Olen kodus sinisel lehel ja ei viitsi üldse blogida… Aga see blogimisvõistlus sunnib enamvähem kord nädalas… Kuigi… midagi pole öelda :D.
Selle kuu blogiteema on “Kõige kallim”, aga ma ootaks pisut tervemat meelt, et kuu teemal blogida, nii et lükkan selle edasi.
Ainus, millest mul oleks rääkida (olles kodusel režiimil ju), on seebid. Aga kõigil on vist juba ammu kopp ees mu Grey anatoomiast. Igal juhul, võtke teadmiseks, et minu uuesti otsast (esimesest hooajast) peale alustatud Grey Anatoomia 11 hooaega said eile läbi. Või noh, 11 hooajast on veel kaks osa välja tulemata, aga kuni praeguse osani said läbi. Nii kurb. Nii tühi. Nii tore oli muidu, et alati kui vaba hetk oli, siis teadsin, mida teha võiks. Mida viitsiks ja tahaks. Vahel isegi hommikul enne tööleminekut! (Ja ma astun hommikul veits peale poolt seitset välja… mõelda vaid, kui varane ma olen, et enne seda 43 minutit osa vaadata!)
Nüüd ei oskagi midagi oma vaba ajaga peale hakata. Mingit asjalikku hobi ma ei tahaks, sest asjalikke asju on nii palju, et Grey oligi just mõnus mitte-midagi-ei-pea-tegema-lihtsalt-naudi-tegevus. Nagu silt mu seinal ütleb: “Dolce far niente”*.
Jah, nii kurb ja tühi on. Sama kurb on iga kord siis, kui Gilmore Tüdrukute seitse hooaega läbi saavad. Gilmores on küll lõpp suht (Spoiler!) õnnelik.. samal ajal, kui Grey´s on hetkel (Spoiler!) pärast Dereki surma kurb ja nukker seis. Samas on Grey osas praegu veel vähemalt kahte uut osa oodata, samal ajal kui Gilmore osi ei tule enam üldse välja.
Hetkel sisustan oma ärkvel-oleku-aega täiteks Cesar 911-ga. Aga sedagi on ainult 4 osa jäänud. Ja siis on veel ootel Tuulepealne maa. Ja edasi on tühjus. Niunäu.
Vähemalt Koon on mu haiguslehega rahul:
This slideshow requires JavaScript.
* The sweetness of doing nothing
Ps. Fun fact of the day: Kas te teate, mis on ühist Kenai´l multikast “Vennad karud” ja McDreamy´l “Grey Anatoomiast”? Vastus: Sama hääl – Patrick Dempsey. 😉
Ps2. Fact of the day 2: Patrick Dempsey on düsleksik ja peab erinevalt teistest oma tekstid pähe õppima, sest ei saa neid otse maha lugeda nagu teised.
PS3. fun tip of the day. Mine Google pildiotsingusse: www.google.com/imagesja trüki otsingusse Atari Breakout
Teistele lugemiseks igav, aga endale meenutuseks märgin mingid meeldejäänud unenäohetked eelmisest nädalast üles 🙂
***
1. Segane lugu sellest, kuidas me sõprade ja kolleegide jt-ga keset metsa mingites kämpingutes elasime. Metsas oli pime. Kogu aeg. Aga ikkagi oli keelatud öösiti väljas käia, sest väljas olid öösiti libahundid… (Ma pean ilmselgelt vähem Vampiiripäevikuid ja Originals-i vaatama. -Toim.)…ja lisaks mingid “teist liiki libahundid”, kes olid nagu hundi kehaga aga ilvese vms kaslase näoga ja hästi kissis silmadega.
Olenemata öisest liikumiskeelust hiilisin ma ühel õhtul välja, et suvalistes kohtades maad kaevata ja tuhka otsida… Seda sellepärast, et sain teada, et Maša oli ema tuha (kes tegelikult ei ole üldsegi tuhastatud -Toim.) lihtsalt mulle ütlemata mingisse kohta maha matnud, lahtiselt. Aga mul oli ju ometi olemas uhke urn! Ise tehtud, suurest lambipirnist!
Maša ei avaldanud peitmiskohta, aga suutsin oma hea ninaga õige kohani jõuda ja sõelusin mulla seest tuha välja ka.
Tagasiteel tulin mööda meie sõprade/naabrite majast, kus elas jaapanlasest sõber Kim (Kes juhtumisi oli Rory sõber Lane Kim Gilmore tüdrukutest, kes küll seal sarjas oli Koreast, mitte Jaapanist… PS. Äkki ma peaks vähem Gilmore Tüdrukuid ka vaatama? -Toim.) ja kuulsin-nägin läbi akna pealt nende vestlust, kus selgus, et need imelikud kissis silmadega tapjahundimoodiloomad olid jaapanlastest tekkinud libahundid.
Kiirustasin koju, et teisi hoiatada, aga see kuradi Maša ju vältis mind, sest kartis, et ma hakkan talt tuha kohta infot uurima ja ma nägin kurja vaeva, et teda hoiatada saaks… Argh, kui närvi ta mind ajas unes :D.
Aga kuidas kogu lugu lõppes ma ei teagi, sest uus unenägu tuli peale.
**
2. Sama öö. Nägin unes, kuidas T. päev otsa hästi veidralt käitus ja mind telefonis vältis jms. Kui õhtul koju jõudsin, siis sain teada miks. Ta andis mulle rasedustesti ja selgitas juurde, et ta olevat ennast hommikuti halvasti tundnud ja üldse on tal tunne, et ma olen rase, sest tal on kõik raseduse sümptomid ja tema ei saa ise rase olla :D. Ma ehmatasin ennast selle peale kohe ärkvele, sest see oleks suht hirmus ikka :D.
Veidi ärkvel olnuna jõudsin siiski maha rahuneda, sest tean kindlalt, et põngerja-hirmu ei ole… ja üldse oli kogu unenäos süüdi Vihmahääl, kes oli FBs mu kaalu-juurdevõtmise-postituse all küsinud, et ega ma rase pole. ei ole, tänan küsimast.
*
3. Aga see öö ei olnud veel läbi 😀 Sest kui ma ennast rasedustesti peale ärkvele ehmatasin, oli kell alles pool 2.
Järgmine uni algas pisut paremini. Otsisime sõprade ja T.-ga kohta, kuhu sööma minna ja lugesime erinevaid arvustusi. Umbes 20 erinevat inimest olid kõik soovitanud ühte sama kohta – Sadamateatris asuvat pubi (mida tegelikult ei ole olemas).
Mõeldud-mõeldud, läksime kohale. Sisekujundus oli segu Must Täku Tallist ja Hansatallist. Menüüks oli raamatuke, mis nägi täpselt välja nagu Hobby Hall´i kataloog vms ja sisaldas kõike. Loogika oli selles, et mida klient tahtis, see talle (linna pealt) leiti ja toodi. Näiteks tahtsid toidu kõrvale kahte tennisereketit ja rohelist jalgratast? No problemo!
Ma tellisin toiduks pasta, mis maitses sigahea ja teenindus oli super jne… kuni ma leidsin oma pasta seest umbes poole meetri pikkuse juuksekarva…
Ehmatasin end jälle üles. Õnneks ma ei mäleta, mida ma sel ööl veel unes nägin, enne hommikust äratust 😀
***
4. Ühel ööl nägin Grey Anatoomiat unes. (Sellel võib olla seos sellega, et olen nüüd umbes kolme nädalaga jõudnud sarja 7nda hooaja keskele… ehk siis, olen kodus olles vaadanud VÄGA PALJU Greyd…) Ma ei mäleta, kas ma vaatasin unes sarja või osalesin ise. Igaljuhul meenus mulle järgmine päev seda vaadates hetk, kus Alex koomas oli ja Izzie tagasi tuli, et Alexiga olla. Aga alles järgmine päev selle üle juureldes avastasin, et sellist asja pole ju sarjas olnud… ehk siis nägin seda ilmselgelt unes. (Kas ma peaks vähem Greyd vaatama?)
**
5. Täna öösel elasin ma mingis imelikus majas, kus minu korterisse sissepääs käis nii, et pidin trepikojas minema teisele korrusele. Seal sisenema naabri korterisse (Kellel oli samasugune võti nagu mul), naabri korter oli läbi kahe korruse ja nii pidin ma nende korteri teisele korrusele minema… ja sealt läks alles uks teise trepikotta, kust läks omakorda uks minu korterisse.
Kuna need naabrid mulle eriti ei meeldinud, siis ma võimalusel vältisin oma koju minemist ja ööbisin külapeal. Naiss laiff. Not.
Siia juurde ma sobivat pilti ei leidnud, panen siis pildi oma päris korteriuksest:
Hästi käituvad koerad on teretulnud! 🙂
3. Otsi välja kohvipakk. Tõsta 2tl puru kruusi põhja.
4. Mine otsi köögist lapp, millega kapile pudenenud puruhunnik ära pühkida.
5. Vii lapp tagasi. Loputa ja riputa kuivama.
6. Ära oota päris vee-keemise lõpuni, sest igav hakkab. Lülita kann välja.
7. Vala vesi kruusi.
8. Mine otsi köögist lapp, millega kapile nirisenud vesi ära pühkida.
9. Vii lapp tagasi. Loputa ja riputa kuivama.
10. Avasta hirmuga, et valasid vett liiga kruusi ääreni. Mõista juba ette, mis järgmiseks saab.
11. Haara kapilt presskruusi sõel.
12. Seda tehes pilla oma lusikas maha.
13. Mine pese lusikas köögis puhtaks. Pane kuivama.
14. Tule tagasi sõela juurde. Hakka seda ettevaatlikult kruusi suruma.
15. Imetle sõela vahelt läbi pressivat ja üle kruusi ääre nirisevat kohvivett.
16. Mine otsi köögist lapp, millega kapile nirisenud kohv ära pühkida.
17. Vii lapp tagasi. Loputa ja riputa kuivama.
18. Tagasi jõudes avasta, et unustasid ju uue lusika võtta.
19. Too köögist lusikas.
20. Lisa kohvile suhkrut.
21. Lisa kohvile kondenspiima.
22. Avasta, et pastakas, millega kondenspiima ostnud kolleeg meie nimed sinna pakile kirjutas, annab värvi. Nühi natuke aega oma sõrmedelt musta tinti maha
23. Kui jälle pilgu tõstad, avasta et suhkur+kondenspiim olid ilmselt vee kriitilist piiri veelgi tõstnud ja kohvi voolab mööda kruusi ääri kapile.
24. Mine otsi köögist lapp, millega kapile nirisenud kohv ära pühkida.
25. Vii lapp tagasi. Loputa ja riputa kuivama.
26. Tagasi kruusini jõudes avasta, et asi oli hoopis selles, et kohv nirises ülal-ääres olevast sõela kinnituskohast vms. Viimane 1cm kruusist peab olema tühi. (Ei ole).
27. Lürbi teelusikatäite haaval kuuma kohvi kruusist vähemaks, kuni enam ei leki.
28. Mine otsi köögist lapp, millega kapile nirisenud kohv ära pühkida. Puhasta kruusi põhi ja kapp.
Olen täiega väike vargaplika ja pätsasin Katre blogist “Praeguse hetke nimekiri” postituse küsimused ära… Õnneks ta ei kutsu mulle ilmselt Mupot kraesse, sest ise lubas lahkelt postituse lõpus, et võtke ka. Ja, noh, ema õpetas, et kui tasuta antakse, tuleb võtta.. vms 😀
Teen: Tööd, kohevarsti. Hetkel joon hommikukohvi ja blogin. Söön: Kohevarsti helluse jogurtit 😀 Ja lõunaks pihve juustuga (juustuviilud peale ja mikrosse sulama), kõrvale ampsan šampinjonidega pasteeti ja magustoiduks pisut Nutellat :D… Ma ilmselgelt olen a) kohutav toiduvalmistaja ja b) oma isude järgi igasugu jama sööja… Joon: Hetkel kohvi, varsti sidrunivett. Ootan: Õhtut, lähen esmalt kutsikaid pildistama (awww) ja leidsin eile oma esimese Roomatripi nänni üles… tahaks need õhtul scrapbooki lisada… Ei oota: Et ma alustasin eile suuuuuurt koristamist ja see läbu vajab jätkamist. Loen: Blogisin. Lehti. Vahel raamatuid. Miki Hiirt 😀 (eakohane 😀). Tahan: Puhata ja mängida. Magada. Filme vaadata ja puslet kokku panna (taaskord: eakohane). Näen: Väga segamini töölauda. Minu stiilis süsteem: vajalike asjade hunnik, pikaajaliste asjade hunnik, kiirete asjade hunnik, niisama mingi hunnik, ei viitsi-aga peab-hunnik. Vaatan: Seriaale (Vampiiripäevikud, Gilmore tüdrukud, Originalsid, Grey Anatoomia.. ja veel paljupalju)… lisaks pikad multikad (eakohane!), nutufilmid ja maailmalõpufilmid. Kuulan: Raadio Elmarit (eakohane!)… muusikast eelistan rocki või ballaade.. aga on erandeid. Mängin: Hay Day´d. Lauamänge! (Eakohane!) Kannan:Hetkel (kes mind teavad, ei usu!) musta lühikest kleidi moodi asja ja retuuse! Otsustan: emm.. ma ei tea… mida vaja?! Soovin: vt. Tahan* Tahan osta: Ketse! Ühte kindlat lauamängu, Macbooki, kahte raamatut, liiklusseadust ja ülesandeid, kleepkiledega albumeid, lennupileteid New Yorki, korterit :D…(ei, ma ei võitnud lotoga.. küsimus oli “tahan osta”, mitte “ostan”).
Naudin: Vabadust. Meeldib: Koerad. Soe (kuigi Koonust on kahju). Vaba aeg. Lauamängud. Seriaalid. Ei meeldi: Pidevalt pahurad ja närvilised inimesed (eriti kui nad teiste peal ennast välja elavad). Idioodid. Masu. Ühed naabrid :D.
Imestan: Inimeste üle igapäevaselt: jobud, kasvatamatud, ebaviisakad, rumalad, ülbed, virisevad, vastikud 😀 (on erandeid ka). Loodan: Rikkaks saada 😀 (normaalsed inimesed loodaks tervist ja värki, aga ma püsin reaalsena 😀). Vajan: vt. Tahan osta.* Tunnen: Väsimust. Nuusutan: Hommikuselt veel värsket õhku. Märkan: Klaasikilde vee ääres (idikad!), noorema generatsiooni ülbust (nii eakohane minust!) Tean: Nii mõndagi, aga mitte piisavalt. Mõtlen: … enamasti enne ütlemist (aga mitte alati). Naeran: Musta huumori üle. Imetlen: Inimesi, kes joosta jaksavad? Eih, tegelt ma vist mõtlen lihtsalt, et nad on päris hullud… õpetajaid äkki? Ja seda metsloomade heategijat Imeloomade Seltsist… Armastan: Koeri. Üksi olemist. Igatsen: Roomat.
Voi pele. Nooou…. Mina olin kindel, et Kelluke või Fanta või Tarhun sisaldavad rohkem kofeiini, kui kohv… Iga kord, kui uni peale tuleb, joon Kellukest.. ja näe, uni ei ole siiani ära näinud… see selgitab nii mõndagi. Artiklis võib tõeterasidki leiduda.
Aga tegelt, mis kohvi puudutab, siis ma joon hommikuti ühe tassi (rohke piima ja suhkruga)… üldse mitte Gilmore´lik 😀
Näide Gilmore Tüdrukutest:
Lorelai: [Suurt kohvitassi Lukele ulatades]: “Please, please please, Luke??”
Luke: “How many have You had today?”
Lorelai: “None!” Luke: “Plus…?” Lorelai: “…Five…”
Väga ebatervislik eksole. Aga kõik head asjad ongi ebatervislikud ja kui on valida, et kas süüa/juua seda, mille järgi isutab ja elada õnnelikuna, aga kümmekond aastat vähem… või püsida pingsalt üdini tervislikuna ja olla õnnetu iga kord, kui näed teisi söömas/joomas salaamit, juustu, friikaid, karastusjooke jnejne, aga elada veits kauem… Siis ma vist valiksin selle õnneliku, aga lühema…
Sellegipoolest ostsime T.-ga minu lahkel soovitusel miski loodusliku hambapasta. Kallim, kui mittelooduslik kraam. Täna õhtul peaks see lõpuks otsa saama, Jumal tänatud. Tavaline hambapasta juba ootab ja ma ei jõua selle kasutamist ära oodata 😀 :D. Peale selle, et see looduslik on rõveda maitsega ja muutub suus mingiks imelikuks puruks mis hammastele kleepub, nii et ka hambapastast lahti saamiseks tuleb harja kasutada… ei puhasta ta küll hambaid.. ja mu igemed on punaseks muutunud :S (Peaks vist hoopis kasutama seda TUNDLIKELE hammastele mõeldud TUNDLIKE hammaste hambapastat, mida reklaamib…) Ühesõnaga, ma küll usun, et on ka looduslikku kraami, mis normaalne on… aga ma eelistan siiski edaspidi seda traditsioonilist. Aitäh.
Niisiis. Pikad pühad olid vahepeal.
Käisin töökaaslastega lauamänge mängimas ja siis Tartu ööelu piilumas. Päris tore vaheldus.
Jõudsin Potteri raamatutega neljanda osa poolepeale ja panin oma helendava pusle kokku.
Lisaks kaesime T.-ga “Laula mu laulu” viimaseid osi. “Nädalavahetus Kanal 2-ga” ja “Palume Lavale” jätsime seekord vaatamata, sest viimased saated on juba algusega võrreldes jamamaks muutunud.. ei raatsi siis netimahtu kulutada (sest netipulgaga on see ju piiratud :S)
Käisime Koonuga Anne Kanali ääres pikalt patseerimas. Kui Sõpruse silla juurde Koerte platsile jõudsime, nägime vaid, kuidas kõik teised mänginud koerad koduteele asusid. EllieTheElephant sai nukralt üksinda mängida. Õnneks sai Koon üleeile vähemalt kahe väikese Norwichi terjeriga mängida. Nupsikud. Aga kobakäpp, nagu EllieTheElephant on (minusse), suutis ta oma käpa “pöidlaküüne” kohalt katki teha. Valus ei ole, teda ennast ei häiri ja nähtavaid probleeme enam ei ole, nii et vast paraneb ära kenasti 🙂
Värvisime mune. Selgus, et värvid, mida omasime olid kräpp suht. Sellest ka see kunstianne tasemel 3-nädalane-šimpans. Aga mulle meenus täna, et ma ei söönud munadepühadel ühtegi muna. Veider. Sõin hoopis muffineid, mis olid väga head. Ja tacosid, milles olen pettunud (nii kõvad ja ebamugavad söömiseks… prf)
Pühapäev oli suur koristuspäev. Tööl oli sel nädalal minu koristusnädal, mida alustasin esmaspäeval suurpuhastusega oma kabinetis. Nii et pühapäev sobis nädalat lõpetama kenasti. Sulatasin/pesin külmikugi ära, sest jäässe ei mahtunud enam midagi 😀 Ja kraanikausi pesin ära. Peegleid küürisin ja tavapärane tolmuimemine ka mõistagi jne. Ohküllmaolenikkatubli.
Sain T. nõusse, et ta minu Liisi vms oleks. Ehk siis saan endale uue lisakõvaketta ja maksan talle selle järelmaksuga. Poest järelmaksuga tuleks juurdehindlus muidu koletu. Aga nii eelmine kõvaketas (ainult 320GB), kui arvuti (250GB (?)) on täiesti ääääreni täis juba. Nüüd on mul siis 2TB ruumi. Wow. Tegelesin eile ja jätkan täna-homme siis ka eelmise kõvaketta ja arvuti koristustööga 🙂 Kogu kraam uuele ja siis filmid (ja muusika?) sellele pisemale. Sest pisem on ühtlasi kaasaskantav ja lihtsamini ühendatav, nt ei vaja ise elektrit eraldi jms, et seda siis tihedamini kasutada saaks. See on mõistagi aeganõudev, sest failide kopeerimine võtab tunde, sellise kogusega.
Ühtlasi on mul ka üks arvutialane küsimus, aga ma teen selleks uue minipostituse kohekohe, sest muidu ei leia targad inimesed seda siit möla vahelt üles. (See oli nüüd siis äärmiselt peen vihje, et Sina, kes Sa lugemisega siiani jõudsid, ei kuulu ilmselgelt tarkade inimeste hulka 😀 😀 😀)
Aga teate? Väljas on kevad! Nii tore 🙂 Jättes välja selle, et MJ lubab kolmapäeval lahkelt öökülma…
Ja lõpetuseks kaks videot ka.. Britain´s Got Talentist. Ilmselt olete nähenud ka juba…
Ma tegin kunagi oma “Kümme lemmikut postituse” lemmikseepide teemal… nüüd on sinna nimekirja mõni lisandunud, mida vaatan 🙂
[natuke on spoilerioht ka, btw]
Endiselt jälgin Grey Anatoomiat,
kuigi selles on hetkel väike puhkepaus ja uus osa tuleb üle pika aja alles järgmisel nädalal. Aga asi seegi.
Eile tundsin vastupandamatut vajadust vaadata seda osa (5. hooaja lõpp), kus George suri. Ühtlasi sain ma ka sealt esimest korda teada, mida tähendab John Do (või Jane Do). Väga hariv sari. Kui George suri ja Izzy ellu jäi, liikusin edasi 6. hooaja lõppu, kus hullunud tulistaja mööda haiglat lippas ja inimesi tulistas. Väga depressiivne. Aga depressiivsete asjade vaatamine on nii rõmustav… noh, et avastad, et on ju hiiglamatore, et Sinu suurim mure on igapäevaselt räpane ilm, mis Su koera ära määrib 😛
(okei, tegelikult on mul ka suuremaid muresid kui see… aga.. you´ll get the point, eksole…)
Mis veel Grey´d puudutab, siis Apollos oli hüper-super ale, kus hooaegade DVD-kollektsioon oli allahinnatud: 5€/hooaeg (38€ asemel).
Geniaalne on siinjuures muidugi see pisiasi, et mu arvuti ei mängi DVDsid.. st. mul on see muudetud (not by me, I must add) mingi suvalise regiooni peale. Ja DVDlugeja laseb regiooni muuta ainult kokku mingi teatud arv kordi. Nüüd, kui ma sisestan mõne normaalnse regiooniga plaadi, siis ta ütleb, et Sul on ainult 1 muutmiskord järgi jäänud.. ja kui ma olen nõus, et jah, olgu see viimane ja lõplik kord… siis ta ei lase enam regiooni muuta 😦 Ütleb, et sisesta meedia, mis on soovitud regiooniga. No, dooh… ma sisestasin selle ju enne kui ta isegi plõksima hakkas. Ärrrr…. Ühesõnaga. No DVDs for me.
Teiseks vaatan endiselt vanast valikust Vampiiripäevikuid. Sest, noh.. Damon:
Kuigi, ma pean tõdema, et Vampsid on natuke alla käinud. Endiselt on üllatavaid momente küll, aga.. kuidagi.. kipub ajalugu kordama, lihtsalt väikeste muudatustega [spoiler coming up]… Katherine teeskleb jälle Elenat… Damon on jälle vastik ja paha ja ülbe… Ma ootasin nii kaua, et ta ihana heaks saaks ja nüüd siis jälle… samamoodi ootasin, et äkki.. no ÄKKI saab Katherinist ka nüüd siis lõpuks asja… vahepeal oli juba lootustandev… aga nüüd.. Katherine on ikka Katherine. Prfff.
Okei.. nüüd ma rääkisin umbes nii, nagu kõik teaksid, mis Vampside sisu on… see selleks. Igaljuhul soovitan vaadata! Alates esimese hooaja esimesest osast. Isegi siis, kui leiad, et vampiiriteemad ei ole muidu Sulle mõeldud… Ei ole fännanud ei Buffyt ega Videvikku? So what, mina ka ei ole 🙂
Aga nüüd uutele sarjadele edasi…
Esimeseks sobib Vampsidelt edasi liikudes The Originals.
See on põhimõtteliselt Vampiiripäevikutest välja kasvanud sõsarsari. Kus põhitegelasteks on Vampsidest tuntud originaalvampiiride vennad-õed… ja hunditüdruk ka… Ja uusi tegelasi terve posu.
Kui otsustate seda vaatama hakata, soovitan ennast mitte esimesest paarist osast heidutada lasta… tunduvad esialgu kuidagi tegevusetud ja igavad. Tegelikult ei ole! Hetkel meeldib mulle vähemalt sama palju kui Vampsid ise!
Järgmiseks. Minu lemmik-sari läbi aegade on kindlasti Gilmore tüdrukud. Olen 7t hooaega korduvalt vaadanud ja üksikuid lemmikosi veelgi rohkem. Nende huumor.. ja kogu see üldine olustik. Nii muhe lihtsalt.
Ühel õhtul mõni nädal tagasi tuli jälle Gilmore-igatsus peale… et vaataks osa või paar, eksole… Aga siis mõtlesin, et oh.. guugledan õige selle autoreid, et äkki nad on teisigi toredaid sarju loonud?! Ja, voila: olidki!
Väikelinna Baleriinid.
Ohh… see oli niiii Gilmorilik! Kiiresti-rääkimine, huumor, Emily Gilmore.. ohh.. Niiii tore oli vaadata! Ei olnud küll nii hea kui Gilmore, aga peaaegu.
Vaatasin ühe õhtu ja järgmise hommikuga esimese hooaja ära… Ja siis… sain traumeeritud 😦 Teist hooaega ei olegi. Sest sari canceldati peale esimest. Sucks to be me
Kurtsin oma kurba elu Kikuriinule, kelle sarjade-eelistus on siiani olnud täiesti minu tassike teed. Ei pidanud ka seekord pettuma. Sain terve nimekirja soovitusi, millest natuke olen jõudnud ka ära piiluda:
Awkward.
Awkward on sihuke noortesari, mis on chill ja kerge kaasamõtlemata vaadata. Mäletan, et kunagi Riias koolitusel nägin seal selle lätikeelset reklaami ja mõtlesin, et tahaks seda näha. Mõni aasta hilinemist ainult ja nägingi 😛
Aga muhe on. Matty on armas. Jenna meenutab õige-pisut Rory Gilmore´i. Ja on blogard :D. Kuigi peab tõdema, et 3. hooaeg polnud nii hea (mu meelest), kui esimesed 2. Varsti algab neljas, ehk läheb paremaks tagasi 😛
PS. Ma ei suuda otsustada, kas mind häirib, et seal on SO much of underaged sex… et äkki mõjutab tiinekat publikut et ongi äge iga päev peale kooli koinida vms…
Ja last, but not least: Switched at Birth. Mis, nagu nimigi ütleb, räägib sellest, kuidas 2 teismelist pliksi saavad teada, et nad on kogemata sünnitusmajas vahetusse läinud. Ups, ikka juhtub ju.
Kuna üks neist pliksidest on kurt siis on sarjas päris palju viipekeelt, mis on niitoreniitore. Ma tahaks ka viipekeelt osata… pisut rohkem kui ainult tähestiku sõrmendeid. Aga sarja järgi seda õppima ei hakka, sest seal on USA-viipekeel, millest siin suures osas kasu poleks.
Mis mind vahepeal natuke närvi ajab ja mida ma tahaks teada, et kas see päriselt ka nii on, on see kuuljate-kurtide vastandamine. Kuuljad vaatavad kurte nagu mingeid imeloomi ja kurdid on seisukohal, et kuuljatega pole mõtet ja võimalik suhelda, sest nad ei mõista meid enivei. Loodan, et see päris-elus nii äärmuslik ei ole. Esiteks on mu jaoks mõistetamatu, miks viipekeeles suhtlejaid imelikult peaks vaatama (kuigi ma vaataks (mitte küll imelikult) ka, sest mu meelest on viipekeel nii äge lihtsalt… Samuti nagu Braille´i kiri on lahe.) Ja teiseks ajab mind filmis närvi, et mismõttes on kuuljad kõik ühesugused lontrused pmst. Kõik ei ole. vot.
See selleks. Armsat poiss-sugu on filmis ka, muuseas. Mis on ju põhiline 😛 Ahjaa.. üks vahetet´pliksidest on sama näitleja, kes Gilmores Luke tütart mängis 🙂
Ps. Olen esimese hooaja poolepeal.. päriselt on hetkel käimas kolmas hooaeg…
Ja siis, kui nende seas juhtus olema sarju, mis teile meeldisid, siis mainin ära ka ülejäänud, mida soovitati, aga mida ma ei ole seni veel jõudnud vaadata: New Girl… pole näinud, aga treiler tundus pandav. Mulle meeldib see peategelase näitleja (Zooey Deschanel) ka 🙂 Suburgatory.. mingi äärelinna teema.. tsikk,kes kolib kesklinnast äärelinna vms. Vist. Carrie diaries… Seksi ja linna Carrie teismeliseiga.. noortesari… Pretty Little Liars… vampsi tüüpi aga alguses mitte nii utoopiline. Hiljem juba ka sama karm. Väidetavalt. Ise pole veel näinud.
EDIT: Lisan oma must-watch-listi Big Bang Theoryka 🙂
Ahjaa, seljaalisõltlastest äpp(l)ikasutajatele. Ma armastan oma EpisodesApp´i. Nii hea on järge pidada, et palju osi nähtud.. millal järgmine osa välja tuleb jnejne. Like it!
Ma veetsin eile 5 tundi bussis… mis andis mulle võimaluse kõik päevasündmused üles märkida, et neist täna pikalt blogida… Muuseas, mis pikka blogimist puudutab, siis tsekake postituse lõpus olevat küsitlust ja tehke oma kaks ristikest sinna, aitäh 🙂
Eilsest hommikust ma juba eile rääkisin (kohtumine hagijaga)… edasi lippasin siis Tallinna-bussile. Bussijaamas vaatasin, et oh, great, üks hüperaktiivne kõvahäälne laps tuleb ka bussi.. Tuligi. Täpselt minu juurde! Jess 🙂 (mitte, et ma lapsi vihkaks, aga teate isegi, et lapsel ja lapsel on vahe.. lapsevanemal ja lapsevanemal ka).. ja minu kohal ei olnud turvavööd 😦 Hea algus tehtud :P.
Ahjaa, bussijuht oli hullult muhe ja tegi väljas ühe naisega rääkides nalja. Oh, jeebus, kus tädike solvus. Hingepõhjani.
Vaatasin filmi “Üks minu sõber“. Mis mulle meeldis, olid kodused Tartu-vaated. Nii armas. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et vahepeal mulle lihtsalt ei meeldinud :D. Ma ei tea, see on mingi eesti filmide teema (mitte nüüd näide konkreetselt sellest filmist, aga üldiselt), et üritatakse alati teha mingit hullu kunsti. Midagi hästi diipi. Eriti hea on, kui seal pikad seksistseenid ka veel on. Kõik kiidavad alati kõiki eesti filme, aga.. no ma ei viitsi vaadata, kuidas mingi 15 minutit filmist on sisustatud stiilis: mees tuleb koju, istub lagunenud tugitoolile ja vaatab 5 minutit kuidas ahju kõrval nurgas rott mädanenud õuna sööb.. vaiides muidugi. Sest ta mõtleb oma sügavaid mõtteid, mis ei kuulu avalikustamisele. Siis läheb ta kõrvaltuppa, kus naine kogu aja voodis oodanud on ja järgmised 5 min keerab ta… ja siis läheb viieks minutiks maja ette suitsule. Ikka vaikides, muidugi. Vahele võib, lisaks rotile, pikkida veel mingeid lambihetki, kuidas naabripoiss rattaga mööda sõidab, kui mees suitsu teeb, teda õuntega loobib ja roppusi karjub vms. Aga põhiline on, et ärme seleta ühtegi neist hetkedest.. (ja teeme need hetked hästi pikad).. las vaataja mõtleb.
Ilmselt ma ei ole piisavalt täiskasvanu ja diip, et neid mõista, aga vot jah, mulle ei meeldi ja kõik. Vaatan enne kasvõi viis korda ühte sama Grey anatoomia, või Vampiiripäevikute või Gilmore tüdrukute või Koeralausuja osa. vot.
Kuulasin siis hoopis muusikat. Avastasin “Easy listening” teema alt akustilise muusika esitaja Acoustic Alchemy... Oli sihuke mõnus rahulik chill, et kujutasin end vabalt ette selle saatel süüa tegemas või nõusid pesemas vms. Mitte, et ma nüüd teab mis söögitegija oleks, aga eelmisel nädalavahetusel nt vahepeal kokkasin ka. Tegin kama-omletti (loe täpsemalt siit, punkt nr 6 alt), mille põhikoostisosaks panin seekord seened. Ma olen ju seenehull (lemmiktoit on seened seentega, ja kõrvale paluks seeni). Pmst olidki seened seekord 90% koostisosaks, nii et ega ta koos ei püsinud, vaid oli pigem selline.. seenepuder või pada.. kuhu oli natuke muid asju ka lisatud :D.. Aga oi, kui hea :D… Muidugi julgen ma süüa teha ainult siis, kui ma üksi olen… huvitav küll, miks.
Tallinnas oli maa küll märg, aga ilm ilus! Päike paistis ja soe ja värki. Nüüd lõpuks olen ma lähemal oma lapsepõlve-Tallinnale (kunagi eelkooliealisena Rakvere lähedal elades mulle meeldis hullult Tallinnas käia). Mitte, et mulle nüüd hullult meeldiks, aga vähemalt ei tundunud linn enam vastumeelne. Kuigi, olgem ausad, ega ma minekut ei oota ja tagasitulekut ootan väga. Eriti sellepärast, et Tartus on keegi ootamas 😛 (vot nüüd mõtisklege, kas EllieTheElephant, T. või mõlemad 😛)
Haigla-kohvikus deitisime VäikeKaksikJ-ga, kelle 26-päevane PesamunaPreili ka kaasas oli. Awww. Niiiii pisike ja juba niii armas! (Näete! Ma ei vihka lapsi!) Ma pilte siin sheerida ei julge, aga uskuge mind.. hullult nunnu. Ütlesin VäikekaksikJ-le ka, et Pesamuna on ju sama armas, kui koonud! Ja tema, kes ta mind teab, teadis, et see pole mingi “Ära tule mu last koertega võrdlema” värk, vaid minu suust kõlades on see suurim kompliment ever. Ever!
Siis läksin ultrahelisse… mis lõppes sellega, et mu kaela torgiti 5 korda nõelaga, et proove võtta… (pidi küll olema 2 korda, aga kuna sihtmärk oli pisi-pisi ja pani eest jooksu, siis oli keeruline.. juhtus näiteks, et tabati hoopis lähedal-asuvat veresoont… ps süüdi polnud med. töötajad, nemad olid toredad ja tublid ja head 🙂). Aga pean tõdema, et ma ei mõista eriti narkomaane, kes ennast vabatahtlikult kaela süstivad. Mitte, et ma teisi narkomaane mõistaks, oh ei… ma ei mõista isegi mitte suitsetajaid, olgu või e-suitsetajad.
Protseduur ise tegelt polnudki väga hull (välja arvatud sihtmärgi.. või veresoone tabamised), aga pärast… pmst on mu kael eile õhtul ja täna peaaegu sama valus nagu pärast viimast oppi.. ma ei jaksa ise pead padjalt tõsta (toetan käega pead 😀).. neelata, haigutada, köhida jms on valus.. ja üldse valutab ka. Prff.
Ja kuigi mu kaela pole nõeltega 9 aastat torgitud, lõid välja mu ennustajavõimed ja juba enne eelmist arstijuurde minekut olin miskipärast kindel, et millalgi tahavad torkida (kuigi muidu ei ole tahtnud). Kunagi teadsin ette pommiähvardust koolile.. oma diagnoosi… kopteripiloodi leidmist… jms. Selgeltnägijate tuleproov, siit ma tulen.
Kui sealt pääsesin, helistasin T.-le, et ta tekitaks pileti esimesele võimalikule bussile tagasi. Ja kui te arvate, et lambist, keset kolmapäeva päeva, on kolm järgmist bussi välja müüdud, siis arvate te õigesti! Ehk siis mulle jäi 1,5 tundi aega chillimiseks. Muhe. VäikeKaksikJ-i ja Preili olin ma koju ära saatnud. Enamik inimesi olid tööl või koolis või ei vastanud kõnedele. Pettumus missugune, mina saabun suursuguselt pealinna ja nemad julgevad jätkata oma tavapärast elutempot. Aga pidustused? Paraad? Festival? Karneval? Naaada. Mitte kui midagi.
Okei, üks asi, millega oma aega veeta, on alati minu absoluutset lemmik lemmikloomapoodi külastada! Täiega soovitan, Snob Cat & Dog poodi :). Kui pealinnas elasin, käisin seal alatasa, sest töötasin seal lähedal.. ja võtsin juhtkoerad ka kaasa… käisime neile maiuseid ja mänguasju valimas. Omanikele on seal ka nänni.. nt hästi lahedad kruusid. Mitmel juhtkoeraomanikul on nüd oma-värvi-labradoriga kruus… ja mul on spanjeli kruus (Ällu värvi spanjel).. Ja nüüd on mul Kuldse Retriiveriga kruus (kruusil on kolm pilti, nagu karbikaanelt näha):
Aga peale natuke teistsuguse kaubavaliku meeldivad mulle selle poe müüjad. Nad on lihtsalt nii toredad! Enne Tartusse kolimist mainisin ka, et kolin nüüd ära… ja nüüd polnud aasta aega käinud, aga mind mäletati! Isegi nime! Kiitlesin muidugi, et nüüd on kodus Koon… (kellele viisin kuivatatud kopsu) ja lubasin, et kui kunagi koos Koonuga peaksin pealinna sattuma, siis astume läbi. Müüja avaldas lootust, et tema tol päeval tööl oleks :P.. Ühesõnaga, väga muhe. vot. Kunagi, kui rikkaks saan, ostan sealt mingi “koerte ristsõna” ka ära. (kuigi jah, minu rikastumise tempot vaadates, saab selle ristsõna omanikuks EllieTheElephanti lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapselaps 😀)
Ühesõnaga, see on niiii tore pood! Palun minge, ja võtke kohalike rõõmuks oma Koonud ka kaasa 🙂 Sest nagu uksel silt ütleb, on see tegelikult: Kauplus koertele ja kassidele (ja nende omanikele) :-).. Muuseas, ei, ma ei ole ise kuidagi poega seotud ja ei saa mingit kasu reklaamitegemisest. Lihtsalt, ma olen ise nii vaimustuses, et tahaks, et te ka oleks :D.
Kruusiga meenus, et ma kinkisin T-le kruusi.. sildiga, et prooviks seekord sedapidi, et kruus terveks jääks… :P. Et sellest aru saada, kiika eelmiste kruuside taustalugu. Igaljuhul on tal nüüd ka siin oma kruus, mitte et mind karvavõrdki häiriks, kui ta mu omi omastab (mul on soki ja kruusifetiš ja mõlemaid on mul palju), aga oma on ikka etem, onju!
Siis käisin Empzil tööl külas. Ei saa sugugi öelda, et ta oleks nukker mu nägemise üle olnud :P. Sellegipoolest viskas ta mu 10minutit planeeritust varem välja, et ma ikka kind-las-ti bussile jõuaks. Targasti tegi, sest hurraaa: trammid ei sõitnud! Kui ma sellest lõpuks aru sain, siis silkasin ruttu-ruttu 17 peatusesse ja õnneks 17 tuli just siis.. nii et jõudsin bussile. Lucky me!
Trammipeatuses oodates tegin salaja pilti ühe välismaa tüdruku kummaritest, sest need olid niiiii ägedad:
Niisiis… jõudsin bussile. Bussil jõudis mulle ka pärale, et ahjaa, VäikeKaksikJ kostitas mind ju koogi ja mahlaga.. äkki oleks võinud enne mõne vetsu ka leida. Aga ei. Ma ei õpi IIALGI oma vigadest. Muidugi polnud seal bussis tualetti. See teadmine ainult süvendas põit. Telefoniaku sai tühjaks, nii et MJ-ga tegelemisest mõtete mujale viimiseks ei tulnud midagi välja. Mängisin siis vana head nimemängu (tähestik ette ja iga tähega üks tüdruku ja üks poisinimi). Ö-tähega nimedega ei meenunud ühtegi. Äkki saarlased Önnela ja Önnelemb? 😀 Tahtsin täna end nimi.ee-s harida, aga isegi seal on Ö-täht vahele jäetud. Nii et asi polnud ainult minus. Mäng sai kiirelt läbi. 117 kilomeetrit oli veel ees. Meenutasin pingsalt Sesamy blogikommentaarides mainitud ülejäänud mängu-ideid... Ei meenunud ühtegi. Lõpuks tuli pika pingutamise peale see Koeranimede variant meelde… U oli probleemne täht… Õ, Ö ja Ü samuti. Ideid?
Oeh, alles Mäo rist. Appiiii 😀 Lugesin vastutulevaid autosid: ühes minutit tuli 10tk, viies minutis 47 ja kümnes minutis 93 autot vastu… Saja auto täitumiseks kulus 11 minutit. Tee-ääre-poste tuli 100 tükki vastu (okei, need olid paigal ja buss möödus lihtsalt) kolme minuti jooksul. Neli kilomeetrit enne Laevat hakkasin lihtsalt aeglaselt numbreid lugema.. Tartusse jõudes olin 850-ni jõudnud. Oeh. Lõpuks kohal. Kiire vastu-tulijate tervitus ja kodu poole punuma. Oo, kui hea. 😀 Ja üldse, 5h bussisõitu päevas on ikka liig. Sellegipoolest järgmisel nädalal jälle. Jess.
Eile ma kurtsin FBs, et mul on kogu aeg nälg ja söön nagu loom (aga juurde ei võta). Ja kuigi ma pole magusasõber, sõin eile järjest umbes 20 Geiša kommi :D. Ma olen veider. (FYI, ei ole rase :))
Täna tõusime koonuga (ja T.-ga) 4.45. Käisime viie-paiku maja juures õuel.. vaatasin hommikusöögi kõrvale kaks Koeralausujat… ja kõmpisime tööle. Jõe ääres avastasin, et on ikka NIII maailmatore, et mul on Koon (ja et temal olen mina, eksole 😀), sest varahommikul mööda Emajõe äärt jalutada on lihtsalt niii tore. Aga ilma EllieTheElephantita ma lihtsalt ei viitsiks.
Aga no vaaadake, kui mõnus on siin jalutada:
Olete kindlasti kuulnud Pargivahtidest… EllieTheElephanti osakoormusega töökoht on Pardivaht (yeah, DonaldDuck, I´m watching You!):
aitab nüüd küll.
PS. Mida imet, VäikeFränky blogis jälle! Wii.
PS2. Kes tahab nostalgiahõngulisi pilte kaeda, siis piiluge SIIA ja SIIA.
PS3. Uuel Rama Aerol on nii nunnu karp :D.
PS4. Mu kael on aia 😦
Palun märgi ära kaks varianti.. üks esimestest variantidest, mis puudutavad möla pikkust… ja teine teistest variantidest, mis puudutavad piltide olemasolu postitused (ahjaa, kui Sulle meeldivad ainult pilt ja null juttu postitused, siis vasta ainult teise poole variantidele. Aitäh!)
Kuna teatavasti on mul kogu aeg raha otsas sellepärast, et siis kui mul raha on, maksan ma esmalt ära kõik vajalikud arved ja ostud.. ja siis sean sammud raamatupoodi ja lauamängupoodi ja pärlipoodi ja siis ägan ülejäänud kuu Salvesti purgisuppidega (mida on mul vähemalt nutti kuu alguses kokku osta 😀)… Siis ei jäänud helesinise koera-unistuse kunagiseks täitumiseks üle muud, kui asutada Koonufond.
Plaan on sihuke. Alates novembrist (sest oktoobris peaks küttepuud ära ostma, talv tõotab suvest külmem tulla) panen igal palgipäeval kõrvale 50 raha. mis on umbestäpselt see summa, mille üks loomlane kuus ära sööks, ehk siis peaks olema reaalselt võimalik koguda. Kui ma selle raha kontole jätan (mitte ei vii kohe kuu alguses lemmikloomapoodi), siis läheb nii nagu alati.
Et ma olen vaimselt 12-aastat vana noor ja et mulle meeldib meisterdada (kuigi ma seda ei oska, aga see on pisiasi), siis ma tegin endale eile kassa. Tuunitud ja puha, et motivatsiooni ikka kõrgel hoida:
Sinna lähevad ka kõik need meeletud ülekanded ja sünnipäevakingid, mis kannavad alapealkirja: koer :)…
Peaks kõrvarõngaid tegema hakkama, jaa, kui hea mõte!
Ja ma ei ütle teile, kuhu ma selle peidan! Aga riiulile vedelema ka ei jäta. Õige mul vaja, et mõni muukrauaga tüüp mulle külla tuleb. PS. Kas teile tundub ka, et ma olen päris paranoiline?! 😀 Kutsehaigus vist.
***
Eile sai mu Gilmore Tüdrukute viimane hooaeg läbi. Niuksti.
Eile viskas T.-l üle, et nett nii sigaaeglane on (sest selle kuu netipulga mõistliku kasutuse piir vms on ületatud). Otsis siis kodukalt selle lisamahu tellimise info. 2GB 2€. SMSiga. Fain. Saatis sõnumi. Saivastu sõnumi, et teil ei ole õigust sellele seadmele lisamahtu tellida vms. (huvitav, kas saatmise eest läks raha ikka?) Okei. Äkki sellepärast, et leping on minu nimel. Proovisime siis minu telefoniga. Sain samasuguse sõnumi, et mul pole õigust… (huvitav, kas 2€ läks SMSi eest ikka?).. Okei, saatsime siis SMSi netipulgalt endalt. Siis funkas ja halleluuja, nett, mille aknalaadimisel ei peagi vahepeal kohvi keetma, oli tagasi! Jess.
AGA.. meie mõlema SMSid olid sisuga: LISAMAHT 2GB 5XXXXXX (netipulga number)…
Ja kodulehel on öeldud:
Lisamahu tellimine seadmega, mille maht on ära kasutatud (nt netipulga programmist netipulgale) Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB“
Lisamahu tellimine telefoniga teisele seadmele, mille maht on ära kasutatud (teisele telefonile, tahvelarvutile, netipulgale või ruuterile) Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB 5XXXXXX“
Ehk siis kas meie oleme idioodid? Sest ma ei saa aru, mida me esimesel kahel katsel valesti tegime?
Eile käisin bowlingus, puht tööalaselt, kusjuures. Sain teada, et ma sakin selles täiega :D. Ja miks need munad nii rasked olema peavad? Kõige kergem on ka pool minu kehakaalu ma ütlen… mjäu.
Koju jalutades viskasin tänaval pilgu netti. Viga. muidugi sattusin Mallu blogisse, kus ta siili-oksjonist rääkis. Guess what: kui te seisate hetkel parajasti bussipeatuse kõrval, mis on rahvast täis.. ja üle tee on sama rahvast täis peatus, siis ärge palun lugege tema postitust. Muidu lõpetate nagu mina: kõigi pilgud Sinul, et miks Sa üksi kõva häälega naerad?! Miks või? Sest ma olen tropp, näost ple näha v :D.
Õhtul käisime T.-ga ER-nädala raames taas kinos, filmis “Mustlane“. Päris hea oli. Päris mõtlemapanev ka. Ja päris erinev elu ja mõttemaailm ja kultuur võrreldes nt siinsega. Harjumatu.
Kino kõrvalsaalist kõlas vahepeal läbi seal näidatav Robbie Williamsi Tallinna kontsert. Mu süda mõranes pisut, aga ma olin vapper.
Film lõppes 9-paiku. see oli vist liiga hilja, et linnapeale wifit otsima minna… niuks… Nii ma siis nägin, et iOS7 on olemas.. aga vot ligi ei lasta. (#1stworldproblems)
Kodus üritasime läpakast (kuhu netipulk käib) hotspoti teha, ja telefon ühendas isegi sinna wifi-loetelus ära, aga ikkagi oli ühendus edge… et kui netipulk, siis jääb nett mobiilseks?! Nähh, eniveis.
Täna on mul tööl läpakas kaasas, et töö jaoks kujundusprogesid kasutada. Aga kahtlustan, et isegi sinna ei saa wifit (ja tõstan faile pulgaga).. telefonist rääkimata. Mis te soovitada oskate, Tartlased. Millisesse pubisse ma/me õhtul istuma minema peaks, kus oleks hea nett (ja odav istuda)? 😀
**
Täna ärkasin veel varem kui eile. Jõudsin loomad ära talitada ja kaks osa Gilmore vaadata. Ja juustusaiu süüa. Ja pool tundi varem tööle jõuda.
Ahjaa, ja lõbustasin ennast Rentsi blogist nähtud Elu24 tasemega.. ja kauaoodatud VäikeseFränky postitusega, kuidas (mitte) küsida sponsorlust 🙂
Ja best part for the last: Täna tulevad VäikeFränky ja koon külla! Jeiii!
Vabatahtlike rindelt. Olen 24-tunni jooksul olemasolevate käes viis EI´d saanud. Great! Keegi tahab tulla? Palun? Varsti õnneks kuulen kas/mis imedega kohalikud jõud ehk hakkama saanud on 🙂
Kui T. 4.45 ärkas ja meie Susco seltskonnaga laiutama hakkasime, ei olnud mul mingit plaani ärgata. Või noh, plaan oli kell 7 ärgata, nagu ikka. Aga siis tuli janu. Ja siis oli padi kõva. Ja siis vajus tekk maha. Ja siis märkas T., et mis ma seal siplen, vaadaku ma parem oma seepi ja söögu juustusaia kohvi kõrvale. Laitsin selle mõtte maha ja olin endiselt kahe käega edasitudumise poolt.
Kui üksi jäin, keerasin end magama. Uni oli. Aga tuttu ei jäänud. Wierd. Keerasin teise külje. Uni oli. Magama ei jäänud ikka. Wierder (sellist sõna pole vist olemas, eksju?!). Lugesin meilid üle. Vaatasin, et oh kräpp. Mul on ikka palju vabatahtlikke puudu laupäevaks. Keegi ei taha siis tulla, või? Palun?! Pliis-pliis-prittipliis? (a)… Eile helistasin 30 kohalikku läbi. Kahelt sain jaatava vastuse. Edumeelne
See eemaldas und omakorda.
Siis tegin selle vea, et hakkasin mõtlema teemal: jää ruttu magama, sest enam ei ole enam kaua magamisaega jäänud üldse… Loomulikult oli uni kiuslik ja jättis seepeale seda magamisaega veel vähemaks.
Siis tegin selle vea, et hakkasin mõtlema, et pean võib-olla õhtul tavapärasest kauem ärkvel olema, kui mööda linna wifit ja plug-in´i jahin, et kauaoodatud iOS7 kätte saada. Jah, arvasite õigesti. Uni oli endiselt kiuslik ja eemaldus seepeale hoopiski.
Siis andsingi kiusatusele järele. Keetsin kohvi, tegin juustusaiu ja pugesin voodisse Gilmore Tüdrukuid vaatama. Enne seda olin loomulikult eeskujulik maanaine ja söötsin HayDay´s oma lehmad ja kanad ja sead ära.. mine tea, millal jälle saavad, eksole.
Tööle tulin ka tavapärasest varem. Tp. algab kaheksast, ma säutsusin pool 8 siin. Mjäu.
Vahemärkus. Väljas sajab vihma teate? iuuuu.
Ja veel tahtsin kurta, et teate kui keeruline on teha telefoni-äppidele (kümnele) update´i , kui Sul pole wifit ja kui poole kuu pealt, mingil arusaamatul viisil, on Su netikiirus piiratud, sest 2GB on täis. Kuidas ta täis sai, vot seda mina ei tea. Mystica (sellist sõna pole ka olemas, ma tean küll).
Ps. Kui esmaspäeval kinost tulime, nägime siili. Nunnu oli.. aga ei hakanud talle välku silma laskma, et pilti teha. Teate ise kah, milline siil välja näeb. 🙂
Siin on Teile niisiis enam kui 9000 sõna :)… ehk siis sikutasin telefonist viimase aja pilte.
Ma kunagi rääkisin, et mängin telefonis joonistamismängu… Nüüd mängin sama asja teist osa ka.. See mäng on hullult hea alaväärsuskomplekside tekitaja. Samal ajal, kui mina joonistan selliseid asju:
Tegu on ju püssikuuliga, otseloomulikult…
Teevad teised mängijad oma iPadide ja kirjapulkadega sellist kunsti: Ja olgem ausad, ei iPadi.. ega isegi molbertiga ei suudaks ma midagi ligilähedastki luua 🙂
Mis pudutab aga seda kunagist inimesed on tainad postitust, siis jep.. isegi kui ma ilusti joonistan või kirjutan, siis on olemas ikka inimesi, kes mingeid imeasju ära ei arva…
***
Reedel sattusin Apollo raamatupoodi. Vigade viga, ma ütlen. Kulutasin ära kümme raha oma rahast, mida ma ei tohiks ammugi kulutada. Väga paha tüdruk. Aga ikkagi olen õnnelik. Mul on nüüd 50€ väärtuses foturaamatuid… need on ilma selliste aledeta ju niiiiiiii kallid. Ma ju võisin. võisin ju?! (a)
Oma raamatu kuhjaga sõitsin ma muidugi Pärnumaale. Kus MJ FourSquares natuke huumorit tegi (loe esimest ja teist lauset :P): Tegelt ma nuputasin välja küll, miks ta nii ütles, aga ikkagi oli korraks lõbus 🙂
Laupäeval nägin, nagu juba kiitnud olen, 13 koonu.. siin vähem kui pooled, aga asi seegi 🙂
Ja kui jutt juba karvaseks läks, siis paar netist leitud mõttetera ka:
Ja last, but not least.. sikutasin koka-äppi.. teate ju küll, mind, ei suuda köögist eemalegi saada :D.. aga ühe retseptuse leidsin küll, mida tahaks proovida.. mitte niivõrd teha, kui süüa 😀
Sain täna eriti meela pealkirjaga spämmkirja: “Uudiskiri: Kuus viisi, kuidas teha kallimast võrgutav kass, kes ta kunagi oli”…… ei hakanud täpsemalt lugema, kuna tundub, et sisu oli poisterahvastele mõeldud ja see oleks nagu kellegi teise kirja avamine/lugemine.
Siis leidsin muheda pildi, Off-the-leash-koomiksisarjast. Kes vähegi koeri teavad (ja neid mööblile lubavad), need tunnevad kindlasti oma laiutaja pildilt ära 🙂
Ma näen täna laenukoera 🙂 Ja teist koonu ka. Ja homme näen treeningpäeval kümmet koonu! Piduuu. Ühtlasi ootan pikisilmi, millal VäikeFränki oma eilsest loomapoes-käigust räägib… kuigi kahtlustan, et see ei juhtu täna.. arvestades seda, et ta täna umbes 7 tundi bussides veedab. Oeh, on mõnel alles hobid…
Siis tahtsin veel rääkida, et kui keegi tahab järgmisel laupäeval (21.09) kümme raha teenida, siis tule seisa rattamaratonil metsarajal ja valva, et keegi ära ei eksiks. Iizi mani 🙂 Pliis-pliis-pliis?
Proovi lihtsalt korra, äkki hakkab meeldima. All the other kids are doing it! 😀
Ps. Ma hakkasin eile Gilmore Girlsi seitsmendat hooaega vaatama. Umbes seitsmendat korda ilmselt, aga nüüd on suisa mitu aastat paus olnud… siis ju võib.
Neljas postitus sarjast kümne-asja-nimekiri-mingil-teemal. Endiselt ei hakka “Kõige-kõigema” järgi järjestama vaid viskan enamvähem rändomilt need siia…
Vampiirid, nõiad, tava-inimesed, libahundid… head ja pahad. Keskkool. Suhtedraamad.
Ma ei ole muidu mingi suurem asi üleloomulike filmide fänn. Vampiiritapja Buffy vms ei huvitanud üldse.. mingi nõidade sari, mis kunagi hullult popp oli, ei huvitanud ka. Aga TVD-s on midagi. Esimene hooaeg võlus kuidagi.. lihtsuse ja samas põnevusega. Nüüdseks on muidugi juba päris sürriks läinud (4. hooaega kokku), aga kui juba korra vaatama oled jäänud siis pooleli ei jätaks… Ühesõnaga, ma ei oska seda kiita. Tean vaid, et Vaadake ise esimene osa nt ära ja otsustage siis. Kellele seni olen soovitanud ja kes on vaadanud, on vaatama jäänud. Ise samamoodi. Mingi müstiline enda külge naelutaja on sari.
Ps. Uued, kes vaatamist alustavad. Teadke, et varem või hiljem kobite te Damoni-pooldjaks üle, isegi kui teda alguses vihkate :P… Mmm, Ian :P.
Ja kes juba vaatavad ja sarjas toimuvat ja tegelasi teavad, siis veits klatšijuttu ka. Et vaesed näitlejad peavad kogu aeg nägema, kuidas nende kaaslased teistega aelevad.
Elena on päris-elus paar Damoniga… aga sarjas (vähemalt algul) kuum paar Stefaniga. Stefan samal ajal on päris-elus paar selle “kuuma-arsti-tsikiga”, kes filmis Alaric´uga paar on. Kui päris-elu ja filmi-elu kokku segada, saaks kokku pmst Vaprates ja ilusates toimuva :P.
Olen kõiki hooaegu 3x näinud, neljas kord on pooleli…
2. Gilmore Girls Ema tütre lähedased suhted. Ja väikelinna ja sõprade ja kaaslaste ja sugulaste melu ümberringi.
Nurr. Gilmore´d ja Lorelai huumor. Olen mõned parimad tsitaadid ka kunagi juba siia kirja pannud.
Ja Luke-Lorelaile kaasaelamine on muidugi täiega plikalikult awww…
Olen kõiki hooaegu mitumitumitu korda näinud ja lisaks veel lemmikepisoode eraldi.
3. Hannah Montana Tüdruk, kes on “tavaelus” tavaline pliks (Miley) ja “salaelus” superstaar (Hannah).
Täielik sihuke tiinekasari. Ajuvaba huumoriga jms. Umbes nagu “meie-ajal” oli Päästja koolikell (mis nüüd uuesti vaadates enam üldse nii menukas ei oleks 😀).
Aga ajaviiteks on selline mõnus. Ei pea eriti kaasa mõtlema ja huumorit on ka (näiteks Jackson Ozzyna). Vahepeal on muidugi pisut huumoriga “üle keeratud”, aga mis seal ikka. Miley Cyrus oli tol ajal armas, selline väike ja süütuke :). Ja samal teemal on ka pikk mängufilm välja tulnud.
Kõik hooajad läbi vaadanud..vist kaks koma viis korda…
4. Kodus ja võõrsil
Ei vaja vist tutvustamist. Kes 20 aastat tagasi vaatama hakkas, see vaatab. Kes ei hakanud, ei viitsi niikuinii neid osi järgi vaadata. (aga mina olen oma järjega päris palju maas. niuks).
Kõik osad ära näinud kuni osani u. 5100… hetkel osi väljas 5700 ringis.
5. Grey anatoomia Arstisari ja suhetesari. Higi, verd ja pisaraid… armsaid asju ka, loomulikult 🙂 Kuigi haiglasarjadel pole ilmselt tegeliku meditsiiniga suurt midagi pistmist, siis mulle meeldivad need sellegipoolest. Ja mjäuuu, Mäkdriimi!
Üksikuid osi korduvalt näinud aga järjest-kõik-hooajad ära vaadanud ühe korra.
6. Castleja/või Bones Meelelahutuslikud krimisarjad ja samal ajal otseloomalikult poiss-tüdruk sarjad stiilis: poiss armastab tüdrukut, tüdruk poissi mitte, siis armastab tüdruk poissi, poiss tüdrukut mitte jne jant. Aga muidu tore.
Krimisarjad meeldivad mulle ka nagu näha… ja näiteks CSI-d ka, lisaks teistele…
Kumbagi pole kõiki-kõiki osi näinud… aga päris paljusid siiski…
7. Covert Affairs Spioonisari. Samal ajal ka suhtedraama. Nagu nad kõik. Aga lahekas ja põnev.
Sügisel alles M. soovitas. Hakkasin vaatama. Ja jäingi vaatama, kuni järsku (liiga ruttu), olemasolevad 3 hooaega läbi said. 16.juulil algab neljas. Ootab. Ja see pime kutt seal on megaäge. Täpselt samasugune must huumor, nagu päriselt. Naiss. Mii laiki.
Kõik hooajad läbi vaadanud ühe korra.
8. House MD Haiglasari, vürtsitatud House´i karmi ja sarkastilise huumoriga.
Mmm… haiglasari ja sarkasm… täpselt minu cup of tea… Rääkimata sellest, et Hugh Laurie on khuul.
Ei ole kõiki osi näinud. Veel. Ükskord võtan kätte ja vaatan algusest lõpuni ära.
9. Extreme Makeover: Home Edition Ee.. meelelahutuslik tõsielusaade. Tegelt see vist ei olegi sari. A mis seal ikka…
Kellele meeldib häppi end (vähemalt saates), see vaatab 🙂 Vahepeal on päris armas. Ilmselt vaatasin ma seda siiski suures osas suht crushi pärast Ty Penningtoni :P.
Päris kõiki osi ei ole näinud. Vanemaid vast kõiki ja uuemaid enam mitte.
10. Full House Eestis nimega “Lastega kodus”. Humoorikas pere-elu retrosari üksik-isast ja laienenud pesakonnast.Tõeliselt retro… umbes nagu “Seitsmes taevas” või “Blossom” vms. Aga nunnu ja lõbus. Olseni kaksikud olid väga armsad kunagi :P.
Kõiki osi näinud.
Leidsin kunagi alustatud, aga lõpetamata ja avaldamata. Vahet pole, teeme siis uuesti 🙂
1. Kas sa said nime kellegi järgi? Ei, lihtsalt sugulastele meeldis nimevihikust sama nimi. Mulle meeldib ka õnneks 🙂
Aga muidu on mul nimekaimudeks näiteks muuhulgas Itaalia lauljanna; pornotäht; abordi ajal sündinu; ja dushikabiin.
2. Millal viimati nutsid?
Nädalake tagasi vast, kui filmis miskit heldimusttekitavat kohta nägin. Minu puhul tavaline 😛
Päris nutnud-nutnud õnneks pole ikka kaua. Loodab sinna vähemalt teise päriskaua otsa panna.
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Ei. Päris hirmus on, kui mingit tähtsat asja üles kirjutan ja pärast ise ka absoluutselt välja ei loe, mis seal nüüd olema peaks. Siinkohal oleks abiks hea mälu, mille abil tuletada, aga mälu on mul vist lisamata ununenud vms. Pole igaljuhul tema olemasolu märganud. Aga käekirja osas – umbes nagu arstil 😉
4. Mis on su lemmik lõunasöök? Uuel tööl olen lausa meelelahutuseks saanud oma pea-aegu vankumatu eelistusega Bistro singi-šampinjoni külmutet pitsa osas. Suht odav ja päris maitsev.
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Oleneb.. kui ma oleksin päris-päris teine inimene siis ma oleksin vb teistsugune ja ei suhtleks minusugustega… erinevad huvid ja värk eksole… aga kui ma oleksin teine, aga minusarnane, siis ilmselt… ka mitte 😀
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? eip. ja ussripik on ka alles. Mujalt nipet-näpet kadunud ja ümber tõstetud.
9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Kõrguse poolelt sooritaksin küll. Aga ilmselt ei peaks mu põlved ja selg vastu (kahjuks). (#väikevanainime)
10. Millised on su lemmikmaisihelbed? Anni tõi ükskord miskeid kaneeliga helbeid. Vot need olid tõesti head. Nime ei mäleta, paki tunneks ära. Läbipaistmatu kilepakk, väike suht.
12. Kas pead end tugevaks?
Füüsiliselt? * kõõksub naerda *
Vaimselt? Noh, kõige allaandjam just ei ole…
13. Milline on su lemmikjäätis?
Raks. Või banaani-jäätisekokteil. Üldiselt, kuna mul on 24/7 külm ja ma pole suurem asi magusasõber, siis OLEKS minu lemmikjäätis soe kotletijäätis 😛
14. Mida märkad inimese juures esimesena? Et tal on koer kaasas. 🙂 Või (halvem variant), et tal ei ole koera kaasas 😦
15. Roosa või punane? Varem punane… nüüd juba ka roosa. Hakkan vanaks jääma, roosa kleidi aeg tuleb 😛
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Välimus. Aga see eest iseloom on mul maailma parim, et te teaks 😛
17. Mida igatsed kõige rohkem? Päris oma koera…. kuigi laenu ja visiidikoerad on ka nunnud kuubis.
Tartut enam õnneks mitte, aga Roomat küll 🙂
18. Millise asja ostsid endale viimati? Kruusi… ja soodushinnaga lauamängu. Asjalikest asjadest pesuresti ja voodipesu, karupanni (kuigi selle asjalikkus on muidugi küsitav) ja hambatikud.
19. Mida hetkel igatsed? Voodit. (*High five, Mary! *)
20. Mida viimati sõid? Kuivanud makarone liiga vähese ja liiga vürtsise kastmega.
21. Mida hetkel kuulad? Elmarit 🙂 (neljapäeval kell 11 kuulan ka ;-))
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Terve elu elasin teadmisega, et hele/laimiroheline. Eile jõudis mulle lõplikult kohale, et juba mõnda aega tegelikkuses oranž. Go Team Susco! (Värv tuletab mulle meelde, et selle nädala fotojahi teema on ju lemmikvärv.. oh, et ma ometigi ei unustaks koju jõudes JÄLLE, et pilti vaja teha).
23. Lemmiklõhn? Puhta koera lõhn… Grillkana, verivorstid… niidetud muru…lehtede põletamine… õunad. Ja minu vedelseep ja empzi kunagine šampoon 🙂
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida? Jalka… Suusatamine ka, aga praegu sihuke madalseis pisut…
26. Su juuksevärv? Hetkel loomulik tumepruun… olnud ka must-lilla-sinine-punane-oranž-kollane
28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei, kuigi kaalusin kunagi lihtsalt värvi pärast proovimist. Rahast hakkas hale siiski. Ja pelgan endale sõrme silma toppida.
31. Mis filmi viimati vaatasid? Twilighti-filme.. kuna raamatuid läbisin, siis võrdluse pärast vaatasin filmid ka üle :)…
ja siis veel hunnikut sarju: Gilmore Tüdrukud, Vampiiripäevikud, Grey Anatoomia ja Home and Away 😀
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad? Musta
33. Suvi või talv? Talv (lumine talv) (Bond. James Bond).
34. Kallistused või suudlused? Emm.. oleneb olukorrast. Kõiki sõpru, keda kallistan, küll kohe suudlema ei sööstaks päris ju…
35. Lemmikmagustoit? Rootsis sain niiiii head šokolaadi kreembrüleed… ja Kompott ja MeatMarket pakuvad nii nämmat vedela sooja šokolaadiga kooki. Muidu magusast ei hooli…
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud? Itaalia
43. Kus sa sündisid? Tallinnas. Praeguses Eesti Panga hoones 😛
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid? Osaline ja Iibis on ühed minu suured lemmikud. Minu jaoks täiesti võõrad, aga lugemine on niiii muhe 🙂 Eestlanna Elu jälgin ka ja Regina-raamatu ostsin ka…
(ps. Kui kedagi kolmest siinne linkimine härib, siis anteeksi, võtan kohe maha, kui vaja)
Tulemus:
Oled griddlersiga edumeelne olnud:
Lõputööd pole arvutis avatudki.
(ata-ata!)
… Aga filmi-alal oled see-eest targem 😀
Hommikul vaatasin “Letters to God”
Muusika meeldis, kurb oli ka. Mina ühsõnaga tahul, aga pakun, et kõigile ei meeldiks. Ise teate.
Lõunal Netrami sünnipäevapäeval mängisin TV-sarja teemalist lauamängu “Vampire Diaries“, mille Ch. USAmaalt kingiks tõi. Niitoreniitore. Aitäh 🙂
Mäng oli alguses tore, sest ma võitsin. Aga siis läks Netram ülbeks kätte ära ja julges teise mängu ise võita. See ei olnud eriti ilus temast, aga kuna pole ilus ka sünnipäevalapse kallal vägivallatseda, siis ma hoidsin end tagasi viisakalt. Üldiselt olen mänguga rahul. Mõnus ajaviitekas, mis ei sunni hullu mõttetööd, aga samas toimub midagi ja põnev on ka.. ei ole “midagi ei juhtu” mäng 🙂
(PS. Kui amazoni vaatasin, siis leidsin, et USAmaal on veel niipalju mänge, millest ma kuulnudki ei ole. Tahan seda ja seda ja seda ja seda ja seda ka …. ja siis veel seda ja seda ja seda ja seda ja muidugi seda . Ja lisaks veel seda ja seda ning seda ja seda ja seda pluss seda. Noh ja ära ei ütleks ka sellest, sellest, sellest, sellest või sellest… ega ka sellest, sellest ja sellest. Või hoopis sellest, sellest, sellest , sellest või sellest.) See valik jäi silma vaadates läbi esimesed 120 mängu… kokku on neid seal üle 30000. Well, good luck with that.
Aga sarjast “Vampire Diaries” ei tea ma suurt midagi, peale fakti, et Ch. sellesse sama kiindunud on kui ma Gilmore Tüdrukutesse või Grey anatoomiasse… seega olen endale lubanud, et ma isegi ei piilu seda enne, kui lõputöö ühelpool. Õige mulle veel üht sõltuvust vaja. [edit: aasta aega hiljem, kevadel 2013 olin ma selle sarja neli hooaega KOLM korda läbi vaadanud!]
Õhtupoole vaatasin “If Only´t” Õnneks nägin seda viimati nii ammu, et ei mäletanud eriti midagi ette. Peale fakti, et kurb on. Ei pidanud pettuma, oligi kurb :D.
(Vahemärkus: nüüdseks tundun endale väga depressiivsena järsku, kui päev otsa nutufilme vahin… lauamängus pähe saades vägivallatseda tahan, ja vampiirimänge mängin 😀)
Ja õhtul tuli telkust “Da Vinci kood”. Kuigi kunagi paljupalju kiidetud, peab tõdema, et ma polnud senini seda vaatama jõudnud. Polnud eriti keskendunud ka. Ootasin mingit vanaaegset segase sisuga asja. Natuke ajasin vist “Kristuse kannatustega” (mida ma ka näinud ple) ka oma peas filmid omavahel sassi jne. Üllatuseks oli täitsa tänapäevane põnevik hoopis. Kohati põnev. Kohati segane/üllatuslik (lõpuks muutis veits kahtlustavaks juba kõikide tegelaste osas… ootasin kõigist reetmist 😀). Kohati tarkusiteri jagav (ma ei tea kui palju juttu sealt tõele vastas, aga päris põnevaid fakte oli). ja üldiselt päris vaadatav. Lõppes küll kolehilja (kesköö on minu jaoks juba kuus tundi üle uneaja 😀) nii et hommikul oli tunne, et unemati on liiva asemel mind superliimiga loopinud ja olen voodi külge kinni jäänud. Niiiiraske oli tõusta, isegi viienda äratuse peale.
Aga täna istutan end ka teleka ette… sealt järjest kohe “Eesti Tippmodell” ; “”Mentalist” ja “Meedium“.
Naiss.
Ps. Mac köhib kopsutükke ja valutab kurku. Macil on omme kolm infotundi. Mac ei hüppa rõõmust lakke.
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 