Blogimisvõistlus – Loogika

Kui ma eile päev läbi megaunine olin ja millelegi keskenduda ei suutnud, siis loogiliselt võttes oleksin ju võinud tänaseks välja puhata ja värske olla.

Minu loogikasse sekkus Koon, kes otsustas, et igasuguse loogika vastaselt* (ei muutunud toidusedelit, ei elustiili) annab tema seedimine nüüd saba ja kell 2 ta viisakalt sellest mind ka teavitas. Aja end püsti ja tule minuga õue või lepi asja loogilise järjega: ehk siis pärast koristamisega.  Kuigi, kui ma nüüd järgi mõtlen, siis ma ei mõelnud öösel, et kui ma ei viitsi, siis on koristada vaja. Mõtlesin hoopis, et kui ma ei viitsi, siis on Koonul halb olla. Nii, et loogiline järeldus on, et ma olen lisaks aasta vabatahtlikule ka aasta loomasõber. *valmis preemiat vastu võtma*.
* Okei, tunnistan, et väike loogika peitub selles, et ehk on jooksuaega oodata…

Koonu öine viisakas teavitamine ongi muuseas viisakas teavitamine. See tähendab seda, et ma ärkan üles ja voodi ees istub üks karvakera, kes 3cm kauguselt mulle näkku lõõtsutab ja sabaga aktiivselt mööda vaipa sahistab. Kuna dog-breath on üsna hingemattev, on loogiline, et hapnikupuudus mind varem või hiljem üles äratab.
Kuna ta vahel üliharva (iga kolme kuu tagant või nii) teeb seda ka igavusest, siis tuleb talle esmalt öelda, et “Mine magama!”, mispeale ta kuulekalt magama kobib (loogiline ju – ikkagi hästi kasvatet teraapiakoer!). Seejärel tuleb kuulatada. Kui kahe minuti jooksul kostub põrandalt häälekas virisev ohe, siis tuleb end siiski püsti vedada ja õue kobida. Senimaani tulemuslikult.

Loogiline ju, et kui Une-Mati juba õhtul ära käis, siis ta ei teadnud, et ta peab kell 2 uuesti tagasi tulema. Saatsin talle mõttes piiparisõnumi, e-maili, faksi, kõnepostiteate, SMSi ja muud loomad. Ise mõttes arvutades, et kui ma nüüd kohe-kohe-kohe magama ei jää, siis jääb mul ainult nii vähe tunde ööuneks.
Loogiline, et selliste mõtetega uinumine ei õnnestu. Pigem vastupidi.
Umbes tunni pärast sai Mati mu teated kätte ja astus koduteel läbi. Vihaga andis vist kohe mingit kangemat kraami, sest hommikune ärkamine oli niiraskeniiraskeniiraske. Loogiline, et ega päevgi nüüd unetult kerge ei ole…

Hea uudis on see, et Koonu kõhuhädad on nüüdseks möödas ja puhkab teine oma öiseid tegemisi magusalt magades välja. On vist üsna loogiline järeldada, et olen suht kade…