Esiteks: vaadake kui toreda hetke ma ükspäev tabasin. Arvutikell näitas 9:09 ja kuupäevaks 12:12.
Sest kordamine on tarkuse ema.
Kui ma juba asjadele peale satun, siis räägin reklaamide otsa sattumisest. Olete kindlasti online-ajalehtedes näinud hetki, kus artikkel ja juuresolev reklaam ei lähe kokku. Nt. on lugu sellest, kuidas laevalt vette kukkunud inimene uppus. Ja siis kõrval kruiisi reklaam, et tulge sõitma ja elamusi saama! vms.
Postimehes on galeriid vaadates iga mingi viienda vms pildi järel reklaam. Näiteks, vaatad galeriid pantvangikriisist, kus on fotod akna vastu surutud õnnetutest kohvikukülalistest. Ja siis on äkki ees hoopis rõõmsad näod koos kirjaga: Pakkumine rõõmsatele! 
Või siis galerii kohtuprotsessist, kus Vesiloo Tulevi peksmise eest tingimisi sai. Ja jälle, voila, sama reklaam.
Stiilne.
Siis eputaks veel – mulle tõi päkapikk ükspäev Tjorveni filmi DVD! Nänänän. Mõnus. Mu Päkapikk on muuseas selline, et mul on kastitäis pakitud kinke, igaühel number peal. Iga päev valin selle päeva oma ja avan. Rõõmu kui palju! Täna sain näiteks Energiatee.
***
Otsustasin ühel õhtul, et hakkan ka inimeseks. Ja õpin süüa tegema. Valisin esimeseks ohvriks Kodused kotletid. (Ja kui Teie meelest peaks iga enesest lugupidav inimene juba lapsepõlvest saati oskama ise kotlette valmistada, siis mina olen erand. Täiesti andetu kokk. Lugege nt. Kokkamine Maci moodi.)
Tsipa tulid magedad, aga muidu tip-top. Sõin suuuuuuure kausitäie üksi ära. Pärast ägisesin ja virisesin. (Kuigi eile õhtul, kui ma õhtusöögiks pool kilo praekapsast sõin, virisesin pärast rohkem.)
Et esimene katsetus kõige halvem ei olnudki, hakkasin täna õhtul ka koduperenaiseks. Tegin ahju tule. Panin voodipesu masinasse. Ja hakkasin verivorsti-pohlamoosi-rull-muffineid meisterdama. Ja väikesest osast taignast tahtsin kaneelirulle ka teha, aga avastasin, et mul pole kaneeli. Uurisin asendusvariante: must pipar, kanamaitseaine, kalamaitseaine, küüslaugupipar, sidunipipar, kartulimaitseaine, vanillisuhkur. Valisin viimase. Lisasin kakaod ja suhkrut ja voila.
Kaks koma midagi tundi hiljem otsustasin, et perenaist minust ei saa. Hakkan peremehaks.
Masinasse panin vist liiga palju/suured/rasked asjad vms. Lendlesid seal kolinaga ja masin ei saanud korralikult tsentrifuugida. Sain kätte väga märja ja loputusvahendise pesu.
Pirukad tulid toored. Uuesti ahju ka panna ei viitsi. Maitsesin esimest alles siis, kui kolmas ahjutäis “valmis” oli ja kõik koristatud. Söön siis toorest. Tuletabki mulle kenasti meelde, miks on halb mõte kõrges eas kokkamist õppima hakata.
***
Ps. Macil oleks natuke lugemiskoera abi vaja. Igapäevaselt juhtub mul apsakaid, kus kirjas-olev-asi ei ühti sugugi Maci-poolt-kokku-loetud-asjaga. Tänane näide:
“haagise plastkaas” VS “haige pastakas”.
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 
mul ka koera vaja, mul ka. Kirjas-jake loeb: kaubaalused-kaebealused, heegeldajate klubi-hangeldajate klubi, näiteid oleks veelgi.
olen nõus kuu aja söögid valmis tegema (ja sügavkülmutama), kui keegi mu elamise korda teeb ja seda mingi mädžiku abil kuu aega ka puhtana hoiab 😀
ehh.. koristamisele eelistaks vist isegi mina kokkamist 😀 söök küll välja ei tule, aga protsess ise on toredam, kui koristamine 😀
Aga kogemustest ju õpitakse. Järgmine kord hoiad pirukaid kauem ahjus ja proovid juba pärast esimest plaaditäit jne. Kas sa arvad, et teised on sündimisest saadik osanud süüa teha?
Sellega olen küll nõus, et mõned naudivad toidutegemist ja teised võimaluse korral valiksid mõne muu tegevuse. Mina kuulun nende viimaste hulka. Aga see pole takistanud mind õppimast täiesti talutavalt süüa tegema. Seepärast teangi, et see on õpitav.
Ükskord (eile) tuli mul söök välja ka! Aga üldiselt ma ei õpi oma kogemustest, ma olen nii halva mäluga, et ma unustan need 😀 ja teen siis samu vigu ikka ja jälle.
PS. Kas mu on au olla loetud tolle Maia poolt, keda ma ka tean, või mulle tundmatu Maia poolt?
Kahjuks me ei tunne päriselus. Olen näinud vähemalt ühte Maiat veel kommimas. Pop nimi.
Mitte miski ei rõõmusta mind rohkem kui Gianna süüa tegemas…no tõesti, sellest võiks monotüki teha ! Ma soovin, et sa ei õpiks iialgi süüa tegema ja tõtt öelda ma usun, et seda ei juhtugi 😀 😀 😀
njäu.. siis ma parem ei räägi sellest, kuidas ma ISE tegin porgandi-lillkapsa-sulajuustu püreesuppi ja suitsukana-ürdivõiet 😛
