Blogimisvõistluse kuu teema: Tehnika

Juba tuhat aastat valmis olnud aga teostuseni mitte jõudnud teema. Kuidas Mac ja Tehnika Sinasõprust loovad ei loo.

Esimene osa: ArvutiKõlar

Esimese osa sissejuhatus:
Macile meeldib väga arvutist filme ja seepe vaadata. Ainus häda on, et vahel on sealne heli niivaikneniivaikneniivaikne. Ja kui veel seltskonnaga vaadata, siis on eriti vaikne.
Aga kõlareid njetu. Üksi vaadates parandasid nõõp-klaõpid veidi seisu, aga olgem ausad, seltskonnas not so much 🙂

Peatükk 1.1 – Sünnipäev:
Fränkyl ja Hosèphil igaljuhul viskas üle, et Maci juures filmi vaadata ei saa, sest kuulda pole kottigi ja nägemisega on mõnel asjaosalisel ka nirusti. Nõnda kingiti mulle sünnipäevaks Bluetooth-kõlar… Sest arvuti lähedal poleks mul teda kuskile pista. Aga nüüd on hea – istub toa teises otsas ja on piisavalt vali, et kuulda. Is nice!

Peatükk 1.2 – Sinihammas:
Põhimõtteliselt istuksin ma veel praegugi koos oma uue kõlar-sõbraga kodus ja peaks filmimaratoni, kui mu arvuti sinihammas teisiti ei arvaks… Nimelt otsustas ta peale mõnda filmivaatamist saba anda. Poolepealt, lihtsalt kadus ära ja arvuti tegi näo, et vot tema enab bluetoothi avada ei saa.
Nüüdseks on seis paranenud, iseeneseslikult muuseas, nagu ka halvenemine toimus – peale restarti leiab arvuti sinihamba üles, ühendab kõlari ära ja mängib… mõne hetke… ja siis paneb jälle hamba varna.
Ootan pisut veel, ehk tahab teine iseeneseslikult täitsa terveks saada. Siis mängime temaga edasi.

Peatükk 1.3 – Teised seadmed:
Sellest, et kõlar igati okidoki on, annab märku see, et telefoniga võib ta ilma mingi probleemita koostööd teha ükskõik kui kaua.
Aga T. arvutiga näiteks ei tee. Kohe täitsa esimest kordagi ei ühenda ära.

Esimese osa kokkuvõte:
Amazing see meie arvutikarma. Amazing.

***

Teine osa – Kõrvaklapid

Teise osa sissejuhatus – Audioraamatud:
Kuna kodus olekuks nii vähe aega on, siis on paber-raamatute lugemisega viimasel ajal nukker seis. Loen neid raamatukogus koerale 🙂 Muul ajal olen läinud üle heliraamatutele, mida bussis jms mugav kuulata on. Ma ei saa nimelt bussis teksti lugeda, muidu tuleb Robert külla 😀
Kuigi telefoniga kaasas olevate nööpklappidega saab teha pilti ja katkestada kõnesid ja kerida edasi ja tagasi ja pausida ja heliga möllata jne, siis on neil üks väike häda – raamatute heli on piisavalt vaikne, et seda klappidest tänaval-bussis mitte kuulda… Millega kaob ka kogu point suht ära siis…

Peatükk 2.1 – Minu esimesed:
Nägin siis mina ükskord Kaupsis suuri helerohelisi klappe (mul on teatavasti heleroheline jope ja müts ja mingi osa kotis ja niisama fetish ka 😀) ja ma arvasin miskipärast, et kõik need suured maksavad umbes 1900 eurot. Selgus, et kehvema kvaliteediga isendid saab alla 20 kätte!Kohe ostmast takistas veel-mitte-palgapäev ja see, et ma ei teadnud, kuidas neid talvemütsiga kandma peaks… et äkki oleks mõistlik kevadepoole osta. Aga töökaaslane õpetas järgmisel päeval mind moeteadlikuks, et mütsi peal, doh…
Palgipäeval sattusin hoopis teise tehnikapoodi… ja seal ei olnud selliseid helerohelisi. Ja kuna ma ei viitsinud teise poodi kõndida (sest sinna oli vähemalt mingi 300 meetrit 😀), siis leidsin samast hinnaklassist enam-vähem klapid.
Trusti valged sinise urban mustriga:

… mis, oh rõõmu, töötasid ühtlasi ka hands-free´na!
Fränkyle meeldisid need ka.  Käisime tallegi poes selliseid otsimas, aga ei olnud. Piilusime siis neid rohelisi, et vb vahetaks… aga rohelistel polnud hands-free funktsiooni. Lõpuks selgus, et Tartus on üks paar valgeid siiski veel olemas ja tänaseks on need juba mõnda aega ka Fränky käes/kõrvus.
Mina aga sõitsin ükspäev oma klappidega bussis… ja kui buss pidurdas, takerdusin veits juhtmesse ja tõmbasin miskit veits ära. Nii, et heli jäi kõige vaiksema peale ja muuta enam ei saanud 😦
Ühtlasi jaurasin tookord selle heliga nii kaua, kuni meenus, et ups, ma olin vale bussi peal ja pidin kesklinnas ümber istuma… ja nii sõitsin veel lisaks kaugele valesse suunda, et sealt jalgsi tagasi kihutada.
Hea töö!

Peatükk 2.2 – Minu teised:
Et pikk bussisõit Tallinnasse ees ootas ja vanadest klappidest asja ei olnud, seadsin lõunal sammud Maximasse ja ostsin endale uued. (loe: ainsad poes olevad suuremõõdulised klapid). Värvus must, firma Philips ja hind taskukohane. Ilmselgelt ma ei hakanud neid poes lahti kiskuma, et testida.

Kasutades selgus järgnev:
1. + Need on sigamugavad, kuna on suuremad kui eelmised, siis ei suru see nahk-osa absoluutselt kõrvadele ja nii hea mugav on.
2. – Neil on 2 meetrit juhet.. mis veedab kasutades aega hunnikusse kerituna minu jopetaskus. Suvehooajaks sobimatu.
3. – Neil ei ole handsfreed, seda ma teadsin.. aga pole üldse mingit volume-nuppu ka.
4. – Kuigi sigamugavad, siis ma üsna vaiksed… bussimürast üle pole nt audioraamatut kuulda, selgus juba samal õhtul lasnamäele sõites.
5. + Koduseks kasutamiseks, kui T.- d segada ei taha on mõnusad. Päev otsa võiks filme vaadata, ilma et kõrvalestad valutaks… aga välis-tegevusteks on natuke närb värk..

Peatükk 3.3 – Minu Kolmandad:
Nõnda ma siis käisin Tiger- i poes Tallinnas ja ostsin sealt endale 8 raha eest kolmandad. Roosad.

Nende plussiks on see, et heli on ilusti kuulda, ka bussimüra taustal.
Teine pluss on see, et neil on juhtme küljes heli valjemaks-vaiksemaks näppimise nupp.
Miinuseks on see, et seda nuppu ei saa pausina kasutada… ja see pole hands-free…
Teine miinus on see, et neil klappidel on samuti 2 meetrit roosat kaablit kaasas… võin telefoni juhi kätte bussis hoiule anda ja siis ise tagaosas musa kuulata põhimõttelselt.
Kolmas miinus on see, et kahtlustan, et teised kuulevad kõrvalt ka minu muusikat…

Kokkuvõte:

Kokkuvõtteks võib öelda, et esimesed olid parimad klapid ja Fränky va jobu sai viimased endale 😦
Ja siis veel seda, et mina ja tehnika ei ole eriti sõbralikult meelestatud teineteise suhtes.

Lisablogimine – Esmamulje

Sigmund Freudil oleks selle kohta ilmselt nii mõndagi öelda, et kui ma andsin seekordse lisablogimise-teema: “Kirjutage oma muljest mõne inimese kohta, mis osutus hiljem valeks…” Ma ei suutnud seda ilusti pealkirjastada ja jätsin selle iga kirjutaja oma teha. Mina ise mõtlesin blogida (ja blogingi) selle nurga alt, kuidas keegi, kellest mul väga arvamus puudus vms, osutus hoopis väga toredaks :-).. .Aga näiteks Brit´i vaatenurk tema postituse pealkirjas oli hoopis vastupidine: “Kuld, mis ei ole kuld“.

***

Aga see selleks. Tegelikult tahtsin rääkida, et mulle väga meeldib saade “Laula mu laulu“, sest see on kuidagi.. nii inimlik ja vaba. Tavaliselt kuulsaid inimesi väga muus keskkonnas ei näe, kui laval oma muusikat esitamas. Või toimetatud teksti kirjalikul kujul Kroonikas vms. Aga seal saates on lisaks nende muusikale ka selline… chill ja omavaheline suhtlus jms, mis laseb inimesest endale palju parema pildi luua.

Kui välja arvata need, keda ma teismelisena kõvasti fännasin (loe: Termikas ja Blacky), siis teised osalejad on minu jaoks üsna tume maa. Ma tean nende muusikat, aga ma ei tea, millised need inimesed “päriselt” on.
Eelmisel hooajal hakkas mulle saate põhjal enim meeldima Tanel Padar, sest ta oli lihtsalt nii.. lapselikult rõõmus, vaba, lahe. Naeratas tihti ja soojalt. Samuti meeldis mulle väga Heidy Tamme, kes oli nii nooruslikult lõbus :)…
Ja minu üllatuseks meeldis mulle kõige vähem Lenna Kuurmaa, kellel, kui ta naeratab, on niiiii soe naeratus… Aga, ta ei naeratanud peaaegu üldse. Teistega võrreldes vähemalt. Vaid oli enamasti nii kurja-tülpinud näoga.

Mul on naeratuse-fetišh. Otsustan selle järgi palju.

**

Nüüd jõuan alles teemani: mulje inimese kohta, mis osutus valeks.

Chalice tundus mulle senini kas:
a) selline üdini tõsine kultuuri-inimene;
b) selline ülbe räppar…
ehk siis ma ei olnud süvenenud ja ju ta siis üks neist on, mis muud?!
Aga esimeses saates selgus, et tüübil on üliäge huumor!

Ma nüüd üritan paar näidet mälu järgi taasluua.. vabandan, kui mõne sõnaga mööda panen või midagi vahelt ära jätan vms.

Chalice läks õue vastu saatesse saabuvale sõbrale, Tõnis Mägile.
Tõnis Mägi: *näitab korvi õuntega* Näe, ma tõin õunu ka!
Chalice: Oo… Aga ma tõin Sulle kasti banaane!
Tõnis Mägi: Päriselt? Ei toonud…
Chalice: Tõin-tõin, need on toas.
Tõnis Mägi: Ei toonud?! Päriselt tõid?
Chalice: Jah, tõin-tõin.
Tõnis Mägi: Valetad ka või?
Chalice: *nii muuseas* No võib-olla natuke valetan.

*
Mõni hetk hiljem osutab Chalice Laitse Graniitvillale: Nooh, siin ma siis elan!

*
Veel mõni hetk hiljem sisenetakse tuppa, kus teised istuvad. Chalice ees ja Tõnis Mägi, õunakorv käes, tema järel.
Chalice: Näete, ma tõin õunu! Tõnis aitab mul tassida!

**
🙂 Huumor ju.
Mul on huumorifetiš ka… Inimene peab nalja mõistma, muidu pole ta üldsegi inimene!

***

Mis veel saadet, aga mitte enam praegust blogiteemat puudutab, siis kas ma olen ainus, kelle meelest Tõnis Mägi on nagu… saate mitte-ametlik kohtunik vms 😀  (Mitte halvas mõttes!) Kuigi seal ei ole üldse žüriid või kohtunikku vms, siis ikka iga kord, kui keegi laulu esitab, jälgin ma ikkagi Mägi reaktsiooni.. et näha, mis vanaMeister asjast arvab vms. Lihtsalt, igal eestlasel on vist tema vastu selline Austus, et kui talle meeldib, siis PEAB hea olema!
(PS. Tema arvamus on lisaks isiklikule arvamusele lugudest, mitte ei kujunda isiklikku arvamust…)
Mulle meeldis, kuidas Jaagup eelmises saates selle austuse-osa sõnastas, et üldiselt on Juulikuu lumi tema jaoks lugu, mida ta hea meelega ei taha, et teised laulaksid… aga tal on hea meel, et Tõnis Mägi selle loo valis, sest, noh, ta on ju Tõnis Mägi!
(Aga jah, see lõik läks nüüd blogiteemast väga mööda, sest arvamus temast on olnud kogu aeg sama hea 🙂)

***

Aga, et ikkagi esmaarvamuse VS hilisema arvamusega lõpetada, mainin ära, et kui ma esimest korda tööalaselt Ch.-d kohtasid, siis ma hullult kartsin teda 😛 Ja kui aastake või nii hiljem uuesti teda tihedamalt kohtama hakkasin, ja tal oli endiselt seltsiks imearmas koerakoonlane, siis võtsin julguse kokku ja läksin ligi. Koerateemal muidugi.

Ja teate mis selgus? Ta ei olegi hirmuäratav 😛 Suhtlen siiamaani, ja mitte hirmust vaid täiesti (vaba)tahtlikult! 🙂

filmidest, minust ja muust

Nädalavahetusel kurtsin FBs oma oskuslikku filmi-žanri ennustusoskust.

Esmalt soovisin vaadata midagi lõbusat. Võtsin oma filmivaramu ette ja tšekkasin pealkirjad üle. Kuna ma olen laisk laps, siis ma ei viitsinud sugugi hakata neid ükshaaval IMDB-st otsima ja Youtube-st treilereid vaatama ja blogidest arvustusi lugema jms. Ma vaatan filmi pealkirja.. eeldan selle järgi umbkaudse žanri, siis avan filmi, kerin ta 2-3st kohast kiirelt läbi ja vaatan, millega umbes tegu.

Komöödiat?
Aga palun: “World´s Greatest Dad” kõlab ju komöödiana (appi, kui kole sõna)?
Lisaks ütles kiire pilk filmi keskele, et seal on mingikooliteema ja seal mängid Robin Williams. Lihtsalt PEAB olema kömöödia!
Kuigi imdb väidab nüüd vaadates, et comedy/drama, siis ma ei mäleta, et ma eriti naernud oleks.. küll oli see üsna depressiivne…
Edasi järgneb spoiler:
Robin Williamsil on teismeline poeg, kes on selline.. tõbras… aga tõbras või mitte, ühel päeval on ta ennast kogemata poomismängu+monoseksi harrastades üles poonud… ja kui isa ta leiab, lavastab ta poisi enesetapu, et nii piinlik poleks vms.. paneb riidesse,  riputab keha kappi, kirjutab hüvastijätukirja jms.
Well… ühesõnaga. Mitte komöödia. Tänaste uudiste valguses kaugeltki mitte komöödia 😦

Lõuna-paiku tuli isu sõja-filmi vaadata.. teadsin, et mul peaks neid olema üsna mitu.. ja puha vaatamata.
Seda ma ei lapanud isegi mitte läbi. Pealkiri “A Few Best Men” ütleb ju selgelt, et tegu on sõjafilmiga… minu peas vähemalt.
Vaatama hakates selgus kohe, et hoopis pulmateemaline komöödia ja Best men pole mitte parimad mehed sõjatandril vaid isamehed. Vaatasin siiski ära. Päris norm oli.

Õhtupoole puslet kokku pannes otsustasin, et nüüd lähen kindla peale välja. Kogu maailm on “Terminaatori” filmi näinud… Mu üks lemmikbände pooleldi sellelt nimegi saanud… Võtan kätte ja vaatan ka lõpuks Arnie ära.
Arvake ära, kas Termikafilm, mis mul oli, oli üks kunagistest või?.. Ei… selgub, et 2009 tuli uus välja: Terminator: Salvation. Vaatasin ära sellegipoolest. Arnie mängis ka korraks seal…

Rohkem ma filme ei vaadanud.

DVDde rippimine arvutisse.. how?!

Tere tarklapsed. Olete lahkelt aitama oodatud.

Mul on:
1. Grey Anatoomia mitme hooaja DVDde kollektsioonid ostetud.
2. Arvuti DVD-lugeja vussis. (Mingi jura regioonidega ja ta ei vaheta neid ja jookseb kokku jne)

Ühesõnaga. Ma tahaks T. arvutis need DVDd arvutisse tirida ja siis kõvakettale tõsta ja siis ise vaadata. Sama tahaks tegelikult DVD riiulist veel nii mõnegi filmiga teha.

Aga kuidas? Kas on olemas mingit tasuta proget, mis originaalDVDsid rippida lubab? Mul ei ole mingit plaani neid filme/Greysid siis kuhugi torrentilehtedele üles laadima-levitama hakata. Tahaks lihtsalt ise vaadata 😦 Aga praegu istuvad mul riiulis ja muudkui mõnitavad. Urr.