Fotondusest, once again :)

Rääkisin 2 postitust tagasi oma fotograafiahuvist ja selle ajaloost/arengust.

Juhtus nii, et mõni päev hiljem oli ühepäevane sooduspakkumine, millele ei saanud vastu panna :P. Nüüd on mul üks järelmaks lisaks ja ma olen veel vaesem kui rotipoeg, aga mul on Nikon D3200 :)) Vaene, aga üliõnnelik!

Kohe päris-päris väga õnnelik 🙂
Kitiobjektiiv ei kõlvanud muidugi kuhugi, aga mu 50mm fix-objega on uus fotokas tõeline tupsunupsukenene! 🙂
Kusjuures, mul tuli praegu pähe, et mul on tavaliselt tehnikaesemetel nimi. Telefon on näiteks MJ2, (Michael Jackson II… eelmine samasugune oli MJ1) ja läpakas on Ally. Nüüd oleks uuel fotokal ka hädasti nime vaja.
HAH, ja juba tuligi idee seoses järgmise teemaga, mida kohevarsti räägin. Tema nimeks sai: Jack! (a ma loodan, et temaga nii õnnetult ei lähe, nagu DiCaprioga Titanicus.)

Aga mu uus fotokas Jack on niitore! Olen Kosmosemutist ja Masha&Husbandist juba photoshoote teinud (viimast manuaal-režiimis!). Neid blogisse ei pane, aga kunagi kui mõnele pildile eriloa saan, siis lisan Flickr´isse. Küll aga käisin õhtupimeduses ilma statiivita (!) linnas klõpsimas. Ja koeranäiteid ka mõni pilt:

This slideshow requires JavaScript.

Ühesõnaga, niitoreniitore!

Ja see ShawAcademy fotokursus on ka niitoreniitore. Minu sealpoolne “isiklik mentor” on Jack (hints the name), kes on väga abivalmis ja mulle kursuse jooksul vist juba 5. korda helistanud on.  Viimane loeng oli manuaalrežiimist ja natsa raskem. Online loengu ajal saab chatboxis otse küsimusi küsida, millele lektor vastab, aga kuna küsijaid on paaaaalju, siis ilmselgelt mitte kõigile. Siis helistab hoopis pärast Jack ja loeb Su küsimused ette ja vastab telefonis 🙂

Kuna ma matemaatikas ja numbrites olen täielik äpu, siis manuaalrežiimi loeng oli päris keeruline. avasuuruste vahed olid iga kord erinevate vahedega ja ma ei saanudki täpselt aru, et kas need on kuidagi välja-arvutatavad väärtused või peab selle skaala lihtsalt pähe õppima. Ja isegi kui skaala ees on, siis eile pildistasin ainult manuaaliga, aga ma ei saanud aru, et miks mul täpselt seda skaalat vaja on :D. A pildid tulid vähemalt enamjaolt välja, seega suva :D.

Igaljuhul, loeng on üliäge. Täna õhtul on eelviimane 😦 Kolmapäeval viimane. Ja nädala lõpus lõpueksam 🙂 Muuseas, olenemata sellest, et ma viimasest loengust kõige aru ei mõistnud, siis kontrolltöös sain 10st küssast 9 õiget :P. Kreit saksess!

Aa, ja kõige paremini väljendab vist seda, kui hea see on, see et loeng algab õhtuti kell 21. Ma muidu lähen pool 9 magama, aga olen olenemata järelvaatamise võimalusest ikkagi loenguõhtutel poole11ni üleval :)))
#väikevanainimene.

Jänx

Ma olen üldiselt väga hoolikas piletiga sõitja. Käesoleva aasta 13. veebruaril sain kogemata elu esimese bussitrahvi ja olen sellest siiani nördinud ja enda peale vihane.

Lisaks hoolikale piletiostjale olen ma samal ajal ka täielik mäluahv. Ehk siis mul põhimõtteliselt puudub mälu :D. Meil on sõpruskonnas väljend “meelest maha minema” ja kõige tihedamini kuuleb seda minu kohta, kuidas Macil miski jälle meelest maha läks.

Igaljuhul, ma teadsin, et mu kuukaart saab läbi kuu alguses. Aga ma unustasin eile ära sellise pisiasja, et algas uus kuu :D.
Eile päeval rääkis klient mulle, et ta läheb uue süsteemiga kuukaarti ostma. Õige jah, hea et meenutasid, ma pean ka varsti vaatama, et millal mu kaart kuualgul lõppebki. Ei pold meeles, et praegu kuualgus on :D.

Väikese viitega meenus mulle mõni tund hiljem, õhtul bussipeatuses, et oi, näe, detsember ju. (Süüdi on ilmselt lumi, keda pole… muidu ma teaks, et on!) Tsekkisin siis järgi ja voilà – eile oli viimane kehtiv päev. See tähendab, et sõitsin hommikul kogemata jänest :(.

Tellisin siis ruttu uue kuukaardi ja astusin bussi. Järgmisse peatusse sisse sõites kuulsin taskust SMSi tooni, mis teatas kuukaardi kehtumahakkamisest. Sealsamas peatusestulid peale kontrolörid!

Peaks vist kliendile tänuks sõnumi saatma või midagi.

***

Aga lund oleks ikkagi hädasti vaja!