Ma olen üldiselt väga hoolikas piletiga sõitja. Käesoleva aasta 13. veebruaril sain kogemata elu esimese bussitrahvi ja olen sellest siiani nördinud ja enda peale vihane.
Lisaks hoolikale piletiostjale olen ma samal ajal ka täielik mäluahv. Ehk siis mul põhimõtteliselt puudub mälu :D. Meil on sõpruskonnas väljend “meelest maha minema” ja kõige tihedamini kuuleb seda minu kohta, kuidas Macil miski jälle meelest maha läks.
Igaljuhul, ma teadsin, et mu kuukaart saab läbi kuu alguses. Aga ma unustasin eile ära sellise pisiasja, et algas uus kuu :D.
Eile päeval rääkis klient mulle, et ta läheb uue süsteemiga kuukaarti ostma. Õige jah, hea et meenutasid, ma pean ka varsti vaatama, et millal mu kaart kuualgul lõppebki. Ei pold meeles, et praegu kuualgus on :D.
Väikese viitega meenus mulle mõni tund hiljem, õhtul bussipeatuses, et oi, näe, detsember ju. (Süüdi on ilmselt lumi, keda pole… muidu ma teaks, et on!) Tsekkisin siis järgi ja voilà – eile oli viimane kehtiv päev. See tähendab, et sõitsin hommikul kogemata jänest :(.
Tellisin siis ruttu uue kuukaardi ja astusin bussi. Järgmisse peatusse sisse sõites kuulsin taskust SMSi tooni, mis teatas kuukaardi kehtumahakkamisest. Sealsamas peatusestulid peale kontrolörid!
Peaks vist kliendile tänuks sõnumi saatma või midagi.
***
Aga lund oleks ikkagi hädasti vaja!
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 
Telefoni saab panna meeldetuletuse…. Kuukaardi viimane päev.
Phäh, kui meil pealinnas veel sõitmise eest maksma pidi, siis ma sõitsin kogu aeg jänest ja neid muponaute pole mina oma ihusilmaga veel näinud. Praegu peab seda rohelist kaarti piiksutama, seda ma teen umbes korra kvartalis, kui see piiksutaja mu nina all on ja mul taskust kõvaklappe välja õngitsedes roheline kaart ka välja hüppab.