Robot-tolmuimejate artikkel tuletas mulle meelde lugu, mida juba ammu rääkida tahtsin.. aga vist blogis rääkimiseni ei jõudnudki… Lihtsalt olin seda suuliselt nii palju kordi rääkinud, et tekkis tunne, et ju ma siis olen seda pajatanud siin…
Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama sellest, et käisin oktoobri algul Tallinnamaal koolitumas. Et koolitus toimus Lasnamäe-kodust hiiiiiiglama kaugel, oli Ch. lahkesti nõus mind ja Koonu mõneks päevaks enda pessa majutama. Majutaski. Loovutas mulle oma toa ja hiigelsuure voodi. Ja nii palju tekke, kui tahtsin. Vaatas Vampiiride osa ära. Ja lisaks ärkas vabatahtlikult nädalavahetusel enne kukke ja koitu, et mulle soe hommikusöök teha. Päeval hoolitses aga Koonu eest ja Koonu põie ja jalutusvajaduse eest samuti.
Ühesõnaga. Perfect host, soovitan teistelgi tema majutusteenust kasutada 😀 Taskukohane pealekauba!
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis ühest ööst tema juures.
Ärkan mina üles Urina peale. No ikka valju-valju urina peale. Esmalt tahaks nagu koera keelata, aga koera urina jaoks on see liiga vali.. ja liiga.. ühtlaselt monotoonne, vms.
Tuba on kottpime. Ähmaselt seletab silm, et Koon lebab ukseaugus, aga ta ei tundu olevat uriseja.
Ch. pani õhtul pesumasina tööle. Kas tõesti on tsentrifuug NII vali? Ja miks see urin tundub lähemale tulevat?
Siis näen ukse poolt mööda põrandat lähenemas heledat ringikest, mingi tekst sees. Meenutab Delli logo.
Ja mida unine Mac seepeale mõtleb?
Näe – Ch. tuleb ise ka. Koos oma läpakaga. Huvitav, miks ta mööda põrandat tuleb? Või lükkab ta ainult läpakat maas edasi?
Kui ringike (urisedes) lähemale jõudis, siis hetk enne seda, kui see voodi alla kadus, luges Mac oma uniste silmadega, et selle keskel, seal kus läpaka-logol peaks ilutsema kiri “Dell”, oli hoopis helendav kiri “Clean”. Niisiis, just siis kui uriseja voodi alla ära puges, jõudis lõpuks ka mulle pärale: See on tolmuimeja!
Uriseja ei arvanud mu äratundmisrõõmust midagi.. Möirgas uriseda edasi ja siirdus voodi alust kõige kaugemat nurka otsima.. Ja kui selle üles leidis, siis tähistas seda enda vastu seina kolkimisega.. ikka kopsti ja kopsti… ja veel üks kolks sekka…
Aga kui urin voodi tagumisest otsast jälle lähenema hakkas, olin seekord valmis! Sirutasin käe põranda poole, vajutasin kirja Clean ja urin vaikis! Ja kiri kustus. Ja tolmuimeja jäi paikseks.
Parem must põrand kui rikutud öörahu, ma leian. Ja lasin südamerahuga koerakarvadel Ch. põrandal edasi ilutseda. Jätsin tolmuimeja väljateenitud und magama, ja keerasin teise külje, et ise sama teha.
Koon muuseas kobis teise tuppa Ch. juurde magama, minu juurde, kus kahtlane uriseja elab, ei kõlvanud enam üle ukse astuda 🙂
Vähemalt on hea meel tõdeda, et Ch. ei käigi öösiti koos läpakaga mööda põrandaid roomamas 😀
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 