Ebatavaline nähtus it is then

Fränky pakkus järgmiseks lisapostituseteemaks “Ebatavaline nähtus” ja nagu tellitult, toimuski üleeile midagi ebatavalist!

Aga, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et VäikeFränky on maailma suurim hilineja. Ta isegi ei tee seda meelega, aga ikka on nii, et kui me lepime nt kokku, et saame 20 minuti pärast poolel teel pargis kokku, kuhu on umbes 1,5 km kui sedagi, siis kui ma olen parki jõudnud ja natuke oodanud ja veel natuke oodanud ja siis lõpuks helistan, et kas hakkad jõudma, siis ta vastab, et : Jah, ma just astusin välja!…või, et .. ot, ma sain nüüd püksid jalga,  ma ei leidnud neid üles… või midagi sellist…
Umbes nagu Vants ja mu pesumasin.. noh, et lepid kokku kohtumise keskpäevaks, lähed kohale poole kaheks ja võta parem soe jook kaasa, sest saad ikka natuke oodata :P.
Fränky külmikul on Vihmahääle poolt Iirimaalt toodud külmkapimagnet kirjaga: Im not late, im on irish time.. vms.. väga sobiv.
Alguses ajas närvi, aga nüüd võtan seda juba nagu paratamatust. Personaalsed kriteeriumid :).

Igaljuhul.. üleeile õhtul ütlesin Fränkyle, et pangu riidesse ja  hakaku trepist alla kobima, me oleme 10 minuti pärast kohal 😀 (noh, terve korrus ju ka tulla!).. ja kui teele asusime, meenus mulle, et põhjus, miks minna (külmikumagnet) ununes koju, keerasime tänavaotsal ringi, käisin sellel järgi ja vurasime siis Fränky suunas.

Ja teate mis? Ta oli:
1) Jõudnud ennast selle ajaga riidesse ajada!
2) Jõudnud trepist alla!
3) Jõudnud üle tee parklasse!

Esimene kord, ma arvan! Esimene (ja viimane?) kord, kui ta ei hilinenud! I´m impressed!

Tõesti ebatavaline!

***

Muuhulgas on täna Vihmahääle sünnipäev. Äratasin ta sel puhul hommikul peale seitset üles.

Vihmahääl: [uniselt peale pikka kutsuvat tooni] Jah?!
Mac: Oi, magasid vä?
V: [jätkuvalt uimaselt] Jah…
M: Nähh, ma mõtlesin just, et saan Su veel enne koolipäeva algust kätte.. enne kui ära unustan…
V: Mul on neljapäeviti vaba…
M: [kurvalt] Aaaa… okei.. no sorry.. [rõõmsamalt] aga tegelikult, ega mul oli asja ka ju!
V: Noo?!
M: Sa oled mulle 16 euri võlgu!
V: ???????
M: Nali-nali… Palju õnne sünnipäevaks! 🙂

*Ma küll endale minusuguseid sõpru ei tahaks…*

***

Koonlane on täna 3 aastat, 3 kuud ja 3 päeva noor!

 

 

Blogivõistlus, III tsükkel “Loomad”

Kui Fränky mulle eile õhtul uue blogiteema SMSis olin suisa rõõmus. Peale selle, et niikuinii iga teine postitus (või rohkemgi) niikuinii Koonust on, siis saabusin eile just nädalavahetuselt, kus Loomlasi oli suisa rohkem kui Koonlased.  Allusin nimelt Fränky ja tema ema umbes aastapikkusele küsimisele, et millal külla tullakse. Minu vabandus, et mul on Koon, ei lugenud kummalegi. Mitte, et seal nüüd hullult halb oleks, et ma minekust kõrvale viiliks 😀 Oh ei, seal on väga torekas… Lihtsalt, ma olen loomult selline… laisk. Ma ei viitsi trippida bussidega kuhugi, eriti veel nüüd Koonukesega ka. Kui alternatiiviks oleks näiteks kodus “koristamine” (loe: leiaksin raudselt mingi vabanduse.. palavus vms, et mitte koristada ja saaksin terve nädalavahetuse lebos puhata, sest ega töö ei ole jänes, et eest ära jookseb). Ja lisaks kaasneb kuhugi minekuga majanduslik pool… Koonule on enamasti täispiletit vaja 🙂

Aga nüüd tagasi nädalavahetusse. Ja Loomateemale. Tutvustan täpsemalt, kellega EllieTheElephant oma nädalalõppu veetis:

1. Koonud:
1.1 EllieTheElephant ise.
Koonu lemmik-osa oli ilmselt jalutuskäik linna keskel metsatukas asuva järve juurde. Väga mõnus järveke. Inimesi vähe, vesi madal, vesi suht soe, põhi liivane… … isegi mina käisin 2 korda päevas seal hulpimas.

1.2 Dzännu:
sest kus on Väike-Fränky, seal on ka blondiin Dzännu. Antud hetkel siis voodis.

1.3 Suur Suur Must Härra Koer.
Kes mulle meeldis väga, aga EllieTheElephantile mitte. Sest Härra oli minu blondiga ainult ühe asja peal väljas, aga Preili ei soovinud.. Preili oleks tahtnud pikemalt kurameerida ja käia näiteks Itaalia restorani taga üheskoos spagette ja lihapalle söömas. Kuna lähikonnas itaaliarestosid ei olnud, jäi härra kuivale. Vähemalt neiu osas. Järvevesi oli õnneks vastutulelikum ja teda kuivale/kuivaks ei jätnud 🙂

2. Kassid.

Hall ja Värviline (maailma lühimate jalgadega kiška).
Kui EllieTheElephant on muidu harjunud, et Kass=loom, kes tänaval kiireltkiirelt eest ära joosta vudib, siis nüüd ta vist ei saanudki aru, et need ikka kassid olid… sest miks nad muidu rahulikult koertest mööda jalutasid või juures lebasid… veider värk. Suisa nii veider, et kui kass liiga lähedale sattus, tuli kindluse mõttes ise eemale tõmbuda (kuigi lähedale tulek oli sõbralik, mitte “annan-sulle-käpaga-piki-nina”):

3. Kalad.

Suisa kaks akvaarumitäit.
Koonu kõrgusel. Istus ja vaatas, nagu telekas ju (sest koon vaatab telekast ka loomi).
Muuseas, kui ma uurisin, et kas ja mida need meduusihakatised söövad, selgus, et need ei ole päris… sest nad ei elavat magevees vms. Aga arvake ära, kes see on, kes mini-looma-aias kala-akvaariumitest oma arust päris meduuse seni uudistamas käinud on?! 😀 Yup, that´s me!

***

Kui loomi läheduses ikka liiga vähe oli, istus Koon teleka ees ja vaatas Animal Planetist kutsikaid.

Ja kui loomi läheduses juba liiga palju oli, peideti pea voodiääre-tekiääre alla ära. “Mind ei ole kodus!” 🙂

 

uned

Tööl on kiire ja kodus on JalkaMM… blogimine kannatab ilmselgelt.

Ma olen umbes nädal aega igal hommikul ärganud (šokeeriv teadmine, et ma igal hommikul ärkan 😀) ja mäletanud end mõtlemas: oh, kui äge unenägu mul täna oli! Ja ma mäletan seda nii selgelt!
Tunnike hiljem on see ärkamine ainus osa, mida mäletan ja unenäo sisust pole halli aimugi.

Aga täna ma mäletan!

Esmalt olin ma koos Jassiga väikesel reisil. New Yorgis. (Siinkohal mainin umbes sajandat korda, et New Yorgi reis on viimase aasta jooksul aina süvenev ja süvenev unistus. Mis vist kunagi teoks ei saa, sest ainuüksi lennupiletid on sada miljonit triljonit biljonit raha.. kohapeal hakkamasaamisest rääkimata… aga unistada/und näha ju võib! Someday.. Maybe…PS2. “Someday, Maybe” raamatut tahan ma ka 😀 Palju tahtma hakanud.)

Igaljuhul. Olime me siis Jassiga njuujorgis. Alguses meil kaarti ei olnud ja vantsisime lihtsalt mingi hunniku kvartaleid Manhattanil(?) ringi… Rääkisin Jassile, et kui taksot tahab, siis  teadku, et liiklus on ühesuunaline, ühelt poolsaare äärelt poolsaare tipu poole ja teiselt küljelt tagasi maismaa suunal.. siis võtku takso sealt äärelt, kuhu sõita vaja, et mitte kogu tiiru ära teha. Mii sou smaart.
Igaljuhul, tahtsin ma minna ühte kindlasse kohta, aga nimi ei tulnud meelde. Üritasin siis Jassile pantomiimiga selgitada… ajasin ühe käe Freddie-Mercury-stiilis kõrgele õhku, ajasin teise käe sõrmed harali ja moodustasin neist endale pähe krooni. Kas Te arvasite ära, millele ma vihjasin? Vabadusesambale ju!
Jass igaljuhul pakkus unes, et Hitlerile. Djah…
Kui poolsaare ühte äärde jõudnud olime, leidsime miski turismiinfo ja saime kaardi. Selgus, et olime vales ääres. Me olime vasakul ääres ja Vabadusesammas (ja WTC) oli paremal ääres poolsaare tipus. Seadsime siis sammud sinna.
Ps. Guugledasin nüüd ja selgub, et ma olen unenäogeenius! Kaardilt on näha, et sammas ja wtc asuvadki paremal poolsaare tipus! :

Umbes poolel teel kõndides tuli mulle meelde, et appi, ma unustasin mobiilse interneti sisse ja maksan ennast nüüd ogaraks. Aga selgus, et mu armas väike telefonipoiss MJ oli ise neti välja võtnud, sest jagas matsu, et asun kodust kaugemal. 🙂 Smart Smartphone, I´d say. Sellega meenub mulle, et ta teeb tegelikult ka nii. Kui eelmisel suvel Narva kindluses olime ja telefon Vene võrku läks, küsis ta üle, et Sa ju ei taha siin internetti kasutada, onju 🙂
Proovisime siis unenäoJassiga hoopis, et ehk leiame kusagilt avaliku WiFi, et kodustele tervitus saata, aga selgus, et ega see pole Eesti, kus kõik traadita on… ja ei leidnudki.

Sellega sai mu USA-uni otsa ja edasi nägin hoopis actionit, kus meie korterisse üritati sisse murda ja kuidas pahad mehed üritasid meid õhku lasta ja T. ja Arn olid söönud mingit rohtu, mis pmst Su tagasi toob, kui Sa saba annad ja kui selgus, et meie mikrobussis, millega sõitsime on hunnik pomme, siis viskasid nad minu välja ja sõitsid sellega ise kaugusse, et kusagil inimtühjas kohas õhku lennata, ja siis tagasi tulla.

Minulik uni, mis ma oskan kosta…

***

Räägin MJ-st (mu telefon) veel. Kuigi ma armastan teda väga palavalt ja olen vägaväga rahul, siis pean tunnistama, et on üks asi, mida Apple toota ei mõista… Juhtmed.
Aasta tagasi, kui mul MJ oli vähem kui aasta olnud, läks laadija juhe katki. Läksin siis Maci-poodi ja ostsin umbes 20 euro eest uue USB-kaabliosa (see seina-käiv ots töötab ja jäi samaks). Tundus küll rämekallis, aga ei hakanud odavat hiinakat ostma, et äkki õige on vastupidavam.
Kottigi. Vähem kui aasta on möödunud, ja:

… täpselt sama jama. Prff.
Võimalik, et ma teen ise midagi seda kasutades valesti, aga no kuulge.. Pole veel näinud, et ühegi Nokia laadijaga seda mingi kümne aasta jooksul juhtunud oleks…
Eile tellisin uue osta.eest 2.90€ga… olgu või odav hiinakas, kui ta just iga kuu katki ei lähe, tuleb ikka odavam…

***

Niih.. edasi on mul küsimus kohviteadlastele… mis mulle ükspäev kakaod tehes pähe turgatas. Mis siis saab, kui piim keema ajada.. ja see kohvipurule (presskannu?) valada… noh, nagu muidu vee kohvile peale valad. Kas tulemus on kräpp? Või on see ehk mingi täiesti tuntud kohviliik (latte? cappuccino?)? Mul ple nimelt õrna aimugi, kuidas neid nt tehakse.
Aga mõelda vaid, kui tore, kui see mingi väga hea kraam oleks, mida veel olemas ei ole?! 😛 Siis ma saaksin rikkaks (eeldusel, et keegi mu ideed nüüd ei varasta) ja saaksin selle raha eest New Yorgis käia. Win!

***

Mac, peale seda, kui oli kõik Potteri-raamatud läbinud, vaatas järjest (noh, mitte ühe päevaga jutti järjest, aga iga päev ühe või paar) läbi ka kõik Potterifilmid… Algus oli küll selline, et mõtlesin, et äkki ei vaatagi. Filmid olid võrreldes raamatutega niii jurad :D.. Kuigi, lõpuks (viimasteks osadeks) läks olukord juba oluliselt paremaks… Aga esimesed olid küll pettumus…  Aga raamatuid soovitan küll 🙂 Ja kui sellest postitusest, kus ma rääkisin, kuidas ma “Süü on tähtedel” filmi kurvematel kohtadel naeru tagasi hoidsin, selgus, et ma olen kivist südamega tõbras, siis võin teid lohutada ja mainin, et Potterit kuulates tuli mõnes kohas küll klomp kurku (mitut kohta neist filmides ei olnud). Veel on lootust.

***

Ja (almost) last, but not least: Jalka MM. Virr-virr muidugi ajavahe teemal, aga üldiselt: niitoreniitore 🙂 Et Hollandil hästi läheb on niitoreniitore! Et Itaalial hästi läheb on niitoreniitore! Et Uruguayl (Forlàn :)) hästi ei lähe, ei ole niitoreniitore! Aga jalka on niitoreniitore 😛 Ja mul on mingi fetiš r-i põristamise vastu, nii nunnu on… Nii et kommentaatorit kuulan selle võrra veel suurema rõõmuga 🙂
Ps. Kui me eile koos Susco-Koera-ElayasKass´iga (kes kõik on oranžid) Hollandile kaasa elasime, hakkasin parajasti oranže sokke otsima, kui Austraalia värava lõi.. Ei mingit austust.

***

Ahjaa, Kikuriinu: mine ka Süü on tähtedel vaatama! Seal on Amsterdamivaateid 😉

***

See postitus tuli nüüd vist 1500 tähemärki täis küll.. klassifitseerub kenasti blogivõistlusele 🙂