moeröögatust – AliExpressi netipoodi. Mobiiliürbid on sealt täitsa okeid tulnud. Koerale helendav LED-kaelarihm on ka muidu tibens-tobens, ainult et L suurus oli kõige suurem.. ja selle peab viimase millimeetrini võimalikust suuruse peale lükkama, et inimlik oleks kaela ümber panna. Aga muidu on kobe.

Ükskord ammu, septembris, vaatasin miskipärast mingeid kleite. Tõenäoliselt ma Malluka blogi pulmakleitide kaudu sinna sattusin vms. Igaljuhul leidsin sellise kleidi, millel oli kael kaetud!

Btw, ei see ei ole pulmakleit ja ei ma ei hakka abielluma ja ma ei tea, kus ma üldse seda kannaks/kandnud oleks, arvestades seda, et:
a) see näeb veits välja nagu lühike pruutkleit;
b) ma ei kanna kleite;
c) ma ei käi kusagil, kus sellist kleiti kanda võiks.

AGA.. kuna sellel oli kraega kaetud kael.. ja kuna minu kael näeb juhtumisi välja, nagu oleksin pimedal karjamaal kõripidi okastraati kukkunud vms, siis ma ju pidin selle tellima! Pidin ju?! Onju!Eile sain kleidi kätte:

Eestvaates

Tagantvaates

***

Noooh… see on valge… ja lühike.. ses suhtes päris teistsugune nagu pole… Ja see on kleit!

Sellega sarnasused piirduvad 😀

1. Kõrgest kraest pole haisugi. On hoopis kaela paljastav lillekestega krae, mis kaelale kenasti tähelepanu tõmbab.
(Halloweenil saaksin KillBilli pruut olla 😛)

2. Kui see peaks olema rinna-eest ülevalt äärest sirge lõikega, siis on seal korseti ülaosas mingid nõmedad korvikesed, mis muudab selle eriti pruutkleidilikuks… ja kuidagi.. emaseks

3. See on selja-tahant väga läbipaistev.

4. Selle seelik hoiab tagantpoolt veidralt püsti.. nagu mul oleks kleidi all saba vms 😀

5. See on täiesti erinev pildist, eriti ülaosa. 😀 😀

6. Okei, tegelt on alaosa ka erinev.

7. See on ülikitsas. Mõtlesin, et ma ei mahugi sellest välja.

***

Aga eih, ma ei virise… Ses suhtes, et ma ootasin, et see on teistsugune kui pildil… kõik hiinast tellitavad riided olevat vist teistsugused…  lootsin lihtsalt, et kui kauba nimes on kõrge krae mainitud, siis see oleks olemas.. lihtsalt teistsuguse kleidi küljes…

Aga nagu öeldakse, iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Niisiis tellin netist edasi kleidikesi mobiilile.. ja jään ise Sepa-turu teksapükste juurde.

Blogimisvõistlus – Õhtused mõtted

Eile voodis järjekordset raamatut lõpetades ja käest pannes, mõtlesin raamatutest. Ja sellest, kuidas ma vahepeal neid mitu-mitu aastat eriti lugenud ei ole.

Nüüd on Mac enda jaoks seoses Lugemiskoertega Raamatukogu taas-avastanud 🙂

Kunagi lapsena olin hiiiiiglamasuur raamatukoi. Dzeiki lugejapilet (Teate küll, see voldik, kuhu kuupäevad käsitsi sisse kirjutati või tembeldati) tuli alati poole suve pealt ümber vahetada, sest sai täis. Sest käisime vaheajal iga päev hunnikut lugemisvara võtmas. Läbi lugesime need ka ikka!

Kooli-ajal asus raamatukogu kooli kõrval. Arvake ära, kes istus iga päev peale kooli lugemissaalis (kohapeal lugesin MikiHiiri jms säärast kvaliteetkirjandust, aga koju laenutasin raamatuid ikka ka! Hunnikutega!). Suisa nii tihti, et kuigi lugemissaal polnud igapäevaselt lahti, siis mina võisin seal üksi ikkagi chillida, sest olin “oma jope”. 🙂
Ükskord lugesin seal Kuldset Börsi, kus oli kuulutus, et ära anda kokkerspanjel. Kuna Empz oli koerajuttude peale alati öelnud, et talle meeldivad spanjelid ja spanjeliga oleks ta isegi nõus, aga nood on hiiglamakallid, nii et mitte praegu… siis helistasin hääle värinal, uurisin, et kas Koer on alles. Oli. Lubasin siis, et ema helistab õhtul talle kindlasti.
Helistaski. Ällu (kes oli saabudes 2-aastane, just nagu Ellie´gi.) oli meie koeraks järgmised 9 aastat.

Nüüd kaldusin küll kõrvale raamatuteemast. Nii minulik. Unustada, millest räägin 🙂

Mälu-jutuga meenub mulle (kuigi ime, et minu mäluga üldse midagi meenub), et kunagi kooli sõites nägin bussis ühte naist, kes mind tervitas ja juttu rääkima tuli. Ju mul oli siis nii segaduses nägu ees, et ühel hetkel ta küsis, et kas ma tean, kes ta on… Tunnistasin, et hästi ei mäleta, kuigi tuttav nägu…  ja pakkusin, et äkki lasteaia-kasvataja?
Selgus, et ta oli raamatukogu-töötaja. 🙂 Kohtusin temaga iga päev raamatukogus, aga muus keskkonnas ära ei tundud.
See oli ka esimene märk sellest, et mu mälu. .eriti nägude-nimede mälu on veel hullem kui kuldkalal/haugil. Suisa kadestan neid, et nad asju lausa 3 sekundit meeles suudavad pidada!

***

See selleks. Igaljuhul, mingil hetkel koliti raamatukogu kooli kõrvalt mujale ja siis ma enam sinna reisida eriti tihti ei viitsinud. Laisk laps nagu ma olen. Nii aegus vist lugejapilet mingil hetkel ära ja nii ta jäi. Suvevaheajad Vinnimaal ei olnud ka enam kolme kuu pikkused ja nii ei käinud ma sealses raamatukogus ka enam nii nagu varem.

Raamatupoodi sattudes olin/olen endiselt nagu laps kommipoes või beibe kingapoes. Üks minu lemmikpoode (ühes lauamängupoe, käsitööpoe ja lemmikloomapoega)! Tühjade kätega tulen sealt harva tagasi. Samas, mitu ostetud raamatukest seisavad senini riiulis.. järjehoidja vahel. Sest on üsna juraks osutunud ja ei viitsi lõpuni lugeda kuidagi… Ja teadmine, et see on minu oma, ei soodusta eriti tempot. Sest aega ju on, tähtaeg ei kuku!

**

Kui EllieTheElephant lugemiskoeraks sai, tegin endale Tartusse lugejapileti ära. Selle tagamõttega, et koera-raamatuid laenutada. Ja laenutasin ka, sest raamatupoodides oli neist märksa kesisem valik.

Kui endale “Süü on tähtedel” sain, lugesin selle kohta netist ja leidsin, et lugemisblogides võrreldi seda tihti raamatuga “Enne kui ma suren”… Ja ühtlasi hakkas mingis blogis silma, et põnev võiks olla ka raamat “Miss Peregrine´i kodu ebatavalistele lastele”.

Ega ma siis ei klemminud veel ära, et võin need kaks raamatut laenutada. Nõup. Käisin läbi Tartu ja Rakvere raamatupoed ja otsisin neid taga. Ei leidnud. Ja nüüd, kaks nädalat tagasi, avastasin, et aa.. jajah, raamatukogus võib ju täiesti vabalt olla VEELGI rohkem raamatuid, kui vaid koeraraamatud :D… selgus, et oligi :P.

“Enne kui ma suren” oli raamat, mis igas lugemisarvustuses “Süü on tähtedel”-iga võistles. Osad pidasid üht paremaks, osad teist. Mina mitte-arvamusliidrina ütlen oma tagasihoidliku arvamuse, et “Süü on tähtedel” oli tuhat korda parem. Minu jaoks. Esiteks oli SOT naljakam. Ja nalja peab saama! Isegi tõsistel teemadel. Eriti tõsistel teemadel.
Teiseks oli “Enne kui ma suren” kuidagi… veniv.. või, ma ei teagi.
Muuseas, kusagil poole raamatu peal hakkasin ma kahtlustama, et olen vist kunagi sarnast filmi näinud. Ja siis selgus, et olengi 🙂 Taaskord näide minu lihtsalt suurepärasest mälust. Film muuseas on “Now is Good“.
Raamatu lugesin igaljuhul lõpuni ja lõpp oli päris okei ja [spoiler] päris kurb ja ilus ka.
Aga üldjoontes ei soovita.

“Miss Peregrine´i kodu ebaharinikele lastele” julgen see-eest soovitada! Põnev on!
Raamatu paber-versioonis on alatasa juttu fotodest, mida kirjeldatakse… ja siis on ka räägitud fotost pilt. Need fotod on muuseas päris, kollektsionääridelt saadud. Päris.. ebaharilikud on. Natuke isegi spuukid. Ma ei teagi, kumba pidi see võis olla – kas kõigepealt sündis raamat ja siis otsiti fotod.. või võttis autor (Ransom Riggs) ette hulga fotosid ja kirjutas nende põhjal kokku raamatu. Sest fotod ja sisu lähevad nii täpselt kokku.
Igaljuhul. Raamat on põnev, kuni lõpuni välja. Lausa nii lõpuni, et [spoiler] tegelik seiklus, mida raamat üles ehitab, algab ilmselt alles järgmises raamatus, milleks on “Hollow City“. (Mille ma nüüd endale ropu raha eest tellisin, sest raamatukogus seda ei ole.) Ehk siis lõpp häiris, liiga järsk oli. Aga raamat on väga põnev 🙂 Läks mõne õhtuga, erinevalt “Enne kui ma suren”-ist.

Muud ei olnudki. Lugege siis. Teist raamatut. (Ja kui te seda IKKA veel ei ole teinud, siis süüd tähtedel ka ikka!)

PS. Tsekkige Tartu Linnaraamatukogu järjehoidjat 😉

Minioni-tarkused

Näoraamatus on Minionide*** leht (Minion Fans), kus avaldatakse pilte, kus on üks lahe kavala näoga Minion ja juures üks fakt-mõttetera-tarkusetera. Mõtlesin alguses, et postitaks mõne neist FB gruppi “Tekstid piltidel”.. AGA… siis sain aru, et Minioni-tarkuseid on sadu ja sadu, üks ägedam kui teine :D.. Vist ei lähe seda gruppi spämmima…

Valisin siis hoopis välja paarkümmend neist ja postitan need laused/mõtted/ütlused siia. Tekstina. Pilte ei hakka lisama.

* “Breaking news: I just found out there is nothing wrong with me. It´s the world that has issues.”

* “Sometimes I wish I was a bird… so I could fly over certain people and shit on their heads.”

* “I don´t have a bad handwtiting. I have my own font.”

* “My mind says: “Who cares?!”, but then mu heart whispers: “You do, stupid…””.

* “When You really want to slap someone, do it and say: “Mosquito!””

* “You never know what You have… Until You clean Your room.”

* “Internet Explorer – The best browser for downloading another browser.”

* “My Saturday was going pretty well until I realized it was Sunday.”

* “How to talk to me when I´m in bad mood? … DON´T!”

* “Square box, round pizz, triangle slices… I´m confused!”

* “Lazy rule no.2: If it falls under the bed. Its lost… Forever.”

*** – Minion = Minionid on pisikesed kollased mõngli-laadse välimusega armsad otud tegelinskid multikast “Despicable Me” (“Mina, Supervaras”).

PS. Mitte-Minioni-tarkust ka sekka (loe: faktid, huumor jms teistelt lehtedelt):

* “Kõige populaarsem koeranimi New York Citys on Max.”
(Karlovas on kõige populaarsem kuldse retriiveri nimi Max 🙂 (Maximus, Maxwell etc))

* “Sa võid jätta meelde Pii väärtuse (3,1415926), kui loed kokku tähtede arvu igas sõnas lauses: “May I have a large container of coffee?””

* “Mr. Bean (Rowan Atkinson) luges Zazu (sinine lind) häält multifilmis “Lõvikuningas””.

* “Aasta 1998 on sama kaugel kui aasta 2030!”

* “Klassis: 2+2=4.
Kodutöö: 734+555-432:69=77
Kontrolltöö: Kui 2 lammast lendavad, üks neist kollane ja teine suundub vasakule, siis kui palju maksab üks nael asfalti, arvestades et lehm on 10 aastat vana?”

* “Ma muutsin kõikjal oma parooliks “incorrect”, nii et kui ma oma parooli unustan, ütleb see mulle: “Your password is incorrect.””

Mac VS Tehisintellekt vms

Robot-tolmuimejate artikkel tuletas mulle meelde lugu, mida juba ammu rääkida tahtsin.. aga vist blogis rääkimiseni ei jõudnudki… Lihtsalt olin seda suuliselt nii palju kordi rääkinud, et tekkis tunne, et ju ma siis olen seda pajatanud siin…

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama sellest, et käisin oktoobri algul Tallinnamaal koolitumas. Et koolitus toimus Lasnamäe-kodust hiiiiiiglama kaugel, oli Ch. lahkesti nõus mind ja Koonu mõneks päevaks enda pessa majutama. Majutaski. Loovutas mulle oma toa ja hiigelsuure voodi. Ja nii palju tekke, kui tahtsin. Vaatas Vampiiride osa ära. Ja lisaks ärkas vabatahtlikult nädalavahetusel enne kukke ja koitu, et mulle soe hommikusöök teha. Päeval hoolitses aga Koonu eest ja Koonu põie ja jalutusvajaduse eest samuti.

Ühesõnaga. Perfect host, soovitan teistelgi tema majutusteenust kasutada 😀 Taskukohane pealekauba!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis ühest ööst tema juures.

Ärkan mina üles Urina peale. No ikka valju-valju urina peale. Esmalt tahaks nagu koera keelata, aga koera urina jaoks on see liiga vali.. ja liiga.. ühtlaselt monotoonne, vms.

Tuba on kottpime. Ähmaselt seletab silm, et Koon lebab ukseaugus, aga ta ei tundu olevat uriseja.

Ch. pani õhtul pesumasina tööle. Kas tõesti on tsentrifuug NII vali? Ja miks see urin tundub lähemale tulevat?

Siis näen ukse poolt mööda põrandat lähenemas heledat ringikest, mingi tekst sees. Meenutab Delli logo.

Ja mida unine Mac seepeale mõtleb?

Näe – Ch. tuleb ise ka. Koos oma läpakaga.  Huvitav, miks ta mööda põrandat tuleb? Või lükkab ta ainult läpakat maas edasi?

Kui ringike (urisedes) lähemale jõudis, siis hetk enne seda, kui see voodi alla kadus, luges Mac oma uniste silmadega, et selle keskel, seal kus läpaka-logol peaks ilutsema kiri “Dell”, oli hoopis helendav kiri “Clean”. Niisiis, just siis kui uriseja voodi alla ära puges, jõudis lõpuks ka mulle pärale: See on tolmuimeja!

Uriseja ei arvanud mu äratundmisrõõmust midagi.. Möirgas uriseda edasi ja siirdus voodi alust kõige kaugemat nurka otsima.. Ja kui selle üles leidis, siis tähistas seda enda vastu seina kolkimisega.. ikka kopsti ja kopsti… ja veel üks kolks sekka…

Aga kui urin voodi tagumisest otsast jälle lähenema hakkas, olin seekord valmis! Sirutasin käe põranda poole, vajutasin kirja Clean ja urin vaikis! Ja kiri kustus. Ja tolmuimeja jäi paikseks.

Parem must põrand kui rikutud öörahu, ma leian. Ja lasin südamerahuga koerakarvadel Ch. põrandal edasi ilutseda. Jätsin tolmuimeja väljateenitud und magama, ja keerasin teise külje, et ise sama teha.

Koon muuseas kobis teise tuppa Ch. juurde magama, minu juurde, kus kahtlane uriseja elab, ei kõlvanud enam üle ukse astuda 🙂

Vähemalt on hea meel tõdeda, et Ch. ei käigi öösiti koos läpakaga mööda põrandaid roomamas 😀