pikk jutt = maci stiilis jutt

Ma veetsin eile 5 tundi bussis… mis andis mulle võimaluse kõik päevasündmused üles märkida, et neist täna pikalt blogida… Muuseas, mis pikka blogimist puudutab, siis tsekake postituse lõpus olevat küsitlust ja tehke oma kaks ristikest sinna, aitäh 🙂

Eilsest hommikust ma juba eile rääkisin (kohtumine hagijaga)… edasi lippasin siis Tallinna-bussile. Bussijaamas vaatasin, et oh, great, üks hüperaktiivne kõvahäälne laps tuleb ka bussi.. Tuligi. Täpselt minu juurde! Jess 🙂 (mitte, et ma lapsi vihkaks, aga teate isegi, et lapsel ja lapsel on vahe.. lapsevanemal ja lapsevanemal ka).. ja minu kohal ei olnud turvavööd 😦 Hea algus tehtud :P.

Ahjaa, bussijuht oli hullult muhe ja tegi väljas ühe naisega rääkides nalja. Oh, jeebus, kus tädike solvus. Hingepõhjani.

Vaatasin filmi “Üks minu sõber“. Mis mulle meeldis, olid kodused Tartu-vaated. Nii armas. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et vahepeal mulle lihtsalt ei meeldinud :D. Ma ei tea, see on mingi eesti filmide teema (mitte nüüd näide konkreetselt sellest filmist, aga üldiselt), et üritatakse alati teha mingit hullu kunsti. Midagi hästi diipi. Eriti hea on, kui seal pikad seksistseenid ka veel on.  Kõik kiidavad alati kõiki eesti filme, aga.. no ma ei viitsi vaadata, kuidas mingi 15 minutit filmist on sisustatud stiilis: mees tuleb koju, istub lagunenud tugitoolile ja vaatab 5 minutit kuidas ahju kõrval nurgas rott mädanenud õuna sööb.. vaiides muidugi. Sest ta mõtleb oma sügavaid mõtteid, mis ei kuulu avalikustamisele. Siis läheb ta kõrvaltuppa, kus naine kogu aja voodis oodanud on ja järgmised 5 min keerab ta… ja siis läheb viieks minutiks maja ette suitsule. Ikka vaikides, muidugi. Vahele võib, lisaks rotile, pikkida veel mingeid lambihetki, kuidas naabripoiss rattaga mööda sõidab, kui mees suitsu teeb, teda õuntega loobib ja roppusi karjub vms. Aga põhiline on, et ärme seleta ühtegi neist hetkedest.. (ja teeme need hetked hästi pikad).. las vaataja mõtleb.
Ilmselt ma ei ole piisavalt täiskasvanu ja diip, et neid mõista, aga vot jah, mulle ei meeldi ja kõik. Vaatan enne kasvõi viis korda ühte sama Grey anatoomia, või Vampiiripäevikute või Gilmore tüdrukute või Koeralausuja osa. vot.

Kuulasin siis hoopis muusikat. Avastasin “Easy listening” teema alt akustilise muusika esitaja Acoustic Alchemy... Oli sihuke mõnus rahulik chill, et kujutasin end vabalt ette selle saatel süüa tegemas või nõusid pesemas vms. Mitte, et ma nüüd teab mis söögitegija oleks, aga eelmisel nädalavahetusel nt vahepeal kokkasin ka. Tegin kama-omletti (loe täpsemalt siit, punkt nr 6 alt), mille põhikoostisosaks panin seekord seened. Ma olen ju seenehull (lemmiktoit on seened seentega, ja kõrvale paluks seeni). Pmst olidki seened seekord 90% koostisosaks, nii et ega ta koos ei püsinud, vaid oli pigem selline.. seenepuder või pada.. kuhu oli natuke muid asju ka lisatud :D.. Aga oi, kui hea :D… Muidugi julgen ma süüa teha ainult siis, kui ma üksi olen… huvitav küll, miks.

Tallinnas oli maa küll märg, aga ilm ilus! Päike paistis ja soe ja värki. Nüüd lõpuks olen ma lähemal oma lapsepõlve-Tallinnale (kunagi eelkooliealisena Rakvere lähedal elades mulle meeldis hullult Tallinnas käia). Mitte, et mulle nüüd hullult meeldiks, aga vähemalt ei tundunud linn enam vastumeelne. Kuigi, olgem ausad, ega ma minekut ei oota ja tagasitulekut ootan väga. Eriti sellepärast, et Tartus on keegi ootamas 😛 (vot nüüd mõtisklege, kas EllieTheElephant, T. või mõlemad 😛)

Haigla-kohvikus deitisime VäikeKaksikJ-ga, kelle 26-päevane PesamunaPreili ka kaasas oli. Awww. Niiiii pisike ja juba niii armas! (Näete! Ma ei vihka lapsi!) Ma pilte siin sheerida ei julge, aga uskuge mind.. hullult nunnu. Ütlesin VäikekaksikJ-le ka, et Pesamuna on ju sama armas, kui koonud! Ja tema, kes ta mind teab, teadis, et see pole mingi “Ära tule mu last koertega võrdlema” värk, vaid minu suust kõlades on see suurim kompliment ever. Ever!

Siis läksin ultrahelisse… mis lõppes sellega, et mu kaela torgiti 5 korda nõelaga, et proove võtta… (pidi küll olema 2 korda, aga kuna sihtmärk oli pisi-pisi ja pani eest jooksu, siis oli keeruline.. juhtus näiteks, et tabati hoopis lähedal-asuvat veresoont… ps süüdi polnud med. töötajad, nemad olid toredad ja tublid ja head 🙂). Aga pean tõdema, et ma ei mõista eriti narkomaane, kes ennast vabatahtlikult kaela süstivad. Mitte, et ma teisi narkomaane mõistaks, oh ei… ma ei mõista isegi mitte suitsetajaid, olgu või e-suitsetajad.
Protseduur ise tegelt polnudki väga hull (välja arvatud sihtmärgi.. või veresoone tabamised), aga pärast… pmst on mu kael eile õhtul ja täna peaaegu sama valus nagu pärast viimast oppi.. ma ei jaksa ise pead padjalt tõsta (toetan käega pead 😀).. neelata, haigutada, köhida jms on valus.. ja üldse valutab ka. Prff.
Ja kuigi mu kaela pole nõeltega 9 aastat torgitud, lõid välja mu ennustajavõimed ja juba enne eelmist arstijuurde minekut olin miskipärast kindel, et millalgi tahavad torkida (kuigi muidu ei ole tahtnud). Kunagi teadsin ette pommiähvardust koolile.. oma diagnoosi… kopteripiloodi leidmist… jms. Selgeltnägijate tuleproov, siit ma tulen.

Kui sealt pääsesin, helistasin T.-le, et ta tekitaks pileti esimesele võimalikule bussile tagasi. Ja kui te arvate, et lambist, keset kolmapäeva päeva, on kolm järgmist bussi välja müüdud, siis arvate te õigesti! Ehk siis mulle jäi 1,5 tundi aega chillimiseks. Muhe. VäikeKaksikJ-i ja Preili olin ma koju ära saatnud. Enamik inimesi olid tööl või koolis või ei vastanud kõnedele. Pettumus missugune, mina saabun suursuguselt pealinna ja nemad julgevad jätkata oma tavapärast elutempot. Aga pidustused? Paraad? Festival? Karneval?  Naaada. Mitte kui midagi.

Okei, üks asi, millega oma aega veeta, on alati minu absoluutset lemmik lemmikloomapoodi külastada! Täiega soovitan, Snob Cat & Dog poodi :). Kui pealinnas elasin, käisin seal alatasa, sest töötasin seal lähedal.. ja võtsin juhtkoerad ka kaasa… käisime neile maiuseid ja mänguasju valimas. Omanikele on seal ka nänni.. nt hästi lahedad kruusid. Mitmel juhtkoeraomanikul on nüd oma-värvi-labradoriga kruus… ja mul on spanjeli kruus (Ällu värvi spanjel).. Ja nüüd on mul Kuldse Retriiveriga kruus (kruusil on kolm pilti, nagu karbikaanelt näha):
Kruus kuldsete retriiveritega

Aga peale natuke teistsuguse kaubavaliku meeldivad mulle selle poe müüjad. Nad on lihtsalt nii toredad! Enne Tartusse kolimist mainisin ka, et kolin nüüd ära… ja nüüd polnud aasta aega käinud, aga mind mäletati! Isegi nime! Kiitlesin muidugi, et nüüd on kodus Koon… (kellele viisin kuivatatud kopsu) ja lubasin, et kui kunagi koos Koonuga peaksin pealinna sattuma, siis astume läbi. Müüja avaldas lootust, et tema tol päeval tööl oleks :P.. Ühesõnaga, väga muhe. vot. Kunagi, kui rikkaks saan, ostan sealt mingi “koerte ristsõna” ka ära. (kuigi jah, minu rikastumise tempot vaadates, saab selle ristsõna omanikuks EllieTheElephanti lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapselaps 😀)
Ühesõnaga, see on niiii tore pood! Palun minge, ja võtke kohalike rõõmuks oma Koonud ka kaasa 🙂 Sest nagu uksel silt ütleb, on see tegelikult: Kauplus koertele ja kassidele (ja nende omanikele) :-).. Muuseas, ei, ma ei ole ise kuidagi poega seotud ja ei saa mingit kasu reklaamitegemisest. Lihtsalt, ma olen ise nii vaimustuses, et tahaks, et te ka oleks :D.
Kruusiga meenus, et ma kinkisin T-le kruusi.. sildiga, et prooviks seekord sedapidi, et kruus terveks jääks… :P. Et sellest aru saada, kiika eelmiste kruuside taustalugu. Igaljuhul on tal nüüd ka siin oma kruus, mitte et mind karvavõrdki häiriks, kui ta mu omi omastab (mul on soki ja kruusifetiš ja mõlemaid on mul palju), aga oma on ikka etem, onju!

Siis käisin Empzil tööl külas. Ei saa sugugi öelda, et ta oleks nukker mu nägemise üle olnud :P. Sellegipoolest viskas ta mu 10minutit planeeritust varem välja, et ma ikka kind-las-ti bussile jõuaks. Targasti tegi, sest hurraaa: trammid ei sõitnud! Kui ma sellest lõpuks aru sain, siis silkasin ruttu-ruttu 17 peatusesse ja õnneks 17 tuli just siis.. nii et jõudsin bussile. Lucky me!
Trammipeatuses oodates tegin salaja pilti ühe välismaa tüdruku kummaritest, sest need olid niiiii ägedad:
Koerapildiga mustvalged kummikud

Niisiis… jõudsin bussile. Bussil jõudis mulle ka pärale, et ahjaa, VäikeKaksikJ kostitas mind ju koogi ja mahlaga.. äkki oleks võinud enne mõne vetsu ka leida. Aga ei. Ma ei õpi IIALGI oma vigadest. Muidugi polnud seal bussis tualetti. See teadmine ainult süvendas põit. Telefoniaku sai tühjaks, nii et MJ-ga tegelemisest mõtete mujale viimiseks ei tulnud midagi välja. Mängisin siis vana head nimemängu (tähestik ette ja iga tähega üks tüdruku ja üks poisinimi). Ö-tähega nimedega ei meenunud ühtegi. Äkki saarlased Önnela ja Önnelemb? 😀 Tahtsin täna end nimi.ee-s harida, aga isegi seal on Ö-täht vahele jäetud. Nii et asi polnud ainult minus. Mäng sai kiirelt läbi. 117 kilomeetrit oli veel ees. Meenutasin pingsalt Sesamy blogikommentaarides mainitud ülejäänud mängu-ideid... Ei meenunud ühtegi. Lõpuks tuli pika pingutamise peale see Koeranimede variant meelde… U oli probleemne täht… Õ, Ö ja Ü samuti. Ideid?

Oeh, alles Mäo rist. Appiiii 😀 Lugesin vastutulevaid autosid: ühes minutit tuli 10tk, viies minutis 47 ja kümnes minutis 93  autot vastu… Saja auto täitumiseks kulus 11 minutit. Tee-ääre-poste tuli 100 tükki vastu (okei, need olid paigal ja buss möödus lihtsalt) kolme minuti jooksul. Neli kilomeetrit enne Laevat hakkasin lihtsalt aeglaselt numbreid lugema.. Tartusse jõudes olin 850-ni jõudnud.  Oeh. Lõpuks kohal. Kiire vastu-tulijate tervitus ja kodu poole punuma. Oo, kui hea. 😀 Ja üldse, 5h bussisõitu päevas on ikka liig. Sellegipoolest järgmisel nädalal jälle. Jess.

Eile ma kurtsin FBs, et mul on kogu aeg nälg ja söön nagu loom (aga juurde ei võta). Ja kuigi ma pole magusasõber, sõin eile järjest umbes 20 Geiša kommi :D. Ma olen veider. (FYI, ei ole rase :))

Täna tõusime koonuga (ja T.-ga) 4.45. Käisime viie-paiku maja juures õuel.. vaatasin hommikusöögi kõrvale kaks Koeralausujat… ja kõmpisime tööle. Jõe ääres avastasin, et on ikka NIII maailmatore, et mul on Koon (ja et temal olen mina, eksole 😀), sest varahommikul mööda Emajõe äärt jalutada on lihtsalt niii tore. Aga ilma EllieTheElephantita ma lihtsalt ei viitsiks.
Aga no vaaadake, kui mõnus on siin jalutada:
Emajõe äärne

Olete kindlasti kuulnud Pargivahtidest… EllieTheElephanti osakoormusega töökoht on Pardivaht (yeah, DonaldDuck, I´m watching You!):
IMG_1033

aitab nüüd küll.

PS. Mida imet, VäikeFränky blogis jälle! Wii.
PS2. Kes tahab nostalgiahõngulisi pilte kaeda, siis piiluge SIIA ja SIIA.
PS3. Uuel Rama Aerol on nii nunnu karp :D.
PS4. Mu kael on aia 😦

Palun märgi ära kaks varianti.. üks esimestest variantidest, mis puudutavad möla pikkust… ja teine teistest variantidest, mis puudutavad piltide olemasolu postitused (ahjaa, kui Sulle meeldivad ainult pilt ja null juttu postitused, siis vasta ainult teise poole variantidele. Aitäh!)

tehnikajutud ja koonujutud.. nagu ikka.. aa, muusikast ka!

Kuna mu koduse netipulga kuumaht (30GB) on juba jälle täis.. ja 2euroraha eest tellis T. sinna vahepeal 2GB juurde… ja see 2 on ka juba otsas.. ja mu nett seega si-ga-aeglane olema, siis kiirustasin Ch.-d reedel, et ta mulle 3 suurt faili kiirelt Dropboxi paneks, siis saan pulgale võtta ja koju viia..sest kodunetiga jääkski neid tirima.

Mõeldud tehtud.. kuni sinnani, kus neid mälupulgale kopeerima hakkasin. Sest Kiku antud ER-i pulk oli vahepeal märkamatult ära surnud (minu tehnikakarma juures, pole ime)… tavaliselt on mul veel kotis teine pulgake ja rahakotis kolmas… nüüd polnud muidugi ühtegi! Neljandat ma ei mäleta ise ka, kus ta olema peaks, aga seda ka ei olnud. Ärr. No fain, ootan esmaspäevani. Brr.

Õhtul peale tööd läksin siis MJ asjus esindusse. Sain töökaaslase nõusse minuga sinna jalutama ja väljas Koonu sügama, kuni kiirelt ära käin.. sest, noh, mittejuhtkoerad pole tolereeritud eriti ja üksi välja ei jätaks Koonu neverever (oleks lihtsalt koju viinud ja siis ise tagasi tulnud). Eniveis, esinduses arvasin, et vastus on üks kolmest:
a) Teeme/tegime Teie MJ korda, remont maksab 800€.. tahate?
b) Kahjuks ei õnnestunud korda teha…
c) Palun, siin tema on. Nüüd on korras.

Oli hoopis variant d, mida ma ette näha ei osanud. Ma ei saanudki MJ-d tagasi. Sain lihtsalt uue asemele, sest eelmist ei hakatudki parandama. Mul vajus lõug läbi keskuse kolme korruse toiduosakonnani välja vist. Täiesti uus. Dziiz. Muidu täpselt samasugune, ainult ilma selle kaitsekileta, mille ise paigaldada olin lasknud (oli hoopis see uue-asja-kile, aga selle võtsin ära).
Armusin uuesti sada korda ära, kui telefonile selgeks tegin, et ou, see olen mina. Siis tiris iCloudist numbrid alla ja taastas iTunesist varasemad äppid jms… Ja kui piltide osas rõõmustasin alguses, et huh.. kopisin eelmine nädal viimased pildid ära, seega ainult nädalavahetuse omad läksid kaduma, sest neid pole kuhugi kopeerinud-laadinud… siis eile õhtul ringi tuhlates nägin, et ou.. nädalavahetuse (ja varasemad) pildid on ka kõik alles. Amazing!

Uue tupsu nimeks sai muuseas MJ vol 2.. hellitavalt MJ :D… sest ma ei õpi oma vigadest 😛

Kuna asi, mida MJ ei restornud automaatselt oli see, et ta oli ikka iOS6 peal, siis tahtsin talle iOS7t tõmmata… aga jah, kodune nett… teate ise. Noh, jah, mis seal ikka. Tellisin lisamahu, et saan Dropboxi failid ka kätte ühtlasi.
Aga nett kiiremaks ei läinud. Ühendasin pulga lahti ja tagasi. tegin restardi arvutile. Njetu. Naada. Ühendasin pulga lahti ja hoidisin pulga SIMi väljas.. tegin restardi. Njetu. Naada.
Mõtlesin, et äkki saatis sõnumi valesti. Proovisin uuesti. Ei lubanud enam, ütles, et enne ei tohi, kui vana lisamaht pole täis kulutatud.  Selle tigupostikiirusega neti 2GBd ei kuluta ma täis enne kaheksat aastat. Võrdluseks, proovisin dropboxi faile kätte saada. Norm kiirusega tuleks 5-10min…(kolm faili tulevad 15-20mintsaga) nüüd näitas ainuüksi ühe faili puhul, et wupdiduu, 9 tundi ja juba päral 😀 Not gonna happen. Jurasin veel mõnda aega ja siis käisin hoopis põrandal Koonupesas peesitamas ja sügamas… lugesin raamatu lõpuni ja kobisin magama.. et äkki netikiirus seekord lihtsalt taastub väikse viitega..ja on hommikuks tagasi. Kottigi 😀

Laupäevahommikul oli asfalt kuiv ja käisime EllieTheElephantiga pikal jalutuskäigul: park 1, park 2, uuesti park 1, park 3 ja staadion… (ükskord varem tutvusime väikse karvakera Jossuga.. seekord tutvusime teise väikse karvakera Joosuga. Populaarne nimevorm 😀) Tagasi kodo proovisin netti. Mnjah. Youtube näiteks pärast poolt minutit laadimist mängis juba maha esimesed 4 sekundit videost! Ja asus siis järgmist nelisekundit laadima. Fain. Helistasin teenusepakkujale. Veits imelik oli, et õu, aitäh uue telefoni eest, aga nüüd paluks seda netti ka, mille eest ma eile maksin… et uude telefoni vana telefoni sisu ka saada… aga mis seal ikka, helistasin.
Laupäeva hommikul olin ooteliinil kümme minutit. Vähemalt oli hea muusika. Telefon oli kõlaril ja tegin endale musa-taustal kohvi ja võikud valmis. Noormees oli viisakas. Juhendas mida teha ja lubas sealtpoolt ka restardi teha. Tore.
Mis ei olnud tore, oli see, et netikiirus ei taastunud ikkagi. Fain! Olgu siis omaette. Jätsin Koonu koju tuduma (sest ilm väljas oli vahepeal kardinaalselt muutunud ja taevast kallas nagu Indias mussoonvihmade aegu) ja läksin mujale internetti. Ühtlasi sain ka oma failid lõpuks Dropboxist tervele pulgale. Aga MJ on nüüd nagu uus.. või noh, on uus ja on nagu vana.. tegelikult. Ahjaa, õppisin alles nüüd ära, kuidas iTunesi kaudu pilte telefoni saada ja sikutasin sinna terve posu… Nüüd on igal tihedamal (ja mõnel mittetihedamal) helistajal oma larhv ees, kui kõne tuleb/läheb…  Tasutaks läks üks Rooma-piltidest.. Hispaania trepid. Oh, good old times.
photo 2

Et ma ülejäänud nädalavahetuse ikka suhteliselt netivabalt veetsin, siis koonu-kudrutamise ja asjalik olemise vahel vaatasin filme (Leedi ja Lontu, Kärbeste Jumal… ja sarjad: Vampiiripäevikud, Originals, Grey anatoomia) ja sorteerisin pilte ja faile nii kõvakettalt kui arvutist.. mille tulemus on see, et mul on arvutis 76 giga vaba ruumi (varasema viie vms asemel).. ja Välisel kõvakettal on 6 giga vaba ruumi.. varasema 20 asemel, nii et üsna edumeelne oli kettalt nii palju träni ära visata, et 70giga asemele laduda ja ainult 15 giga ruumi rohkem ära võtta varasemast. Onju!
Ühtlasi sorteerisin ka ketta muusikakausta ja võtsin sealt mingeid kiviaegseid laule, mida ammu kuulanud polnud… Ja siis võtsin arvutist hetke lemmiklugusid ka juurde.. ja nüüd ootavad mul MJs 264 lugulaulu kuulamist. Teiste seas:
vanad head:
Africa ; All for love ; Civil war; Dancing queen; I don´t wanna miss a thing; Sacrifice; Sailing; Cose della vita; With or without you; We are the world; Will you be there.
retropalad:
On küll hilja; Goodbye my lover ; I believe I can fly; I can´t help myself; Gianna; Helesinine vagun; Dear penis song; If tomorrow never comes; Muinasjutu mets; Torm; 4B.
jõulused:
All I want for christmas is you ; Head uut aastat; So this is christmas; Õige tasa; Polar Express; Just believe; Winter wonderland; Nüüd taas sajab lund.
kunagised lemparid:
Don´t cry daddy; Iris; One of us; Last train home; Liquid; Life is a highway; The story; Skin; War is not over; Öölaps; Free; Vivo per lei; Waka Waka; Wife and kids; Andatte tutti affanculo; Advertising space; Stupida; November Rain
uuema aja lemparid:
Down; The Driveway; Holding on and letting go; Family tree; Temptation; A thousand years; Between; What could have been love; 7 things; Candyshop
Ja Eesti oma:
Ei suuda; Üks teiseta; Kas tead; Tassike teed; Kassike ja Madu; Koit; Möödakarvapai; Pipi laul; Raudteejaam; Salaja; Mis maa see on; Käime katuseid mööda; Vaid igatsus teeb nii; Aega parajaks teen; 15. november; Unistustemaa; Inetu; Tänapäeva muinaslugu; Tulbid ja bonsai; Valgusfoorid; Rahu; Vana vaksal.

Nagu tähele panite, siis GNRi November Rain on hoopis David Garreti viiulipalana… siin note for myself, et kuula Davidilt Seda ja Seda ka. Ka kõik teised pole originaalesitaja lood.. valisin *võimalusel* selle esitaja, kes mul telefonis olevas versioonis on. Kuna mul endal hetkel kõlareid ei ole, et kontrollida, siis võib juhtuda, et mõni link on närune.. otsige siis ise parema kvaliteediga, kui viitsite 🙂 Samuti on mul tegelikut Hannahi laulude ballaadversioonid, aga võib juhtuda, et siia sattus tümmim värk.
PS. Ärge nüüd minust selle muusikavaliku põhjal halvemat mõtlema hakake 😀 Mõni on hetkel ka minu jaoks küsitava väärtusega, aga mingil perioodil (osa ilmselgelt tiinekana 😀) on see laul minuni jõudnud ja mulle tähtis. vot. 🙂

***

Pühapäeval oli juba parem ilm. Päikest polnud ja tuult oli rohkem kui vaja, aga vihma vähemalt ei sadanud ja õhk oli soe. Seadsime Koonuga siis sammud kesklinna, et koos kahe juhtkoeraga Raadi parki jalutama-jooksma minna. Teel kesklinna kohtusime esmalt noorhärra Maximusega (kuldne retriiver), kellega oli ka tore :)… Juhtkoonudega oli ka kena. Valisime Raadil hea koha, teest kaugel.. ja järvele ka mite väga lähedal. Aga see pisiasi ei takistanud loomulikult EllieTheElephanti sukeldumas käimast. Tõeline veekoer. Läksime siis koju tagasi. Kokku kõndisime u. 9,5kilomeetrit pluss vahepealsed jooksu-mängupausid (ajaliselt olime väljas kokku 4 tundi)… Õhtul Koon igaljuhul magas süüüügavat und. Tatsamine pluss veeprotseduurid. Mõistetav.photo 1

Täna on Koonuke kodus, sest ma tööasjus paariks tunniks linnast välja. Kui T. koju jõudis oli Koon igaljuhul vääääga õnnelik olnud.. Nüüd tassivat lendavat taldrikut talle vihjeks.
Oeh, tahaks ka juba koju :D. Jah.

Ahjaa, netikiirus taastus pühapäeva õhtul! Nägime “Su nägu kõlab tuttavalt” vähemalt ära 🙂

Ootan Sügist :)

* võtab esmalt vastu kõikide tulihingeliste suvefännide hoobid ja sõimu *

Ärge saage valesti aru, mulle meeldib suvi väga: soe.. ja eelolev puhkus.. ja pildistamas on soe ja ilus käia.. ja õhtud on valged jms. Väga meeldib.

Aga kui suvi, see suurepärane suvi, ükskord otsa peaks saama, siis on sügisel tulemas üht-koma-teist, mis lubab suvest ilmajäämisega kergemini leppida 🙂

1. T. on siis Tartus 🙂

2. Võib-olla on selleks ajaks mõni torekas veel siia kolinud… lootuskiir on 🙂

3.  IOS 7 tuleb sügisel välja. Põnev-põnev :). Kui telefon ennast iga aasta muudab, siis pole uut telefoni vajagi, kui vanast ära tüdined 🙂

4. Vampiiripäevikute 5. hooaeg (10.oktoober US)

5. The Originals (15. oktoober US)

6. Grey Anatoomia 10. hooaeg (septembris)

7. Tallinna Maraton (8-9. september :))

8. Värvilised lehed 🙂

9. Ja kui 1-8 möödas on, siis võib hakata esimest lund ootama 🙂 (* ouch, kes mind kivaga viskas?* 😛)

love_autumn

Kümme kümmet (4) – Vaatamisväärseid sarju

Neljas postitus sarjast kümne-asja-nimekiri-mingil-teemal. Endiselt ei hakka “Kõige-kõigema” järgi järjestama vaid viskan enamvähem rändomilt need siia…

1. Vampiiripäevikud (rändomilt ka hetkelemmik :D)

Vampiirid, nõiad, tava-inimesed, libahundid… head ja pahad. Keskkool. Suhtedraamad.
Ma ei ole muidu mingi suurem asi üleloomulike filmide fänn. Vampiiritapja Buffy vms ei huvitanud üldse.. mingi nõidade sari, mis kunagi hullult popp oli, ei huvitanud ka. Aga TVD-s on midagi. Esimene hooaeg võlus kuidagi.. lihtsuse ja samas põnevusega. Nüüdseks on muidugi juba päris sürriks läinud (4. hooaega kokku), aga kui juba korra vaatama oled jäänud siis pooleli ei jätaks… Ühesõnaga, ma ei oska seda kiita. Tean vaid, et Vaadake ise esimene osa nt ära ja otsustage siis. Kellele seni olen soovitanud ja kes on vaadanud, on vaatama jäänud. Ise samamoodi. Mingi müstiline enda külge naelutaja on sari.
Ps. Uued, kes vaatamist alustavad. Teadke, et varem või hiljem kobite te Damoni-pooldjaks üle, isegi kui teda alguses vihkate :P… Mmm, Ian :P.
Ja kes juba vaatavad ja sarjas toimuvat ja tegelasi teavad, siis veits klatšijuttu ka. Et vaesed näitlejad peavad kogu aeg nägema, kuidas nende kaaslased teistega aelevad.
Elena on päris-elus paar Damoniga… aga sarjas (vähemalt algul) kuum paar Stefaniga. Stefan samal ajal on päris-elus paar selle “kuuma-arsti-tsikiga”, kes filmis Alaric´uga paar on. Kui päris-elu ja filmi-elu kokku segada, saaks kokku pmst Vaprates ja ilusates toimuva :P.
Olen kõiki hooaegu 3x näinud, neljas kord on pooleli…

2. Gilmore Girls

Ema tütre lähedased suhted. Ja väikelinna ja sõprade ja kaaslaste ja sugulaste melu ümberringi.
Nurr.  Gilmore´d ja Lorelai huumor. Olen mõned parimad tsitaadid ka kunagi juba siia kirja pannud.
Ja Luke-Lorelaile kaasaelamine on muidugi täiega plikalikult awww…
Olen kõiki hooaegu mitumitumitu korda näinud ja lisaks veel lemmikepisoode eraldi.

3. Hannah Montana
Tüdruk, kes on “tavaelus” tavaline pliks (Miley) ja “salaelus” superstaar (Hannah).
Täielik sihuke tiinekasari. Ajuvaba huumoriga jms. Umbes nagu “meie-ajal” oli Päästja koolikell (mis nüüd uuesti vaadates enam üldse nii menukas ei oleks 😀).
Aga ajaviiteks on selline mõnus. Ei pea eriti kaasa mõtlema ja huumorit on ka (näiteks Jackson Ozzyna). Vahepeal on muidugi pisut huumoriga “üle keeratud”, aga mis seal ikka. Miley Cyrus oli tol ajal armas, selline väike ja süütuke :). Ja samal teemal on ka pikk mängufilm välja tulnud.
Kõik hooajad läbi vaadanud..vist kaks koma viis korda…

4. Kodus ja võõrsil

Ei vaja vist tutvustamist. Kes 20 aastat tagasi vaatama hakkas, see vaatab. Kes ei hakanud, ei viitsi niikuinii neid osi järgi vaadata. (aga mina olen oma järjega päris palju maas. niuks).
Kõik osad ära näinud kuni osani u. 5100… hetkel osi väljas 5700 ringis.

5. Grey anatoomia

Arstisari ja suhetesari. Higi, verd ja pisaraid… armsaid asju ka, loomulikult 🙂
Kuigi haiglasarjadel pole ilmselt tegeliku meditsiiniga suurt midagi pistmist, siis mulle meeldivad need sellegipoolest.  Ja mjäuuu, Mäkdriimi!
Üksikuid osi korduvalt näinud aga järjest-kõik-hooajad ära vaadanud ühe korra.

6. Castle ja/või Bones

Meelelahutuslikud krimisarjad ja samal ajal otseloomalikult poiss-tüdruk sarjad stiilis: poiss armastab tüdrukut, tüdruk poissi mitte, siis armastab tüdruk poissi, poiss tüdrukut mitte jne jant.  Aga muidu tore.
Krimisarjad meeldivad mulle ka nagu näha… ja näiteks  CSI-d ka, lisaks teistele…
Kumbagi pole kõiki-kõiki osi näinud… aga päris paljusid siiski…

7. Covert Affairs

Spioonisari. Samal ajal ka suhtedraama. Nagu nad kõik. Aga lahekas ja põnev.
Sügisel alles M. soovitas. Hakkasin vaatama. Ja jäingi vaatama, kuni järsku (liiga ruttu), olemasolevad 3 hooaega läbi said. 16.juulil algab neljas. Ootab. Ja see pime kutt seal on megaäge. Täpselt samasugune must huumor, nagu päriselt. Naiss. Mii laiki.
Kõik hooajad läbi vaadanud ühe korra.

8. House MD

Haiglasari, vürtsitatud House´i karmi ja sarkastilise huumoriga.
Mmm… haiglasari ja sarkasm… täpselt minu cup of tea… Rääkimata sellest, et Hugh Laurie on khuul.
Ei ole kõiki osi näinud. Veel. Ükskord võtan kätte ja vaatan algusest lõpuni ära.

9. Extreme Makeover: Home Edition

Ee.. meelelahutuslik tõsielusaade. Tegelt see vist ei olegi sari. A mis seal ikka…
Kellele meeldib häppi end (vähemalt saates), see vaatab 🙂 Vahepeal on päris armas. Ilmselt vaatasin ma seda siiski suures osas suht crushi pärast Ty Penningtoni :P.
Päris kõiki osi ei ole näinud. Vanemaid vast kõiki ja uuemaid enam mitte.

10. Full House

Eestis nimega “Lastega kodus”. Humoorikas pere-elu retrosari üksik-isast ja laienenud pesakonnast.Tõeliselt retro… umbes nagu “Seitsmes taevas” või “Blossom” vms. Aga nunnu ja lõbus. Olseni kaksikud olid väga armsad kunagi :P.
Kõiki osi näinud.

Teksajahil edutult…

Mac käis eile teksapükse otsimas.

Kusagilt blogiajaloost leidsin info, et mul peaks olema teksad nr 36. Note for myself, see info on vale! Nr 36 sääred lõppesid umbes seal, kus kõrge äärega sokid algavad :D… 38 oli…eeeenam vähem… 40 oli vöökohast selline, et võiksin vabalt kellegiga oma pükse jagada, ruumi vabalt :D.
Esimene probleem on see, et 90% poodidest on endale varunud teksasid numbritega 32 ja 34… mõned üksikud siis ka 36.
Teine probleem on see, et ma tahaks n.ö. alt laienevaid, bootcut lõikega teksasid. 90% poodidest neid ei oma. Uus ja stiilne on need slim teksad. Proovisin neid. Kui Sa oled niiiiii peenikeste koibadega, nagu mina, siis näed nendega välja nagu Aafrika näljahädaline. Ja kui Sa ei ole nii peenikeste jalgadega, siis ma ei kujuta ette, kuidas need teksad jalga saada? Ja veel hullem, kuidas neid ära saada. Need on niiiiiiiii kitsad, nagu keegi oleks 4 kihti sukapükse veel teksade peale tõmmanud ja siis püüad neid korraga ära saada. Lahtiriietumine võtab aega umbes kuus korda kauem kui pükste jalga tõmbamine. Üldiselt oli isu riietusruumi kardina vahelt hüüda, et hallloooo… kas kellelgi vaseliini on? Ma ei saa pükse äraaaaa :D.
Kolmas probleem on see, et kui need slim-püksid numbritega 32-24 maksavad enamikes kohtades 19-25€, millega ma enam-vähema arvestasingi, siis “minu mõõtu ja stiili” pükse leidub ainult eriti tuntud nimedega poodides. Tagasihoidliku hinnaga 110-150€. Jepikajee.  Not gonna happen. Ever.

Pükstes pettunud otsustasin ülejäänud elu ilma püksata istudes kodus istuda.
Et nelja seina vahel igavaks ei läheks, käisin Ludost läbi ja ostsin ära mõlemad pusled, mille vahel valima pidin.
(sääst missugune, normhinnad 13€ ja 15.50€… nüüd kumbki 5€ ;)).
puslemusled
Eile võtsin Anne Geddes´i oma ette. Ei saanud raamegi kokku, kõik puha kollased tükid, millest mõni mitmesse kohta sobib. Üüberkhuul! Ma ei pea vähemalt varsti jälle uut puslet himustama, sest nendega läheb ilmselgelt aega. Jess!

Ainus halb osa on see, et varem vaatasin pusle kõrvale filme/sarju. Aga nüüd said Vampiiripäevikute ja Grey anatoomia hooajad läbi. Ebaõnn. (VAU@ hooaja lõpuosad muidugi). Kuna ma olen Kodusjavõõrsilis mingi 2000 osa taga, siis mõtlesin, et vaatan siis suvel selle järgi. Ja oh nuhtlust, neid osi ei olegi enam youtubes 😦 hakkasin siis viimases hädas Hannah Montana 1. hooajaga pihta (et mõnusalt ajuvaba ja ei pea kaasa mõtlema ja YT-s olemas ka)… ja siis otsustas härra/proua EMT vist, et Karlovas (kus seni oli hea netilevi tervelt ühes toa-otsas) on liiga hea levi ja võiks seda vähendada. Igaljuhul istusin eile pmst netipulk aknast väljas ja lasin 10-min videol 20min laadida. Varem striimis suht hetkega ära. Ja pulk  näitas enamasti 2G või 3G, parimal juhul 3G+ netti… mõistlik on 4G eest maksta ja 2G saada. Onju?

Flickr uuendas lehte. Nagu uus. Välimus meenutab veits GooglePlussi, mis mind pisut häirib…aga pisut ei häiri ka.
Eniveis, tähtsaim on see, et nüüd on tasuta ruumi terve hunnik. Varem oli, nagu siin juba kurtsin, tasuta 200 pilti… ja kui rohkem tahtsid, maksid 25$ aastas Pro-konto eest. Et mind juba tükimat aega häiris, et ma kõiki oma pilte ei näe, siis tegin ennast (jälle) Pro-ks nädal tagasi. Kuna 25$ mul tagataskus ei vedele, piirdusin 3-kuuga (7$). Õnneks. Sest nüüd enam ei ole seda 200-pildi piirangut. Thanks, düüds! Nüüd võid maksta Pro-konto eest aastas 50$ (!)… selleks, et reklaamidest vabaneda. Wauawiuwa. Et ma siis praegu pro olen, ei näe, KUI palju neid reklaame seal siis on, et keegi selle eest 50$ välja käia tahaks. Iga pildi pealt suurelt? :P.

PS. Ükskord rääkisin Rulaatorikummitusest. Kes mäletab, siis teadmiseks, et ta on vist tegelikult hoopis päris-inimene. Ja väga käbe sealjuures :D. Ma ei jõua (samast) bussist väljagi, kui ta juba väljuda ja 100m edasi jõudnud liikuda. * impressed *

blogimeem

Leidsin kunagi alustatud, aga lõpetamata ja avaldamata. Vahet pole, teeme siis uuesti 🙂

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Ei, lihtsalt sugulastele meeldis nimevihikust sama nimi. Mulle meeldib ka õnneks 🙂
Aga muidu on mul nimekaimudeks näiteks muuhulgas  Itaalia lauljanna; pornotäht; abordi ajal sündinu; ja dushikabiin.

2. Millal viimati nutsid?
Nädalake tagasi vast, kui filmis miskit heldimusttekitavat kohta nägin. Minu puhul tavaline 😛
Päris nutnud-nutnud õnneks pole ikka kaua. Loodab sinna vähemalt teise päriskaua otsa panna.

3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Ei. Päris hirmus on,  kui mingit tähtsat asja üles kirjutan ja pärast ise ka absoluutselt välja ei loe, mis seal nüüd olema peaks. Siinkohal oleks abiks hea mälu, mille abil tuletada, aga mälu on mul vist lisamata ununenud vms. Pole igaljuhul tema olemasolu märganud.  Aga käekirja osas – umbes nagu arstil 😉

4. Mis on su lemmik lõunasöök?
Uuel tööl olen lausa meelelahutuseks saanud oma pea-aegu vankumatu eelistusega Bistro singi-šampinjoni külmutet pitsa osas. Suht odav ja päris maitsev.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Oleneb.. kui ma oleksin päris-päris teine inimene siis ma oleksin vb teistsugune ja ei suhtleks minusugustega… erinevad huvid ja värk eksole… aga kui ma oleksin teine, aga minusarnane, siis ilmselt… ka mitte 😀

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
eip. ja ussripik on ka alles. Mujalt nipet-näpet kadunud ja ümber tõstetud.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Kõrguse poolelt sooritaksin küll. Aga ilmselt ei peaks mu põlved ja selg vastu (kahjuks). (#väikevanainime)

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Anni tõi ükskord miskeid kaneeliga helbeid. Vot need olid tõesti head. Nime ei mäleta, paki tunneks ära. Läbipaistmatu kilepakk, väike suht.

12. Kas pead end tugevaks?
Füüsiliselt? * kõõksub naerda *
Vaimselt? Noh, kõige allaandjam just ei ole…

13. Milline on su lemmikjäätis?
Raks. Või banaani-jäätisekokteil. Üldiselt, kuna mul on 24/7 külm ja ma pole suurem asi magusasõber, siis OLEKS minu lemmikjäätis soe kotletijäätis 😛

14. Mida märkad inimese juures esimesena?
Et tal on koer kaasas. 🙂 Või (halvem variant), et tal ei ole koera kaasas 😦

15. Roosa või punane?
Varem punane… nüüd juba ka roosa. Hakkan vanaks jääma, roosa kleidi aeg tuleb 😛

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Välimus. Aga see eest iseloom on mul maailma parim, et te teaks 😛

17. Mida igatsed kõige rohkem?
Päris oma koera…. kuigi laenu ja visiidikoerad on ka nunnud kuubis.
Tartut enam õnneks mitte, aga Roomat küll 🙂

18. Millise asja ostsid endale viimati?
Kruusi… ja soodushinnaga lauamängu. Asjalikest asjadest pesuresti ja voodipesu, karupanni (kuigi selle asjalikkus on muidugi küsitav) ja hambatikud.

19. Mida hetkel igatsed?
Voodit. (*High five, Mary! *)

20. Mida viimati sõid?
Kuivanud makarone liiga vähese ja liiga vürtsise kastmega.

21. Mida hetkel kuulad?
Elmarit 🙂 (neljapäeval kell 11 kuulan ka ;-))

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Terve elu elasin teadmisega, et hele/laimiroheline. Eile jõudis mulle lõplikult kohale, et juba mõnda aega tegelikkuses oranž. Go Team Susco!
(Värv tuletab mulle meelde, et selle nädala fotojahi teema on ju lemmikvärv.. oh, et ma ometigi ei unustaks koju jõudes JÄLLE, et pilti vaja teha).

23. Lemmiklõhn?
Puhta koera lõhn… Grillkana, verivorstid… niidetud muru…lehtede põletamine… õunad. Ja minu vedelseep ja empzi kunagine šampoon 🙂

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Jalka… Suusatamine ka, aga praegu sihuke madalseis pisut…

26. Su juuksevärv?
Hetkel loomulik tumepruun… olnud ka must-lilla-sinine-punane-oranž-kollane

28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei, kuigi kaalusin kunagi lihtsalt värvi pärast proovimist. Rahast hakkas hale siiski. Ja pelgan endale sõrme silma toppida.

31. Mis filmi viimati vaatasid?
Twilighti-filme.. kuna raamatuid läbisin, siis võrdluse pärast vaatasin filmid ka üle :)…
ja siis veel hunnikut sarju: Gilmore Tüdrukud, Vampiiripäevikud, Grey Anatoomia ja Home and Away 😀

32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
Musta

33. Suvi või talv?
Talv (lumine talv) (Bond. James Bond).

34. Kallistused või suudlused?
Emm.. oleneb olukorrast. Kõiki sõpru, keda kallistan, küll kohe suudlema ei sööstaks päris ju…

35. Lemmikmagustoit?
Rootsis sain niiiii head šokolaadi kreembrüleed… ja Kompott ja MeatMarket pakuvad nii nämmat vedela sooja šokolaadiga kooki. Muidu magusast ei hooli…

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Itaalia

43. Kus sa sündisid?
Tallinnas. Praeguses Eesti Panga hoones 😛

47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
Osaline ja Iibis on ühed minu suured lemmikud. Minu jaoks täiesti võõrad, aga lugemine on niiii muhe 🙂
Eestlanna Elu jälgin ka ja Regina-raamatu ostsin ka…
(ps. Kui kedagi kolmest siinne linkimine härib, siis anteeksi, võtan kohe maha, kui vaja)

***

Juba ongi kõik? Ma alles alustasin ju… prf.

/me verymerryhappy (aldalsoverymerryfreakedout :))

Nädalavahetusel hakkasin, pärast pikka agiteerimistööd “Vampiiripäevikuid” vaatama. Peab natuke tõdema, et ma pisut lootsin, et äkki mulle ei meeldi.  Buffy ntx mulle ei meeldinud… Sest KUI päevikud peaks meeldima, siis on mul ju uus sõltuvus juures (Grey anatoomiast, ruubikukuubikust ja lauamängudest piisab ka juba juuu…)

Aga oh häda. See on nii põnev. Ja nii nunnud poisid :D… ja nii hea musa… Vaatasin nädalavahetusega esimese hooaja ära… praegu olen teise kallal… a kõrvale panin puslet kokku.. Tuhandene:

Siis sain teada, et kui Sirilt filmide kohta küsida, siis ta on päris tark 😛

Ja siis väike äraarvamismäng.. Kes/mis/vms on pildil:

Vastused:
– akvaarium/ookeanisügavus
– Cowboy
– Honeybunny
– Tiger Woods
– Felix Baumgartner
– “Kus on beebi?”
– “Lepatriinude jõulud”

***

Ja last, but not least: Juhtumisi elust enesest… Trammidel oli suguvõsakokkutulek.. sügispäevad vms

Pildipostile üks liikuva-pildi postitus kah otsa!

Mac näitas endale eile, kuidas ei kirjutata lõputööd.

See käib nii:

Pane telekast mõni film mängima.

Võta arvuti kätte.

Vaata filmi ja lahenda arvutist Griddlers´eid.

Tulemus:
Oled griddlersiga edumeelne olnud:

Lõputööd pole arvutis avatudki.
(ata-ata!)

… Aga filmi-alal oled see-eest targem 😀

Hommikul vaatasin “Letters to God
Muusika meeldis, kurb oli ka. Mina ühsõnaga tahul, aga pakun, et kõigile ei meeldiks. Ise teate.

Lõunal Netrami sünnipäevapäeval mängisin TV-sarja teemalist lauamängu “Vampire Diaries“, mille Ch. USAmaalt kingiks tõi. Niitoreniitore. Aitäh 🙂
Mäng oli alguses tore, sest ma võitsin. Aga siis läks Netram ülbeks kätte ära ja julges teise mängu ise võita. See ei olnud eriti ilus temast, aga kuna pole ilus ka sünnipäevalapse kallal vägivallatseda, siis ma hoidsin end tagasi viisakalt. Üldiselt olen mänguga rahul. Mõnus ajaviitekas, mis ei sunni hullu mõttetööd, aga samas toimub midagi ja põnev on ka.. ei ole “midagi ei juhtu” mäng 🙂
(PS. Kui amazoni vaatasin, siis leidsin, et USAmaal on veel niipalju mänge, millest ma kuulnudki ei ole. Tahan seda ja seda ja seda ja seda ja seda ka …. ja siis veel seda ja seda ja seda ja seda ja muidugi seda . Ja lisaks veel seda ja seda ning seda ja seda ja seda pluss seda. Noh ja ära ei ütleks ka sellest, sellest, sellest, sellest või sellest… ega ka sellest, sellest ja sellest. Või hoopis sellest, sellest, sellest , sellest või sellest.)
See valik jäi silma vaadates läbi esimesed 120 mängu… kokku on neid seal üle 30000. Well, good luck with that.
Aga sarjast “Vampire Diaries” ei tea ma suurt midagi, peale fakti, et Ch. sellesse sama kiindunud on kui ma Gilmore Tüdrukutesse või Grey anatoomiasse… seega olen endale lubanud, et ma isegi ei piilu seda enne, kui lõputöö ühelpool. Õige mulle veel üht sõltuvust vaja. [edit: aasta aega hiljem, kevadel 2013 olin ma selle sarja neli hooaega KOLM korda läbi vaadanud!]

Õhtupoole vaatasin “If Only´t” Õnneks nägin seda viimati nii ammu, et ei mäletanud eriti midagi ette. Peale fakti, et kurb on. Ei pidanud pettuma, oligi kurb :D.

(Vahemärkus: nüüdseks tundun endale väga depressiivsena järsku, kui päev otsa nutufilme vahin… lauamängus pähe saades vägivallatseda tahan, ja vampiirimänge mängin 😀)

Ja õhtul tuli telkust “Da Vinci kood”. Kuigi kunagi paljupalju kiidetud, peab tõdema, et ma polnud senini seda vaatama jõudnud. Polnud eriti keskendunud ka. Ootasin mingit vanaaegset segase sisuga asja. Natuke ajasin vist “Kristuse kannatustega” (mida ma ka näinud ple) ka oma peas filmid omavahel sassi jne.  Üllatuseks oli täitsa tänapäevane põnevik hoopis. Kohati põnev. Kohati segane/üllatuslik (lõpuks muutis veits kahtlustavaks juba kõikide tegelaste osas… ootasin kõigist reetmist 😀). Kohati tarkusiteri jagav (ma ei tea kui palju juttu sealt tõele vastas, aga päris põnevaid fakte oli). ja üldiselt päris vaadatav. Lõppes küll kolehilja (kesköö on minu jaoks juba kuus tundi üle uneaja 😀) nii et hommikul oli tunne, et unemati on liiva asemel mind superliimiga loopinud ja olen voodi külge kinni jäänud. Niiiiraske oli tõusta, isegi viienda äratuse peale.

Aga täna istutan end ka teleka ette… sealt järjest kohe “Eesti Tippmodell” ; “”Mentalist” ja “Meedium“.
Naiss.

Ps. Mac köhib kopsutükke ja valutab kurku. Macil on omme kolm infotundi. Mac ei hüppa rõõmust lakke.

klapipäev

Tööarvuti on mul säänne veider.. et esipaneelis olevad USBipesad ja kõrvaklapiauk on kuhugi korpuse sisemusse vajutatud.. niisiis olen loobunud klappide kasutamisest ja mitmed lingisaatjad on kuulnud lauset “ma ei saa siin kuulata…”, mis on ka tõsi 🙂

AGA, uus Grey anatoomia osa on väljas (s8e10) niisiis maadlesin arvutiga veerandtunni… süsteem on umbes selline, et pane mälupulk äärtpidi oma pessa ja sikuta seda mingi nurga alt ettepoole… ja siis suru samal ajal klappe ja keera seal pesas, sest mingi nurga alt ainult töötab. Ilmselgelt kahjulik tegevus nii arvutile mälupulgale kui klappidele, aga et pärast niiiiiiiii pikka pausi ja niiii põneval kohal poolelijäämist vägaväga “näha” tahtsin, siis täna tasus ära… järgmisi vaatan juba nädala tagant kodus õhtuti 🙂

(* “näha” sellepärast, et mul on kombeks video nurgas väikse aknana lahti hoida ja muidu kuulamisele rõhku panna (v.a. põnevaimad hetked)… nii saab arvutis ikka oma toimetusi edasi teha ja mitte ainult filmile keskenduda ;-).. harjutasin selle samal ajal nonogrammide tegemisega välja kunagi ja nüüd tuleb kasuks :).

Tegelikult oli kogu eelmise piiiiika jutu mõte, et kuna ma täna juba kõva kõrvaklaperjahi maha pidanud olen, siis kasutan juhust ja kuulan taustaks muuzikat ka. Ja et täna sihuke KatieMelua-tuju on, siis alustuseks  seda kuulangi …

Ja ega ma siis kade ei ole… jagan teiegagi 🙂
Süsteem on selline: lugu, mida väga soovitan, on youtube aknana otse… ja lood, mida isiklikuks rõõmuks kuulasin, on lingina… sest kõik juutuubikastid võtaks paaaalju meetreid muidu :).
(EDIT: vaatan, et kuidagi depressiivsed sattusid teised… aga mulle meeldibki nii :))

Katie Melua- Nine Million Bicycles

Katie Melua- If You Were a Sailboat

Katie Melua- Closest thing to Crazy

Katie Melua- I cried for You

Lorenzo Jovanotti Cherubini- A Te

ja eelmise eestiversioon ka otsa:
Helen Adamson- Kas tead

Mari Pokinen- Sõpradele

Terminaator- Vaid Igatsus teeb nii

Amy Macdonald- mr. Rock and Roll

Amy Macdonald- footballers Wife

Sara Ramirez- Story

The Fray- How to Save a Life

Miley Cyrus- The Climb

Miley Cyrus- When I Look at You

Taylor Swift- Crazier

Snow Patrol- Chasing Cars

Ja lõppu üks armas multikas (kus heli polegi eriti oluline) 🙂

35-36

Innustatuna kõigi Grey Anatoomia osade läbivaatamisest ja hommikul esimese asjana apteeki lippamisest ja enne seda söögi kõrvale Zone Reality’st EMO töö vaatamisest jne teen täna meditsiinipostituse 🙂

Kehatemperatuur teemaks. Normaalsel inimesel on kehatemp. 36,6 eksole.. ja palavik 37 kraadet… Minu tavapärane termomeeter näitab 35,5. Kui natuke nõrk olla on, siis vahel (no okei, päris tihtivahel :D) ka 35,2. Ja siis kui mul üksõhtu ikka päääris paha oli juba ja kraadisin olles kindel, et oh, nüüd saab puhata :P… näitas temake temberatuurimõõtur vaid 36,8´. Huvitav, kas siis kui normaalsel inimesel kehatemperatuur viie pügala võrra kerkib ja 36,6lt üle 37 ronib ja tal palavik on, siis kas mul ei võiks palavikupiir olla 35,5 +5… ehk siis 36? Sellise loogika järgi on 36,8 juba arvestatav, ma ütleks! 😛

Aga jah.. mis sest kasu. Tööandjale ikka ei helistaks ju, et ma ei saa täna tööle tulla, olen haige. Palavik on? Ikka jah. Palju? Nooo, 36,3 tuleb ära juba :D.

Äkki ma peaks hoopis igati tervetel päevadel koju jääma, sest helistades ja öeldes, et mul on täna kehatemp 35,5 tundub see talle ilmselt vastuvõetavama vabandusena :D.

Tegelt ma ei tea, kuhu ma oma jutuga välja tahtsin jõuda… vist lihtsalt mulinaga aega viita, sest sõrm trummeldab laual.. varsti selgub, kas meil on pesa. varsti.. fingerscrossed!

ps. Mac oli täna 4st 8ni kõhuvaluga üleval. Kas on normaalne, et jõuluülesöömine veel nädal aega hiljem jätkuvalt valutab? Äkki ma pingutasin kapsaga üle, rebestasin mao ja katkisest august kõhukoopasse tunginud hapukapsalibled tekitavad seal infektsiooni? irw.. panen segast noh… teate mind ju küll.

ps2. Homme õhtul 18.50 on viimane tuur… ma ei oska oma kurbust-frustratsiooni kuidagi muudmoodi väljendada kui ropendades: Shit. (ja kõik on öeldud).