03:45

Eile, olles tänu jalka EM-ile juba niigi alamaganud (mina, kes ma muidu lähen õhtul kell 21 magama, olen igapäevaselt vaadanud kell 22:00 alanud mänge eksole) ja et mul oli eile pikk päev seljataga ja peakolu valutas… lõin õhtusele jalkale käega (et mitte öelda jalaga :P)) ja läksin kell pool 10 magama ära. Saavad ühe.. või kaks, mängu minuta ka mängitud (etteruttavalt olgu öeldud, et said ka!)

Magan ma siis kenasti lõug lõunas, kui keegi mulle järsku oma “aromaatset” hingeõhku näkku lõõtsutas. See tähendab enamasti ühte kolmest variandist:
a) ärkamisaeg hakkab lähenema ja kell hakkab kuus saama;
b) neiul esineb seedekulglaprobleeme, mis vajaksid kohest leevendust;
c) koerlasel on lihtsalt maruigav.

Viskasin pilgu kellale: 23:45. Kaalusin, kas telekas ruttu käima vajutada, et jalkamängude lõppseisu vaadata, aga kuna Koon tundus omadega ikka natuke hädas olema, siis tuikusin temaga hoopis uniselt õue.

Õues polnud ühtegi inimest näha ja linnud karjusid kõrvulukustavalt. Eemal tõusis päike. Much romantic 🙂  Ja ka much kahtlane 😀 Minus tärkas nii mõnigi kahtlus, et äkki kell ei olegi 23:45 😛

Koon ei tootnud õuel midagi asjalikku, kobisime tuppa tagasi. Vaatasin pisut vähem-uniste-silmadega kella ja see kinnitas tõsiasja, et hakkab hoopis neljale lähenema, mitte keskööle :P.

Kobisin tagasi voodisse ja proovisin magama jääda. Ma polnud seda plaani EllieTheElephantiga piisavalt kooskõlastanud, sest tema arvas, et on hullult hea mõte iga veerand tunni tagant voodi ette hädalise nägu tegema tulla… kohe, kohe lasen sul siin kõik täis.. kohe kohe, ausalt noh! Saatsin ta iga kord järjest kurjemini pikalt, et no Simmo, mida Sa ajad, ise tulid just õuest ja polnud seal häda midagi… tiksusime järgmised 2 tundi äratuseni seda iga natukese aja tagant üle rääkides…

Kui hommikul tööle tulema hakkasime ja Koon uuesti õuele jõudis, siis vaeseke, vabandage mu prantsuse keel, aga s***us nii nagu homset polekski. No kena, süümekate tekitamine Macile, et ta ikkagi uuesti õuele ei läinud – check!

Aga vähemalt nägin ma selle suve esimest päikesetõusu!

 

sellest “blogisõjast”

Kuna praeu tundub popp ja noortepärane sel teemal sõna võtta, siis minu arvamus, mis kedagi ei huvita 😀 on järgmine:

Süüdi pole mitte Kai, kes enam kui nädal tagasi pikas blogiauhindade postituses mainis ühes lõigus ära, miks teda häiris, et väljamõeldud tegelane osales ja võitis. KuusSidrunit on maailma kõige paremini ja näitlikumalt kirja pannud,miks see inimesi häiris. Justnimelt inimesi, mitmuses… sest vähemalt üle ühe postituse EBA-st, mis mulle ette sattus, oli juttu sellest, et väljamõeldud tegelase blogi ei tohiks osaleda. Sealjuures polnud keegi vastu tuntud inimeste blogidele, neid oli teisigi osalemas.. vaid väljamõeldud tegelaste blogile.
Praeguses fightis pole süüdi ka Grete Klein, kes oma FB lehel Laurat kaitsma kukkus, kui kuulis, et ühteainsat..  ja pealegi pimedat (!) blogijat oli tema järsku nüüd siis häirinud.. sest noh, kui ta muidu blogisid ei loe (ja ei peagi lugema), siis kust tema pidi teadma, et see sihuke üldlevinud arvamus on.

Kõiges on süüdi hoopis  Delfi Publik (kes ei ole vist päris inimene, arvestades seda, et artikli autor puudub), kes kirjutas loo sellest, kuidas Pimedat blogijat närib Padjaklubi-Laura tunnustamine. Kui ma oleks Grete ja loeks meediast, et ainult ühte inimest segab, siis ma ütleks ka midagi vastu. Muidugi, kui ma oleks Grete, siis ma vist süüviks enne veits rohkem oma “vastasesse” ja tema blogisse ja kasutaksin siis vastulauses sõnu, mis ka rohkem täppi võiksid minna, sest praegused läksid küll tõele au andes veits võssa…

Ühesõnaga… tegelikult on mul natukene lõbus, lugedes kuidas DelfiPublik jätab muljet suurest sõjast, nagu leerid juba tõrvikud käes tänavatele koguneksid…
Aga natuke on ka kahju.. Kaist, kelle arvamus ainsana meediasse õles visati, sest temaga kaasas on ju ometi selline pommsõna nagu pime! Gretest, kes nüüd puid alla saab selle eest, et ta julges midagi pimedale inimesele öelda… ja  Mallukast, kes nüüd puid alla saab selle eest, et esialgu talle omaselt ja emotsionaalses sõnastuses omalt poolt sõna sekka ütles. Aga noh, negatiivne reklaam on ka reklaam, kuigi keegi asjaosalistest pole seda tahtnud. Aga igaljuhul, kui heiters gonna heit, siis heitige mitte neid kolme vaid nimetut publikukirjutajat, onju 🙂

Ellie 5!

See PitaPata bänner siin kõrval valetab häbitult, väites et EllieTheElephant on täna 4 aastat 9 kuud 3 nädalat ja 5 päeva noor. Ja kuna ma ei ole passwordide meelespidamisele eriti mihkel, siis ma ei saa seda muuta ka. Fakt on hoopis see, et LoomaTüdrukul on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga päev!  Täpsemalt on tal lausa juubelipidustus! 🙂

Oma viimasel õhtul neljasena pääses ta voodisse magama. Öösel ta siirdus sealt küll jahedamasse, aga hommikuund tuli jälle padjale magama. Minu lahkel loal. 🙂
Kui ta tavaliselt sööb ainult õhtuti ja kuivtoitu, siis tänast hommikut alustas neiu väikese konserviga ja pika jalutusega tööle (et kalorid maha kõndida, sest eile selgus, et noor daam on veidi… khm… kopsakas…)

Preili on loomulikult pidurõivaid oma roosa rihmaga. Eelmisel aastal saadud roosast lipsukesest ei arvanud ta endiselt miskit (ei oska ka vanema ja targemana ilu hinnata) ja eemaldas selle sujuvalt. Ja loomulikult on ta terve hommiku õnnitlusi saanud.. ja maiuseid 🙂 Ja kui ta ennast hästi üleval peab, saab ehk õhtul kingituse ka. Ja kui ta ennast halvasti üleval peab, siis saab ta ikka kingituse, sest noh… It´s her party!

Igaljuhul, koeratüdruk. Sa oled lihtsalt nii Armas, et Armasta puruks 🙂 Palju õnne Sünnipäevaks ja umbes veerandi (kui mitte 1/5) eluea täitumisel. Muidugi, kui Sa siinkohal soovid mu ennustused kõvasti ja paljude aastatega üle elada, siis ma ei kavatsegi keelata 🙂

***
Aitäh, et Sa olemas oled ja nii võrratu oled! 🙂
Ps. Ja loomulikult endiselt hiiglatänud kõikidele asjaosalistele, tänu kellele see võrratu siin on 🙂

Veel kolm sammu lähemal, et usk inimkonda kaoks

Ma ei tea kuidas, aga viimase vähem kui 24 tunniga, olen ma sattunud miskipärast just selliste uudiste ja videote otsa, mis minu viimsetki usku inimkonda sammhaaval kaotavad. Toon siinkohal näiteks kolm näidet, mis mind “natuke närvi on ajanud”.

1. Kodumaist:

   VIDEO: Purjus klubikülastajaid ohjeldama läinud politseinikud langesid jõhkra rünnaku ohvriks

   Mida on inimestel juua, kui nad viimsegi grammi mõistust kaotavad? Alustades sellest näitsikust, kes elu eest oma purjus jorsi eest võitleb ja selili maas sipeldes lõpetab… Tundub täiega tegija mutt olema ikka, oleks mees, rebiks sellise kohe endale koju… Lõpetades mingi kapiga, kes politseiga kaklema kukub. Minu teada on sellistele vennikestele tasuta elukohad välja mõeldud.. nii Tallinnas, Tartus kui Jõhvis näiteks. Ma poetan hea meelega oma väikesest palgast mõne sendi, et selliseid närakaid seal majutada. Muidugi, ma oleks nõus kasvõi rohkem maksma, et nad selliste korralike kohtade asemel Patarei tüüpi paikadeks resideeruks, aga seda vist kahjuks ei saa…

Muuseas, ma ei saa üldse aru, et mis teema on, et nii paljud politseinike vastu on? Vaatad netis kolme kommentaari või kuulad tänaval teismelisi ja kohe on mingi “kitse” jutt lahti. Tõenäoliselt on nende probleem see, et nad on kunagi trahvi vms saanud ja loomulikult on politseinikud süüdi, sest “kõik kihutavad seal, miks ta just minu kinni võttis” vms…  Ma ei tea, minu austus on igaljuhul politseinikel olemas ja vastupidavust neile igapäevaselt idiootidega kaklemiseks selle väikese raha eest.
Uus pealekasvav põlvkond tõotab tulla veel hullem. Ma mäletan, et minu ajal oli endast vanemate inimeste vastu alati austus ja õpetajale midagi vastu ütlema ei hakatud. Nüüd käib nii koolides kui tänaval, bussis, poes jms nolkide igapäevane ülbitsemine, et näidata, kes kõvem mees on. Sest noh, mõelda vaid, kui tegija vend sa oled, kui sa bussipeatuses prahi prügikasti kõrvale viskad… ja kui kõrvalt vanaproua sulle mainib, kuhu psügi tegelikult käib, tuleb talle roppustega selgeks teha, milline sinu teooria sellest on. Ülikõva ju. Mida on selliste tüüpide kõrval väärt mingid tühised vähiravimi otsijad ja loomakaitsjad ja kirurgid ja muu selline kraam… kui meil on ometigi olemas midagi nii tublit ja enesekindlat. Kohe on, mille üle uhke olla!
(Jumala eest, saite ikka aru, et see oli ikka väga selge sarkasm, onju? Ma paneks need ülbed lagastajad nende hambaharjaga täistatistatud asfalti pesema… )

2. Võõramaist:
Video: Vene huligaani filmitud video tõestab sõjaväe stiilis organiseeritud rünnakut
No palun? Kui raske võib olla lihtsalt jalgpalli vaasdata, kaasa elada ja oma meeskonna üle kas rõõmustada või kurvastada… aga mitte .. ma isegi ei oska seda nimetada.. ma oleks loomastuda öelnud, aga ükski loom ei ole nii vildakalt aretatud, kui mõni inimloom…
Ja ma ei tea, kui need tõesti nagu meelega-otsin-ründan-peksan-tapan-lõhun-varastan on ja kui neid ainult Venemaa omasid tulema hakkab nende avstastele (eks homseks on näha, siis on neil järgmine mäng)  siis vihastavad nad küll kõik fännid toredasti välja ja saavad 2018 Venemaal toimuval MM-il oma vilju maitsta.
Edit: Muidugi, need Inglismaa fännid on ka sama tainad…

3. Võõramaist loomateemat:
Videolinki ei lisa, sest loomateemad on teadagi mu kõige nõrgem koht…
Igaljuhul nägin lugu ühest leidkoerast, kellel olid leidmise hetkel lõigatud ära kõik käpad (mitte jalad), osa ninast ja kõrvast. Koer muuseas on nüüdseks õnnelik, sõbralik ja uues peres. Tegija ei olegi vist teada.
Aga tõestamaks seda, et vägivald tekitab vägivalda, siis ma siiralt loodan, et see tegija kunagi veel hullemini kannatab. Ehk leidub mõni teine samasugune, kes tunneb vastupandamatut soovi talle žiletiteri kehaõõnsustesse suruda või miskit…

***

Jah, mulle meenus just, miks ma kunagi blogimist alustasin 😀 Et ennast välja elada ja kiruda.

Over and out.

igavene blogimatu

Ma olen üsna teadlik, et ma närb blogija olen…. põhjuseks on vist peamiselt Facebook… ja see, et mul pole midagi, millest pikalt rääkida. Tervet blogipostitust millestki eriti kokku ei tuleks ja siis on lihtsam see FB staatuses ära kiita või kiruda… ja siis on juba tunne, et kõik teavad nüüd juba (sest mul on maailma kõik inimesed ju sõbralistis ja loevad põnevil silmadega igapäevaselt, kuidas vaniljelõhnalised koerakakakotid minus vastupandamatut isu keeksi järele tekitavad…)

Aga, kuna mulle ei meeldi, et minuga viimasel ajal blogiteemal kogu aeg riieldakse ja/või etteheiteid-vihjeid tehakse, siis räägin igast teemast paari lausega… ja pole minu süü, kui Te mõnda asja juba Facebooki kaudu teate… on siis vaja seal stalkimas käia või, ah?! 😛

***

Käisin eelmisel nädalal Ivo Linna ja Tõnis Mägi kontserdil. Nad on suurepärased. Nii väga suurepärased! 🙂 Kui ma peaksin ütlema, kes on mu jaoks nr 1 laulja Eestis, siis ma nimetaks nemad kaks. See valik oleks lihtne, aga neist omakorda paremat valida oleks võimatu 🙂

Nagu ma FB-s kiruda jõudsin, siis närvi ajasid ainult kontserdikuulajad… või täpsemalt mittekuulajad. Kes suure osa kontserdi ajast lihtsalt omi jutte seletasid. Nii, et ma lavalt juttu ei kuulnud. Ma saan aru, et kui Sul on midagi vahetevahel öelda.. ja siis sa kummardud teise inimese poole ja ütled seda talle vaikselt kõrva sisse. Mitte, et Sa istud/seisad teisest poole meetri/meetri kaugusel ja karjud üle muusika kõike oma hambaravist ja lapsepõlvest ja eelmise nädala tööst jnejnejne.  Lõrr.

Aga on the bright side – “Koit” oli ka. Ja see tegi kõik jälle heaks 🙂

***

5. juunil käisin pealinnas “Prantsuse šansoone” kuulamas. Ühes Vihmahäälega 🙂 Väga ilus oli, kuigi harjumatult võõras võrreldes tavalise kavaga. Aga tasus selle nimel pealinna sõita küll, olenemata joodikust bussikusikust, kellega mul meeldiv teekond pealinna kulges.

9. juunil omakorda läksime T. ja E.´ga Leevile ja kuulasime sellist kontserti 🙂 Muuhulgas oli see viieteistkümnes nende kontsert 2,5 aasta jooksul. Küll erinevates variatsioonides on need 15 olnud, kogu bändiga ja osaliselt…

Sel puhul jagan ka siin kõige uuemat plastiliinikat 🙂
https://www.youtube.com/watch?v=rSufubuddZA

***

Mitte, muusika-alaselt. Nüüd algas jalgpallihooaeg! 🙂 Ja mina, kes ma muidu lähen õhtuti kell 9 magama, et varahommikuti inimese moodi üles saada… olen nüüd sunnitud vaatama mänge, mis algavad alles 22:00. Või, noh, kas just sunnitud, aga… kell 16:00 algavaid mänge niikuinii ei näe ja päris närb oleks kolmest mängust kaks vaatamata jätta. Fänn või asi eksole. Muuseas, tänu CH.-le on mul isegi EURO2016 nokats ja rinnamärk 🙂 Much cool.
Ja kui mul muidu oli alati murekoht, et kas hoida rohkem pöialt Itaaliale või Hollandile, siis seekord lahenes asi sellega, et Holland EM-ile ei pääsenud ja Itaalia saab mu mõlemad pöidlad jäägitult enda päralt 🙂

***

Nüüd pean edasi lippama. Aga kõige viimasena kõige tähtsam info!

EllieTheElephant saab kolmapäeval 5. aastat nooreks. Seega ootab ta 15ndal koeramaiuseid ja muud manti 😛 Ette tänades, Koon.