Tiibetlase omanik Tartus – hoia oma koer kodus

Ma nüüd üritan võimalikult tsenseeritult oma mure ära rääkida, aga et Te teaks, siis ma TAHAKS hoopis kirjutada/karjuda stiilis: Omanik – Hoolitse oma koera eest, raisk! Või leia talle uus pere, kes tuleb toime, sest Sina ilmselgelt ei tule.

***

Ehk siis: kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellele kuulub see Tiibeti mastif (?) Tartus. Karlova/Tammelinna vms piirkonnas ilmselt?
Tiibetlane1 Tiibetlane2

Ma saan aru, et tiibetlane on hingelt rändur ja teeb omalt poolt parima, et ringi patseerima minna. Kuna see omanik ei tee omalt poolt ilmselgelt parimat, et koer seda ei teeks, siis võib varem või hiljem juhtuda, et tal ei ole enam koera, kelle eest ta hoolitsema peaks, sest meil on, teate, liikvel sellised pisiasjad nagu: autod! Olete ehk kuulnud? Ja kuigi koerahärra veedab õnneks peamiselt aega kõnniteel, siis umbes poole tunni jooksul nägin tagasihoidlikku seitset korda, kui ta sõiduteele kippus.

Esmalt kohtasin toda mõmmikut 8. jaanuari hommikul. Koer oli üksi muidugi. Teist korda täna, kui ta mind pool tundi jälitas. Varjupaik nii vara hommikul ei reageeri. Kui bussile läksin, siis jäi peatusesse. Kuna süümekad mind vaikselt tapsid (sest ometigi pean mina ju hooltisev olema, MITTE koera omanik), kobisin järgmises peatuses maha ja kõndisin tagasi, aga selleks ajaks oli härra tänaseks juba mujale tuustima läinud.

Minu puhul on selgitatav – kodus on ju jooksukaga emane. Aga sama koer on jälitanud ka mu kolleegi ja tema isast koera. Ja kolleegi jälitama sattus ta, kui jälitas üht naisterahvast.

Koer tundus sõbralik. Pai ma tegema ei kippunud, aga hoidis ligi ja vaatas otsa. Võtaks ta hea meelega hoopis endale, kui võimalust oleks.

Vabandan, kui koerake on täiesti kogemata just (nädal tagasi...) kadunud ja omanik paaniliselt teda taga otsib. Millegipärast kahtlustan, et see ei ole nii ja, et tegu võib olla hoopiski Amadur-iga.

Järgmine kord chillin koos koeraga peatuses, kuni kell lõpuks nii palju saab, et varjupaik vastab. Mis siis, et mul siis tööaeg on. Kui kõik hästi läheb ja eeldusel, et tegu ongi lihtsalt nii vastutustundetu omanikuloruga, nagu ma arvan, siis ehk on omanikul ka tööaeg ja ta ei jõua talle kuidagi varjukasse järgi ja koer saab endale pere, keda natukenegi tema elu ja ohutus kotib.

highfiveintheface

2 kommentaari “Tiibetlase omanik Tartus – hoia oma koer kodus

  1. Ei tea nüüd, kas tegu sama koeraga, aga aasta tagasi oli samuti kokkupuude Karlovas. Võimalik, et oli teise koera lõhnad juures, aga tiibetlane tundis elavat huvi ja hakkas üles hüppama. Ei ole üldse tore nii suure koeraga face to face tõtt vahtida. Pöörasin selga, see aina hüppas, kraapis sukad katki 😦 ma muidugi surmani hirmunud. Lõpuks buss tuli ja pääsesin minema.
    Omanikud võiksid tõesti paremini oma loomi hoida!

    • Tänane kuts tundus pisut liiga loigam, et üles hüpata. Suht viisakalt pidas end üleval ja muidu ta mind ei häirikski, kui jätta välja see, et ta püsis koguaeg kannul… ja et liiklus on talle ohtlik…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s