Hommikul testisin kodus mingit äppi, mis Su näolapile ilusa naeratuse lisas või Sind vanemaks või nooremaks tegi jne. Ja kui ma vaatasin endast seda vanainimesepilti, siis meenus ütlus: “Kes kannatab, see kaua elab.“
Ja oi mina siis juurdlesin… et mida see õige tähendama peaks? Et kõik need vaesed hinged, kes ei ole kaua elanud, on oma otsa leidnud läbi lusti ja lillepeo, et pole üldse kannatama pidanud? Et kõik haigused ja õnnetused on noorena kiire lõpuga?
Või ei tähenda see nagu füüsilisi kannatusi vaid ootamist, et kui kannatad oodata, siis muudkui elad ja elad ja elad (ja ootad ja kannatad muudkui)?
Ma vaidleks ka siinkohal… kui näiteks rohtude võtmisega muudkui kannatada viimase piirini või üle, siis see küll pikka elu ei garanteeri. Või kui jääd töötuks ja muudkui kannatad ja ootad seda õiget ja head töökohta, mitte ei lepi algselt vähe ebamugavamana… lõpuks oled vaene ja kodutu ja ma ei ole kindel, et kaua elav. Nälga kannatav inimene elab kauem?
Ja kas lapsevanemad, kes ootavad nt esimese lapse saamisega kuni nad on mingi 35-40, kas nemad elavad kauem? Mul on vastupidiseid näiteid…
Ühesõnaga, sattus kuidagi eriti morbiidne postitus 😀 Aga ühesõnaga, mis seda ütlust puudutab, siis I call bulls**t!
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 