Tähenärija Mac aka peatumine, mis ei olegi tegelikult peatumine

Mac luges eile enne magamajäämist Liiklusseadust. Seadused on alati üks mõistlik lektüür unejutuks…niidab kohe ja puhkad kenasti välja (suisa nii kenasti, et olen täna ärkvel alates 4.45-st, kui Dzeigi härra mind üles laulis*).

Lugesin ja sain targaks. Teate, et autol peab olema vähemalt neli ratast? Aga, et buss on ka tegelikult auto?

Nüüd siis teate.

Tegin endale selgeks, mis vahe on halval nähtavusel (loe: ilm on s*tt), piiratud nähtavusel (keegi, miski passib tee peal/kurvis ees ja varjab vaadet) ja pimedal ajal (mis, üsna loogiliselt tähistab pimedat aega ööpäevas…). Ühtlasi on ka absoluutselt igale autojuhile ülivajalik teadmine, mõistest “Pime isik” :
55) pime isik on isik, kelle paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kelle vaateväli on kitsam kui 20 kraadi;
Sest juhina ei piisa sellest, et too valge kepi või juhtkoeraga ringi lippab… astud välja ja küsid nägemisteravuse kohta ja siis saad veenduda, et kas peaksid ta vales kohas üle tee laskma, või ei peaks.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin hoopis tähte närida.

29) liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);
52) peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;

Märk “Peatu ja anna teed” – kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees…

PeatuJaAnnaTeed

***

Ehk siis nagu te aru saite, on liiklusmärk liikluskorraldusvahend. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liikluskorraldusvahendi nõudel. Aga antud liikluskorraldusvahendi nimi on Peatu ja anna teed” ja see kohustab peatuma.

Lihtne ja loogiline. Kõik puha selge.

***

Btw, tegelikult ongi Liikluseeskiri lihtne ja loogiline.. aga silma jäi ikkagi 🙂

 

* enne, kui Dzeigile kurtma minna, et vat, millega tema Härra varahommikuti tegeleb, siis:
a) Dzeik on teadlik, et…
b) …et tegelikult on laul lihtsalt mobiilis äratusehelinaks 🙂

Mul on külm

(Järgnevast postitusest võib saada vingumürgituse!)
Olen bussis. Ja mul on külm. Ja buss söidab niiiiii kaua. Ja mul on külm. Ja mul on juba ammu süda paha. Ja mul on külm. Ja teeaugud-teeremondid ja paljupalju kurve ei tee mu südant heaks. Ja mul on külm. Ja buss teeb mingeid tiire asulatesse nii et ma olen juba kolmel korral näinud ühtesid samu ristmikke kaks korda. Ja mul on külm. Ja buss sõidab läbi nelja maakonna nii kaua. Ja mul on külm. Ja vaade aknast on enamasti metsale/võsale. Ja mul on külm. Ja väljas hakkas vihma sadama (päike ei soojenda mind). Ja mul on külm. Ja mu muusika sai telefonist otsa. Ja mul on külm. Ja ma aevastan. Ja mul on külm. Ja kitsas on. Ja mul on külm. Ja telefoniga on nii paha trükkida. Ja mul on külm. Ja mul on kõik kohad valusad. Ja mul on külm. Ja mul on nii suur uni. Ja mul on külm. Ja mul on külm, aga KÕIK mu riided peale seljasoleva võrdlemisi lühikese outfiti, asuvad bussi all pagasi hulgas. JA MUL ON KÜLM!

Aaaaga on the bright side – ma tulin Ööjooksult 🙂 (Seal oli ka natuke külm!)
Lihased on piimhappest pungil :P.. asjade tassimisest, mitte jooksmisest. Loomulikult.
Käisime Dzeikiga seal pimekohvikut mängimas 😀 Ehk siis olime joogipunktiks, keset pimedust… ja et jooksjad meid veidigi näeks, suunati meile autotuled näkku… Mis tähendas joogijagamist stiilis:
* kõik kuulatavad*
*eemalt kostuvad edusammud*
*esimene sammude kuulja*: Tuleeeeb!
*kõik sirutavad topsid käe otsas pimedusse välja*
*kui tunned, et keegi vist haaras topsist, lase see lahti*
Iiiiiiizibiiizi… torditükkide jagamine kottpimeduses näiteks oli Hiiumaal keerulisem. 🙂

Aga mulle meeldis väga, et ÖöJooks seekord laupäeval oli 🙂 siis said kaugeltkandimehed (loe: mina) ka minna. Jippiii! Sest torekas oli. Taaskord. Sügisjooks tuleb ka torekas. Taaskord 🙂

PS. Ühtlasi resideerusin mõne päeva ka Empzi auväärsel sünnipäevapäeval. Kinkisime pesakonnaga talle õmblusmasina (nüüd mind hakkab see Eva-Lotta laul õmblusmasinast Blomkvisti raamatust kummitama raudselt…)… Ja mulle tundub, et uued õmblusmasinad on niiiii ägedad, et ISEGI MINA oskaks sellega midagi teha! So much faster than käsitsi!

 

puslepostitus

Mac on kokku pannud ka 3000 tükiga pusle… millele kulus vist umbes sama kaua aega, kui praegusele – 850 tükiga puslele 😀

Tuleb välja, et mustvalgetes, st tegelikult lausa ainult hallides toonides pilt ei olegi kõige kergem.  Kui nüüd hästi meenutada, siis juba algus oli raske… Kui raamid ja lihtsamad kohad kokku said, lendas kohaleDzeik koos SiiluSaaluga ja käitusid minu meistriteosega umbes samuti, nagu ükskord varem 3 mängivat labradori ühe eelneva puslega käitusid. Tulemus oli nukker:
BrokenPuzle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aga eile ma ta kokku sain! Jeii!

Puzlevalma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pildi keskelt puudu-olev tükk on see, mida EllieTheElephant Orbitina kasutas. Ja all vasakul nurgas asuva tükiga juhtus üleeile TT (loe: T + Tolmuimeja).

***

Nüüd peaks varsti M.-i laenatud lõvipusle ette võtma.. too on veel hullem… puha roheline (välja arvatud lõvid…)

 

i must blog a bit

Olete kuulnud, et jalgrattasõidu kohta öeldakse midagi sellist, et “Kui oled korra selle ära õppinud, siis ei unusta seda enam ära” vms.

Ja nii on ka vist.

Aga blogimisega on teisiti. Kui juba mingi paus sisse jääb, siis enam ei oska. Esiteks selle pärast, et vahepeal on mitu asja toimunud ja siis ei viitsi neist kõigist rääkida ja ei teagi kust alustada jms. Teiseks painab, et ähhh… ma ju olen mitu korda mõelnud millegi kohta, et sellest võiks blogida/saaks blogipostituse… Aga minu mälu on… selline, et keskmine 90-aastane teeb oma mäluga mulle silmad ette… Nii, et jee ma mäletan.

Ühesõnaga, nii tulebki lihtsalt iga kord peale pausi teha üks postitus halaga sellest, kuidas ei oska millestki rääkida. Siis saavad sõrmed soojaks (kui 30 kraadisest ilmast nende soojendamiseks ei piisa) ja edasi on lihtsam.

Soojast ilmast rääkides. Käisime eile ujumas. St kõik teised inim-kaaslased ujusid. Mina, kes ma ujuda ei oska, tšillisin kaldaäärses vees (aga kaelani vees, et parmud, keda oli palju, mind nahka ei paneks). Kaks veekoera-retriiverit tšillisid peamiselt kaldal. EllieTheElephant käis suure meelitamise peale paar ujumistiiru ja istus ka kaelani vees… aga Džännu istuski kaldal. Kui inimesed kaldale jäänud oleks, siis oleks nad mõlemad ujunud.. aga nüüd pidid vist valvama vms.
Kuna Koonul on vaesekesel ko-gu-aeg palav praegu, siis käime varahommikuti tööle tulles (puhkus on läbi :() jõest läbi. St tema jalutab jões/kaldaäärses vees ja mina kaldal.

***

Tšillisime Koonuga vahepeal 5 päeva Tallinnamaal. Minnes sõitsime esimest korda uute porgandirongidega. Uhke, aga väike. Erinevalt bussist pole vähemalt koonule piletit vaja 😛

Koonule Lasnamägi meeldis. Kuna iga põõsa taga oli kohalike grillimisplatsike oli iga kolme sammu tagant võimalus maast toidujääke leida. Mulle see mingil veidral põhjusel ei meeldinud eriti. Veel leidis Koon surnud siili, ja pidas esimese asjana heaks sellel püherdama hakata. Ka see ei meeldinud mulle eriti. Lõpuks leidis koon Lasnamäelt jänese, aga see jooksis eest ära ja ei lasknud enda peal püherdada.

Sorteerisin ja pakkisin oma toas asju… tõeline retk down the memory lane.

Näiteks leidsin oma kõige esimese tikandi. Valmistet miski 4-5 aastasena Vinnimaa lasteaias. Ilmselgelt oli juba siis selge, et erilist käsitööannet mulle pole antud:
Esimene_Tikand

Veel leisdin oma kõige esimese pangakaardi. Hoiupanga lastekaart. 50 krooni oli ka kontol ja puha! Hullult uhke olin!
Pangakaart_Hoiupank

Siis meeldis mulle kunagi luuletada 😀 Ja oh õudu, keegi kuri hing on need üllitised alles hoidnud 😀
Luuletus_Kõuts

Leidsin ka teise, mille Dzeigi 20ndaks sünnipäevaks kirjutanud olin. See oli vähe diibim, aga seal on lause, et “Oled kaksk´end aastat elan´d, sama palju tuleb ka” 😀 Djahh, Dzeik, kui Sa nüüd oma praegusele vanusele mõtled, siis selgub, et ega enam palju jäänud pole, kui ainult 40 lubati 😀 Kuigi isegi olen lahkelt andnud…

***

Lisaks luulehuvile on maast madalast olnud ka ajakirjandushuviline. Koolis sellega agaralt tegeletud ja isegi TÜsse ajakirjandusse sisse saadud… Aga esimesed üllitised olid kodukootud “ajakirjad” 😀 Hind oli 2 krooni! Valminud käsitööna!
Ajakiri_Kodu

***

Veidi hilisema (ja praeguse) aja huvi osas pakkisin klaasi tagant hoole ja armastusega sisse oma tsiklivaramu. Nurrrr…. Ninjaaa…
Tsiklid_pakitult

***

Pildid otsas. Rohkem ei räägi kah.

*

Siiski. Sesamy, me sõitsime pealinnast tagasiteel Su kodukandist läbi. Kiikasin kohalikku kauplusesse sissegi, viisakalt tere öelda ja Koon ette näidata. Aga vist ei oldud tööl. Täielik tööluus ma ütlen. Prff.

Minu spuukid unenäod

Ammu pole juhtunud, et mu unenäod täide lähevad vms (mitte küll täpselt, aga üldine teema vms), aga täna nägin unes, kuidas olime Lasnas.. mina-Vihmahääl-Netram-Empz-Dzeik-T. …Sest T. ja Dzeik pidid kuhugi reisile minema vms.
Nemad asusid lennujaama teele ja me, ülejäänud, kobisime maja katusele, et lehvitada.

Kuni ootasime, kiikasin üle ääre ja panin tähele, et maja ees on maas 2 väikelennukit kõrvuti… aga inimesi polnud näha, lihtsalt seisid seal.

Eniveis, startis siis nende (suur)lennuk ja sõitis eemale..Me lehvitasime…. siis pööras ringi ja hakkas allapoole tulema… ja maandus esiotsaga meie katuse-äärele… (siis oli see digimoondunud juba väikelennukiks)… Me seisime samal kõrgusel ja naeratasime nagu idioodid, et näe, te olete meiega samal kõrgusel… Kuni lennuk alla vajuma hakkas…

Õhus digimoondusid nad omakorda kopteriks, mis maandus/kukkus üllataval kombel pealtnäha üsna tervelt. Naispiloot tuli välja (sulges ukse nda järel) ja seisis kopteri ette, seljaga kopteri poole… Ja siis lahvatasid selle “kapoti alt” leegid välja ja piloodi selg põles täiega…aga ta kas ei märganud või ei lasknud ennast häirida… keeras end ringi ja hakkas kopterit kustutama vms, aga üsna tulutult. Kopteris sees olijad uurisid, et kas võivad välja tulla,aga ta keelas miskipärast…

Siis pidin millegipärast eemale minema.. ma ei teagi miks või kes kutsus vms… aga lippasin seejärel köögiaknale, et alla vaadata ja kopter oli põlenud.. aga tundus tühi… Empz pesi köögis nõusid ja uurisin temalt, et kas kõik pääsesid välja? Ta ütles, et nägi kui T. välja tuli, aga Dzeiki mitte…

Õnneks ei pidanud me selle teadmisega kaua olema, sest suht kohe-varsti käis uksekell ja saabusid T. ja Dzeik… Dzeigi käed olid sidemetes, aga ei miskit hullu.

Kuigi unenägu oli enamvähem häppi endinguga, siis ärkasin selle peale siiski üles. Kell oli 7 hommikul. Mõtlesin T.-le ja Dzeigile SMSid saata, et käitugu ettevaatlikult nägin unes neid lennukiga alla kukkumas, aga liiga uni oli, ei viitsinud…

Kui kell 9 telefonikõne peale uuesti ärkasin, siis tsekkasin uudiseid ja FBd ka ja jagasin ära, et näe, ei peagi Dzeiki ja T.-d hoiatama, sest hoopis lennuõnnetus oli teemaks… Päris kole. Üldse mitte nii õnneliku lõpuga, kui minu unenäguline…

mõmm

Jälle nädal möödas… Toimunud on isegi liiga palju, nii et ei oska kõigest kirjutadagi…

Osa toimunust, mis siis, et Tartust kaugemal, tegi mu katki… aga samas nagu (minu õnneks) ei jõua veel kohale ka… Ilmselt just sellepärast, et olen kaugemal.. Tundub, et kõik on nii, nagu enne.

Aga kuna ma ei suudaks Roosist pikemalt kirjutada, siis liigun edasi, et mitte murduda.

***

Käisin juhtkoerte laagris Otepää kandis. Tore. Väsitav. Tore. Koonul oli ka tore.

This slideshow requires JavaScript.

***

Jalgpalli MM sai läbi. Saksamaa võitis. Olgu siis. Vähemalt tuli Euroopasse.
Muuseas… nii, nagu 2 aasta pärast on Euroopa Meistrivõistlused (jalgpallis), kas samal ajal on toimumas ka… Ameerika MM, Aasia MM ja Aafrika MM vms?

***

Sain eile oma “Süü on tähtedel” raamatu kätte. Paberkujul, eestikeelne. Kuna olin laagrist tulles niiiiiiii surmväsinud siis lugesin ainult esimesed 40lk läbi… Aga oskan peale seda öelda, et jah, inglisekeelne on parem. See pole isegi mitte tõlkija süü, aga suurt osa neid inglisekeelseid mõtteid ei olegi võimalik samamoodi edasi anda… Näiteks, olete te kunagi püüdnud mõnda eestikeelset laulu inglise keelde tõlkida? 😀 Ma ükskord üritasin ühele Portugali kutile edasi anda mingi termika laulu sõnu… Noooh, ütleme nii, et eestikeelsed väljendid tundusid võõras keeles ikka päris.. veidrad 😀 Nii, et anname tõlgile andeks 🙂 Aga raamat on sellegipoolest hää 🙂

Merje rääkis hiljuti oma blogis, et käis seda kinos vaatamas ja oli nii jura, et raamatut ei loegi. Loe ikka, raamat on 100x parem ja väga naljakas. Ja eeldan, et Sulle võib vabalt inglise-keelset versiooni soovitada 😀

***

Ja last, but not least… Kunagi kuu tagasi või nii, tegin siin küsitluse, et kes siin üldse käib jms. 2 inimest vastasid, et nad on mu sugulased. Ma tuvastasin neist ühe, Dzeigi… aga too teine: Kes Sa oled? (jäta kommentaar palun :D)

Aga nüüd nägenz… järgmise nädalani.

 

Pool puhkust nagu naksti lännu

Et Dzeik mind varahommikuti (loe: umbes 13:00 paiku) äratama kipub, et õu blogi, või muidu!!! Ja ühlasi müü mulle farmis (Hay Day mängus) porgandikooki kah! Täna jõudis Dzeigi kahjuks emps äratamisega ette ja olin juba ennast mõnusalt põrandal puslega sisse seadnud ja piilusin filmi “2012“.  Dzeik käskis mul maailmalõpp pausile virutada ja marss blogima kukkuda. Vastasel juhul ähvardas sotsiaalmeedias mustama hakata.  Saagu siis see maailmapikk postitus, mida 2 nädalat lugeda. Ja kui postituse lõpetan, teen selle ähvarduse kohta avalduse ära 😛

Niisiis. Minu puhkus. Möödub, üllatus-üllatus: jalgpallilainel. Vaatan öösiti 2ni jalkat, siis käin Koonuga õuel.. ja magan (tagasi toas muidugi) järgmise lõunani. Täiesti uus režiim. T. puhkus saab nüüd läbi, nii et järgmine nädal saab keerulisem olema. Aga pole hullu, saame hakkama.

Ilm soosib tubast olemist nii et lisaks jalkale kaen hunnikute viisi filme ära. Ja sarju. Näiteks “Päästja Koolikell” :D… Ükspäev vaatasin lausa “Tom&Jerry” multikaid. BSplayer, mis abivalmilt subtiitreid otsib, tegi seda ka seekord… aga tema meelest vaatasin ma üht teist filmi:
tomjerry

(loe: BSPlayer pakkus mulle esimese valikuna filmi “Knocked Up, unrated edition” subtiitreid 🙂)
***

Aaaaga tagasi algusesse. Puhkuse algust tähistasin (juba teist aastat järjest) Pahades Poistes. Seekord Väliterassil ilma trotsides koos koerakarjaga 🙂 Sest Dzännul oli sünnipäev. Lippasin sealt siiski võrdlemisi vara koju, et vaadata, kuidas Itaalia jalkas peksa saab 😦 niuks.

Järgmisel päeval kobisime koos Koonuga bussile. Liin number Tunne-Oma-Kodumaad. Peale kolme tundi, mille käigus olime läbi sõitnud kõik graafikus olnud KUUSKÜMMEND ÜKS peatust, maabusime maal. Pea-aegu… kõrval-asulas vähemalt 🙂
Resideerusime jaanikuperioodi seal. Käisime küla Jaanipäeval… sealt saabudes tegime toas kaminas sašlõkki… Patt on küll Jaanlaupäeval toas olla, aga pole meie süü, et:
a) Väljas oli miinus kolmsada nelikümmned kuus kraadi
b) Telekast oli Jalka MM 🙂

Ühtlasi (kuna ma olen emane ja meil tuleb mitme asjaga tegelemine niiii hästi välja) lugesin oma suvekirjandust. Kalle Blomkvisti raamatud said läbi nagu kord ja kohus 🙂

Jaanipäeval käisime Tule Tulemist vaatamas. Seal leidsin Koonult esimese puugi ninalt jalutamas. Pühkisin tõpra minema. Prf.
Meist järgmine Laulupeotule vahepunkt asus tanklas. Suitsu ei tohi tanklates teha, aga lahtise tõrvikuga võib tulla. Geniaalne 🙂 Kuigi jah, mis suitsetamist puudutab, siis ma keelaks selle hää meelega kõikjal ära, nii et ega ma selle suituskeelu pärast kurdagi.. aga lihtalt muhe juhus.

Järgmisel päeval sõitsime Koonuga Rakverre Dzeigi juurde. Kõik oli pea minutipealt välja arvestatud, kuidas Fränky samal ajal Tartust tuleb ja me bussijaamas kohtume. Sellest võib juba Fränky blogist lugeda, kui hästi see “läks”…  Aga päevase hilinemisega jõudsid siiski ka tema ja Dzännu kohale. Käisime Dzeigi tööl lastele koeri tutvustamas. Fränky pidas umbes 3-tunnise loengu juhtkoertest ja mina veerandtunnise loengu EllieTheElephandist (lugemiskoertest ja teraapiakoeraeksamiplaanist jms)… Lastele ja töötajatele üllataval kombel Koonud meeldisid. Veider värk. Mis inimesed need küll on, kellele koerad meeldivad… Mulle küll ei meeldi. Prff.

Soetasin Rakverest ka uue külmikumagneti (Tarvas Päikeseloojangu taustal) ja otseloomulikult Pätsi leiba (saime Fränkyga viimased 2 leiba, vedas). Ja külma suveõhtu lõpetuseks sain oma tahtmise ja vedasin kogu pesakonna õue pikale jalutuskäigule. Kõige väiksem jalutaja oli lahkelt nõus Koonu jalutama…:
LiisuEllietJalutamas

Jättes meile Fränkyga võimaluse tegeleda meie “lemmikspordialaga”  – jooksmisega! Kui seni oli meie rekord vististi läbida joostes umbes 20 meetrit järjest (jah, siin ei olnud trükiviga.. mõtlesingi meetreid, mitte kilomeetreid), siis seekord kappasime Fränky hiljutist jalaluumurdu trotsides läbi lausa kolmveerand suurt staadioniringi.. See teeb ju miski ligi 400 meetrit, eks? Otsustasime siis, et hakkame nüüd jooksmas käima. Siiani pole küll veel uuesti selleni jõudnud, aga… 😀 One day… maybe…

Ahjaaa, ma kokkasin Dzeigi juures! Ja ma ei räägi sellest õnnetust hommikukohvist, millest ma eelmises postituses juba rääkisin. MA tegin kanapastat! Lõikusin ja praadisin ära kanafilee tükid, seejärel valasin neile peale kohvikoore ja Merevaigupaki.. segasin kuni sulatatud juust oli sulanud (kuigi nime järgi oli ta ju juba eelnevalt sulanud 😀) ja valasin keedetud penne-makaronidele. Fain, kokatudeng Ja$ käis fileetükke maitsestamas, ja Dzeik keetis makaronid, aga ikkagi! Peale skeptiliste kommentaaridega vürtsitatud toidu-ootamist sõid ja kiitsid kõik! Hah! Beat that! Ja Liisu olevat nüüd sama toitu nõudnud. Ja kui ta natukenegi Dzeiki nõudlikkust pärinud on (vt. postitus algust), siis ta neid ka saab 🙂

Ja siis tulime Rakverest tulema. Kuigi nädal varem oli kolleeg mulle rääkinud loo taksist, kes teel bussijaama hunnikus püherdas, ei võinud ma ometigi ju teiste vigadest õppida. Nii juhtus, et 10 minutit enne bussi väljumist käisin Dzeigi tööl veel koera pesemas 😛 Ise olin ilgelt õnnelik.. nooot… Aga vesi ja Fränky lõhnaõli kaelarätikule tegid imesid 🙂

Tagasi Tartus pole ma suurt miskit teinud. Ühe pusle sain kokku ja lammutasin laiali… Teist alustasin ja on pooleli. Läbisin (taaskord) raamatu “Kauboi ja Wills” ja hetkel on (taaskord) lõpusirgel Lindgreni “Vennad Lõvisüdamed“. Nagu näha olen ma mingi pool-psaiko ja harrastan raamatute viiekordset läbilugemist. Heade raamatute.  Mis puudutab näiteks “Süü on tähtedel“, siis peale kahekordset audioraamatu läbimist kondasime T.-ga läbi Tartu raamatupoed, et paberversiooni leida. Ei leidnud. Aga hää uudis on see, et T. leidis selle kodulinna kandist ja lähipäevil on lootust seda uuesti lugeda 😛 Jeesh, psaiko. I know.
Ühtlasi olen Koonult eemaldanud kaks puuki.. lõua alt ja kõrvalesta alt. Tõprad. Nüüd on Koon saanud uuesti (varakevadel sai ka) tõrjet ja loodetavasti hoiavad need nüüd distantsi.

Ühe korra olen päikesetõusuni väljas käinud. (Eks)kolleegi lahkumispeol. Kõrval-lauast jäi kõrva kahe härra vestlus:
Härra 1: “Mul on nüüd kõik tehtud (loendab sõrmedel): Abielu, laps, lahutus, alimendid.”
Härra 2: “Ja on nüüd parem või?
Härra 1: “Jah, on küll, jah!
Djah..

Eile käisime mu hüüdnimekaimust juhtkoera kutsikaid vaatamas. Ega ei sulanud ära ju 😛 EllieTheElephant seevastu rõõmustas kassi üle, kes eest jooksu ei pannud. Ei osanudki siis midagi teisega peale hakata.. proovis mängule kutsuda.. see ka ei õnnestunud.. Ja lippas siis suure hooga minu juurde tagasi: Vaaaaaata, seal on KASS!! 😀 Imeloom!

Niih… nüüd aitab.  Maailmalõpp (film) peab siiski veel pisut kannatama, lippan esmalt koeraga parki.

Lõpetuseks paar pilti… Ja muuseas, mu 100 õnnelikku päeva sai Instagramis läbi. Huh. Päris piin oli 😀

This slideshow requires JavaScript.

Koon 3! :)

 

 

 

 

Nagu bänner blogi ääreribal reedab, saab Koon täna 3 aastat vanaks/nooreks 🙂 Partyyyy

3 years old banner

Sel uhkel puhul (ikkagi esimene sünnipäev siin!)  sai preili keskööl oma kingikotid kätte: üle minult ja teise Frankylt-Hoséphilt-Dzännult-Püütonilt 🙂 (Dzännu ja Fränky olid sel tähtsal puhul ka isiklikult kohal 🙂)
Kingikottidega

Ja EllieTheElephant võis oma kingipakid Dzännu valvsa pilgu all ise avada. Nagu arvata oligi, oli/on tema lemmik oranž kana, mille Fränky ja Co kinkisid. Tal on varasemast üks samasugune, mis ei näe nüüdseks enam nii… khmm, esinduslik välja… Aga uus on uhke ja armas ja meeldib väga. Ülejäänud kingitus see-eest maitseb väga 🙂
Seni, kuni Ellie kanaga müttas, otsustas Janet teda sõbra-poolest-aidata ja avas teise paki 🙂
Kingitust kotist võtmas

Tavaliselt on EllieTheElephanti söögiaeg õhtuti, siis täna oli erandlik ja hommikusöögiks ootas teda väike koerakonservitort, kolme närimispulgaküünla ja koeramaiusekaunistustega:
Ellie tort

Kuna üldiselt ei ole eriti viisakas, kui sünnipäevalaps üksi oma tordi ära sööb ja külalised ainult suud vesistavad, siis sai ka külaline oma tordikese 🙂
Külalise tort

Peale sööki hängisid sünnipäevatüdruk ja külalistüdruk niisama ja tõmbasid leiba luusse:
Dzännukäpad lõua all Janeti seljale toetumas

Ja Dzeik helistas ja edastas läbi telefonikõlari oma õnnitlused.. kuigi tundus, et Koon pigem pelgas mingit valget vidinat maas, mis nii kõva häält teeb 😛 (Dzeik, ju teadagi, lõugab nagu loom! 😀)
Sünnipäeva-galerii

 

Aga tulles uuesti tagasi Ellie sünnipäevakülalise juurde.. siis sheeriksin veel paari pildinäidet, kuidas me õues kõnnime. Esmalt: kuna Koonudele meeldib vägavägaväga täpselt kõrvuti käia, siis kes oleme meie neid keelama, eksole…
Kõrvuti kõndimas Koonud

Las siis käivad pealegi. Aga kuna kõnniteed on kitsad ja neljakesi kõrvuti on mahutuvusega närb lugu, siis kasutasin uut hands-free süsteemi ja südusin Koonu rihma lihtsalt VäikeFränky koti külge, thadaaa:
Koti küljes rihm

Ja õhtul kui Dzännul rakmeid peal ei olnud, kasutas Fränky paaris-rakendi abi ja kõndis ringi üks koer ühes, teine teises käes. Edukalt 🙂
2 koeraga rakend

***

Fränkyl külas olles ei hakanud ma liha kaasa tassima ja pätsasin lahkelt tema Koonu krõbinaid. EllieTheElephantile ei meeldi eriti krõbinad. Ta sööb, kauakauakaua, mingi 20 minti umbes: matab toitu (video toidumatmise kohta nt), vahib niisama ringi, keeldub söömast, kui keegi pealt vaatab… ja jätab siis pool järgi ja marsib minema.

Õgardkoertele, kes kipuvad liiiiiga kiirelt sööma, on olemas Northmate kauss, millest korduvalt rääkinud olen. Kinkisin selle Hoséphile, kelle Koon muidu toidu 10 sekundiga, aga selle imekausiga umbes minutiga kausist tühjaks sööb.
Testisime siis seda kaussi krõbinatega EllieTheElephanti peal… et kas mu teooria, et äkki see kauss tekitab põnevust ja soovi toitu jahtida ja ikka kõik korralikult ära süüa.  Filmisin tulemust ka:

Ehk siis jah. Ellie pole kunagi kuivtoitu nii ruttu (8 minutit :D) söönud … ja esimese hooga kauss täiesti tühjaks. WOW!

Aitab nüüd. Kallis, Koon! Toretoretoredat sünnipäevapäeva Sulle!
(Ta proovis ise ka enne päeva toredaks muuta. Märksõnadeks kalasisikond ja püherdamine, aga selle peo ma rikkusin üsna ruttu ära… vaene väikseke, üldse ei lubata midagi toredat 🙂)

Ja last, but not least, mõne päeva tagune pilt mänguhoos 🙂
Selili murul

noor tehnik

Eelmisel nädalal andis mu tööarvuti vahepeal saba ja käis remondis. Eile pistis teine jälle pildi kotti. Proovisin kõike, mida oskan… miski ei mõjunud. Läks tagasi remonti.

Seal lülitati sisse ja… voilà: töötab! (õõõh, see kõlas praegu nagu KE reklaam, fui…)

Toodi tagasi mulle ja.. töötab jah. Aga mis tal siis eile häda hakkas, ei oskagi öelda.
(Ps. Pean ka mainima/kiruma, et sisse lülitades tegi Firefox nüüd uuenduse.. ja uus versioon on nii aeglane 😦)

Koduarvuti on ka parajasti uuenduskuuril. Niisiis olin/olen arvutitu ja tegelesin vihmase ilma puhul oma kunstiandektuse arendamisega hoopis:joonistused

Fantastiline anne! Fantastiline!
plaksutaja

PS. Ma vist jäin nüüd natuke hiljaks palumisega, aga Dzeik ja Zdina, jätke pliis Te see praegune postitus lugemata 😀 Nimelt on mul põhjendatud kahtlusi, et Te olete päriselt ka kunstiandekad ja siis on mul silmad häbi täis, kui mu kritseldusi näete 😀

re-e-e-e-e-e-eeedeeee (-:

Nagu mu instagram kilkab, on kevad täies hoos. Mis siis, et hommikuti on miinusüks ja tulen tööle talvejope, mütsi, salli, kinnastega 😀 Olles viimased paar aastat järsku kevade vastu allergiline, siis närin rõõmsalt allergiatablette. Või vahel ei näri, kui need maha unustan. Siis köhin, aevastan, jooksen silmavett ja nuuskan nagu põeksin seagrippi vms. Whole lot of fun! 😀

Olen mitu kevadet sama ravumit tarvitanud. Ja üleeile ütles esimest korda apteeker, et “see võib unisust tekitada ja sellepärast võetakse vahel õhtuti“. Aitäh. Ütle seda kõige kergemini mõjutatavale inimesele maailmas. Aitäh! Arvake ära, kas ma käin nüüd ringi üheksakümmend korda unisemana kui varem või jaa? Aaargh…
megavässu

Täna on Hoséph´il sünnipäevapäev. Lasin siis varahommikul teda Fränky ja sõprade poolt lausa raadios õnnitleda. Helistasin talle 5min ette, et ta üles ja kuulama ajada. Telefon oli väljas :/ Helistasin siis VäikeFränkyle. Kaks korda lausa. Ei vastanud. No on tõpranahad. 6.45 on päike pooles taevas ja nemad ei suvatse telefonilegi vastata. Prfff. Õnneks lohutab mind pisut teadmine, et VäikeFränkyl on mingi foobia vastamata kõnede vastu ja nüüd on ärgates teda vähemalt kaks vastakat ootamas. Paras! Prfff.
Õhtul astun sünnipäevalapse juurest läbi ja edastan sõimu hommikuse magada-julgemise eest personaalselt. Kingituse annan ka ära. (Kui Sa nüüd Hoséph oled, siis ära palun ava järgnevat linki). Kingiks on see. (See roheline, mitte kuldne 😀)

Mõni päev tagasi uurisin, et kas originaalDVDsid kuidagi rippida saab arvutisse. Dzeik soovitas (või, noh, tegelikult soovitati Dzeiki kaudu… aga mul ei ole soovitaja jaoks veel sobivat hüüdnime blogisse… ideid?) mulle ühte programmi, mille T. arvutisse sikutasime ka. Aga kui see rippima hakkab, siis jookseb kokku ja paneb proge kinni. Proovisin erinevate filmidega. Prffff. Niisiis, teisi progesoovitusi? Või hulle vabatahtlikke, kes sooviks minu eest mingi 15-20 DVDd ära rippida? 😀 Sealjuures te ei tohi faile endale jätta, mõistagi, sest see oleks ju filmi loata levitamine… Aga võin tasuks pakkuda… ee… ehhee.. no vot… ehh… hmmm…  šokolaadi?

Lugesin blogisse tulnud spämm-kommentaare. Vahel ikka tsekin need üle, sest kunagi ammu näiteks Anni omad läksid otse sinna. Enam pole päris-kommentaare spämmboksi läinud. Aga väga tujutõestev lugemine. Kõik “kommenteerijad” kiidavad mu blogi meeliülendavalt. Küll on ilus taust, küll räägin kaunist juttu (mis siis, et kommentaarid on inglisekeelsed ja postitused eestikeelsed) jne. Kommenteerijate nimed on ka täpselt minulikud, ehk siis muidugi tahan ma nende koduleheks märgitud netilehti klikata siis ju 😀 “Dog Obidience Training” ja “Fasebook adult sex site” näiteks. Kutsuvad ju 😛
Ps. Ei tasu siiski muretseda, ma olen äärmiselt närb kahtlaste linkide klikkija. Isegi sõprade saadetut ei usalda 100% 😛 (i´m psaiko, ainou)

Ja last, but not least. Kui see 100 Happy Days projekt läbi saab (lõpuks 😀), ehk siis umbes 2 kuu pärast. Siis tahaks seda “30 Days PhotoChallenge”´t  teha.
30dayphotographychallenge
Näis, kas 2 kuu pärast meeles on, et tahtsin. Või kas siis veel tahan üldse. Sest juba see 30 õnnelikku päeva on üsna frustreeriv värk 😀 Mõni päev on iiizibiizi, aga näiteks täna..  Mul pole kõige hallimatki aimdust, mida ma postitan. Ma ei saa ju lõpmatuseni ainult Koonu ja kevade pilte postitada, onju. Kuigi Koon rõõmustab mind niikuinii iga päev, aga siis ma oleks pidanud projekti kohe alguses nimetama: 100+ õnnelikku päeva Koonuga vms. Muuseas, 5. mail saab juba 7 kuud Koonurõõmu! (Proovisin Exceli DAYS360 funtsiooni abil arvutada, mitu päeva see kokku teeb, aga too pakub mulle järjekindlalt 0. No ei usu.)

pilta

Olen sõnadega kitsi (vahelduseks) ja räägin suuremalt jaolt piltides.

Esmalt need eelmisel nädalal kiidetud villasokid, mille pilti tahtsin juba siis lisada, aga tol hetkel olid käepärast (st. jalapärast) saadaval vaid üks paar. Pildistasin siis kodus. Sokisahtlist kostusid õnnetud hüüded ka Dzeiki poolt eelmisel aastal toodetud sääriste poolt, kes samuti pildile jääda (ja kuulsaks saada) tahtsid. Fain. Saadagu siis.
Pilt on kuidagi veidralt jäänud. Ses suhtes, et esiteks on reaalselt mõlemad sokipaarid umbes sama suured, aga pildil tundub, et beeži-rohelisega sokid on mu kujutletavale väikesele lapsele 😀
villasokka

Dzeigi-sokkidelt edasi järgmise pildi/mõtteterani, mille Dzeiki facebookist pätsasin:
Mul on kodus kaks salapärast tegelast: keegi ja mitte keegi. Keegi tegi, aga mitte keegi ei näinud.
keegimittekeegi

Dzeigilt edasi Väike-Fränky juurde. St. tegelikult tema Koonu juurde. Käisid nemad meil eilasel pühal esmaspäeval külas ja ma näitasin üles tõeliselt tasemel võõrustaja-kombeid, tuues külaliskoonule oma voodi välja. Sest nagu laupäeva kohta oma postituses rääkis, juhtub tavaliselt nii, et üks koonlane peab põrandaga leppima (sealjuures “oma kodus olev koonlane” tavaliselt 🙂)
külalistevoodi

Mõtlesin jagada ka ühe vastasmaja naabri auto pilti, et teda avalikult häbistada ja värki, aga viha lahtus ja loobusin. Sellegipoolest arvan, et laupäevahommikul enne 7st alustada ja üle tunni aja järjest oma autoraadiost PÕHJAS  mingit laksumusa kuulata EI ole normaalne. Mul konkreetselt padi värises pea-all. Idiootne paarike (kutt ja pliks).  Loodan, et keegi viskab neil autoakna sisse järgmine kord. Aga et ma juba olen selline heasüdamlik, siis on mul natuke autost kahju ja seetõttu loodan, et järgmist korda lihtsalt ei tule.

Ja nüüd edasi tänasesse päeva. Tegin hommikul u 100 meetrise vahega 2 telefoniklõpsu. Mõnes mõttes on ju sarnased, aga teisalt: erinevad ju teineteisest nagu öö ja päev, onju?!naguööjapäev

Ja ega ma pole kade ka teiste pilte reklaamimast:

Kiigake, mis saab hüljatud Olümpiaküladest. Kuhugi (Ateenasse?) võiks luua ülemaailmse hüljatud olümpiarajatiste varjupaiga vms…

– Kuigi igal tõelisel eestlasel on kõik halvasti, siis vaadake: mis meil hästi on.

– Ja küsimus suurele ringile: kas selline läbipaistev geko on päriselt ka olemas? Ma tahan kaaa! 😀

vot tak. Aga ma lähen täna teatrisse. Beat that.
Ps. One more thing. Ma vaatasin eile vist elus esimest korda vabatahtlikult presidendi kätlemist 😛  Kuni koerlaseni. Siis panin kinni, ega netimahtu pole raisata 😀

dumdidum

Pärast hommikust raha pärast kassimist sain ära kirutud ja nüüd on time to move on 🙂 Parematel teemadel =)

Esmalt: küsimus suurele ringile: mis on pildil? (vastus on postituse lõpus)
photo(4)

Teiseks: Väike-Fränky blogis jälle! Jejee 🙂

Kolmandaks: Nagu ma täna ridade vahel asetseva vihjena* mõistmisele jõudsin. Siis ma ei ole kordagi siin kiidelnud, et mul on villasokid! Talv otsa külmetasin varbaseid ja nüüd vastu kevadet siis poetasin Dzeikile mokaotsast, et kui Sa seal juba kuded, siis äkki kuded mulle ka miskit helerohelist valmis… või?
Ega Dzeik ei ole papist pliks, seni kuni heleroheline lõng postitsi temani rändas, haaras ta kodust oranži lõnga (minu teine lemmikvärv) ja tegi ajaviiteks ühe paari valmis. Ja kui heleroheline kohal, tegi teisegi (ilusa mustriga ja puha). Oranžid, muuseas on niii pehmed, et ma võiks neid niisama silitada ja paitada ka, kui mul selleks Koonu poleks 😀
Aga minu siirad ja hilinenud tänud Sulle! (Ja vabandust, et härra M. nüüd Sinu pihta naerda saab 😛)

* Vihje oli tegelikult päris otsene, aga lihtsalt füüsiliselt asetses chatis kahe erineva rea vahel :P:
Dzeik: ohhh, loen mina järjekindlalt iga päev uut postitust eks
tubli onju
kiida nüüd
Mac: väga tubli!
Dzeik: aga
no kordagi, mitte pisematki korda pole ära mainitud minu suurepäralisi villasokke 😛
ja nüüd ma enam ei ootagi

***

VASTUS: Harilik Jääaja Mammuti Kuldse retriiveri pidurdusjälg
Boonusküsimus: Kas ABS töötas? 😀

ajaviitemöla ja dokfilmisoovitus

Esmalt paar hetke tagasivaates nädalavahetusele…

Reede õhtul tegin üksi romantikat ja ladusin kapipealse küünlatopse täis… sest kaua seda kõledat ja külma aega ikka on, onju… kasutagem halva asja parimat osa ära! Telefoneerisin samal ajal Empziga, kes mainis, et hoia siis teeküünla tühjad topsid Dzeikile… WTF, Dzeik?! Miks ma sellest veebruaris kuulen, et Sa neid talv läbi kogunud oled??? Ma olen jõulude-ajal ja talve jooksul põletanud ära kaks 100-küünlalist teeküünlapakki. Sa oleks sealt saanud rohkem topsikuid, kui need 16, mis Sulle praegu anda on… Prff…

Siis vaatasin natuke seepe.. ja siis istusin öösel kella 4ni peavaluga üleval (sest ma ei suuda peavaluga pikali-asendis olla)  ja krõbistasin valuvaigisteid. Öösel kell 2 käisin Koonuga õuel, lootuses, et kui ta niiiiiii hilja põietab, siis on mul lootust hommikul vähemalt kaua magada. Oligi, kella 9ni lausa, siis istus Koon voodi ees ja urises mu peale (mitte nagu kuri-urin vaid “ma-ei ole-rahul-millegagi”-urin) nii et vedasin ennast lõpuks õuele. Vaadates kui kiirelt Koonlane kükitas, tuleb välja, et mingil müstilisel põhjusel tal vist oligi põiekas…

Laupäeval käisime Ristiisas ja labradoridega pargis.

Pühapäeval, paar tundi enne T. kojujõudmist, otsustasin, et olen hullult hea. Ostsin poest viimase raha eest jäätist. Üks talle, üks mulle. Tavaliselt ma ei taha magusat. Ja kuna mul on KOGU AEG külm, siis ma ei taha tavaliselt jäätist ka. Aga seekord tundus Raks niiiii isuäratav.
Sõin oma jäätise ära. Siis sõin T. jäätise ka ära. Kui T. hiljem koju jõudis, ütlesin, et ma ostsin Sulle jäätise… ja sõin selle ära. Lähme nüüd poodi ja ma luban Sul endale uue asemele osta.. ja siis mulle ka 2 jäätist osta :P.
appimaolenvaene
Ostiski! Sõin need koju jõudes järjest ära. NELI jäätist päevas! Kui ma ei oleks kindel, et ma rase ei ole, siis kahtlustaksin esimese asjana seda :D… nüüdjääb vist üle lihtsalt… hullus…

Ja õhtul ei sundinudki ma T.-d mõnda naiselikku nutufilmi vaatama. Vaatasime hoopis rallifilmi Rush. Ja väga hea film oli, vot!

***

Täna hommikul otsustasin, et oh… lähen porikoeraga selle suuuure jäälombi kaudu… et saab märjaks, aga puhtamaks… Prff, see lomp.. mis oli eile veel mere-suurune…  mis oli IGA PÄEV seal… oli ära kuivanud. Prfffff… No fain.
Aga Teile, koera pori-piltide nägijaile infoks, et tegelikult ma ikka hoolitsen oma Koonlase eest ja suurema osa ajast on ta ikka puhas… poripildid on lihtsalt kohe õuest saabudes tehtud 😉 Kuigi tal on ka hämmastav oskus isepuhastuda vajadusel…
Täna õhtul lähme pessu… kuigi homme pealelõunal raamatukokku minekuga moondub ta ilmselt selliseks teepeal, et ükski laps ei taha talle lugeda… peab vist küüti nuruma…

Ja Koonuteemal jätkates. Ega ma kogu aeg ka üksi oma seebikaid ei vaata, koerlasele näitan ka ikka videoid, noor filmihuviline, nagu ta on. Viimati oli tema telekavas Kasside mäugumise (või näugumise?)  video.  Meeldis küll:
photo(2)

Töökaaslane näitas eile oma kahele kassile videot EllieTheElephandist veelombis tatsamas. Kassid vaatasid huviga. Töökaaslane filmis seda ja kui ta selle ükskord juutuubi saab (mõningad tehnilised probleemid), siis kavatsen näidata Koonule videot, kuidas kassid temast videot vaatavad… tõenäoliselt filmin seda ja siis me saame jälle teatepulga kassiomanikule edasi anda… see saab endless olema 😀

Ahjaa, videotest rääkides. Eile õhtul vaatasime esimest osa (kokku 3 osa) BBC dokumentaalfilmist Inside The Animal Mind. Päääris põnev oli 🙂 Soovitan!
[järgneb esimese osa spoiler, lugemine omal vastutusel:]
Nad tegid seal igasugu “loomkatseid”, aga heas mõttes… näiteks suutis üks spanjel otsingukoer suurel paadiga sõites ära tabada täpse koha, kuhu oli peidetud kanister lihaga… mis asus temast 6 meetrit veekihti pluss 1 meeter mudakihti allpool…
Samuti näidati, et kui huntidel on primaarne meel haistmismeel, siis koerad on kodustamisega hakanud usaldama nägemismeelt. 2m vahega olid kaks topsikut, millest ühe alla peideti koera nähes maius… siis kaeti koera silmad korraks kinni ja vahetati maiuse asukoht teisega ära… koer läks iga kord valesti, selle topsi juurde, mille alla ta nägi maiust pandavat.. kuigi oma amazing haistmismeelega võiks ta keskenduses vabalt ära tabada, et lõhn tuleb teise topsiku juurest. Hunt seevastu ei usaldanud osutavat inimest või oma silmi vaid läks nina järgi maiust leidma…  Meenutab Cesar Millan´i (“Koeralausuja”), kes tuletab järjekindalt meelde, et õige järjekord peaks koertel ka olema: nose-eyes-ears!
Kolmandaks leiti üks võimalik selgitus sellele, kuidas koer teab iga päev peremeest õigel ajal koju oodata (eeldusel, et peremees tuleb töölt enam-vähem samal ajal)… sest kella ta ju ei tunne. Seal pakuti välja versioon, et kui peremees hommikul kodust ära läheb, siis hakkab tema lõhn toast järk-järgult kaduma… ja see kadumine jõuab iga kord orienteeruvaks kojusaabumise ajaks enam-vähem samale tasemele. Ehk siis koerlane teab… selge,lõhna on nii vähe järgi, nagu tavaliselt siis kui ta koju tuleb… järelikult varsti tuleb… Saates tehti katse, kus peremehe abikaasa käis mehe juurest läbi ja laotas peale lõunat mehe päeva jooksul kantud värske lõhnaga  riideid mööda korterit laiali… Koer, kes iga kord 16.40 paiku akna vahet vaatama hakkas käima ja 17.00 peremeest nina vastu ust tervitas… vedeles siis pesas, kui peremees uksest sisse astus ja polnud akna vahet eelnevalt käinud.. ja oli täpselt sellise näoga, et WTF Sa nii vara kodus teed 😀

Ühesõnaga hullult põnev… seal oli teisi asju veel. Täna loodetavasti vaatame teise osa ära 🙂

hommikuhuumorit, külmajuttu… ja lahendusi rahamuredele

Kui ma eile kurtsin, et mu eesti keele oskus on ilus lopergune null. Aga natuke rõõmsaks tegi, et vähemalt Postimehes satun ikka lugema artikleid, kus on minustki hullemaid klaviatuuri taha sattunud. Ma ei viitsi eilse avastuse linki otsima hakata, aga tegin selle mingist osast printscreeni… (eestikeeli siis kuvatõmmise, öäkk, mis sõna 😀)

Sotchi_OM

Esiteks, mind tohutult häirib, et igas lauses on korratud, et “Sotši OM”… ou rly? Kui juba pealkiri ütleb, et Sotši OM numbrites, siis ma ei kahtlustakski, et jutt järsku Londonist vms on… ja üldse see sõnaseade lausetes on ka… omapärane. Google Translate Washington Postist?
Aga abivalmilt joonisin punaselt alla, et leidsin “mõned” näpuvead.. nojah. “Miilitast” puhul ma ei ole tegelikult kindel, kas see on viga.. alguses tahtsin vea selle arvele panna, et minu teada alates 2011 ei ole Venemaal enam miilitsat vaid on politsei (samas, ma ei tea, äkki Sotšis on 😀)… aga siis märkasin, et polegi miilitsast juttu vait miilitast hoopis nii et võib-olla on see mingi peen militaarne jõud 😀

Oh, kui tore on kellegi üle viriseda. Kuigi ma ei tea isegi kelle üle, artiklil polnud nime all. Ega ma ise parem ei ole, blogi on näpuvigu täis. AGA, ma ei tööta ka ühes Eesti loetuimas päevalehes, või mis?

EDIT: Lisan ka teise näite, mille just leidsin.. piisab esimesest lõigust.. oeh.
veatekst2

***

Aga tali tuli. Lund on natuke tilkunud. Oleks mul raha (kui allapoole jõuate, siis näete samas, et juba varsti ehk on 😀 😀), siis ma ostaks kelgu ja läheks koos EllieTheElephandiga kelgutama. vot.
photo 1

Eile õhtul Koonuga pargist naastes oli mingi linnavalgus taevasse uhke valgussamba tekitanud.. mis kahjuks pildile jäi täiesti mõttetu… hea kui selle üldse pildi keskelt üles leiate. Aga käed külmetasid ja ei viitsinud hakata paremat klõpsu ka tegema…
photo 2

Kuna ma ei oska kunagi millegagi rahul olla, siis virisen kah natukene. Oli suur soe. Mac virises, et prff, hommikuti saan ainult kesklinnani jalgsi tulla ja edasi tuleme bussiga, sest muidu on Koon porikäkk ja mul pole võimalust teda tööl vannitama hakata. Tuleks ometigi juba miinuskraadid, kus jäätunud maa ei määri.

Noh. Küsi ja Sulle antakse. Tuli miinus. Mac tuleb ikkagi Koonuga ainult kesklinnani jalgsi ja edasi bussiga, sest silmamunad külmuvad ära. Koonu käpapadjad samamoodi. Oeh.

2x päevas küttes (juhuu, äratus hommikuti 5.30, kaasa arvatud nädalavahetusel!) on hommikuti köögis 14 kraadi sooja. Kui täna hommikul kütmise lõpetasin, oli see juba kerkinud suisa 14,7-ni.. huh… inimese tunne kohe 😀

Koon külma üle ei kurda toas, aga kuna mina olen maailma suurim külmavares, siis on mul tunne, et ta raudselt alajahtub.. ja siis ma pakin ta abivalmilt sisse. Ega ta selle üle ka ei kurda, nii et kokkuvõttes ma ei teagi, kas tal on siis külm või palav…
photo 3

Aga homme teeme koos Koonuga midagi maailmatoredat ja kui hästi läheb, siis ma räägin sellest hiljem. Kui hästi ei lähe, siis ma teen näo, et midagi pole olnud 😀 😀

***

Dzeik, kes teab minu ja raha suhet, edastas abivalmilt mullegi lahke pakkumise.  Ega ma kade pole, jagan Teilegi!

———- Edastatud kiri ———-
Saatja: Mrs Mellisa Wells Finance <>
Kuupäev: 24. jaanuar 2014 6:03
Teema: Re: 3% intressi laenu pakkumine
Saaja: Me <>

Tervitused teile,
Olen Mellisa Wells eralaenu laenuandja, ma laenata raha, et tõsine mõtlemisega üksikisikutel, äri meeste ja naiste määraga 3%. Minu firma, oleme välja laenata raha vähemalt € 6,500.00 kuni € 1,500,000.00 ja osamaksena laenu tehakse igakuiselt.Kui oled huvitatud, mida sa ootad? lahkelt tagasi saada meile üksikasjad allpool:
Nimed:
Vajaminev summa:
Laenu kestus:
Osariik:
Maja aadress:
Eesmärgil laenu:
Telefoninumber:
Igakuine sissetulek:
Sugu:
Amet:

Ootan teie vastust.
Siiralt,
Mrs M. Wells

*
PS. Kustutasin igaks juhuks M.Wellsi meiliaadressi maha.. mõelda vaid, kui mõni hull praegu loeb ja võtabki tõe pähe. Mul pärast eluks ajaks süümekad ja karma kallal. Ei ole vaja, ei ole…

***

Ja Dzeikile infoks. Kui Koon täna hommikul tööle jõudis jalutas ta esmalt oma mänguasjakasti juurde ja otsis välja Su pakist päris kollase siili… ja kobis sellega pessa. Aga see ei olnud siiski hea valik. Pidi uuesti püsti kobima, mänguasjakasti juurde minema ja Su pakist päris rohelise krokodilli haarama… kui mõni hetk hiljem uuesti vaatasin, oli see juba välja vahetatud selle Su lemmiku liblika-mesilase vastu 🙂 Popp importkraam otse Rakverest läheb hästi kaubaks :D.

OOT(W)D

Igas blogis peab vist olema vähemalt üks Outfit Of The Day postitus. Minu puhul siis outfit of the winter day 😀
Kuu beib 2014, ma leian.. täielik püss ju 😀

OOTD

Rõõmsalt neljavärviline, nagu näha (heleroheline-valge-must-roosa)… selle sinise pildi särgilt pean vist ise üle värvima, muidu ei sobi nelikvärvide hulka 😛

1. Neoon/heleroheline sarviku-müts, Terranova
Terranova
, Tartu Kaubamaja / norm. hind 7.99€… eile ostsin soodukaga: 1.99€-ga.
Tegelikult jäi see mulle silma juba enne, kui rohelise jope soetasin. Sest, noh, mulle vist natuke meeldib vahel roheline.. või, kuidas teile tundub?! 😀 Aga siis jäi tema poodi.
Eile käisin üüri maksmas ja siis hüppasin kiirelt Terranovasse sisse, et äkki on müts alles.. sest nüüd on mul ju samasugune kapsaussi moodi jope ja puha… Oligi! Ja mitte lihtsalt oli, vaid oli allahinnatud. Ja kui ma teda (temakest?) pähe proovisin, nägi päris lahe välja (kuigi kui hiljem T.-le näitasin, siis ta suht naeris ja nägu reetis küsimust, et kas Sa tõsimeeli kavatsed sellise mütsiga avalikus kohas liikuda vä?!)
. Ühesõnaga, ära ma tema ostsin. Ilgelt rahul endaga.
PS. Kui ma täna-hommikul ka ei oleks pidanud telefoni leidmiseks kättpidi püksi ronima (selgituseks loe eilset postitust), siis oleksin hommikul oma varjust pilti teinud.. see müts pluss kapuutsi ääred nägid maas varju peal välja täpselt nagu mingi Krahv Dracula kraega kuradike. Muahahaha. So me 🙂

2. Heleroheline kapuutsiga kampsun, firmanimetu (ma ei tea neid moetermineid, aga äkki on selle asja nimi hoopis hoodie?!)
Sepa Turg
, Tartu / norm. hind 7 €… müüdi soodukaga: 5 -ga.
Seda käisin ka suve alguses juba nillimas, kui Väike-Fränky ja Vihmahääle Sepa-Turule viisin. No kui sügisel tagasi minnes minu nunnu kampsik ikka veel alles oli ja ikka veel soodushinnaga ja ikka veel üksi ja õnnetu, siis ma lihtsalt ei saanud muud teha, kui pidin selle ära tooma (loe: tegema T.-le kurba nägu, et ta aitaks kampsunil uut kodu leida (a)). Kreit saksess, nagu näha.
Bytheway, ärge laske end pidist hirmutada, laivis näeb see nunnu välja.. aga ühe käega riidepuud üleval hoides ja teisega eemalt pimesi telefoniga pilti tehestuli see kuidagi ERITI rääbaka välimusega välja. Kurb-kurb.

3. Helerohelise ja valge mustriga jope, JustPlay
Sepa
Turg, Tartu / norm. hind 45 €… müüdi: 42 -ga.
Seda ma ei käinud varem nillimas. Viisime T.-ga Vihmahääle Sepa-Turule peale jõule ja mõtlesin ajaviiteks siis ka jopesid kaeda… noh, et vana on juba vana ja puha. Leidsin ühe üleni helerohelise ja niiii armsa. Aga sellel olid varrukad liiga lühikesed, sest mul on käed nagu orangutangil, apparently. Proovisin siis teist, mis meeldis ja see oli kenasti paras ja mugav ja ilus ja ilus ja ilus ja mugav ja mõnus ja ilus ja ilus.  Ärge laske ennast pildist eksitada, tegelikult on jope ilus 😀 Ja müüja oli pealekauba niii torekas.
Kodus epusin Vihmahääle ees oma jopega (sest tema maadles parajasti ostuhetkel kusagil mingite strech teksadega, mille jalgasaamiseks tuleb tuubitäis libestit kulutada vms) ja loomulikult oli tema ka armunud ja loomulikult läksime me järgmisel päeval tagasi ja loomulikult too tore müüja mäletas meid ja loomulikult lubas ta Vihmahäälele samuti soodukat teha ja loomulikult ei olnud Vihmahäälel käed nagu isasel-ahvil ja loomulikult kõndis tema sealt koju selle imeilusa üleni helerohelise jopega, mida ma eelmine päev esimesena proovisin.

4. Helerohelise ja musta värviga seljakott, Charters
Matsoni äri
, Rakvere /  hind 35 €… kui mu mälu ei peta
Umbes 15 minutit pärast seda, kui olin suvel FBs avalikult nutnud, et olen mitu kuud seljakotti otsinud ja KÕIK on pokemonidega ja roosade ükssarvikutega ja barbiedega ja justinbieberiga jms, leidsin ma endale lõpuks meeltmööda koti. Okei, see tiigri-nägu võiks seal ju olemata olla.. käpajäljed see-eest meeldivad mulle väga. See et kott on must ja heleroheline meeldib mulle ka. Kõige rohkem meeldib mulle see, et see on niii mugav 🙂 Ja mahutab vajaliku ära, kohe poes proovisin fotokakotti sisse 🙂 (sest minu jaoks on loogiline kotti kotis kanda 😀 naisteloogika, noh). Muuseas eelmise Nike koti, mis nüüdseks juba väga läbi on, ostsin ma u. 3,5 aastat tagasi ka Rakverest. Tol hetkel maksin Nike-koti eest oma-arust hingehinda: ligi 200 krooni! See oli teistega võrreldes kallis! Nüüd maksin mingi suvafirma koti eest umbes 550 krooni, mis teiste kottidega, mida uudistasin, oli päris okei hinnaga… See on vähemalt hea, et Euro hinda ei tõsta, onju?!

5. Valge-must värvilise pildiga poolpikkade varrukatega t-särk, Terranova
Terranova, Tartu Kaubamaja / norm. hind 12.99€… eile ostsin soodukaga: 2.99€-ga.
T-särk ei oleks küll minu esimene väljend selle kohta… aga sildil on nii kirjas. Olgu siis. Esikülg on valge, tagakülg üleni must. Ees suur värviline tsiki-pilt kirjaga: “It is always easier than it seems”. Mis on täpselt vastupidine minu arusaamadele elust. Aga ostu sooritama kannustas see, et isegi poolpikk varrukas tundub olevat soojem kui t-särk (eriti tänapäeva naiste t-särk, millel pmst ju polegi varrukaid)… aga mu teised pikakäiselised asjad on kõik kõrge kraega polod vms ja ainuüksi mõte sellest, et miski päev otsa vastu mu kaela-armi hõõruks paneb mu kaela valutama. Nii, et nüüd on mul kuldne kesktee. Küll täiesti rohelise-värvi-vaba, aga noh, hädaga kärab küll 😀 (ja isegi tühja põiega olles tundub päris okei) :D.

6. Mustad ilma traksideta suusapüksid, Five Seasons
Dzeik
, Rakvere /  hind 150 või 200 krooni… täpselt ei mäleta
Tahtsin kunagi väga-väga-väga sooje suusapükse, aga nii, nagu mu käed on pikad justkui orangutangil, ei jää mu jalad sentimeetritki kaelkirjaku omadele alla. Mis ei oleks probleem ise-enesest, pikki pükse ikka müüakse ka vahel.. XXXLid ja nii… Aga mu keha-ümbermõõt vastab Aafrika näljahädalise omale ja mind mahuks enamikesse piisavalt pikkadesse pükstesse umbes 7 tükki järjest ära.. või noh, 7 tervet. Isegi haigena mahuks ikka 7. Ehk siis pükse mina otsisin, aga ei leid-nud-ki. 😦 The End.
Aga tüng. Ei olegi The End. Ükskord Dzeigi vast-ostetud (ma ei tea, kust ta need ostis… äkki spordipoest? (just a wild guess :D)) suusapükse proovides sain šoki – täpselt parajad!! No okei, võib olla piisut laiad, aga vööga TÄPSELT parajad! Ebanormaalne! Loomulikult jäi Dzeik nende pükste võrra vaesemaks, aga vähemalt raha võrra rikkamaks. Muuseas, võite jälle võrrelda, kuidas Euro hinda ei tõsta. Piiluge tänapäeval spordipoes suusapüksihinda. Pmst on sama hind, ainult krooni-märk on asendunud euromärgiga. Masendav.
Aga oma pükse ma armastan ja hoian, eriti talvel, üllatus-üllatus 😛 Ja kavatsen nendega surmani käia, kui ma just vahepeal hääästi paksuks ei lähe (loota ju võib?!) ja ei saa XXXXXLidele üle minna. Siis müün Dzeigile püksid sotiga tagasi.

7.Valged karvased käpikud (peopesa on mustast ja pöial roosast riidest), Pro-Tect
Ostukohta ega hinda ei mäleta.. somewhere in Tallinn, mitte väga kallid…
Mul oli mõni aasta kinnis-idee, et ma pean karvased käpikud saama ja nii ma need nilbikud kusagilt koju tõingi. Nüüd on mul küll teisi kindaid ka – lambavillaseid ja poolkindaid ja õhukesi sõrmikud ja pakse sõrmikuid jne, aga need on kõige soojemad. Nõnda ma siis lihtsalt pean nende jääkarudega ringi lippama, mis siis, et mul on tunne, et need läksid moest umbes 7 aastat tagasi. Aga kõik vana tuleb ringiga tagasi.. .5 aasta pärast te veel kadestate mu retrokindaid!

Weekendi laomüük, Tartu / täpselt ei mäleta.. norm hind VIST 90 € kandis ja ostuhind vist 62 €
Neist rääkisin juba ühes teises postituses. Tänaseks oskan öelda, et need on endiselt nunnud ja soojad ja mugavad, AGA… need paelad.. arghhh… Täna läks tööletulek edukalt: kummalgi saapal tuli pael ainult ühe korra lahti. Eile tuli kummalgi KOLM! Ja kas te teate kui tüütu on talvel saapapaelu siduda? Ja ma ei taha topeltsõlmi teha, sest kui ma ükskord tuppa jõuan, siis on neid sama tüütu lahti harutama hakata… Oeh. #kunagipolekarahul #firstworldproblems

***

Aga nagu näete käisin ma eile shoppamas. Edumeelselt. Särk pluus müts kokku alla viie euro! Lapsed tulid laulma ka kallima hinna eest:

***

Ja siis ma mainiks veel, et MUL ON HOMME SÜNNIPÄEV!!!

***

Ja siis ma näitaks veel, kui ränkraske elu ühel vaesel väikesel koerakesesesesel olla võib…
Seda nii Kodus (natuke nagu mingi silmamoonduspilt): koerkodus

Kui ka tööl… vaeseke:
koertööl

***

Ja mul on homme sünnipäev. FYI.
PS. Urmas*, kui Sa seda loed… Siis, kui Sa ei viitsi läpakate ja reiside ja telekatega jändama hakata, siis 2-toaline korter Karlovas oleks ka super-valik!

*Sõõrumaa.. keegi teine ei suudaks mu soove täita 😀