unetu öö unenäopäevik

Alustuseks halan, et mul on nii suur uni, sest ma magasin nii halvasti. Esmalt läksin enne kümmet magama. Siis otsustas Koon, et annab pool 11 kahe haugatusega märku, et potensiaalne vägistaja (näiteks saarmas), tükeldaja, sarimõrtsukas, varas, röövel, püromaan.. või lihtsalt naaber läheneb. Kui oht möödas oli magasime edasi.

Pool 12 avastasid tüübid vastasmajast, et neil on tõeline tsikligäng. Ja et seda tõestada, tulid nad kambaga meile akna alla. Ja teistisid ükshaaval gaasi (prõnn-prõnn-PRÕNNNNNNNNN) ja siis kiirendust mööda tänavat (MÖRRRRRRRRRRRRRRR).
Gängis liikmeid jagus.
Mulle muuseas väga meeldivad nt bike´d, aga mitte öösel akna all.

Järgmiseks tulid und segama terve öö jooksul vanainimesevaevad. Loe: põlvevalu.
Nimelt nautlesin eilset mõnusat kevadilma täie raha eest ja kõndisime Koonuga päeva jooksul 15,15 kilomeetrit. Tavaliselt liigume päeva jooksul 4-10km. Selgub, et see lisa-viis-kilti oli minu ülimalt ebasportlikele eluviisidele liig.

***

Aga kui ma siis lõpuks hommikul magama jäin, nägin unes, et me käisime koos Dzeik´iga Tallinnas ja tahtsime sealt siis iga roju oma koju pääseda. Olime selleks 11:30stele bussidele piletid ostnud: Dzeik Rakverre ja mina Tartusse.
Tallinna bussijaam nägi muuseas välja täpselt nagu Vinnimaa kool, mille eest bussid väljusid.

Kuna meil oli ca veerand tundi veel aega, mõtlesime käia veel kiirelt põit tühjendamas. Mõeldud-tehtud.
“Bussijaama” WC esine ruum oli pood, kus müüdi igasuguseid naljakaid ja eri kujuga maiustusi ja muud nänni. Andsin igaks juhuks Dzeigi kätte hoiule, et ma midagi ei ostaks. Ja miskipärast telefoni ka.
Vaatasime seal veits ringi ja läksime siis edasi vetsu-ukse poole, kus üks proua järjekorras ees seisis. Ootasime suht kaua, kuni keegi välja tuli ja proua sisse lipsas. Meie taha kogunes kena järjekord. Kui lõpuks proua ka välja tuli, läksin sisse.. ja selgus, et sees oli üks suuuur ruum, kus oli palju kabiine, mis olid veits nagu labürindi moodi vms. Igaljuhul leidsin endale sobiva kabiini, panin seljakoti maha.. ja mõtlesin siis järjekorra peale ukse taga. Ja läksin kutsusin nemad ka sisse. Seejärel hüppasin mingisse lähemasse kabiini, ajasin oma asjad ära ja siirdusin bussi poole. Nägin möödudes, et Dzeik oli parajasti oma bussile astumas. Vaatasin huvi pärast kella ja see näitas 11:28. Kaks minutit väljumiseni!
Ja siis meenus mulle õudusega mu seljakott… mis üksi ühes kabiinis pesitses.
(Märkus: ma oleks eile päeval pea-aegu oma seljakoti ühele pingile unustanud.. sealt siis alateadvus idee napsas…)
Jooksin tagasi, kus üks proua selle just leidnud oli. Natuke aega vaidlemist ja sain oma koti kätte ja jooksin bussile.
11:33. Ei Tartu ega Rakvere bussist ei paistnud enam sabaotsagi.

Siis meenus mulle rahakott ja telefon (kusjuures, ma vaatasin kogu aeg telefonilt kella!!!)… Oh no… Aga taskuid katsudes selgus, et rahakoti oli Dzeik mulle mingil hetkel tagastanud siiski… ainult telefon oli tema käes (mis ei seganud mind siis sellelt kella piilumast.)

Läksin nördinult kassasse ja lohutasin end, et 12nene buss on vähemalt täistunnikas ja seega väga mugav. Ühtlasi ka välja müüdud, nagu selgus. Nagu ka järgmine. Ja ülejärgmine. Ja üleülejärgmine. Õpetajatel olevat linnas mingi koolitus olnud ja läbi saanud, teadisd kassapidajad rääkida.
Kui kurvalt uurisin, et millal siis esimene võimalus üldse on, sosistasid nad mulle saladuslikult, et ma ikkagi kella 12ks sinna tuleks.

Kahjuks tuli enne hommikune äratus ja ma ei saanudki teada, kas ja kuidas prouad kassast mind bussile smugeldanud oleks.

wiikendiikend

Nädalavahetuseks saabus külla resideeruma kõrgeauline Vihmahääl. Tegelikult tuli ta küll ainult ühel  omakasupüüdlikul põhjusel – tahtis mult kitarri laenata – aga selleks pidi ta muuhulgas ka kannatlikult meie seltskonna üle elama. Elas ka.

Kuumade ilmadega soovitatakse toas jahedas püsida. Kuna meie jahedas toas on 28+… kraadet sooja, siis kobisime veelgi kuumemasse autosse ja läksime trippima. (Koonule halastasime auto osas ja jätsime ta siiski “jahedasse” tuppa.) Vihmahääl polnud kunagi Otepääl käinud. Ise käib mööda Iirimaad töllerdamas ja pole Nuustakulegi jõudnud, eksole… Aitasime siis vaest inimest ja viisime ta sinna (etterutates olgu öeldud, et tõime ikka tagasi kah).

Käisime Vihmahäälega Tehvandi hüppetorni otsas. T., kellele ei meeldi juba 3m kõrgust, ei olnud eriti huvitatud 34 meetri kõrgusel võrest platvormil patseerima ja jalge alla tühjusse vaatama. Meiele see eest meeldis.
Sheeriks pilte ju ka, aga mu siinne arvuti ja fotoaparaat ei ole koostöövalmid omavahel. Riius vist…

Siis käisime linna peal. Andrust ei näinud 😦 See-eest oli seal miski tsiklimeeste kokkutulek vms, terve linn oli motikaid täis. Mina muudkui vaatasin, pühkisin suunurgast ila ja nurrusin 😀
Ostsin külmikumagnetid ja villased sõrmik-käpikud. Noh, et juhuks, kui nüüd kraadid äkitselt 20-le langema peaksid vms, siis läheb ehk vaja.
Otepää, muuseas,  koosneb peamiselt pubidest, majutus-asutustest ja eramajadest.
Ja energiasamba juures käisime ka. Ja Pühajärvel. Sõjatamme vaatamas ja miskil paadisillal jalgupidi vees istudes möödaujuvat saarmat imetlemas. Kuna me oleme kõik sotsiofoobid (wordpress leidis abivalmilt, et see sõna oli valesti kirjutatud ja pakkus asemele õigemat versiooni – isotoobid 😀) ja hindame palavalt oma isiklikku ruumi, siis randa trügima ei hakanud ja ise vees jäigi käimata/ujumata.

Koju tagasi jõudes tundus isegi palav tuba eelnevaga võrreldes päris hea jahe korraks 😀

***

Pühapäevahommikul helistasin M.-ile, et vaadaku aknast välja ja öelgu, kas rannas on palju inimesi. Ei olevat olnud. Käisin Koonuga õuel ära (kus sain naabrinaiselt, kes on EllieTheElephandi suur fänn, lille 🙂)… Ja kupatasin siis meie seltskonna Nõosse (Nõkku?)  järve äärde. EllieTheElephandi  kastsin märjaks ja jätsin koju. Haarasime hoopis Hoséphi kaasa.
Vesi oli niiiii külm 😀 Esimesed 10 minutit kannatasin ainult põlvini vees seista. Aga peale pooltundi liival praadimist läksin isegi mina kaelani vette ja sooritasin mõned õnnetud ujumisliigutused (ma nimelt ei oska ujuda… kindla põhjaga pinnal (basseinis) on vist isiklik rekord 50 meetrit imekombel, aga tavapärane maa on 10 meetrit ja siis peab koivad põhja sirutama). M. (kes meiega kohapeal mõningase hilinemisega ühines) ja Hoséph seevastu ujusid vist järvele 16 tiiru peale. Ja ühtlasi käisid vahepeal saarel kõrkjates vanainimesteasja tegemas, kui T.-d uskuda 😀 (emm.. Fränky, kui Sa seda nüüd loed, siis kodurahu huvides soovitan T.-d siiski mitte uskuda 😀)
Aga minu jaoks oli see selle suve (ja ühtlasi viimase kolme aasta!) esimene “ujumine” väliveekogus! Jalgupidi vees olen töllerdanud, aga nüüd oli natuke nagu päris 🙂

Aga pruun ei ole ma ikka. Kui ma põngerjas olin, siis olin igal suvel nagu šokolaad… ja nüüd? Nagu albiinoluik… isegi Fränky on pruunim! Prff…

***

Õhtu lõpetuseks saatsime Vihmahääle (ja kitarri) rongile (optimist tahtis pühapäeva (!) õhtul porgandisse mahtuda… ja mahtus ka)… vedasime Fränky ja tema pagasi koju ja läksime Koonuga jalutama. Kes otsustas, et hullult hea mõte oleks kalaraibetes püherdada. Jõesuplus puhastamisel abiks ei olnud. Koju kõndisime kalaraipelise-jõemudase Koonuga. Väga armas. Ainult üks inimene vastutulijatest vaatas teda heldinud näoga… Tema oli umbes aastane ja mõistab ilmselt täiesti Koonu soovi ennast ära määrida.

Olenemata pikast pesust ja šampoonist on koonu kael täna ikka veel kalane… See lihtsalt ei tule maha. Oeh.

i must blog a bit

Olete kuulnud, et jalgrattasõidu kohta öeldakse midagi sellist, et “Kui oled korra selle ära õppinud, siis ei unusta seda enam ära” vms.

Ja nii on ka vist.

Aga blogimisega on teisiti. Kui juba mingi paus sisse jääb, siis enam ei oska. Esiteks selle pärast, et vahepeal on mitu asja toimunud ja siis ei viitsi neist kõigist rääkida ja ei teagi kust alustada jms. Teiseks painab, et ähhh… ma ju olen mitu korda mõelnud millegi kohta, et sellest võiks blogida/saaks blogipostituse… Aga minu mälu on… selline, et keskmine 90-aastane teeb oma mäluga mulle silmad ette… Nii, et jee ma mäletan.

Ühesõnaga, nii tulebki lihtsalt iga kord peale pausi teha üks postitus halaga sellest, kuidas ei oska millestki rääkida. Siis saavad sõrmed soojaks (kui 30 kraadisest ilmast nende soojendamiseks ei piisa) ja edasi on lihtsam.

Soojast ilmast rääkides. Käisime eile ujumas. St kõik teised inim-kaaslased ujusid. Mina, kes ma ujuda ei oska, tšillisin kaldaäärses vees (aga kaelani vees, et parmud, keda oli palju, mind nahka ei paneks). Kaks veekoera-retriiverit tšillisid peamiselt kaldal. EllieTheElephant käis suure meelitamise peale paar ujumistiiru ja istus ka kaelani vees… aga Džännu istuski kaldal. Kui inimesed kaldale jäänud oleks, siis oleks nad mõlemad ujunud.. aga nüüd pidid vist valvama vms.
Kuna Koonul on vaesekesel ko-gu-aeg palav praegu, siis käime varahommikuti tööle tulles (puhkus on läbi :() jõest läbi. St tema jalutab jões/kaldaäärses vees ja mina kaldal.

***

Tšillisime Koonuga vahepeal 5 päeva Tallinnamaal. Minnes sõitsime esimest korda uute porgandirongidega. Uhke, aga väike. Erinevalt bussist pole vähemalt koonule piletit vaja 😛

Koonule Lasnamägi meeldis. Kuna iga põõsa taga oli kohalike grillimisplatsike oli iga kolme sammu tagant võimalus maast toidujääke leida. Mulle see mingil veidral põhjusel ei meeldinud eriti. Veel leidis Koon surnud siili, ja pidas esimese asjana heaks sellel püherdama hakata. Ka see ei meeldinud mulle eriti. Lõpuks leidis koon Lasnamäelt jänese, aga see jooksis eest ära ja ei lasknud enda peal püherdada.

Sorteerisin ja pakkisin oma toas asju… tõeline retk down the memory lane.

Näiteks leidsin oma kõige esimese tikandi. Valmistet miski 4-5 aastasena Vinnimaa lasteaias. Ilmselgelt oli juba siis selge, et erilist käsitööannet mulle pole antud:

Veel leisdin oma kõige esimese pangakaardi. Hoiupanga lastekaart. 50 krooni oli ka kontol ja puha! Hullult uhke olin!

Siis meeldis mulle kunagi luuletada 😀 Ja oh õudu, keegi kuri hing on need üllitised alles hoidnud 😀

Leidsin ka teise, mille Dzeigi 20ndaks sünnipäevaks kirjutanud olin. See oli vähe diibim, aga seal on lause, et “Oled kaksk´end aastat elan´d, sama palju tuleb ka” 😀 Djahh, Dzeik, kui Sa nüüd oma praegusele vanusele mõtled, siis selgub, et ega enam palju jäänud pole, kui ainult 40 lubati 😀 Kuigi isegi olen lahkelt andnud…

***

Lisaks luulehuvile on maast madalast olnud ka ajakirjandushuviline. Koolis sellega agaralt tegeletud ja isegi TÜsse ajakirjandusse sisse saadud… Aga esimesed üllitised olid kodukootud “ajakirjad” 😀 Hind oli 2 krooni! Valminud käsitööna!

***

Veidi hilisema (ja praeguse) aja huvi osas pakkisin klaasi tagant hoole ja armastusega sisse oma tsiklivaramu. Nurrrr…. Ninjaaa…

***

Pildid otsas. Rohkem ei räägi kah.

*

Siiski. Sesamy, me sõitsime pealinnast tagasiteel Su kodukandist läbi. Kiikasin kohalikku kauplusesse sissegi, viisakalt tere öelda ja Koon ette näidata. Aga vist ei oldud tööl. Täielik tööluus ma ütlen. Prff.

…and I wish I was a camera sometimes…

Eilsest saati tuli mingites lambikohtades mingi miljard head ideed, millepuhul mõtlesin, et ohh- homme saan sellest blogida, tuleb mingi megapikk postitus jälle.. asusin nüüd meenutama, et mida ma siis rääkida tahtsin.. ja (täiesti üllatuslikult eksole) on mälus täielik blänk…

Okei, esmalt.. nagu ilmselt terasemad lugejad märkasid, ei ilmunud eile lubatud pilte blogisse. Aega isegi oli kodus selleks, aga mälu pole enam endine eksole- täna hommikul meenus,et oikräppp… fotokas on täna kyll kaasas, aga läpakat mitte, nii et Edgar ja Augu Ella peavad veel ootama, irfff…

Siis… ahjaa, tahtsin kurta, mis Trompet mu kohta hommikul ütles 😀 Ta väitis, et ma olen autolesbi :D… ainult sellepärast,e t tunnen mõned automargid ära ja ei erista ainult sellejärgi, et näe punane auto-näe sinine auto 😀 Et kui isased on autop***d, siis mina olen.. njah… See on juba mitmes kord, kui mind autodega seoses ligiagaruses süüdistatakse… häh, samal ajal räägib Tam mulle 24/7 autodest mu meelest, icc 😀 Mina räägiks hoopis parema meelega Ninjast 😉 nurrrrrrrrr…

/pühib aga lõuga, mis vett jookseb ja kogub ennast, et postitusega jätkata/

Mac rääkis Emi’ga… Itaalias on päike ja 35 kraadi sooja… meelitasin teda meie 8kraadise vihma kätte tagasi, aga ei läinud läbi 😀 Huvitav-huvitav, miks kyll… veider igaljuhul.

Heh, siis Itaaliaga seoses meenus mu nimi ja sellega seoses nimi.ee. Et nagu MIDA nimed? Ja siis on minu omaga probleeme… no seal on küll iga teine sihuke, et ei loe väljagi, ütlemisest rääkimata… ma olen ikka enda omaga väga rahul, seksikas teine 😛

Hah, ja siis ma loetlen om abipalved ka siia üles, lugejad siis tõstavad ükshaaval käed ja pakuvad abi, eksoleju?!

Esiteks-
Laupäevaks Kõrvemaale mul vabatahtlikud koos eksole… aga pühapäevaks on veel mitumitu vaja teid! (Kõigepealt Mariiga-Marieega ja Vihmahääl???)
Ja siis kõik teised? 😛
Pirital jooksule rajale juhatama siis.. 10.00-14.00, sada raha tasuks.. anyone?

***

Teiseks-
Nooh, meil on kodus kutikas eksole (nooh, sihuke 10aastane kutsikas 😀), kelle kõrvaga-põsega stabiilselt miski jama koguaeg olnud… opid jms ei aidanud, aga magama panna ei raatsi-taha kohe kuidagi, kuni kuts ise veel rõõmus ja rõõsa on. Niisiis on praegune lahendus iga päev puhastada ja joodiga loputada eksole…
Niih, taustainfo jagatud, jõuame asjani 😀
Puhastamiseks kulub meeletustes kogustes riidelappe, milleks kõik vanad riided juba lõigatud on… aga varud on otsakorral 😀 Seega, kui keskil on plaanis millalgi miskeid riideid-vanu-kardinaid-maiteamida kodust välja loopida, siis ma hää meelega konkureeriks neile, et nad siis jõhkralt tykkideks lõigata, ära kasutada ja siis minema visata teie eest 😀

voootnii… aga nyyd aitab tänaseks.. lõuna on kyll läbi,  ja jõudsin hiljem, upsiii 😛 aga vähemalt jõudsin 😉

Kevadetuul :)

Macil oli Jordan külas nädalavahetusel… käisime kinos “Koletised tulnukate vastu” vaatamas… ja õhtupoole Kalev Spa’s. Minu esimene kord. Mis siis, et põline tallinnlane, aga kuna ma ujuda ei oska, siis olen siiani siinseid ujulaid vältinud. Sealne limpa-lastebassein oli aga minu jaoks ideaalne. Jordan elas oma 1,5 tundi torudes. Ja mina käisin ka! Kahes! Kõige väiksem oli kõige hirmsam, ses mulle ei meeldinud, et vesi äkki üle pea lendab :S. Suurem valge oli ka hirmus, sest tunne oli, nagu lendad kohekohe üleääre 😀 Musta ma ei läinudki… nii igaks juhuks 😀 (edit… aasta või nii hiljem olen otsustanud, et must on mu lemmik hoopis) Ja aurusaunas hakkas rämekülm, pärast oli lastebasseinis hea soe 😀 Aga tegelikult ma vägarahul!

Ja täna käisime Jordani ja Melaniaga loomaaias. Ilm oli hästi ilus. Mel. oli üsna šokis, et siinses loomaaias loomakesed nii imeväikestes puurides on, harjunud Itaalias rohkem nende “lahtisel alal asuvate” aedadega… aga muidu oli vägatore =).
Pildid kopivad just arvutisse ja KUI olenemata trellidest ja sh***sest klaasist ja peegeldustest jms miski pilt välja ka tuli, lisan selle fotoblogisse… aga üldiselt ei panusta väga sellele :D.

***

Ahjaa.. teate… kevad tuleb 🙂 Esimene märk on muidugi see, et lumi on läinud, aga see pole eriti tavaline kevadekuulutaja, vähemalt mitte Tallinnas.. kus lumi üldse harva esineb ja eelnevatel talvedel oleks selle jägi saanud septembris kevadet ootama hakata, sest lund ju enam ei ole :D… linnalapsena ei näe ma eriti hiirekõrvu, kuldnokki, sinililli ja muud sellist, mul on hoopis muud märgid, mis tulekust aimu annavad.
Esimene on mu lemmik- BIKED on tänavatel tagasi.. wupdidoo… rõõm on lausa peatuses bussi oodata kui mõni Ninja mööda müristab, nämma 🙂
Teine vihje ei ole nii lemmik :D. Noored on tänavatele jooma kolinud. Päevas on näha mitut 2-… liikmelist kambakest, kellel igalühel  suur õlle/siidripudel käes ja ilgel hea olla kohe. Ei ole mina õlle-siidrivasane, aga ei saa aru, mis isu on tänavatel kooserdada ja kõndimise pealt suurest pudelist sisse ahmida seda…  okeika.. aitab küll

Sinagi oled kui sügis

Tambet

Mu sügisvihmast sõber mulle pihtis,

et armus ükskord kevadpäiksesse.

Kuid kohata ei või ta teda siiski

ning suudelda ta huuleläikesse.

Ta kurvastas ja vihma jälle kallas

ning trotsist tegi seda kaua veel.

Kuid kevadet see siiski tal ei toonud

ja talvgi oli alles poolel teel.

Siis möödus päevi pikki tormirajus

ja vihasemalt ikka kallas vett.

Kuid pea see tuli talv ja kadus sügis

ning ta ei näinud iial kevadet.

Meemid

nii vässu, et ei jaksa miskit teha eriti, aga igav on ka… leidsin netist mingeid meeme, teen siis neid. Ma ei tea, miks need head on v mis point neil on, aga teen ikka 😀 Ja kõigil neil oli lõpus teema, et: kellelt said ja kes järgmisena teha võik (5in). Ütlen siin kohe ära: sain netist, tundmatult… kui viitsite, ootan neid Kikult, Vihmahäälelt ja Vantsilt.

Ahjaa, Sügisjooks läks hästi, v.a. koht, kus oma õla ära nikastasin ja täna päev otsa oigan. Aga Maailmatore oli. Nüüd veel 360+midagi päeva ootamist ja siis on jälle maailmatore… wiiii! Tänkjuuspänkjuu kõigile sealsetele- korraldajad, vabatatlikud, jooksjad, kõndijad 🙂

Aga niisiis, nagu lubatud- meemid:

Reeglid:
1. Haara endale kõige lähemal asuv raamat.
2. Ava see leheküljelt 123.
3. Otsi üles viies lause.
4. Kopeeri oma veebipäevikusse järgmised kolm lauset.

Lähim raamat oli Taro kaartide oma 🙂
Ilmutage aktiivsust ja vajadusel näidake oma küüsi. Oma jõu ja tugeva kiirgusega  ületate täna takistused mänguliselt ning jätate teistele atraktiivse ja veenva inimese mulje. Aastakaart- see aasta on kirgede aasta.
(Hajo Banzaf “Taro võtmesõnad”)
Heh, kõlas nagu päevahoroskoop. Ega see teadmine nüüd mulle või teile miskit andnud…a suva see.

***

Reeglid:
Reegleid on 2: * vasta küsimustele ja * tee seda vaid yhe laulja/bändi vms laulupealkirju kasutades.

Ähh, nii raske oli valida… võtsin lõpuks Bon Jovi, suht koht suvalt kuskilt kaustast…
1. Are you male or female? Woman in love
2. Describe yourself. Ugly
3. What do people feel when they’re around you? The Distance
4. How would you describe your previous relationship?  Bells of Freedom
5. Describe your current relationship. I’ll be there for You
6. Where would you want to be now? (irw, siia sobiks tema laul: ‘BAck to the USSR). Destination Anywhere
7. How do you feel about love? Complicated
8. What’s your life like? Damned
9. What would you ask for if you had only one wish? I want everything
10. Say something wise. Hush!

***

Nimeta CDvms, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Hmm.. pakuks Alexiz Johnsonit, või Kenny Chesney’t, aga Tambu rikub ära need variandid 😀 Äkki siis Autode (Cars) soundtrack? Äkki isegi Gianna Nannini?

Nimeta raamat, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Taro võtmesõnad… ?!

Nimeta film, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Extreme Makeover: Home Editioni 2DVD box ma arvan 🙂

Nimeta koht, kus oled käinud, kus ükski Su sõber käinud pole.
Näh, keegi ikka on igal pool käinud :S Vb ntx vähmalt kümnes Karu ühika toas? 😀

Nimeta mingi asi,  mida ühelgi su sõbral pole.
Riiulitäit mudelimaju… kapitäit lauamänge, hunnikut kokkupandavaid tsiklimudeleid. Sest kõik teised on juba asjalikud, mitte nii lapsemeelselt poolearulised nagu mina 😀
Aitab kyll.. uni on.

Haa, ja see ka… Testige SIIT, kas olete peast natuke soojad. Mina küll olin 🙂
P.S. Kõllid sisse ja midagi hirmutavat, nagu need ehmatusteemad on, ei ole 😉

Ülevaade…

… tänastest emotsioonidest.
Ette kehvemapoolsed, taha ilusamad, et hea noodiga lõpetada 🙂

Föörst. Kui ma palun intervjuud ja nõustutakse, siis kas ma olen ainus loll, kes sellest saab aru, et ma saan selle intervjuu???

Siis juba miljard korda läbi lipanud teema- liikluskultuur(itus).
Sõidan mina bussis eksole, niimoodi vaikselt, vrõnn-vrõnn-vrõnnn ja kui buss üle silla Laagna teed ületama hakkab, ootab bussijuht viisakalt, et kolm sillal olevat autot sealt ära lasta keerata, sest need autod ei kavatsenudki peatuda, et bussi läbi lasta. Samas, sillal oli autode poole sihuke märk:
mina, va tohman, mäletasin loomulikult valesti… ma arvasin siiani, et see tähendas “anna teed”, aga tuleb välja, et see annab ainult märku sellest, et sul on eesõigus minna, kui sa seda märki näed.

Niih, sama buss, teel edasi… Torupilli Selveri/Laulupeo peatuse juures olev ristmik. Bussil tuli punane tuli ja ta peatuski ilusti… enam-vähem. Bussi keskosa (see lapsevankrite koht) nägi aknast välja vaadates enda all valget stoppjoont. Kuulsin, et naised saunas seletasid miskit, et see näitab kohta, mille EES peatuma peab, mitte taga… aga jällegi, mida mina ka tean 😀

Järgmises peatuses tuli mu kõrvale istuma tädike, kellel oli vist ninaga probleeme. Ükskõik kui põhja ma mp3 ka ei pannud, ikka oli kuulda, kuidas tädi iga minuti tagant… jäkkk, tatti korinal “üles tõmbas”. Wonderful busride 🙂

Ja pingsalt aknast välja põrnitsedes hakkas mul tagatipuks külm ka, kui Gonsioris jalutas tädike nabapluusi ja miniminide teksastega. Sest täna on väljas ju suveilm 😀 Õnneks ehk piisavalt suvine siiski, et Caro-Riwsiga öölaulupidusse minna ;).

Ilmateemal oligi veel viimane kirumine… käisin ilm.postimees.ee’s, lugesin rõõmsalt, et enne keskööd sadama ei hakka, kuigi kylm on (keegi peaks seda Gonsiori-tädile ka ütlema). Ja tahtsin siis edasi gmaili minna… toksin üles teale http://www.gmail.c ja viimased 2 tähte loobib arvuti ise postimehe ilmaotsinu reale… OM’is on ilm päris hea, muide. Katse kaks loopis otsingureale juba C tähest alates toksitu… lõpuks aitas majaikoon mu sealt lehelt ära. Nuhtlus.

Ma olen nüüd väsinud, tea kas jaksangi head ka kiita 😀 Ähh, okok.

Niih.. see pisut kurtmine ka. Kahju, et ma kell 4 tööl telekat ei näe. Tahaks Kanteri kullasaamist (loodetavasti) näha. Aga palju edu talle võistlemisel ja kõigile pöidlahoidjatele vaatamisel. Eks ma piirdun postimehe jutuga. Kas seda tõesti kuskilt üle ei kanna netis?
EDIT: http://www.etv.ee/otse näitab siiski ülekannet… siinse netiyhendusega on pilt koomas, aga häält kuuleb paremini. Vähemalt tean, millal pöidlad pihku suruda, sest kogu aeg niimoodi istuda on ka paha… 😀

sõin soolast läti küpsist. Impostkaup. Ja jubehea kusjuures… meenutas midagi… emmm.. pikka poissi? 😀

Ja kollane Corvette kanalis oli maailmailus. Kui ma sellise saan, siis ma lepin mõnda aega ilma Ninjata elamisega ka 🙂

Aga ilusat öölaulupidu täna mulle ja kõigile teistele… eriti vapratele kaare all olijatele. JA kes arvab, et ei viitsi õhtul minna, sest see kestab nii kaua (21.00-03.00 ?), siis mõelge sellele, et nemad on JUBA seal… bro 🙂

Kaitstud: password: minu perekonnanimi ;)

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Shame on me…

Häbi-häbi, ma pole 17 päeva blogima jõudnud… ja kavatsen nüüd kõik oma tegemised ühte posti mahutada 🙂

2. juuni vaatasin Lasna kanalis Kawasaki Ninjat, Speedestil… vaffa oli 🙂

3. juunil käisi(me) Tallinna Rattamaratonil vabatahtlikeks , Aegviidus. Eelistasin võssa rajanäitajaks minna, mitte platsil olla, ja sattusin selle koha lähedale, kus me Kätuga Kõrvemaa Kevadjooksul olime, nunnu 🙂 Mina olin rahul (kui päiksepiste välja arvata), ja olenemata pikast päevast loodan, et teised jäid ka rahule 🙂

4. juunil läksin mina uuele tööle.. ja olen siiani hästi rahul 🙂 Kui infi vaja, tulge ikka Taninfosse 😉

4. juuni õhtul käisin Ozzy kontserdil…
Tam ANDIS pileti, thank You!

Kuigi “tänu” suurhallile oli heli täiega jama ja Dreamerit ei tulnud oli siiski täiega lahe, vana rockis täiega 🙂
Ja uus lemmiklugu, mida  seal kuulsin, on isegi parem kui Dreamer… see on Here For You…
… I remember all the good times
sometimes i’d wonder would it last
i used to dream about the future
but now the future is the pasti don’t wanna live in yesterday
cross my heart until i die
don’t wanna know just what tomorrow may bring
because today has just begun
no matter whatever else i’ve done
i’m here for you
i’m here for you… etc

Tagasiteel oli trollisõit Caro juurde ka põnev ja lõbus (siinkohal tervitab “Kaitseingel” oma nimetut noormeest, kes loodetavasti jõudis 16-le ja edasi sihtpunkti :)) Ja isegi Pizza oli ahjus elus, ja nämma 🙂

9. käisin Tallinna Kevadjooksul Pirital. Sain endale armsa kollase teesärgi-öösärgi 😀 ja kaks uut sõpra- Nastikud Taavi ja Kaspar. Üks neist oli piisavalt edev, et pikalt mulle poseerida, ja lösutab nyyd mõnuga mu desktopil.

Igaljuhul oli seal ka vaffa, aga Taavi (see inimkujuline, mitte enam Natrix) ärgu  korraku oma “popitamist”, kohustuslik on kohal olla! 😛

Niih, liigume edasi… 13.06 tuli Jordan-Jass linna. Kuna ma olin 6ni tööl (ideaalis), aga tema jõudis 17.45 bussijaama, siis  kirjutasin talle 2lehelise õpetuse+ kaarti kuidas bussijaamast R-kioskini ja siis 17A peale jõuda. Kui ma talle helistasin, et samal ajal õpetada ka, oli tema juba ilma kaarti vaatamatagi kõigega hakkama saanud ja juba bussil. Tark laps.

Enivei, käisime siis Nukuka ees müüril Kuuma koera söömas (Jass sõi enda oma, mina määrisin enda oma riietele) ja läxime siis Romeot ja Huljot vaatama… taaskord jäin rahule, Jordan jäi ka, AGA oli päris õnnetu, et pärast autokaid-pilte ei saanud. Aga eks siis teinekord.
Shoppasin mulle-Tamile ühesugused ülishefid Romeo & Julia T-särgid. Müüja imestas, et ma meestesärke tahtsin, aga kui see särk on kõigelahedam, siis ma kannan seda, mis siis et meestekas.
Järgmine päev käisin uuesti Nukukas, sest Dzeik tahtis kaaa särki 🙂 naistekat seekord. Müüja sai jälle mu üle naerda, kui me läbi telefoni kõigepealt tükk aega särki ja värvi valisime, ja kuidas ma suuruse kohta Dzeigile julmalt telefoni ütlesin, et “Võtan sulle M-i, sa oled mul paks ka.” 😀 julm, ex

Ja eile vaatasin Klassi ja täna Jan uuspõldu… 1.=väga hea, aga jube, 2.= mitte niii hea, kui ootasin. Ja täna ühikasse, kust Tam homme välja kolib. Nüüd ta kodutu- KELLELGI ON ÜÜRILE ANDA TUBA-MAJA-KORTERIT TALLINNAS???

Nii, ja üks üleskutse veel: otsin ikka ja jälle vabatahtlikke, seekord Sügisjooksule.
Tasuks saab IGA vabatahtlik Viking Line kinkekaardi kahele Soome-tagasi. Kohapeal süüa-juua, ja siiani oleme saaud ka särgid.
Seekord siis 9. september Tallinna Kesklinnas ja meid läheb vaja äkki mingi 100 ringis a vb rohkem… üle 30 on veic koos juba. Kiiremad saavad paremad kohad- st joogipunkti, ja hiljem siis vabatahtlikud rajale ja stardi- ja finišisektorisse.
Konkreetselt joogikates on alati ülifun olnud… imagine- 25 vabatahtlikku jagavad korraga vett-spordijooki 10 000 jooksjale- FUNFUNFUN!

Iga aasta käime, ja alati on kõik rahul… seega tulgetulge 🙂

Aga ok, praeguseks aitab vist kah… oli meeldiv, nägemist!

***   ***   ***   ***   ***

A, kevadjooksul oli keset võsa vahepeal igav ja siis tegin oma veepudelis olevatest mullidest pilte… ja sain jubesheffi MSNi avatari, eks pange pihta, kui meeldib 😉

Usiilagnõl

Kes taipab ära, mida tänane pealkiri tähendab, ja ütleb, kus see asub, see saab auhinnaks… karukalli 🙂

Niih… nüüd paar linki…multiplyst ei saa kahjuks pilte siia lisada, niisiis peate soovi korral klõpsima:

Eilne Termika poster

Džeiki ja tema kaaskonna rõõmuks soetasin endale täna…. mille?! Niipõnev-niipõnev… Aga loomulikult- ei saa ju olla tegija, kui sul puudub- FOXI VÖÖ 😀

Niisiis, järgmiseks… mis te arvate, milline peaks välja nägema tüüpiline 20-eluaastates tüdruku kapipealne? Täis silmapliiatseid, ripsmetušše, puuderkreeme ja silmavärve? Sel juhul olen ma vist veidi ebatavaline, minu kapipealne (millega ma superrahul olen) näeb välja umbestäpselt selline :). Kas tõpoolest oleks võimalik olla ilma kõigi nende Mõmmikute ja tsiklimudeliteta? Vaevalt küll…

Nii, liigume edasi… Täna sain Fotokalast juba kolmandat korda Eitava vastuse, seekord siis selle mesimummuga spordijoogipudelil… ju mu pildid siis polegi suuremad asjad… Rohkem ma ei proovigi… pealegi on see värk seal nii aeglane, ma ei viici nädal aega oodata, et teada saada (jälle) et ma sakin 😀 Võin seda ise endale kohe kinnitada ja eluga edasi minna 🙂

Niih, ja siis on kaks pilti veel, mida ma jagada tahaks, aga pean seda linkidena tegema… Järgmise pildi kohta tahaks teada- mis loom on pildil?! 😛 Pliksu on tema nimi ja ta kuulub Maiksile (& co´le)… ja Maiks ei tohi reeta, mis loom see on..ja ei tohi ka minuga riielda, et ma loata tema fotot kasutasin…ma olen ju nii armas 🙂
Igaljuhul on see pisike asjapulk ka hästiarmas..ja suudab palju vägitegusid korda saata… cool 🙂

Niih, ja nüüd viimane pildilink… See kutsa on hetkel Varjupaigas  ja kuigi ma armusin temasse esimesest pilgust, pole mul ju võimalik teda Ällule seltsiks võtta… aga kui keegi teda tahab, siis palun.. all Yours… te peate ju tunnistama, et ta lihtsalt on niiiiinunnu mõmmik, selline, keda tahaks kaissu võtta 🙂

Niih, nüüd peaks inglise keele sõnu õppima veidi… või mis?! Ok, kordame kõik koos:
hard-up- vaene
loot- röövsaak
bit below the counter- leti alt
deceptive- petlik
renowned- kuulus
in ambush- põõsastes
fraud- pettus
reconnaissance mission- eelluurekäik
on the beat- jalgsi patrullima
arson- süütamine
abduct- inimrööv
embezzlement- kelmus
libel-laim
trespassing- sissetung valdustesse
juvenile crime- alaealiste kuritegevus
menacing- ähvardav
implausible- ebatõenäoline
airborne- õhus leviv
pulmonary- kopsu…
curfew- liikumiskeeld
transgression- üleastumine
solitary confinement- üksikvangistus
to bash- lööma
make amends for- heastama
truant- popitegija
avert- ära hoidma
binge-pummelung
wobbling- liperdav
back onto the straight and narrow- õigele teele tagasi
posterity- järeltulijad
larceny- vargus
implausible- mitte eriti võimalik

kopp ees..mul ka? Ja need olid vaid osa sõnu…brrr :S

okidoki, prääguseks aitab kyll..vb hiljem ka siin?! Näis 😉

Yo, krae, ma räägin Sinuga… ;)

Tere, Tibud!

Räägin teile oma pikast ja tegusast päevast… alustuseks nägin ma Pedat, siis nägin ma naljakat poissi roosade juustega peda bussipeatuses (ärgu solvugu exole, ma lihtsalt ei teadnud, et juba nii noorelt punkariteks hakatakse..klutt oli mingi..ee…kümnene meibi)… Siis ma nägin Tami, kes oli eile öösel koos Romaniga oma ühikatoa ära koristanud..niitublid, kas pole 🙂 ja siis me läxime trammiga sõitma…

On põnev?

Niisiis, käisin tööintervjuul… mitte väga õnnestunult..aga vähemalt ka mitte 100% ebaõnnestunult. Mul ei jätkunud sõnu, et selgitada, et MINA olengi kõigesobivam lasteaia-õpetaja maailmas. Mis siis, et ainus kogemus lasteaias on olnud ise seal käimine. Ma TEAN ju, et saaksin hakkama, saan lastega palju paremini hakkama, kui endaga, aga ma ei oska seda selgeks teha ju… enivei, lähen reedel vaatama, et mida see töö üldse endast kujutab ja siis räägime uuesti (loe: siis öeldakse mulle ära).

Siis käisime Tamiga Sikupillis… nägime SEDA autorada, mida ma kunagi mööda linna otsisin ja tahtsin, niiiii nõme. Kus ta krt siis oli?! Nüüd ma teda loomulikult ei saanud, oma probleem, et siis peidus istus, kui ma teda otsisin… lollakas auturada :(… ja ma ikka tahan teda, mis kõige nõmedam!

Siis nägime tsiklimudelit..see oli kobe, aga ma väitsin, et see on nõme, sest ma olin autoraja peale tige, ja siis ma ei saanud seda ka… Sain koopis Pikukese… nii palju viinerit ja juustu oli, see vähemalt ei olnud nõme 🙂

Siis saatis Tam mu arsti juurde, aga enne ostis ühe häääääääästi pika (kõigepikema) kollase roosi… sain selle küll enda kätte, aga tegelikult on see minu homsest… sest ma olen emane 😛 (The thruth is revealed).

Siis läxin arsti ükse taha, pidin ehhokardiograafiasse minema, aga nägin seal, et saatekirja taga oli mingi jutt, et Kui teile on määratud suukaudne ehhokardiograafia, ei tohi enne 6 tundi süa, kurgule tehakse tuimestus ja pärast ei tohi autot juhtida… seda kõike ma ei teadnud, ja pidin hirmust ennast täis laskma arsti ukse taga, kui ootasin 😀 Kui sisse sai, tuli välja, et lucky me- minu jaoks tähendas ehho kõigest südame ultraheli… huh.

Siis käisin kodus ja läksin kooli. Eelmisel nädalal oli meil inka töö ja mind tabas seal ajukramp- teadsin iga sõna kohta täpselt, kus see kirjas oli, kui pikk see oli jms, aga ma ei mäletanud sõna ennast.. njh, töö läks metsa muidugi-F kukkus, aga pole hullu, saan esmaspäeval järgi teha.  Kui ma juba oma jutuga inkale jõudsin, siis mainiksin ära, et mul (meie grupil siis) on maailmakõigelahedam inka õppejõud… ma ei oska seda kirjeldada, aga kõik kes minuga B2s on, saavad sellest kindlasti aru- ta lihtsalt on jubelahe 😀

Aga mu sõrmed väsisid ära just 😀 Ma arvan, et lõpetan nüüd selle jura, ja tegelen millegi asjalikuga…noot… Homseni 😉

P.S. Džeik- Sa ei öelnudki, mitu korvi Jordan sai?!