Tartu on niii mõnus :)…

… kui ta vaid järjekindlalt Koonu käppi katki ei torgiks/lõiguks.

Nüüd on vaesekesel välijalatsiks eriti lühikestel pissipausidel kassipildiga sokk:
3_Käpp_kassisokk

Aga, et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et laupäevaõhtul oli supermõnus vaikne-soe ilm:
2_Tartu_loojang

Ja kui me siis Ch.-ga jõe äärde koeri “jalutama” läksime, otsustasid nemad, et Jeesuse moodi vee peal kõndimine oleks märksa šefim… Aga see ei tulnud neil eriti hästi välja ja pidid hoopis Michael Phelpsi stiili harrastama.
1_märgkoer
Aga ujumast naastes oli käpapadi katki ja koer nüüd kodus “haiguslehel”… Vaene pisike.

Lisaks algas jooksukas (nagu isaskoonud paar päeva juba ette hoiatasid), kuigi pidi juunis algama. Aga Koon ilmselt kuulis, kui ma Empzile ähvardasin, et me ei saa Jaanipäevaks maale sõita (bussiga), sest Koonul siis jooksukas. Võttis siis EllieTheElephant ette ja mõtles, et “ähh, saab kaelast ära enne jaani!” :D…

Aga et Koon oli pühapäevahommikul lonkav (lonkab siiani 😦) ja poisi-igatsusest-õnnetu, siis käntseldasin oma suursugused päevaplaanid, ütlesin Ch.-le, et pole siin midagi Tartut, kobi tagasi pealinna, ma ei chilli Sinuga! (no okei,ma ajasin kõrvad lonti ja vabandasin viisakalt, et nii nõmedalt lubadusest külla minna taganesin…) Ja otsisin hoopis uue pusle kapi otsast välja. Mis, peab tõdema, ei ole praeguseks kaugemale jõudnud kui ääres ja 1 rida (helesinine taevas) tükke koos…
5_pusle

Aga Tartus on kevad+suvi ühteaegu (ühtaegu?) sirelid ja õunapuud õitsevad täies hoos…
4_Sirelid
…ja väljas on 30 kraadet sooja. Mulle meeldib. Päev otsa 30kraadiga ja öö 27-ga (toas on väga soe.. kastsin eile enne magamaminekut Koonu külma veega, et tal ka helgem hetk oleks…) ja lõpuks ometi saab ka minusugune külmavares, misasi see “palav” on, millest ma nii palju kuulnud olen, aga vat kohanud ei ole. Ja jäätis (see õige koorejäätis, teate küll) on ju nii hea, aga muidu nii külm! Ma sõin eile kindluse mõttes kohe kolm tükki ära, sest mine tea, millal jälle saab… varsti lubab jälle 13-kraadi ju…

Täna hommikul oli maja ees selili see suur (2-3cm) must põrnikas… siples ja siputas muudkui jalad taeva poole. Keerasin (pöörasin?) ta õigetpidi. Ajas end ühe liigutusega tagasi selili. Asetasin uuesti õigetpidi. Keeras end hetkega uuesti selili. Peale kolmandat katset jätsin ta siputama. Ju talle siis meeldibki nii…

 

mjöööla

* Taevas on täiesti pilvitult sinine. Mõnus.

* Nägin (nägime) eilsel  õhtujalutuskäigul M.-i & V.-d ja RoosiLapselapsi (loe: kahte Koonu) ja VäikestFränkyt & Hoséph´it ja Dzännut (loe: veel ühte Koonu) ja  nii jalutuskäigu alguses kui lõpus ühte noorhärrat, keda tihti kohtame ja kellel on kaks maailma ägedaimat Norwitchi terjerit (Terjerite nimedest tulenevalt olgu nende blogihüüdnimed Ma. ja Ra… .härra nime ei tea…) 🙂 … Ja sellega saidki juba tuttavad ja tuttavad Koonud otsa.

* Testisime Toomemäel Dzännu ja EllieTheElephanti koha-koidmise-oskust, nii siis kui teine koer silmapiiril on, kui siis, kui inimene 5m eemal putka taga peidus on jne. Üldjoontes oli greit sucsess 🙂

* Käisime Fränky&Hoséphiga koeri ujutamas. Aga nad tahtsid ainult niisama jalgupidi vees patseerida… Nojah, kui ujuda ei tohi, tehakse sukeldumisharjutusi ja kui ma ekstra Koonu ujuma viin, siis ta ei taha. Prff, emased, saa siis aru :D.
Pilt ei ole kõikse parem, sest Džännu tegelt joob, aga on esi- ja tagakäpad kuidagi nii lähestikku asetanud, et näeb välja nagu “hädaldav” koer 😀 Me tegelikult ausõna ei reostanud jõevett 😀
Vesirotid

* Ma veedan oma nädalavahetuselise ilma arvutita. Kuidas ma siis seepe vaatan? Lähen vannituppa ja istun dushinurgas ja põrnitsen? 😀 Okei, õnneks on mul laupäeval raamatukogu ja kammireklaam Fränky´le ja pühapäeval ehk Ch. (ja kammireklaam talle? :D.. ma olen nagu Tupperware tädi vms 😀 ainult, et täiesti ilma omakasuta…), nii et igav ei hakka.

*Furminaatorist ja Potterist tahaks ka rääkida, aga räägin järgmine nädal hoopis. Jah.

* Ma kasutan liiga palju smailisid 😦

Trillalla trullalla

Ma nägin täna emajões saarmast!  Kaarsilla juures 🙂
EllieTheElephant vahtis kaldalt haavunud pilguga, et miks see “koer” tohib partidega ujuda ja mina minna ei või?! 😀
Ja läks siis hoopis suure vihaga ja leidis IGA põõsa tagant midagi süüa :/ Tööle jõudes olime põhjalikult riius… ärr
Aga varsti lepime jälle ära, sest ma pean oma koerateraapia mitmeks päevaks ette kätte saama, sest koon jääb T.-ga koju ja mina siirdun pealinna (õõõh) koolituma. Seega tuleb enne minekut ohtralt kudrumudru teha.
Sügisel otsisin ma Koonule kaelarätikut, eksole. Ideaalis helkuriga, aga otsisin ka tavapoodidest lihtsalt bandanat. Ei leidnud. Suure vihaga õmblesin siis ise.
Aga nüüd. Lähen mina Maximasse, ja mida minu vanad silmad peavad nägema? Riiulitäis bandanasid!
take-my-money
Tulemus on natuke ekstreemne. Suure hirmuga, et mine tea, millal järgmine kord neid poest leian, tulin tagasi varuga pikaks ajaks:
Moedemm
Aga ei ole tarvis muretseda. Ma ei plaani temakese riietamist kaelarätist kaugemale viia (v.a. teraapiakoeravest). Ei osta talle politseikostüümi ja stripparikostüümi ja ämblikmehekostüümi jms kõik sülekoertele saadaval on 😀
Paar pilti neist suurema versioonina lajatasin Flickr’isse ka üles.
Pilte tehes avastasin, et mu fotokas on talvega aeglaseks jäänud 😦 St. pildi teeb kiirelt ära, aga ekraanile laeb seda mingi 5 sekundit või nii. Kas mõni targem laps teab, milles häda võib olla? Fotokas endas (Nikon D60), Objes (Nikkor, 50mm) või SD kaardis?
Koonu pildistades tahaks teinekord peale esimest klõpsu pilgu peale visata, et kas pilt ei tulnud ehk liiga hele/tume vms.. aga kui ma see 5 sekundit ootan ja tühja passin, on proua koer tõenäoliselt juba asendit vahetanud. Mjäu.
Ahjaa, viimane asi veel koonuteemal… Mingi puu (kuni lehed veel päris “valmis” pole, ei oska ma enamikku puudest tuvastada) õitseb hetkel… ja loobib laiali pisikesi kauna-moodi kollaseid kleepuvaid kesti. Arvake ära, kas koerlane lamas eile poseerides selle puu all või jaa? Arvake ära, kas tema ilusad kollased karvad olid pärast seda kokkukleepunud ja kollaselaigulised ja neid kaunakesi täis või jaa? See polnud tema süü muidugi, hoopis kahju oli tast, kui sodi välja kammida üritasin. Vaeseke…
***
Käisin nädalavahetusel Hoséphi sünnal. Esmalt käisin Ellie ja Dzännuga Kassitoomel patseerimas
KassiKauss
Kuna VäikeFränky tagajalg kipsis on, siis on ta ise praegu närb jalutaja. Härra Koera ei jalutanud. Ta on tugev nagu loom ja mina nõrk nagu kolmepäevane hiir.
Fränky oli kokanud ahjukala ja-kartulit (nämmm)… Sõime, vaatasime Wremjat ja filmi “College road trip“. Kui kell hakkas keskööle liginema, tuletas mu keha mulle meelde, et ma ärkasin 4.45.. ja olin party-pooper.. ajasin koera üles ja tatsasime koju.
Öine_park
Nägime Kastani tänaval tuhkrut üle tee jooksmas. See on Tartus teine kord kui mõnda kohtan. Metsloomade linn, nagu näha :D, tuletades meelde selle postituse algust…
Nädalavahetusel pidi Ch. ennast külla seadma. Aga oli laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas ja ei tulnudki. Mis tähendas, et mul ei olnud motivatsiooni midagi teha, sest mul polnud kindlat põhjust, miks ennast liigutada. No okei, koeraga pikki jalutuskäike käisin tegemas (ja kuigi olin soojemalt riides kui 99% teisi inimesi, köhin nüüd uhkelt nii, et kopsutükid lendavad. Kreit!).. .aga jalutamast tulles kobisin uuesti pidžaamasse ja voodisse filme vaatama 😀 Vaatasin ära näiteks “That Awkward moment” ja “Remember Sunday” ja “First look inside Fukushima nuclear plant” ja “Two Weeks notice” rääkimata siis Grey anatoomiast, Originaalidest ja Vampiiripäevikutest.
Koonlane ei hiilanud ka eriti energia ülejääkidega:
Selitav_Koon
Ahjaa. nälg, see liikumapanev jõud, viis mind siiski vahepeal poodi ka. Tegin endale siis õhtusöögi ühele: pool kilo liha ja kausitäis kodujuustusalatit. Nämmmm…. Pärast kausitäie popkorni kah soolaseks magustoiduks…
Mjaasa
Ja thats it, pretty much. Nautige nüüd mu koolituspäevade jagu rahu 🙂

#23-26

#100HappyDays on täies hoos. Suht.

#Day23: Koonud!
Tegin selle pildi küll õigel päeval, st. 23-ndal päeval, kui Ellie Roosit nägi… aga siis unustasin pildi üles laadida ja tegin seda alles järgmisel hommikul (Ma konkreetselt ärkasin järgmisel hommikul mõttega, et: appi, pilt jäi laadimata!.. ple vist eriti õnnelikud sada päeva, kui ma rohkem närveerin, kui varem 😀 :D)
Eniveis… Ch.-d ja Koonlast oli torekas näha. Olenemata sellest, et ma nüüd  (tema sünnipäeval) veits tõbras olin ja kui ta mulle pärastlõunal helistas, ütlesin, et “helistan kohe tagasi”… See meenus mulle loomulikult õhtul magama jäädes uuesti… et “kohe” on vist juba läbi… /me vabandab 😦
#23

#Day24: Päike!
Käisime Koonuga laupäeval raamatukogus (kus ma tegin muuseas lõpuks ära lugejakaardi, mida ma juba septembrist alates kavatsenud olen… ) ja sealt tulles kohtusime (planeeritult) Toomemäel VäikeseFränky ja Dzännuga. Koonudel oli lõbus. Päike oli ka mõnus. Aga tuul oli, brrr… talvine.
#24

#Day 25: Pusle 🙂
T. tellis mulle öise linna pildiga 1000tükilise pusle, mis pimedas helendab. Wiii. Pilt ei ole veel koos, õnneks pole mind väga palju kodus olnud, muidu oleks kogu rõõm juba otsas.
PS. Veerandsada päeva sajast õnnepäevast on juba läbi. Huh. Varsti saab jälle õnnetu olla :D.
#25

#Day 26: Ale!
Kuigi eile oli toredaid sünnipäevi ja sünni päevi, siis valisin õnneks hoopis rahateema. Käisin apteegis shoppamas. Suursponsori (loe: Haigekassa) abiga sain allahindlust 99,59 eurot (105,55st). Kreit saksess!
#26

aaatsihhh

Kevad hakkab tulema 🙂 Mac turtsub ja plärtsub nagu teismeline, kellel ei lubatagi õhtul kell 11 kümme aastat vanema välja chillima minna.  (kuigi tänapäeva teismelistel vist lubatakse, ma kahtlustan)… aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 🙂

Mac käis eelmise nädala lõpus pealinnas. Noh, niisama meenutamas, et miks Tartu parem on, või nii… Näiteks: jõudsin mina bussilt maha, kui bussijaama ees oli seesama narkomaan, kes juba 10 aastat järjest on bussist/rongist maha jäänud ja piletiraha nuiab. Kui hüppas pimeduses ligi, et “Kas te eesti keelt räägite?” küsida, oli minu kuri “Ei!” vist lausa nii kuri, et kadus kohe ära.
gunclick
Samal ajal kui minu taga kõndivat noormeest saatis oma nuiamisega sadakond meetrit. Prfff, Tallinn. Prfff.
Ja buss oli nii kärarikas, väiksed lapsed, kes peaksid ammu kodus olema, räuskasid üle bussi kisada. Prfff, Tallinn.

Aga kuna nii ilusa ilmaga on seaduse järgi keelatud midagi kiruda (ma arvan), siis räägin hoopis heast.

Aga Empzi näha oli torekas 🙂 Ta küsis mult eelnevalt, et mida ma süüa tahan. Nõudsin koduseid kotlette. Sain ka, umbes samasuguse koguse, nagu ta muidu kolmeliikmelisele perele tegi. Sõin kõik ära ka! Umbes viisteist tükki… Mis kolme kartuli ja hunniku kodujuustu-paprika-salati kõrval oli üsna korralik kõhutäis (loe: ägisesin pärast päris korralikult, aga nii hea oli ju… ma ei saanud ju järgi jätta, ju!)
Veel sain Empzilt villasokid. Ta väidab, et need on kellukestega. Need, mis tagurpidi on (ripuvad), need ongi kellukad… aga ülemine rida on ju selgelt kuked! Sellise koheva kaheharulise sabaga 😀 Seisavad oksal (haruline õrs?) ja puha:
sokad
Aga kuked on toredad (niikaua kuni nad ei ole NII kurjad, nagu meil maal üks oli), nii et las nad siis olla kuked. Õnneks nad on tumeroosad ka, sest punane kukk ei kõlaks üldse nii hästi. Ja see beež sokivärv muideks polegi üldse beež. Nii Empz kui Dzeik väidavad üksmeelselt, et see on maavillane valge ja no mida on minusugusel kunsti- ja käsitöökaugel imihingel neile vastu vaielda eksole. Võtan aga oma valged sokid vastu ja kannan uhkelt 🙂
Netram käis vahepeal Tais puhkamas. Õnnelik tõbras. Aga tõi mullele sealt ägeda külmikumagneti (peale selle, et mul on sokifetiš, on mul külmikumagnetifetiš ka) 🙂 Kaljuga ja purjekaga. Aga mul pole hetkel pilti näidata. Peate mind usaldama, et äge on.
Ühtlasi käisin veel varahommikul kiirvisiidil S.K. Well´i juures 🙂 (rabatontide koolisekretär). Nii tore oli 🙂

Ja infokas käisin peale arste-inimkatseid. Nägin tuttavatest nägudest ainult endist ülemust, aga seegi oli tore 🙂 Edasi tegin selle vea, et läksin Rahva Raamatu raamatuturule. Hea uudis on see, et mul ei olnud raha, mida kulutada, seetõttu tulin sealt ära kõigest kahe raamatuga. Mingite sentide eest soetasin Komissar Reks´i lasteraamatu 😀 Sest, noh, koer ju. Teine oli vähe karmim valik 😀 Sõjakirjandus! D-Päev. Ligi 500 lehekülge faktiderohket juttu ja pilte Normandia lahingust.  Aga tundus päris põnev. 3.20€ eest piisav. Sellega sai mu raha otsa ja ma ei läinudki oma lemmik lemmikloomapoodi ennast piinama, et näha, mida ma kõike osta ei saa :D. Lõpetuseks käisin veel hoopis Kristiines. Käisin esimest korda Eesti H&Mis ja puha. Vot.

Siis selgus, et Ch., kellega koos pidime Tartusse tulema, tuleb siiski õhtul hiljem. Et minu Koonukesekene Tartus kindlasti mind juba ootas, tulin tulema. Sain 10 minutit enne bussi väljumist veel isegi koha! Küll koha nr 45 alles, aga siiski! wow! Vaadates, mis massid pühapäeval Tartust ära läksid, oleks pidanud reedel kõik bussid täis olema, et neid masse siia toimetada.

Bussis vaatasin nii tulles kui minnes filme. Madagascar 3 näiteks, sest see oli neist veel nägemata. Ja siis Näljamängude esimese osa. (Eile vaatasin teise ka). Päris närvi ajas, sealne see valitsus vms asi on nii… arghhh… et lausa.. arghhh. vot. Lõpuks piilusin Limiteless´i, aga see jäi pooleli sest buss jõudis kohale. Aga see ei tundunud ka väga hea film olema. Homme kaen lõpuni ilmselt sellegipoolest. Äkki on vähemalt lõpp tasemel.

Tartusse jõudmine oli Tore. Kodune 🙂 Ei astunud tuntud ega tundmatud narkomaanid ligi. Kui koju jõudsin ja köögipõrandale istusin, tuli hoopis üks karvane semu ligi ja puges sülle 🙂 Sulasin kõik ära 🙂

Õhtul saabus Ch. koos oma koonlasega. Kui detsembris Tallinnas kohtudes tegi EllieTheElephant miskipärast järjekindlalt näo, et Sind ei ole olemas, oo must koer… ja ma lihtsalt vaatan Sust läbi ja ignoreerin täiega… siis seekord oli tegu vist tema meelest teise koeraga vms 😀 Mängisid, hullasid ja olid niisama nunnud koos. Ja kui me laupäeval tüdrukutega naistepäeva-väljas-käimise tegime, siis jäid neiud karvased koos koju. Seltsis segasem. Et pidutuju luua, jätsime neile ikka lambi ja muusika ka 🙂

Üritasin nädalavahetusel Ch.-d iPhone usku pöörata. Et näidata, et vaata kui lihtne see on! Lülitasin sisse voice-over´i (pmst ekraanilugemis-programm) ja tõmbasin mütsi silmile. Lubasin talle pimesi SMSi saata. Djah, tuleb välja, et puutetundliku telefoniga polegi nii lihtne. Kuigi kirjutada saab ka handwritinguga (joonistad sõrmega ekraanile kirjatähti). Ch. ja VäikeFränky muudkui vaatasid ja naersisid mu üle. Tegin umbes poole tunni jooksul kaks õnnetut katset. Esimene SMS tuli tagasi, sest kirjutasin nime valesti. Teine tuli tagasi, sest ma ei tea miks (nime kirjutasin õigesti). Lõpuks värbasin Siri tööle ja tõestasin, et vähemalt inglise-keelseid SMSe on lihtne saata :D.
Siis tunnistasin, et no okei.. SMSisaatmine on kõige raskem ülesanne üldse (mitte ainult kirjutamise pärast, vaid kuna poolepealt läks tihti “kursor” jälle sõnumiteksti kastist adressaadi kastikesse). Nad halastasid mulle ja andsid uue, kerge, ülesande. Lisada kontakt nimega Heino Kivimägi. Peaaegu õnnestus. (Loe: Mul on nüüd telefonis kontakt nimega Heino Kjvinagj).. Noh, okei, number läks ka tsuti valesti. Üks üheksa ja üks kolm läksid üleliia. Aga pole ju oluline.. ju…
Neile oli oluline. Ch. ei shopanud endale miskipärast 700€ eest telefoni, olenemata minu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii osavast reklaamist 😀
(kujutan juba ette, kuidas müügi- ja turundusfirmad juba minu kontakte otsivad, et sellisele talendile, nagu mina, kõrgepalgalist tööd pakkuda.)

Aga eile hommikul jätkasin idioodi järjekindlusega harjutamist (läksime üleeile peale kella 4 magama. Ja ma ärkasin lambist kell 6.45 ja enam magama ei jäänudki. Paras aeg pimesi telefonikäsitlemist harjutada ju.) Agastasin näiteks, et mütsi polegi vaja. VoiceOveriga saab 3x kolme sõrmega ekranile koputades teha ekraani tumedaks, nii et kõrvalseisjad (ja ise) ei näe, mis ekraanil toimub, aga see töötab ikkagi 🙂 Natuke tuli juba paremini välja, aga SMSisaatmine on endiselt pmst võimatu missioon. FB on see-eest mugav. Malluka ja Merje blogisid lugesin/kuulasin ka 🙂 Ja e-maili kribasin ka Fränkyle.

Btw, mäletate, ma enne mainisin, et ime, et ma reedel 10 min enne bussi väljumist pileti sain, eks?! Sest kui Ch. pühapäeval tagasi minna soovis, siis kella 11se seisuga olid välja müüdud kõik täistunniekspressid kuni kella 5ni! (k.a.)

Õhtul käisime veel Lõunakas. Kell 8 olin ma surmväsinud. Imelik, sain ju niigi pisut üle kahe tunni magada! Aga ööuni oli hää 🙂

Täna sai EllieTheElephant õmblusest oma tööriietuse kätte 🙂
Copy of Koervestiga3
Ega ma teda kogu-aeg plaanigi riietumisega piinata. Aga kui nt tööl avatud uste päev v mingid külalised majas. Samuti siis kui koolides käime. Nt neljapäeval 🙂 Et ikka lasteni jõuaksime ja vahepeal välja ei pekstaks 😛
PS. Ta näeb sellega veits välja nagu päästekoer vms.

Ja lõunal leidis Maxima lõpumüügist soodukaga niiii nunnu kõrge tassi. Kolm koera-pilti peal. Pidin ju ära tooma, onju?! Mjäu.
Copy of tass

koerateraapia ja koonujutud, nagu ikka

Macil oli eile tuumapeavalu… no sihuke lausa, et läksin tööle 3h hilinemisega.
(et te valesti eeldama ei hakkaks, siis peavalu saamiseks ei olnud tarbitud alkoholi, tuli teine niisamagi.. kutsumata… öösel/varahommikul)

Võtsin tableti. Hilishommikul teisegi. Päeval veel kolmanda takkapihta. Iga tabletiga läks sihuke 2-3 kraadi paremaks… Sajast jäi siiski üle 90 kraadi alles :P. Lugesin mina siis parajasti koerateraapiast (kohe jõuan selleni, miks 😀) ja järsku avastasin, et ou, kui “teraapiakoertega tegelemine võib suurendada oksütotsiini (hirmu ja ärevuse leevendaja) ja dopamiini (õnnehormooni) taset veres, samas vähendab see kortisooli (stressitekitaja) taset.” (Allikas) siis miks ei võiks see ka valuvaigistina laksata. Mõeldud tehtud. Kobisin pooltunniks kabineti põrandale kudrumudrule, Koonlane süles.
Ma ei ütle, et see nüüd nii Hops ja valmis laksas… või hakkasid siis just lõpuks ibufluxid mõjuma… aga valu kadumise tempo viiekordistus igaljuhul ja õhtuks oli peavalu väääga väike.. ja hommikuks täitsa oma koju ära läinud. Niitoreniitore 🙂
Kas te teate seda tunnet, seda rõõmu, kui tunned järsku, et oled lahti saanud peavalust, millega oli valus pead 0,5cm nihutada ja nüüd võiks peaga moshida! Niitoreniitore!
Mina siiski ei moshi, kael veel natuke liiga puruks selleks :P… aga rõõmustan niisama!

Aaaaga teraapiakoertest lugemise kohta. Minu uusaastalubadus on, et võtan lõpuks kätte ja teen selle ära, mida tegelikult tahaks. Koonuga (laste)haiglas käia. Umbes nii nagu Susi Tallinnas käib. Niii väga tahaks. Juba ammu, juba enne koera :D. Ilmselgelt olen liiga palju juhtkoertega hänginud ja ei lepi nüüd lihtsalt lemmikloomaga, icc 😛
Heh, tegelikult tundub EllieTheElephant siin tööl käies juba täielik talent: ülirahulik, ülisõbralik, ülikannatlik, ülimalt pai-maias (kui teda vahepeal pole mõnda aega sügatud, siis ta viskab ennast mürtsuga pikali pessa ja hakkab rahulolematult mõmisema 😀).
Ja noh, viimasel ajal on soovile tõukeid andnud nt see, kui ise haiglas olin… ma oleks rõõmust hullunud kui mõni karvakera sinna sattunud oleks… või kui haiguslehte perearstil pikendasin ja ta rääkis, et Susi käib neil ka ja julgustas takka… ja kui nüüd Maarjamõisas sõbrannat vaatamas käisin ja nägin kui sõbralikud ja toredad siinsed inimesed on… ja kui eile õhtul koos Koonuga Maarjamõisas sõbrannat vaatamas käisin, küll all fualjees, mitte üleval palatis, ei jäänud ka Koon kellelegi ette.. hoopis vaadati, naeratati, kiideti… Andis lootust, et äkki nad ei olegi vägaväga loomavastased 😛

Otsisin uuesti kodust teemakohased materjalid üles. Lugesin netist veel ja veel. Seekord just haigla-teemale spetsialiseerunud kirjandust ja kogemusi.. kaesin videoid. Tegin esimesed sammud, et enne haiglaga ühenduse võtmist korralik eeltöö teha ja Koonule nt kõiki abivahendeid (ratastool, kargud jms) tutvustada, et veenduda, et need tema jaoks hirmsad ei tundu… Jne. Niitoreniitore. Niipõnevniipõnev.

Kiitlen veel. Teemat uurides leidsin juturaamatu, mis tundub ka tore (/me kogub koertega ilukirjandust vms :D) ja täna tegin endale näärikingi ja tellisin ära: “Üksnes Sinu.” See on triloogia 2. raamat ja 1 ja 3. osa tunduvad kahjuks välja müüdud olevat. Aga asi seegi. Eriti veel soodusega 3 raha 18 raha asemel. Onju!

***

Koonu toidulauakommetest olen kunagi pajatanud… sellepärast on ta nüüd suht puht lihatoiduline. Aga ma lihtsalt pean näitama, kuidas ta lahkelt oma krõbinad tulevaste põlvede jaoks maapõue matab 😛

Ps. Stay tuned, järgmises postituses on tulemas blogardile kohustuslik aastalõpu blogimeem vms.

PS2. Ma olen rikas mutt:

Õnnelik võitja!!! – Ref nr: Sp/229/0-01/07/5-02/ES
Sinu e-post ID võitis äsja EUR 450,000.00 (Furo viiekümne tuhande euro.) Uplift International Charity Program. Ref nr: Sp/229/0-01/07/5-02/ES. Lucky nr: 9/11/13/24/40.
Lisainformatsiooni ja nõudemenetluses kontaktandmed;
CAPITAL CLAIM AGENCY
Hr John Carlos.
E-mail:
infocass@aol.com
Tel: +34-672-594-567 (Räägi inglise keeles)
Oma täielik nimi, aadress, vanus, amet, telefoninumbrid.
SAADA Vasta Post:
infocass@aol.com
Palju õnne!
Märkus: see on rahvusvaheline loterii programmi, nii et see sõnum oli automaatselt tõlkida inglise keelest eesti.

pikk ja pointless vahearuanne :)

Sissejuhatus
Siit nurgast tuli sõimu, et blogis vaikus… sealt nurgast jällegi härdaid palveid, et võiks ju blogida… Kolmandas nurgas istusin mina üksõhtu masenduses, et Mallukas oma blogi kinni pani ja mul nüüd enam miskit lugeda pole… ja neljandas nurgas istusin ma rõõmustades, et ta siiski kaua vastu ei pidanud ja uue blogi avas. Keskpõrandal saime siis kokku ja otsustasime, et üks pikk lambiteemasid täis vahearuanne saagu siin olema. Minule omaselt väga paljudes teemades hüplev ja otseloomulikult Koonupiltidega 😀 Aga olge hoiatatud, ilmselt ei viitsi ma enne järgmist nädalat (ja ilmseltkindlasti ka mitte esmasp.) uuesti blogida, nii et.. maitea, jaotage see enda jaoks ära näiteks, iga päev üks lühike jupp ja üks pilt, näiteks 😛

Aga siin siis kõik, mida sülg suhu toob.. suvalises järjekorras.

Ps. Mis veel Malluka blogi puudutab, siis ma ikka mõtlesin, et missugused masohistidest tainapead need on, kes lähevad järjekindlalt kellegi blogisse, kes neile ei meeldi? Miks nad sinna lähevad? Mulle on ka eluteel sattunud ette blogisid, mille kirjutajatega ma ühel meelel pole, no aga Jumala eest, ma panen selle netiakna kinni lihtsalt, mitte ei lähe järjekindlalt iga postituse alla anonüümselt möirgama, et kirjutaja on idioot… No ma ei tea, on ikka inimeseloomi olemas… jeebuskraabus.

§1. Kus me peidus oleme?
Mac ja EllieTheElephant resideeruvad päälinnas. Saabusime siia muuseas rongiga, mis oli EllieTheElephanti esimene rongisõit. Edukas. Tema piletiks oli pagasipilet hinnaga 1.28, mis iseenesest ei ole palju, aga on kõige kallim pagasipiletitest. Nagu vihje, et Su koer on paks. Prfff, jalgratas vms suur pabas on oluliselt suurem kui EllieTheElephant, vot!
Macil sinine leht  Tlnas, nii et Lasnamägi võttis meid kenasti vastu (nii kenasti, et senini oleme näinud ühte trepikojas magavat narkomaani ja põllul jalutades tuli neid suisa 3 korraga vastu… selleasemel, et mind tühjaks tõsta, tegi üks neist Koonule pai [Koon vajab nüüd sügavpuhastavat desinfitseerimist vms :P]). Hetkeseisuga veel Lasnas, pikimad matkad voodist välja on Koonujalutused õues, aga need on aina pikemad 🙂 Nädala lõpupoole tagasi armsasse Tartusse, jepikajee 🙂 Aga nagu pealinna-rahvas märkab, siis ma ei ole nendega deitinud (v.a. need, kellega see siinsamas maja juures õnnestub 🙂), aga see on puhtalt Teie enda süü, miks Te siis olete nii kaugel, mitte kõrvalmajas! vot.
Aga T. saatis oma naeratavad (ja magusad) tervitused isegi kaugelt Tartust, küll toreda kulleripoisi käe läbi, aga asi seegi 😉
photo 3(1)
Kaardil oli muuseas kirjas, et ma koerale kommi ei annaks.. ja hiljem rääkis ta veel, et oleks valikus midagi ka koertele olnud, oleks saatnud. Awww.

§2. Mis me vahepeal teinud oleme?
Mac näiteks, kes vahepeal voodirežiimist lolliks läheb (ja vahepeal jälle meeletult magada-saamisest mõnuleb (vt. allpool)) on leidnud uue hobi. Huvitavate tilkade pildistamine kraanikausiäärelt. How fascinating, huh?!
photo 1
EllieTheElephant seevastu on peaaegu õppinud käppa andma. Olen 2 kuud proovinud. Kõik muud käsud on käkitegu, aga käpa-andmine on tuumateadus :D. Nüüd on viimane õlekõrs klikker teinud mõnevõrra imesid. Ehk siis käpp antakse alati, kui ma istun voodiäärel.. aga kui ma kohta vahetan ja näiteks köögis küsin, heidetakse mulle segaduses pilk, et what the **** do you want from me, girl?!
Saanud uusi sõpru. Esmalt must juhtlabradoripreili (kellega mina olen tegelikult juba vana sõber), kellega suhtlemisest EllieTheElephant lihtsalt upsakalt keeldus. Roosukas proovis igatepidi mängimist alustada, EllieTheElephant aga käis temast mööda nagu teda lihtsalt poleks olemas. vau. Aga nad ei riielnud sugugi ja said vabalt ühes toas koos olla, sest Roosukale meeldis tema lähedal.. ja EllieTheElephant ei saanud temast eemale minna, sest siis ta oleks tunnistanud, et see teine must koer on päriselt olemas. Aga oh ei, ei ole.. vaadake parem mind *trügib läbi musta koera ise pai saama* 🙂
photo 1(1)
Kui ma juba õuele minna julgesin käisime teise kuldse neiu ja kuningpuudlist juhtkoeraõpilasega mängukohtingul. Proovisin pilti teha. Failed. Big time. See yourelf:
photo 5
Ja lumele andsime uue võimaluse (eelmine kord kui teda lumega viskasin, vaatas ta mind haavunud pilguga, et miks Sa nii tegid?).. aga tuleb välja, et talle väga meeldib lumi! Kui palle viskan, jookseb järgi ja sööb ära… ja kui osavalt visata, püüab õhust kinni. Pärast on nägu lund täis nunnult 🙂 Üritasin sellest pilti teha, aga kuum tsikk nagu ta on, sulatas enamuse enne ära, kui ma ta mänguhoost paigale sain:
photo 4
Et lumi maas on ja tihti sulalumi, siis käisin kääridega Koonu käpa-alused üle.. et pikad karvad ära lõigata, kuhu pallarad jäävad. Tegin seda mingi kuu aega tagasi ka. Täitsa lõpp, sealt tuli niiii suur pihutäis karvu. Mõned vb teavad, et mulle ei meeldi jalakarvad, isegi meestel 😀 Foobik. Aga lihtsalt uskumatu, et keegi, kellel on TALLA ALL niii suur hunnik karvu, suudab ikkagi NII üle mõistuse armas olla. I´m amazed!
Lisaks olen hunniku filmimajandust ära kaenud (vt. allpool) ja endiselt Lindgreni radadel. Läbi said Karlsson; Hulkur Rasmus; Rasmus, Pontus ja Lontu… alustasin Madlikest ka, aga see oli igav.. nagu ka Kerstin ja Mina. Ja loomulikult, rikutud nagu ma olen, leidsin neist niii palju rikutud tsitaate 😀 Nii rikutuid, et ei hakka siia kirja panemagi 😳
Ja täna sõitsid VäikeKaksikJ koos oma PisiPiigaga teisest linna otsast siia, et paljukiidetud Koonu oma silmaga näha. Ühtasi tegime siis ka jalutuskäigu. Torekas oli.
Jalutades kohtasime ühte kollikoera, kes ka lahtiselt oli. EllieTheElephant üritas mängida, aga sellel noormehel olid teised huvid. EllieTheElephant siis ütles, mida ta asjast arvab. Prff, ise pole lilli toonud, ega küünlavalgel spagette  sööma viinud ja kohe ronib saba alla. Rrrauhh!  Pisut hiljem jõudsime uuesti ringiga nendeni. Kolli tuli kohe joostes meie juurde. Ja mida tegi Koon? Kõige geniaalsemat asja üldse! Jooksis hooga kolli perenaise juurde (isane muidugi kannul), nurus ühe kiire pai… ootas, et perenaine Kollil kaelarihmast kinni võtaks, vaatas siis pilguga, näe, tõin Su koera tagasi, ja jooksis meie juurde 😀 Geniaalne!

§3.Mac on vandenõuteoreetik vms
Täitsa kohutav.. Ma olen alati vaadanud suht napaka näoga kõiki neid, kes usuvad, et maitea… neid lennukitriibuvärke.. või et vähk/hiv jms on meditsiinitööstuse väljamõeldised rahapumpamiseks jnejne. Ma ei lähe loomulikult neile näkku karjuma (või anonüümselt blogisse), et Sa oled idioot. Ma isegi ei mõtle, et on idioot. Mõtlen hoopis, et djah, usu mida tahad, aga vaevalt see tõsi on.
Nüüd on see siis käes. Ma peaaegu, et usun ühte teooriat. Nimelt mõjub liiga palju vaba aega ilmselgelt halvasti ja olen Youtubest (kõige usutavam allikas ever, onju) vaadanud ära umbes 20 tundi filme 9/11st (WTC Kaksiktornide rünnak) ja filme mõlemast vaatenurgast. N.ö. “ametlikke”, kui neid, mis üritavad rääkida, et ametlik jutt on kõik möla. Ja ma pean tõdema, et mõneski osas oli see “teine liik filme” usutavam. Aga ma ei hakka siia neid fakte kribama, mis mind veensid.. muidu ma nagu… levitaks oma usku vms 😀 Vaadake ise, kui tahate. Kuigi jah, ma ei ole päris nii radikaalne, et oleks läbinisti seisukohal, et Bush ja Co kõige taga on ja Osama võltsitud on jms, aga päris palju küsitavusi on nende poolelt ikkagi. Btw, kunagi varem ma rääkisin, et ei saa täpselt aru, et miks need jumperid hüppasid, siis nüüd olen oma vaateid muutnud ja arvan, et oleksin reaalselt üks esimesi hüppajaid olnud… Kõige lihtsam kindla peale minek sealsetest valikutest.

§4.Mac muutis filmimenüüd terrorist jõulusemaks
Vaatasin ära filmi Noel. Mis oli natuke masendav ses suhtes, et seal mängis Paul Walker, kellest mul on niiiii kahju. Aga avastasin, et mulle meeldib näitleja Penelope Cruz väga. 🙂 Njäu. Siis vaatasin depressiivse algusega  [järgneb spoiler] aga rõõmsa lõpuga November Christmas´it ja avastasin, et ma tahan ka endale lumegloobust. Kasvõi imepisikest, kuigi see suurem oleks parem (size matters)… Edasi läks chillimaks, sihuke Hollywoodilikult õnnelik 12 Wishes of Christmas, sest noh.. pildi peal oli ju koer. Seega must watch! Pettumuseks oli koera kahjuks väga vähe näha, aga asi seegi.
Järgmiseks algab kohekohe Alone for Christmas, mis on vist Üksinda Kodus koeraversioon. See võib olla kas tore… või täielik kräpp. Aga kräpid koerafilmid tuleb ka lõpuni vaadata, sest neis on koer. vot.
Ja ootel on veel: 12 Dogs of Christmas; The Dog who saved Christmas Vacation ja viimaks koeravaba, aga endiselt jõulune Unaccompanied Minors.
Ja nu, mittejõuluselt muidugi endiselt Koeralausuja, Grey Anatoomia, Vampiiripäevikud ja Originals. Ahjaa, ja õudukas Punamütsikesest Red Riding Hood ju ka.
Aga jõuluteemal jätkates – vaadake kui tore:

§5. Mac ja mitte-tapmis-unenäod!
Maci tavalised unenäod on teatavasti üks tapmine ja tagaajamine. Oleks eeldanud, et minu eelnevat  filmivalikut arvestades, on mul hulk hirmsaid ideid, millest öösiti und näha. Aga oh ei!

Üksöö nägin unes, kuidas jalutasime FKga (kes on muidu tallinlane) Riiamäest alla ja Hundu sõitis meie kõrvale… ja siis suri tal auto välja… aga peale paari katset sai eluvaimu sisse ja viskas meid kesklinna ära… pikk maa ka ju… ja siis nägin äkki hoopis, kuidas ma elasin mingis aedlinnas ja mu töökoht oli mingi suur talumaja teisel pool metsa ja hommikul tööle minnes kaotasin ma EllieTheElephanti ära.. ja siis läksin tööle, et öelda, et ma täna ei tule, sest otsin koera taga, ja Koon oli juba tööl mind ootamas… aga ta oli hoopis must labrador, mitte kuldne retriiver…
ja siis nägin veel unes, et mul oli poeg, mingi 3-4 aastane põnn.. adopteerisin ta vms, igal juhul oli ta mul süles ja ma ütlesin talle miskit armsat.. a la armas/kallis oled vms ja ta raputas hullult pead selle peale, et “eiii oleeee!” 🙂

Täna nägin unes, et nägin unes, et Ch. oli mu töökaaslane ja jäi külmetusega sinisele lehele… ja siis me käisime ülejäänud kollektiivi ja minu endise klassiga koos kusagil Tallinnast väljas asuvas spordihoones võrkpalli mängimas ja kui tagasi jõusime, jäi teine töökaaslane külmetusega haigeks. Ja siis öeldi talle, et haigusleht saab olla ainult viimasena haigestunul, ehk siis Ch. peab enda oma ära lõpetama ja hopsti terveks saama Siis ärkasin unes üles… läksin “unes ärkvel olles” tööle ja seal oli seesama unenäokolleeg ennast kraadimas ja haigeks jäänud. Rääkisin siis neile ka, et ma nägin seda unes ette. Ja peale tööd kutsuti mind endise klassiga rahvaste palli mängima, Tabasallu. Meie vs paralleelklass Ma istusin kasti tagumises nurgas kuskil ja hoidusin pallide teelt Aga me võitsime esimese poolaja! ja vahetasime siis pooli.. ja siis lampi vaatame, kuidas vastasmeeskonna omad ükshaaval enam ei viitsi mängida ja lihtsalt mängust ära jalutavad… jätsime siis pooleli ja kuulutasime meid võitjaks. Aga mille üle mina rõõmustasin, oli mitte võit vaid et oh, pmst ma nägin seda ka ette.. kui lahe, ma olen selgeltnägija!

Ja siis ma ärkasin üles… ja ei olegi selgeltnägija. vot.

***
Aga seoses päeval voodis vedelemisega on mu unerežiim niiii sassis. Muidu oli nii, et läksin õhtuti 9 või enne 9t magama ja ärkasin hommikuti 6.20 (või vahel 4.45 :D)… nüüd ma võin ju 0.00 voodisse minna, endal hull unekas, aga magama jään ikka poole kahe paiku.. ja ärkan hommikuti vahemikus 10-11.30. Järgmine nädal tagasi tööl saab raske olema. Hah, ja ma magan nüüd juba teist ööd ibukata, jeii 🙂

§6. Su nägu kõlab tuttavalt
(mulle muuseas ei jää ükski nägu ega nimi meelde tavaliselt)
Nagu ma kunagi mainisin, olin andunud vaataja. Ei takistanud ei vallid (teleka puudumine) ega kraav (kohatine interneti puudumine). Ja kuigi Oti kohta oli teada, et ta laulab väga hästi, oli üllatav, et ta ka nii hästi parodeerib. Aga mis mind tõeliselt hämmastas, st kes hämmastas, oli hoopis Koit Toome. Täitsa lõpp, kõik ta esitused olid niiiii head. I was amazed. Lootsin, et tema võidab. Kahtlustasin, et Otil on rohkem fänne. Aga näe, Koit võitiski. Nii khuul 🙂

Vaata kindlasti ka (kui Sa ei ole juba näinud) Koitu David Hasselhoffina (välimus meenutab nii Hasselhoffi kui Hobbiet (Mitchi poeg Rannavalves)); Markus Teeäärena (kellel on nüüd puhkuseasendaja Metsatölli kontsertidele olemas 😀), Tiiu Tulp´ina (sest see on lihtsalt nii tobe, et peab nägema 😀), ja Barry Gibb´ina (Bee Gees´i helehäälne kõri).

§7. Pirtsutav Koon
Ostan mina siis Koonukesele mingit elukallist (ja niiiiiii hea lõhnaga) koeratoitu eksole, mida Temake, va tänamatu, mitte millekski ei pea. Olen juba varem rääkinud, kuidas ta 2 ampsu sööb ja siis ülejäänud krõbinad kujutletava mulla alla matab :D.
Ühel hommikul oli köögipõrandal selline vaade:
photo 2(1)
Ei, ma ei pannud talle seda pildistamiseks nina alla.. vaid krõbin vedeles seal (ju õhtul süües jäänud)… Koon tudus seal rahumeeli kõrval ja kui ärkas, siis jalutas rahumeeli minema. Mitte et ta seda märganud ei oleks, aga ta lihtsalt ei tahtnud. Fain läksime siis lihale üle. Nagu juuresolevalt pildilt näha, sööb Koon nüüdsest kana (ainult varbad veel paistavad 😉):
photo 2
Fain, fain.. järmine pilt täpsustab eelmise pildi saamislugu:
photo 3
Aga see oli muide tõsi, et Koon liha pugib. Ükspäev panin talle pool kilo isuäratavaid kanasüdameid ette ja kuigi mul oli kanadest kahju ka, tundusid need ikkagi nii isuäratavad, et olin koera peale täitsa kade.

§8. Muu lambimöla, mis mainimata jäi:
Kas te teadsite, et haiglatoit on hea! Täielik areng, vähemalt ITKs. Ma ei saanud seal ühtegi halba toitu. Aga isegi hea söök ei hoidnud mind seal hetkegi kauem, kui hädavajalik, sest kodus ootas ju Kuldne Koon. Ja üks inimene paraneb oma koera juures tuhat korda paremini kui ükskõik kui hea toidu peal haiglas. Onju?!
Mul on nüüd kael/pea viltu. Loodetavasti ajutine nähe, aga kui keegi tunneb vastupandamatut soovi mind Pisat vaatama lennutada, siis ma ei vaidle. Kui tihti ikka on võimalus näha (enda jaoks) sirgelt seisvat Pisa Torni. Onju?!
Avastasin chattides, et mulle meeldivad need chatid, kus ei tule selle MSNi sümboli järgi kohe kui (Y) trükid automaatselt seda Thumbs-up emotikoni… Sest (Y) trükkides teavad enamik inimesi, et see tähendab pöial üles.. aga see näeb välja nagu jänkunina ja on palju armsam, kui päris pöial:

Ja last, but not least. Oh, kui üle mõistuse ARMAS üks Loomake ikka olla võib. Ja kui ma istun põrandale, kobib ta magamast püsti ja poeb mulle häääästi lähedale sülle/kaissu ja toetab pea nohisedes minule. Siis ma sulan iga kord natuke ära. vot.
photo 4(1)

tehnikajutud ja koonujutud.. nagu ikka.. aa, muusikast ka!

Kuna mu koduse netipulga kuumaht (30GB) on juba jälle täis.. ja 2euroraha eest tellis T. sinna vahepeal 2GB juurde… ja see 2 on ka juba otsas.. ja mu nett seega si-ga-aeglane olema, siis kiirustasin Ch.-d reedel, et ta mulle 3 suurt faili kiirelt Dropboxi paneks, siis saan pulgale võtta ja koju viia..sest kodunetiga jääkski neid tirima.

Mõeldud tehtud.. kuni sinnani, kus neid mälupulgale kopeerima hakkasin. Sest Kiku antud ER-i pulk oli vahepeal märkamatult ära surnud (minu tehnikakarma juures, pole ime)… tavaliselt on mul veel kotis teine pulgake ja rahakotis kolmas… nüüd polnud muidugi ühtegi! Neljandat ma ei mäleta ise ka, kus ta olema peaks, aga seda ka ei olnud. Ärr. No fain, ootan esmaspäevani. Brr.

Õhtul peale tööd läksin siis MJ asjus esindusse. Sain töökaaslase nõusse minuga sinna jalutama ja väljas Koonu sügama, kuni kiirelt ära käin.. sest, noh, mittejuhtkoerad pole tolereeritud eriti ja üksi välja ei jätaks Koonu neverever (oleks lihtsalt koju viinud ja siis ise tagasi tulnud). Eniveis, esinduses arvasin, et vastus on üks kolmest:
a) Teeme/tegime Teie MJ korda, remont maksab 800€.. tahate?
b) Kahjuks ei õnnestunud korda teha…
c) Palun, siin tema on. Nüüd on korras.

Oli hoopis variant d, mida ma ette näha ei osanud. Ma ei saanudki MJ-d tagasi. Sain lihtsalt uue asemele, sest eelmist ei hakatudki parandama. Mul vajus lõug läbi keskuse kolme korruse toiduosakonnani välja vist. Täiesti uus. Dziiz. Muidu täpselt samasugune, ainult ilma selle kaitsekileta, mille ise paigaldada olin lasknud (oli hoopis see uue-asja-kile, aga selle võtsin ära).
Armusin uuesti sada korda ära, kui telefonile selgeks tegin, et ou, see olen mina. Siis tiris iCloudist numbrid alla ja taastas iTunesist varasemad äppid jms… Ja kui piltide osas rõõmustasin alguses, et huh.. kopisin eelmine nädal viimased pildid ära, seega ainult nädalavahetuse omad läksid kaduma, sest neid pole kuhugi kopeerinud-laadinud… siis eile õhtul ringi tuhlates nägin, et ou.. nädalavahetuse (ja varasemad) pildid on ka kõik alles. Amazing!

Uue tupsu nimeks sai muuseas MJ vol 2.. hellitavalt MJ :D… sest ma ei õpi oma vigadest 😛

Kuna asi, mida MJ ei restornud automaatselt oli see, et ta oli ikka iOS6 peal, siis tahtsin talle iOS7t tõmmata… aga jah, kodune nett… teate ise. Noh, jah, mis seal ikka. Tellisin lisamahu, et saan Dropboxi failid ka kätte ühtlasi.
Aga nett kiiremaks ei läinud. Ühendasin pulga lahti ja tagasi. tegin restardi arvutile. Njetu. Naada. Ühendasin pulga lahti ja hoidisin pulga SIMi väljas.. tegin restardi. Njetu. Naada.
Mõtlesin, et äkki saatis sõnumi valesti. Proovisin uuesti. Ei lubanud enam, ütles, et enne ei tohi, kui vana lisamaht pole täis kulutatud.  Selle tigupostikiirusega neti 2GBd ei kuluta ma täis enne kaheksat aastat. Võrdluseks, proovisin dropboxi faile kätte saada. Norm kiirusega tuleks 5-10min…(kolm faili tulevad 15-20mintsaga) nüüd näitas ainuüksi ühe faili puhul, et wupdiduu, 9 tundi ja juba päral 😀 Not gonna happen. Jurasin veel mõnda aega ja siis käisin hoopis põrandal Koonupesas peesitamas ja sügamas… lugesin raamatu lõpuni ja kobisin magama.. et äkki netikiirus seekord lihtsalt taastub väikse viitega..ja on hommikuks tagasi. Kottigi 😀

Laupäevahommikul oli asfalt kuiv ja käisime EllieTheElephantiga pikal jalutuskäigul: park 1, park 2, uuesti park 1, park 3 ja staadion… (ükskord varem tutvusime väikse karvakera Jossuga.. seekord tutvusime teise väikse karvakera Joosuga. Populaarne nimevorm 😀) Tagasi kodo proovisin netti. Mnjah. Youtube näiteks pärast poolt minutit laadimist mängis juba maha esimesed 4 sekundit videost! Ja asus siis järgmist nelisekundit laadima. Fain. Helistasin teenusepakkujale. Veits imelik oli, et õu, aitäh uue telefoni eest, aga nüüd paluks seda netti ka, mille eest ma eile maksin… et uude telefoni vana telefoni sisu ka saada… aga mis seal ikka, helistasin.
Laupäeva hommikul olin ooteliinil kümme minutit. Vähemalt oli hea muusika. Telefon oli kõlaril ja tegin endale musa-taustal kohvi ja võikud valmis. Noormees oli viisakas. Juhendas mida teha ja lubas sealtpoolt ka restardi teha. Tore.
Mis ei olnud tore, oli see, et netikiirus ei taastunud ikkagi. Fain! Olgu siis omaette. Jätsin Koonu koju tuduma (sest ilm väljas oli vahepeal kardinaalselt muutunud ja taevast kallas nagu Indias mussoonvihmade aegu) ja läksin mujale internetti. Ühtlasi sain ka oma failid lõpuks Dropboxist tervele pulgale. Aga MJ on nüüd nagu uus.. või noh, on uus ja on nagu vana.. tegelikult. Ahjaa, õppisin alles nüüd ära, kuidas iTunesi kaudu pilte telefoni saada ja sikutasin sinna terve posu… Nüüd on igal tihedamal (ja mõnel mittetihedamal) helistajal oma larhv ees, kui kõne tuleb/läheb…  Tasutaks läks üks Rooma-piltidest.. Hispaania trepid. Oh, good old times.
photo 2

Et ma ülejäänud nädalavahetuse ikka suhteliselt netivabalt veetsin, siis koonu-kudrutamise ja asjalik olemise vahel vaatasin filme (Leedi ja Lontu, Kärbeste Jumal… ja sarjad: Vampiiripäevikud, Originals, Grey anatoomia) ja sorteerisin pilte ja faile nii kõvakettalt kui arvutist.. mille tulemus on see, et mul on arvutis 76 giga vaba ruumi (varasema viie vms asemel).. ja Välisel kõvakettal on 6 giga vaba ruumi.. varasema 20 asemel, nii et üsna edumeelne oli kettalt nii palju träni ära visata, et 70giga asemele laduda ja ainult 15 giga ruumi rohkem ära võtta varasemast. Onju!
Ühtlasi sorteerisin ka ketta muusikakausta ja võtsin sealt mingeid kiviaegseid laule, mida ammu kuulanud polnud… Ja siis võtsin arvutist hetke lemmiklugusid ka juurde.. ja nüüd ootavad mul MJs 264 lugulaulu kuulamist. Teiste seas:
vanad head:
Africa ; All for love ; Civil war; Dancing queen; I don´t wanna miss a thing; Sacrifice; Sailing; Cose della vita; With or without you; We are the world; Will you be there.
retropalad:
On küll hilja; Goodbye my lover ; I believe I can fly; I can´t help myself; Gianna; Helesinine vagun; Dear penis song; If tomorrow never comes; Muinasjutu mets; Torm; 4B.
jõulused:
All I want for christmas is you ; Head uut aastat; So this is christmas; Õige tasa; Polar Express; Just believe; Winter wonderland; Nüüd taas sajab lund.
kunagised lemparid:
Don´t cry daddy; Iris; One of us; Last train home; Liquid; Life is a highway; The story; Skin; War is not over; Öölaps; Free; Vivo per lei; Waka Waka; Wife and kids; Andatte tutti affanculo; Advertising space; Stupida; November Rain
uuema aja lemparid:
Down; The Driveway; Holding on and letting go; Family tree; Temptation; A thousand years; Between; What could have been love; 7 things; Candyshop
Ja Eesti oma:
Ei suuda; Üks teiseta; Kas tead; Tassike teed; Kassike ja Madu; Koit; Möödakarvapai; Pipi laul; Raudteejaam; Salaja; Mis maa see on; Käime katuseid mööda; Vaid igatsus teeb nii; Aega parajaks teen; 15. november; Unistustemaa; Inetu; Tänapäeva muinaslugu; Tulbid ja bonsai; Valgusfoorid; Rahu; Vana vaksal.

Nagu tähele panite, siis GNRi November Rain on hoopis David Garreti viiulipalana… siin note for myself, et kuula Davidilt Seda ja Seda ka. Ka kõik teised pole originaalesitaja lood.. valisin *võimalusel* selle esitaja, kes mul telefonis olevas versioonis on. Kuna mul endal hetkel kõlareid ei ole, et kontrollida, siis võib juhtuda, et mõni link on närune.. otsige siis ise parema kvaliteediga, kui viitsite 🙂 Samuti on mul tegelikut Hannahi laulude ballaadversioonid, aga võib juhtuda, et siia sattus tümmim värk.
PS. Ärge nüüd minust selle muusikavaliku põhjal halvemat mõtlema hakake 😀 Mõni on hetkel ka minu jaoks küsitava väärtusega, aga mingil perioodil (osa ilmselgelt tiinekana 😀) on see laul minuni jõudnud ja mulle tähtis. vot. 🙂

***

Pühapäeval oli juba parem ilm. Päikest polnud ja tuult oli rohkem kui vaja, aga vihma vähemalt ei sadanud ja õhk oli soe. Seadsime Koonuga siis sammud kesklinna, et koos kahe juhtkoeraga Raadi parki jalutama-jooksma minna. Teel kesklinna kohtusime esmalt noorhärra Maximusega (kuldne retriiver), kellega oli ka tore :)… Juhtkoonudega oli ka kena. Valisime Raadil hea koha, teest kaugel.. ja järvele ka mite väga lähedal. Aga see pisiasi ei takistanud loomulikult EllieTheElephanti sukeldumas käimast. Tõeline veekoer. Läksime siis koju tagasi. Kokku kõndisime u. 9,5kilomeetrit pluss vahepealsed jooksu-mängupausid (ajaliselt olime väljas kokku 4 tundi)… Õhtul Koon igaljuhul magas süüüügavat und. Tatsamine pluss veeprotseduurid. Mõistetav.photo 1

Täna on Koonuke kodus, sest ma tööasjus paariks tunniks linnast välja. Kui T. koju jõudis oli Koon igaljuhul vääääga õnnelik olnud.. Nüüd tassivat lendavat taldrikut talle vihjeks.
Oeh, tahaks ka juba koju :D. Jah.

Ahjaa, netikiirus taastus pühapäeva õhtul! Nägime “Su nägu kõlab tuttavalt” vähemalt ära 🙂

Rong, mis väljus 6:55… ♪♫

❣ Nii, kuna mitte ükski hing ei ole tegelikult kurtnud, et liiga palju koerajuttu on… ja et mul on vähemalt 3 uut.. ja vähemalt 3 vana jälgijat, kes jälgivad suure huviga justnimelt koerajutte… ja kuna ma muust niikuinii rääkida ei oska, siis enam ma ei vabanda, et sry.. järjekordne… vaid nüüd ongi see siin pooleldi koonublogi. vot!
Aga, mitte et midagi sellest muutuks, siis niisama huvist, vastake palun postituse lõpus poll´is olevale küsimusele ka 🙂

 ツ Koonul läheb hästi! Minul läheb hästi! Meil Koonuga läheb hästi! (välja arvatud need üksikud hetked, kus ta ennast kusagil püherdada soovib)… Kui ma oleks Kass, siis kirjeldaks meid see mõneaastatagune vene mammide eurolaul.. seal oli fraas, et “Koer on rõõmus, kass on rõõmus!” 🙂

❦ Eile mõtlesin selle söögi-teema üle, ja meenus et Ch. Roosi keeldus ka krõbinaid söömast, aga kui ta keefirit peale pani, siis muhverdab küll. Küsisin loa (sain loa) ja testisin õhtul ka.
Voila! Kauss oli tühi! Aitäh Ch. ja Roosi!
Niitoreniitoreniitore! (Ma pakun, et nt Dzeik võiks olla sama rõõmus, kui Ja$ supitaldriku tühjaks sööks vms)
Loodan, et see jääb maitsema, sest kui lihtsalt üle-jäänud krõbinad sai kotti tagasi valada, siis keefiriga toitu vist ei vala :P… nii et ainus lahendus on kauss põhjani ära süüa :).

♀ Eile koju kõndides mõtlesin, et veider… olen elanud (muig, lausa viimased 2 nädalat või nii tervelt 😀) arvamises, et EllieTheElephantile ei meeldi kassid. Ja et talle meeldivad linnud.
See, et kassid ei meeldi, väljendub selles, et ta ajab neid taga.
See, et linnud meeldivad, väljendub selles, et ta ajab neid taga.Loogiline. Naiste loogika vms...ja emaste koerte loogika ka.

✄ Aa, mitte-koera-teemal, unustasin eilses Rakvere-postituses rääkida, et ma leidsin endale uue juuksuri. Liisu meisterdas mulle terve nädalavahetuse erinevaid sabasid-patse-tutte jms vidinaid pähe. Sealjuures nii mõnigi kord väga ilusaid! Kuigi teda häiris pisut, et mu “juuksed on nii suured” :D.. ühtlasi mainis ta ka ära, et ma olen paks. Väga aus kuueaastane, ma ütlen! Ja osav pealekauba. Aga see on vist päritav, Dzeik oskab ka igasugu imeasju juustest valmis voolida. Aga üldiselt võiks ma hakata Dzeik´i laste isiklikuks karjäärinõustajaks. Osalt “tänu” sellele, et ma Ja$i tema visiitidel ainult praeleivaga toitsin, õppis ta kiirelt ise süüa tegema ja õpib nüüd kokaks. Tänu sellele, et ma nädalavahetusel pooled oma juuksekarvad Dzeigi diivanile jätsin, saab ilmselt siis pesamunast juuksur.  Saatke teisedki oma lapsed mulle visiidile, avastan kõigi varjatud anded!*
(*mõistliku teenustasu eest… hinnad algavad 3000st eurost. Hinnale lisanduvad käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks, kaugekõnemaks, luksuskaubamaks ja minutihind.)

✰ Ja kui ma juba eilsele postitusele lisama hakkasin, siis lisan koonuteemat ka. Mainisin küll, kuidas EllieTheElephant Dzännu kodus ülbas, hiire pihta pani ja pesa hõivas… aga kui üleeile Dzännu meil külas käis, tegi ta kõik tagasi.. tassis Koonu mänguasjakasti tühjaks laiali ja lebotas pesas :P. Kaks kiusukotti :D… aga tegelikult saavad ilusti-toredasti läbi 🙂
Ja see helesinine hiir, mida ta Dzännult pätsas… nüüd on Koonul samasugune, aga punane:

This slideshow requires JavaScript.

Eile sain Mallu blogist teada, et Eesti otsib jälle supermodelli. Vaatasime siis ka õhtul kaks osa ära.  Ou mai dier gad…

ღ Hommikul Narva mäest üles tatsates mõtlesin korraks, et oh, kui hea, et ma ikka Itaalia Alpides ei ela…
Siis mõtlesin Itaaliale… ja olin natuke ikka kurb ka, et ma seal ei ela…
Ja siis mõtlesin Tartule ja olin jälle rõõmus 🙂
Vot tak. Küsimusi on?

Pikk postitus enne pikka nädalalõppu

Ilusat suve algust. Juba pool tunnikest olemas teine (8.03 algas). Tunnete? Mina küll ei tunne, tööl on veidralt jahe täna (25´ainult :/)

Kuna Mac on nüüd 3 päeva Virumaad väisamas siis tuleb enne kohustuslikult üks megapostitus kribada, onju. Hunnik lambimõtteid ja siis lugu sellest, kuidas ma täna öösel USAs käisin.

Vihmahääl tuli eile Tartusse. Torekas 🙂 Käisime õhtul jalutamas ja kuna ta nälga suremas oli (sest ta polnud juba ligi 3 tundi söönud), siis viisin ta loomulikult oma lemmik-kohta: Creppi. Kes-iganes kunagi külla tuleb, viin alati sinna sööma. Kindla peale minek, võimatu on pettuda :P. Koju läksime ringiga. Mis oli veits viga arvestades seda, et olin eile pool päeva kingadega (mitte nende uute sepaturu omadega), mis tegid mu kandadega üks-null. Täna on küll mugavad jalatsid, aga kuna kand on ribadeks, siis on liikudes isu ratastool laenutada. Oh-ma-vaene-väikseke.

Mu kingad olid, nagu ikka, madalad. Käisin ühte lõpetamist pildistamas (ja 98% piltidest, isegi õues tehtuist tulid täielik kräpp.. udused ja.. :()… aga lõpetajate kingi vaadates oli küll hirmus, kuidas nad “seal üleval” püsti püsivad, nende teletornide otsas, mida kontsadeks kutsutakse :D. Respect, et keegi isegi katset kukkuda ei teinud :D… aga mis veel silma jäi oli, et “meie ajal” oli mingi teema, et lahtiste õlgadega kleit oli miskipärast ebasobiv.. et pooljakk vms tuli juurde vaadata. Nüüd on enamik lõpetajaid lahtised. Kui poiss-lõpetajad välja arvata :P… vahepeal on vist reeglid muutunud. Eks ma olen vana ka juba.
Aga veel kingadest.. Kikuriinu blogist lugesin täna, et osa lõpetajaid on ikka oma tornkingadega hädas ka, ja käivad linnavahel paljajalu. Peab tõdema, et eile koju minnes kaalusin viimasel sirgel ise ka seda varianti. Inimestest/pealtnägijaist oli suht savi, aga loobusin, sest ei tahtnud kellegi ila..või kildude vms otsa astuda.

Ja kui juba jutt blogidele läks… eile sattusin Pärdikute Päevaraamatus lingile, kuidas Duolingo aitas abieluettepanekut teha.. ma polndud varem Duolingost kuulnudki, kuigi olen juba ammuammu otsinud mõistliku lehte ja/või äppi, millega uuesti itaaliakeelega tutvuma hakata. Varem proovitud on umbes sellised, et 3 lessonit tasuta ja edasi maksa… Duolingo tundub esmapilgul päris lootustandev. Sikutasin äppi ka 😛

Ja endiselt, kui ma juba blogisest rääkisin, siis olen varem ka kirunud, et palju toredam on lugeda wordpressi omi. Näiteks kommeneerimisel: WPs saan soovi korral järgnevaid kommentaare Follow´da, kui kusagile ise kriban.. Blogspotis vist ei saa.. ja ta Blogspot ei jäta mind meelde ja ma pean iga kord mingi kammajjaa läbima, et oma nimi sinna saada… ja need spämmivastased kastikesed, et kirjuta, mis pildil on, on enamasti nii loetamatud, nagu minu käekiri ja siis pean seda viis korda refreshima. Diskrimineerimine pealegi, kellel nägemisega kehvasti, siis ei saagi kommenteerida.
(aga minu enda käekirjast rääkides… et mul tänane mölamaffiapostitus meeles oleks, siis kribasin märksõnad paberile ette… ja üks neist on: Jaga treksans ? Javja tseksan? Java heksam? Jooga tseksun? Absoluutselt ei loe välja :D.. see jääb mind nüüd küll painama. brr.

Mul oli eile täielik reede tunne.. Ja täna on täielik neljapäeva tunne. Ajas ja kohas ei orienteeru ühesõnaga 😀

Sain üleeile HannahMontana viimase osa ka vaadatud. djah, Miley oli noorena sihuke armas… ja nüüd… Laulud on sama tundmatuseni muutunud, kui pilt.
Aga palun: noor vs praegune Miilei Küürus (nagu ekraaniluger tema nime loeb :P):
Miley_noor miley

Nüüd ma olen nii väss trükkimisest, et ei viitsi oma USA-unest pajatadagi. Igaljuhul nägin öösel unes, et me käisime USA-reisil, ja Ch. ja Tam ja Ja$ ja VäikeFränky&Dzännu olid ka seal… Ja ookeanis ujusid hülged ja teises kohas oli vesi 52 kraadi soe ja lauamängud olid poes teistsugused ja üldse oli tore. Aga siis sundis äratus ming umbes kakssada tundi liiga vara ärkama ja rikkus kõik ära. Böö.

mää-mää

Miks Mac enamasti kotiga käib? Sest näiteks eile lõunal poodi minnes mõtles Mac, et ähh.. ei hakka kotti võtma. Ostan ainult pitsakarbi, selle saab käes toodud. * muig *..
Poes: Damdidumdidumm… oi, õige, kiletaskuid oleks uusi vaja.. võtan need ka, jajah… ja nüüd pitsa! * võtab külmast pitsa * mmmm… kõik kalakonservid on miinus kakskümmend protsenti… mmmm… Ei! Või noh, ainult siis kui sprotid õlis ka olemas on. Ongiii! Ei!! Või noh, ainult siis kui see ilma konserviavajata avatav karp on. Ongiii! Tahantahantahan! Oo, pasteet.. nämm… Šampinjonidega??? Shut up and take my money! Ahjaa, saia oleks ka vaja.. võtan kohe suure… jajah. * laob kraami lindile, hakkab maksma * aaah, kilekotti palun kaaa!
Yeah, thats me. Thats sooooo me.

Kas te teate, kui raske on magama jääda kui olete külili-magaja.. ja parem kõrvalest on valus ja vasak külg on valus.. (maeiteamiks.. magamisest vist).
Ei ole kerge. ei ole. Ei ole elu. ei ole.

Panin eile põnnila kokku. Sucsess. Vist ei alusta täna uuega, sest homme-ülehomme on mul koerakoonlane külas (YAY!) ja siis võib juhtuda sama, mis eile tagaplaanil oleva Vilniuse pildiga juhtus.. Mac üritas seda liigutada..

pzl_katki
Aga remontisin uuesti Vilniuse ära ka 🙂

Kõrvale vaatasin Vampse. Esimese (ja teise) hooaja soundtrack on ikka niiiii hea… nurr.
https://www.youtube.com/watch?v=ojbVL7qt3o0

Ja Ch. rõõmustas mind infoga “The Originals´ist”…  et 4. hooaja 20. osa oli pilootosa sügisel välja tulevale eraldi sarjale “The Originals”, mis räägib vist Klausi ja co tegemistest New Orleansis. Naisss.

Tegelikult pole mul täna midagi öelda. Päike paistab. Enjoy!

Hea tuju (Loe: okou)

Mul on täna hommikul ilma mingi põhjuseta hea tuju. See võib tähendada ainult ühte: päev lõppeb kohutavalt…

no neh, vähemalt on mul siis millest blogida, eksole…
(või siis mitte… homme koolitun ja kui uuesti arvutis, siis on minu kuldkalamälul ammu meelest läinud kõik)

Mu blogisse ei jõuta enam absoluutselt kuskilt otsingusõnade kaudu 😦 Igav.
See oli üks lõbusamaid blogi-statistika-vaatamise osi, kui lugesid, kuidas keegi on guugeldanud näiteks:
-suurte silmadega ahviline
– ajuvabad laused
liimi nuusutamine
durex play o
– miks kirjutas muhv endale ise kirju
– naissoost päkapikud

Ja muidugi on kõigi aegade populaarseim olnud: mis kahjustab katalüüsmuundurit

Teine põnev osa on siis muidugi mööda oma blogi tuuseldada, et järele jõuda, miks/kuidas SELLISE otsinguga siia sattuda on võimalik? Mis mul arus on, et sellest bloginud olen?

Praegu otsisin blogist vanu otsinugsõnu ja jõudsin infoni, et mu teksad on number 36. Kuldaväärt info! Ma olen alati juurelnud, et mis see olla võiks… Kui ma rikkaks saan, siis lähen ostan endale ühed kolmekümnekuued, vot!

Djah, tänane postitus tuli mõttetu. Saan sellest ise ka aru.

Ps. Tegin eile suppi (loe, soojendasin purgisuppi :D)… aga minu puhul on see juba wow tulemus. Tänud Chrizzule kulbi eest, tuli kasuks 😎

:)

eile käisime peale kaitsmist Kompotis … Šokolaadi-hallitusjuustukook (soooja, vedela šoksiga) oli niiii ülemõistuse hea, et isegi minul, kes ma magusasõber ei ole,  viis keele alla ära (hea et enne kaitsmist ei käinud :P)!

Aga pearoa valisin lasteeinete sektsioonist… lauale toodi selline Pipi-roog:

rulluisu-remondi-ilm

Mac käis koos KVäikeFränkyga laupäeva hilisõhtul rulluisutamas. Õigemini VäikeFränky uisutas ja mina sörkisin/kiirkõndisin kaasa… ja Džännu otsis samal ajal jooksu pealt maast toitu veel edukamalt kui notsud trühvleid (naughty-naughty)… 2,2 kilumeetrit läbisime vapralt. Siis tuli uni peale (sest õhtu oli päriselt ka hiline :)… aga vääääga mõnus tuulevaikne).

Eile oli ka mõnus ilm. Mõtlesin pealelõunal, et lähen siis teen ka ühe uisutiiru. Kevad ja muusika klappides ja mina ja.. elu on lill 🙂 Vantsisin pingini, toppisin uisud jalga. Hakkasin teele astuma, kui tundus, et pisut lõdvalt veel. Istusin tagasi, pingutasin veits klambreid…
Ja (tunnetamata oma metsikut karu-jõudu), murdsin kinnitusklambri plastmassi ilusti-kenasti pooleks. Tubli tüdruk. Uisud kaenlasse ja sama targalt tuppa tagasi. Prfff-porr-niuts-näuu…

Niisiis… kas suvalistes spordipoodides (nt Viru Keskuse Rademar.. või sadama Rimi Sportland ntx?või see Solarises all asuv spordipood) vahetatakse Salomoni rullikatel neid klambrijubinaid, mis seal uisu küljes on:

Ja mitu raha sihuke asi maksta võiks? Vähemalt, ilmselt odavam, kui uus paar eksole 🙂

Aga.. hea uudis on see, et Sõber lumi tuli raskel ajal toeks ja peletas meelitava uisuilma ära seniks kuni uisud korda saan. Mida rutem see juhtub, seda rutem saate kevade. Igasugune abi on teretulnud 😀

***

Ja siis ma lihtsalt pean veel mainima, et nägin täna C.-d ja Roosit. Ninnunännununnu..maivõi 😀

Pildipostile üks liikuva-pildi postitus kah otsa!

Mac näitas endale eile, kuidas ei kirjutata lõputööd.

See käib nii:

Pane telekast mõni film mängima.

Võta arvuti kätte.

Vaata filmi ja lahenda arvutist Griddlers´eid.

Tulemus:
Oled griddlersiga edumeelne olnud:

Lõputööd pole arvutis avatudki.
(ata-ata!)

… Aga filmi-alal oled see-eest targem 😀

Hommikul vaatasin “Letters to God
Muusika meeldis, kurb oli ka. Mina ühsõnaga tahul, aga pakun, et kõigile ei meeldiks. Ise teate.

Lõunal Netrami sünnipäevapäeval mängisin TV-sarja teemalist lauamängu “Vampire Diaries“, mille Ch. USAmaalt kingiks tõi. Niitoreniitore. Aitäh 🙂
Mäng oli alguses tore, sest ma võitsin. Aga siis läks Netram ülbeks kätte ära ja julges teise mängu ise võita. See ei olnud eriti ilus temast, aga kuna pole ilus ka sünnipäevalapse kallal vägivallatseda, siis ma hoidsin end tagasi viisakalt. Üldiselt olen mänguga rahul. Mõnus ajaviitekas, mis ei sunni hullu mõttetööd, aga samas toimub midagi ja põnev on ka.. ei ole “midagi ei juhtu” mäng 🙂
(PS. Kui amazoni vaatasin, siis leidsin, et USAmaal on veel niipalju mänge, millest ma kuulnudki ei ole. Tahan seda ja seda ja seda ja seda ja seda ka …. ja siis veel seda ja seda ja seda ja seda ja muidugi seda . Ja lisaks veel seda ja seda ning seda ja seda ja seda pluss seda. Noh ja ära ei ütleks ka sellest, sellest, sellest, sellest või sellest… ega ka sellest, sellest ja sellest. Või hoopis sellest, sellest, sellest , sellest või sellest.)
See valik jäi silma vaadates läbi esimesed 120 mängu… kokku on neid seal üle 30000. Well, good luck with that.
Aga sarjast “Vampire Diaries” ei tea ma suurt midagi, peale fakti, et Ch. sellesse sama kiindunud on kui ma Gilmore Tüdrukutesse või Grey anatoomiasse… seega olen endale lubanud, et ma isegi ei piilu seda enne, kui lõputöö ühelpool. Õige mulle veel üht sõltuvust vaja. [edit: aasta aega hiljem, kevadel 2013 olin ma selle sarja neli hooaega KOLM korda läbi vaadanud!]

Õhtupoole vaatasin “If Only´t” Õnneks nägin seda viimati nii ammu, et ei mäletanud eriti midagi ette. Peale fakti, et kurb on. Ei pidanud pettuma, oligi kurb :D.

(Vahemärkus: nüüdseks tundun endale väga depressiivsena järsku, kui päev otsa nutufilme vahin… lauamängus pähe saades vägivallatseda tahan, ja vampiirimänge mängin 😀)

Ja õhtul tuli telkust “Da Vinci kood”. Kuigi kunagi paljupalju kiidetud, peab tõdema, et ma polnud senini seda vaatama jõudnud. Polnud eriti keskendunud ka. Ootasin mingit vanaaegset segase sisuga asja. Natuke ajasin vist “Kristuse kannatustega” (mida ma ka näinud ple) ka oma peas filmid omavahel sassi jne.  Üllatuseks oli täitsa tänapäevane põnevik hoopis. Kohati põnev. Kohati segane/üllatuslik (lõpuks muutis veits kahtlustavaks juba kõikide tegelaste osas… ootasin kõigist reetmist 😀). Kohati tarkusiteri jagav (ma ei tea kui palju juttu sealt tõele vastas, aga päris põnevaid fakte oli). ja üldiselt päris vaadatav. Lõppes küll kolehilja (kesköö on minu jaoks juba kuus tundi üle uneaja 😀) nii et hommikul oli tunne, et unemati on liiva asemel mind superliimiga loopinud ja olen voodi külge kinni jäänud. Niiiiraske oli tõusta, isegi viienda äratuse peale.

Aga täna istutan end ka teleka ette… sealt järjest kohe “Eesti Tippmodell” ; “”Mentalist” ja “Meedium“.
Naiss.

Ps. Mac köhib kopsutükke ja valutab kurku. Macil on omme kolm infotundi. Mac ei hüppa rõõmust lakke.