Huvitav, kas igal inimesel on oma isiklik kirvemõrtsukas? Minu jaoks on see ilmselt Hundu, kes ilmselt vabal ajal tütarlapsi laugastesse pillub… Fränky jaoks, nagu rääkinud olen, olen see mina.
Et Fränky oma valvsust kaotama ei kipuks, viisin ta eile õhtul kinno, et näidata, et Psaikod on väga osavad, petlikud, läbimõtlevad, kaalutlevad, hästinäitlevad ja julmad inimeseloomad. Noh, et ärgu ta igaks juhuks nii kergelt uskugu, et ma vabal ajal sõpradega ahju ei küta vms. Ettevaatlikkus eelkõige!
Filmiks oli niisis “Kadunud“… Mille sisust ma väga ei räägiks, sest kui liiga palju reeta, kaob sellega ära point ise filmi vaadata. Aga lühitutvustus on miskit sellist, et viiendal pulma-aastapäeval kaob Nick´i abikaasa ära… ja kes kadumise taga on? Nick ise? Keegi teine? Kolmas? Vaata ise ja saa teada. 🙂
Muuseas, Fränky polnud VIISTEIST aastat kinos käinud! Muutunud olevat see, et toolid olevat mugavamad 🙂
Btw, kui me kohale jõudsime, olid kõrvuti-kohad saadaval ainult esireas. Fui… Nii ma istusingi kohal 1-1.. täna on kael kange 🙂
1. EllieTheElephant oma nime väärt. Igas mõttes. Päris-nime, sest on raske leida kedagi mesimagusamat ja kallimat 🙂 ja hüüdnime, sest kui ta joostes pargis järgi tuleb, siis kõlab üksainus koerakesekene nagu 15 elevanti/mammutit. Isegi kui kõrvad on kaetud mütsiga. Pluss kampsuni kapuutsiga. Pluss jopekapuutsiga. Preili müdistaja ühesõnaga.
2. Me oleme Koonuga kaks meisterkaotajat. Kui tavaliselt läheb tema kaelarätik vahepeal oma koju ära ja me käime seda siis pargis taga otsimas, siis täna suutsin mina pargis EllieTheElephanti rihma käest märkamatult maha poetada.. mingi hetk siis avastasin ja läksime tagasi. Elluška juba teab, mida teha… kui leiab midagi talle kuuluvat (sest oma asju ma ju ei kaota, ainult tema omi 😛), siis jääb seda pikemalt nuuskima ja ongi teada, kus kadunud nänn on. Kuigi jah, tema vist ei lähe tagasi selle mõttega, et leiame kadunud asja üles.. talle lihtsalt pakub huvi kõik uus, mis vahepeal parki tekkinud on. Kui see uus asi pole just kahtlaselt suur (temasuurune)… siis tasub sellest 3km ringiga mööda minna, igaks juhuks. Sest tavaliselt on see suur asi midagi kohutavalt ohtlikku, nagu hunnikusse kokku korjatud oksad vms. 😛
3. Ühtlasi olin ma ka pargis hullult osav jalgpallur. Hakkasin kilekott käes parajasti kummarduma, et.. noh.. teate küll… ja siis pillasin kinda (näe, siiski loobin enda asju ka, mitte ainult Koonu asju)… nägin esmalt aegluubis, kuidas mu valge kinnas langeb ja langeb ja langeb otse… ja siis tegin jalaga väga Bechamiliku superlöögi ja virutasin kinda õhust eemale :P. Õnneks seal, kus ta maandus, ei olnud kellestki teisest midagi maha jäänud vaid puhas lumi :P. Osav! Estonie dix points!
4. Täna on viimase aja kõige soojem ilm. Vähemalt mulle tundus. Võib-olla oli asi selles, et otsisin suusapüksid välja.. ja panin jopele kapuutsi külge… ja ilm oli täiesti tuulevaikne. Aga tõsiselt, tööle kõndides tundus tänane -14 oluliselt soojem kui senine -7. Samas mul on alati nii, et 0-kraadi ringis lõdisen ja värisen ja niiskus on kontides ja ei saagi sooja mitte kuu-naaa-giii… aga -20ga riietun ilmastikukindlalt ja chillin lumeingleid teha, kui lund on. Hetkel ei ole eriti. Õhuke kiht vaid. Juba mitmendat päeva helesinine taevas ei luba ka täna lumelisa, aga no pole hullu… kannatame selle päikese ka kuidagi välja 😛
5. Koonlane ei kurtnud ka sugugi külma üle, tööle jõudes hoopis lõõtsutas. Jääkaru. Aga tema lemmik-osa teekonnast oli piki jõe-äärt. Mööda jõge “sõitsid” suured jäälatakad, mis vahepeal kriginal kaldajää vastas ennast väiksemaks lihvisid jms. EllieTheElephant peatus iga paari meetri tagant, et neid andunult vaadata. Viis korda andunumalt kui tavaliselt jõel ujuvaid parte. Arusaadav muidugi, need olid ju 50 korda suuremad ja uhkemad kui üks pisike pardike (ja arvake ära, kas mind kummitab nüüd laulrida: “kuid pardike on väike, kuid pardike on väike” ? a) jah, kummitab; b) jah, kummitab ; c) jah, kummitad; d) kõik eelnimetatud variandid)
6. Pealelõunal läheme EllieTheElephantiga ja kuhja juhtkoonudega restosse sööma, iga-aastasele lõunale 🙂 Praktikas muidugi söön ainult mina ja koonlane on niisama ilus. Aga tal on vähemalt lohutuseks teisi karvaseid kaaskannatajaid… ja peale seda koju jõudes saab ta oma kanakaelu või -südameid või -lihasmagusid vms delikatesse. Ma olen vist 101% lihatoitlane, Koonu toit tundub alati nii ahvatlev 😀
7. Õhtul lähen (ilma EllieTheElephantita, aga see-eest M.-i; Väikese-Fränky ja JuhtkoonJ-ga) Vildesse stand-up comedy-le. Jejejee.
Et teie siis üksi kodus patja nutma ei peaks, võite lohutuseks Lois C.K.-d vaadata… aga olge hoiatatud, jutt on inglisekeelne, ja ropp (ja pika sissejuhatusega):
8. Kellele istub eestikeelsem. Vähem ropp. Ja sõbralikum huumor.. ja kui Teile veel Kassid ka meeldivad… siis siin tema on. Kassihuumor.
Mis on ühist kassidel ja naistel?
Nad teevad mida nad tahavad ja millal nad tahavad
Nad kuulavad sind harva
Nad on täiesti ettearvamatud
Nad vinguvad kui nad rahul pole
Kui sa tahad mängida, tahavad nemad, et neid rahule jäetaks
Kui sa tahad üksi olla, tahavad nemad mängida
Nad ootavad, et sa nende iga soovi täidaks
Nad on tujukad
Nad jätavad (juukse)karvu igale poole
Nad ajavad sind hulluksJäreldus: Kassid on väikesed naised pisikestes kasukates
Emase isendina tahaks küll vastu vaielda.. aga no ei saa, kõik on puhas tõde 😀
9. Natuke tähelepanekuid viimase aja statistikast, st. otsingusõnadest, millega siia blogisse viimase kuu jooksul jõutud on: tee ise oma helkur – tee jah! Aga hoiatan, et helkur-riiet kui sellist on keeruline (kui mitte võimatu) leida. Osta kangapoest 10cm laiust helkurpaela hoopis. Ja kontrolli enne kasutamist, et ikka helendab ka! Ja oma lemmikloomale tee ka helkur! Ja tee mulle üks koerakujuline helkur, kui vähegi õmmelda oskad ja juba õmblema hakkad. Aitäh! mis on lill? – Vikipeedia ütleb, et: “ Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid. Maailmas on palju taimeliike, mida võib nimetada lilledeks. Nende aretusega tegeleb taimekasvatus. Esteetilist väärtust silmas pidades on sageli juba looduslikult nägusatest taimedest aretatud sordid.” Vaata ka: püsililled, suvelilled. šoti terjer 2013 – Šoti terjer oli aastal 2013 suhteliselt sarnane sellele, milline ta oli aastal 2012. Üliarmas, karvane vunts, kes meenutab pisut triikrauda vms. Vihjeks, et säästa käesoleva aasta lõpus guugeldamisest, võin ka öelda etteruttavalt, et suure tõenäosusega ei tule aretuses ja tõustandardites ette ka sel aastal suuri muutusi, nii et šoti terjer 2014 saab olema enamvähem samasugune :P. Kui aga soov oli kahetuhandekolmeteistkümnendama aasta võidukoeri välja selgitada, siis ma ei tea. Luban lahkelt pöörduda näiteks Eesti Šoti Terjerite Tõuühingu poole, nemad on ehk targemad. Ja kui eesmärk oli hoopis värskeid (kuigi nt jaanuar 2013 tulemus ei oleks enam eriti kutsikavärske) kutsikakuulutusi leida, siis oskan aidata vaid sellega, et soovin edu otsingutel: šotu on kindlasti hea valik, aga ole hoiatatud.. pesakonnad on võrreldes mõne teise tõuga üsna haruldased ja harvaesinevad. Kannatlikku meelt, ja kui tulevase koeraga Tartu-kanti satute, andke teada, teeme koonude play-date´i :P! nätsked saiakesed – on kõige paremad! Mmmmm… nüüd mul läks kõht niiiiiii tühjaks 😦 otsi endale uus töö – …kui Sulle Su töö ei meeldi, töökaaslased on idioodid, boss on pervert, tööaeg on tappev ja madalast ümbrikupalgast ei tea kunagi kui palju Sinuni jõuab… või siis ka minu näitel, kui kõige eelnevaga pole mingit probleemi, aga lihtsalt NIIII väga tahaks Tallinnast Tartusse kolida. Siis ütle vanale toredale tööle aidaa, leia uus tore töö.. ja tule tulema 🙂 kikuriinu blog – on täitsa olemas. Käin lugemas kah. elevandi sunnikaal – on kaal, mille saavutamiseks elevanti sööma sunnitakse, et ta alakaaluline ei oleks. šoti terjeri kutsika kasvatamine – toimub sarnaselt teiste kutsikate kasvatamisele. Kui Sa juba oled olnud piisavalt kannatlik, et šotude pesakond ära oodata, siis ilmselt pole vaja soovida kannatlikku meelt 😛 sest seda Sul jagub. Aga soovitan, et võta puhkust, vähemalt esimeseks kuuks. Abiks ikka. mallu jaburdab, sander – on täitsa selline tegelane Malluka blogis esinenud. Kes ja miks jms lisainfot loe antud blogist ise. Aga ma võin vihjeks öelda, et too Sander on ilmselt meesterahvas. Just a wild guess, youknow. paberist meisterdamine – Oi, mulle meeldib. Tulemus on küll alati, nt kaartide puhul, 69 korda kehvem kui minu vaimusilmas idee oli… aga asi seegi. “Tähtis on teekond, mitte sihtkoht” vms diip lause sobiks siia vist. taustapildid mac – taustapildid minust? Usu mind, Sa EI taha seda :D… Aga kui hoopis Maci arvutile taustapilti tahad, siis aga palun.. võta siit!oh olen nõnda lahke, nõnda lahkeee… milline hiir käib kahel jalal? – Miki hiir! Aga milline part käib kahel jalal? Donald part? Eih, kõik pardid. Vaata ka #tüngaküsimus #huumorinurgake #elusloodus kikuriinu – … on väga popp nagu näha. Blogard. Endine naabriplika. Endine kolleeg. Ilgelt nõme piff on. irw, viimane oli siis nali, kui keegi aru ei saanud… või kas ikka oli?! Muahahahahaaaa… unes komistama – vot ei teagi. Kukkumine tähendaks õnnetust ja ebakindlust. Kui komistad ja peaaegu kukud, aga päris ei kuku, siis minu loogika järgi on see ju napp pääsemine? 😀 Ehh, tegelikult ma loobusin unenägude seletuste uurimisest, kui põhimõtteliselt iga asi, mida unes näed häda, vaesust, haigust, viletsust ja surma ennustavat, kirjade järgi vähemalt. suusapükstes – jah, ma tulin täna tööle suusapükstes… aga mis on minu jaoks spuuki, on see, et selle otsinguga jõuti mu blogisse umbes nädal enne seda, kui ma sellest blogida jõudsin! 😀 Tulevik käis külas? (tulevikuga meenub, et saatsin ka tuleviku-minale kirja , nagu malluka blogis soovitati.) https://macripper.wordpress.com/kingisoovid/ – tahan seda kõike ja rohkem! Essad kingid olen juba sel aastal (kuigi tänase seisuga on täpselt nädal sünnipäevani!!) juba kätte saanud: Vihmahäälelt Dixiti lisakaardid (pakk nr 4), empsilt röster (kasutan agaralt) ja T. lt selle kuu üür 😀 (sest haiguslehe-järgne palk on väiksem kui üürisumma). kui on olemas mac, kas siis osta iphone – See on T. kes on küsimas käinud, et kui tal kodus juba Mac (loe: mina) on/olen, siis kas osta iPhone, nagu ma talle järjekindlalt soovitan. Sest, noh, mõelda vaid, siis me saame ju tasuta SMSida! T. küll väidab, et SMSide hinna pealt kokkuhoid seda hinda ära ei tasu, aga see on rumal jutt, onju!
Aga jah, kui on olemas mac, siis tasub osta iPhone.. ja kui on olemas iPhone, tasub osta mac. Ja üldse, ma peaks oma kingisoovide nimekirja maci läppari lisama 😀 Esimene selle kinkija saab auhinna! Ma hoian tema pilti taustapildiks terve ühe aasta! https://macripper.wordpress.com/2014/01/06/filmiviktoriin-voi-miskit-sellist/– tegite ära? Anna kommentaarides teada, kuidas läks 😛 Ja kui kehvasti läks, siis järelikult on Sul niiii palju häid filme vaatamata… tead, mis nüüd oma õhtutega teha, eks?!
10. Macil on teatavasti kombeks kõik oma (meeles-püsivad-)unenäod blogisse kirja laduda. Sündigu siis sama ka viimase aja unedega. Aga lühidalt.
Ühel ööl käisin unes haiglas sõpra vaatamas. Haigla oli vana ja mahajäetud, täiesti inimtühi. Välja arvatud siis üks betoonseintega palat, mille keskel voodis sõber chillis. Vähemalt sai tema koeraga koos vaatama tulla ja polnud kedagi keelamas :P. Kui ära tulin, jõudsin haigla fuajeesse… mis oli rohkem nagu mingi hotelli fuajee, palju rahvast, kohvik jms. Kohtusin seal paari sõbraga (Dzeik, Vihmahääl, Hundu), kellega läksime parki. Kus kõik inimesed nutsid. Selgus, et Schumi oli ära surnud (ärge nüüd mind kuulujuttudes süüdistage, see oli unes. Tegelikkuses on ikka haiglas, ma usun). Igaljuhul oli vist tegu kogu maailma traumeeriva sündmusega, tänavatel inimesed lahistasid nutta. Ajalehekioski tädi printis välja talle lehetoimetusest saadetud uut tänase ajalehe esikülge uue esiuudisega, et siis kõik müüdavad lehed sellega üle kleepida. Päris sürr. Siis tuli info, et kell x antakse sealsamas pargis sellekohane pressikonverents. Läksime ka kaema. Pressikas algas etendusega/tantsukavaga… mingi luigeteema tiigi ääres. Ja pressika põhiesineja oli lastehaigla peaarst. Peaarstid teavad peadest ja peatraumadest ju kõike 🙂
Aga siis askeldas T. ärgata ja ma ärkasin selle peale üles. vot.
Järgmisel ööl nägin unes, kuidas ma mängisin mingis saates Aliast ja pidin oma mängupartnerile (T. kolleeg) selgitama sõna „Auto“… tegin seda umbes järgnevalt:
“Sõiduvahend, millel on 4 ratast. Kui Sa tahad sellega lapsi sõidutada, pead istme külge kinnitama turvatooli. Turvatooli võib vajadusel asendada ka tugeva teibi ja paeltega, aga sellisel juhul ei ole soovituslik last autosse lubada.”
Jumal tänatud, et ma ärkvel olles (pisut) mõistlikum olen.
Igaljuhul ärkasin mingi hetk üles. Ja kui uuesti uinusin, nägin unes, et ma jäingi ärkvele ja hakkasin T. ja enda läpakatest korraga filme vaatama: ühest Vampiiripäevikuid, eisest Grey Anatoomiat. Ja sain niiiiiii kurjaks, sest üldse polnud aru saada, mida keegi räägib, sest nad rääkisid kogu aeg üksteisest üle ja supakaid ka ei olnud jms. Ja Vampsid oli nii õudne, põhiline toimuv oli keset ekraani suurelt laibanägusid close-up´is näidata. Mäletan veel, et mõtlesin unes, et geniaalne mõte oli õhtul enne magamajäämist üksi pimedas toas seda vaadata.. kuigi hetk tagasi olin just omast arust hommikul enne tööleminekut filmidega aega parajaks tegemas. Otsustusvõimetu :P.
Ööl vastu eilset olime mina ja mingi võõras mees sõdurid. Vormis ja puha. Aga keegi pahalane oli meid ühte Mustamäe korterisse kinni pannud (kuigi aknast vaadates oli vaade täpselt sama, mis mõnda aega tagasi, kui unes Peterburis kellelgi külas käisin ja seal aknast välja vaatasin) ja samal ajal nägime me toimuvast filmi (või valvekaameraid?!), kuidas terve suur hunnik vastasleeri sõdureid trepikojas asjatab ja ust maha murdma valmistub. Selle peale läks minu võõras meeskaaslane ja lõi ukse hoopis seestpoolt maha (samal ajal oli “filmis” näha, kuidas sõdurid ka ukse maha murdsid) ja selgus, et vastassõdurid olid hoopis vale ukse taga, korrus allpool. Tüng 😛 Me lippasime tuimae nägudega vastaste vahelt läbi, tehes näo, et kuulume nende sekka. Saime juba mööda, kui keegi ikkagi avastas ja meid jälitama hakati. Järgnes põgenemine mööda Mustamäge, kus lippasime mööda trepikodasid ja majade vahel. Kõik oli kuidagi hirmus hall ja inimtühi.. välja arvatud pahalased meie sabas siis. Lõpuks jõudsime sihtpunkti, ühte majja, kus mul miskipärast maa külgetõmbejõud vms ära kadus… pidime kiiresti lifti minema, aga mina hõljusin kusagil lae all ja ei pääsenud allapoole, et lifti sisse saada. Lõpuks õnneks sain ja liftis sees sain taas jalad maha. Aga mitte kauaks, sest selgus, et lift oli hoopis helikopter! Elroni värvides, selline nunnu ja väike 😀 lendasime sellega oma korrusele ja siis ruumis ringi. Ja oli see alles ruum! Üksainus tuba, mille suurus oli selline… korraliku staadioni suurune vms. Terve ruum oli võrguga kaetud… see tsirkuse kaitsevõrk vms. Juurdlesin parajasti, et huvitav, kuidas me selle võrgu peal maandume… kui mu paariline katapulteerus… ja mul ei jäänud üle muud, kui oranži kopteriga alla kukkuda. Tänu võrgule võrdlemisi valutult. Kui kopterist välja ronisin , vajusin mööda võrku allapoole, kus too võõras-kaaslane võrgul vedeles (sest ta oli ju raskem kui helikopter ja võrk jäi tema suunas kaldu/lohku 😀) ja lendasin talle peale. Pea-aegu oleks juba märg unenägu olnud, kui hetk hiljem poleks mööda võrku ligi turninud Vihmahääl (ple aimugi, kust ta tuli) ja too poleks hakanud mind talla alt kõdistama. Ma vihkan kõdistamist! Aga julgen nüüd vabalt Vihmahäält rasestumisvastaseks vahendiks vms soovitada 😀
Igaljuhul ärkasin kõdi peale üles.
Ja kui uuesti magama suikusin olin T.-ga Vinnimaal raamatukogus, sest T.-l tuli vastupandamatu soov lugema hakata. Sel ajal, kui tema tõsiseltvõetavat kirjandust uuris, vaatasin mina Miki Hiire koomikseid ja DVDsid :D. Nagu päris, noh.
Kui saak käes, läksime Vinnimaale lugema. Lugemise kõrvale rüüstasime külmkappi ja vorpisime terve mäe juustu ja singisaiu teha. Kuni kõrvalt-toast tuli Paps. Kes ei olnud küll sugugi kuri, et me tema saiamaterjalid nahka panime, aga sellegipoolest olime tublid, ja lippasime poodi uue kraami järgi. Mäletan veel, et jõudsime poodi, mis nägi välja tõeliselt retro… ja edasi ei mäleta, ja polegi tähtis. Oluline on, et nägin Papsi… keda ei ole kahjuks juba mitumitumitu aastat. Aga nii tore oli teda näha. vot.
Kuna Väikese-Fränky blogi on alates 30. oktoobrist vaikinud (no on tõbras, eks?!), siis võtan endale vabaduse ja räägin eilsest tema juhtumistest ka 😛
Käisime Fränky ja AntiPsühhiaatriga (:D) (ja otseloomulikult ka JuhtkoerJ ja EllieTheElephantiga) Creppis ja Werneris. Need on Tartus 2 kindlat kohta, mis tolereerivad* hästikasvatatud koeri (ja olgem ausad, näiteks meie naerev seltskond oli oluliselt häirivam ilmselt kui vaikselt magada nohisevad koonud 😀)… Kas keegi teab veel kohti soovitada?
(ja ei, tänud pakkumast, ma ei viitsi siinkohal hakata väitlema teemal: miks üldse peab koera kaasa võtma)
Igaljuhul. Õhtu oli tore. Lõbus. Creppis oli niiiiiii ülemõistuse tore töötaja-poiss. Ja söök loomulikult endiselt super jne. Kui lõpetasime, et olnud poisid veel helistanud, et nad liikuma hakkavad, et meid teel koju peale korjata. Niisiis pakkus Fränky, et aga kõnnime siis neile. Mõeldud tehtud, vantsisime Toomemäele, kus Koonud lahti päästsime, et nad käppi sirutada saaksid. Mingil hetkel parkis lähedusse üks auto ja Fränky hüüdis JuhtkoerJ-i, et ta eest ära tuleks. Koonu nimi aga pälvis autojuhi tähelepanu. Ja pärast lühikest vestlust selgus, et tegu oli JuhtkoerJ-i kasvuperega :D… Ehk siis tänu täiesti lambiotsusele jalgsi minna täiesti lambikohas lambihetkel kohtusid 2 inimest, kes polnud varem kunagi kohtunud, aga on elanud koos sama koeraga. Amazing, right?!
Btw, JuhtkoerJ seadis ennast lahkelt auto pagasnikusse sisse, kui see lahti tehti :D… mitte et keegi seda palunud (või tahtnud) oleks, aga see selleks 😀
*****
Ja natuke keeleõpet, läbi huumoriprisma.
* eelpool kirjutasin sõna “tolereerivad”. WordPressi andmetel ei olegi see tegelikult üldse mingi sõna. Aga ta pakkus abivalmilt omalt poolt õigemaid variante:
Macile ei meeldi saksa keel. T. on saksa keele fill ja Mac ei väsi kunagi korrutamast, et saksa keel on nii kole keel 😛 Veenduge ise:
(Osa 2 ja Osa 3 leidke ise soovi korral juutuubist üles.)
No aga on ju hirmus. Ma saan aru, et seal on eriti rõhutatud, aga no kuulge: Krrrrankennnwaaagen? really? 😀 Ma enne jääks vigastatuna koju kui laseks ennast Krrrrankennwaaageniga krrankennhausssi sõidutada :D… Oeh.. ma olen traumeeritud juba ainuüksi sõnast :D.
Ja lõpetuseks kõige pikem osa. Täna lugesin soome keele huumorit:
English: A dog. English: The dog. English: Two dogs. Swedish: Okay. We have: En hund, hunden, Två hundar, hundarna. German: Wait, I wan’t to try it too! English: No, go away. Swedish: No one invited you. German: Der Hund. English: I said go away. German: Ein Hund, zwei Hunde. Swedish: Stop it! German: Den Hund, einen Hund, dem Hund, einem Hund, des Hundes, eines Hundes, den Hunden, der Hunden. Finnish: Sup. English: NO. Swedish: NO. German: NO. Finn, you go away!! Finnish: Koira, koiran, koiraa, koiran again, koirassa, koirasta, koiraan, koiralla, koiralta, koiralle, koirana, koiraksi, koiratta, koirineen, koirin. German: WHAT? Swedish: You must be kidding us! English: This must be a joke… Finnish: Aaaand… koirasi, koirani, koiransa, koiramme, koiranne, koiraani, koiraasi, koiraansa, koiraamme, koiraanne, koirassani, koirassasi, koirassansa, koirassamme, koirassanne, koirastani, koirastasi, koirastansa, koirastamme, koirastanne, koirallani, koirallasi, koirallansa, koirallamme, koirallanne, koiranani, koiranasi, koiranansa, koiranamme, koirananne, koirakseni, koiraksesi, koiraksensa, koiraksemme, koiraksenne, koirattani, koirattasi, koirattansa, koirattamme, koirattanne, koirineni, koirinesi, koirinensa, koirinemme, koirinenne. English: Those are words for a dog??? Finnish: Wait! I didn’t stop yet. There is still: koirakaan, koirankaan, koiraakaan, koirassakaan, koirastakaan, koiraankaan, koirallakaan, koiraltakaan, koirallekaan, koiranakaan, koiraksikaan, koirattakaan, koirineenkaan, koirinkaan, koirako, koiranko, koiraako, koirassako, koirastako, koiraanko, koirallako, koiraltako, koiralleko, koiranako, koiraksiko, koirattako, koirineenko, koirinko, koirasikaan, koiranikaan, koiransakaan, koirammekaan, koirannekaan, koiraanikaan, koiraasikaan, koiraansakaan, koiraammekaan, koiraannekaan, koirassanikaan, koirassasikaan, koirassansakaan, koirassammekaan, koirassannekaan, koirastanikaan, koirastasikaan, koirastansakaan, koirastammekaan, koirastannekaan, koirallanikaan, koirallasikaan, koirallansakaan, koirallammekaan, koirallannekaan, koirananikaan, koiranasikaan, koiranansakaan, koiranammekaan, koiranannekaan, koiraksenikaan, koiraksesikaan, koiraksensakaan, koiraksemmekaan, koiraksennekaan, koirattanikaan, koirattasikaan, koirattansakaan, koirattammekaan, koirattannekaan, koirinenikaan, koirinesikaan, koirinensakaan, koirinemmekaan, koirinennekaan, koirasiko, koiraniko, koiransako, koirammeko, koiranneko, koiraaniko, koiraasiko, koiraansako, koiraammeko, koiraanneko, koirassaniko, koirassasiko, koirassansako, koirassammeko, koirassanneko, koirastaniko, koirastasiko, koirastansako, koirastammeko, koirastanneko, koirallaniko, koirallasiko, koirallansako, koirallammeko, koirallanneko, koirananiko, koiranasiko, koiranansako, koiranammeko, koirananneko, koirakseniko, koiraksesiko, koiraksensako, koiraksemmeko, koiraksenneko, koirattaniko, koirattasiko, koirattansako, koirattammeko, koirattanneko, koirineniko, koirinesiko, koirinensako, koirinemmeko, koirinenneko, koirasikaanko, koiranikaanko, koiransakaanko, koirammekaanko, koirannekaanko, koiraanikaanko, koiraasikaanko, koiraansakaanko, koiraammekaanko, koiraannekaanko, koirassanikaanko, koirassasikaanko, koirassansakaanko, koirassammekaanko, koirassannekaanko, koirastanikaanko, koirastasikaanko, koirastansakaanko, koirastammekaanko, koirastannekaanko, koirallanikaanko, koirallasikaanko, koirallansakaanko, koirallammekaanko, koirallannekaanko, koirananikaanko, koiranasikaanko, koiranansakaanko, koiranammekaanko, koiranannekaanko, koiraksenikaanko, koiraksesikaanko, koiraksensakaanko, koiraksemmekaanko, koiraksennekaanko, koirattanikaanko, koirattasikaanko, koirattansakaanko, koirattammekaanko, koirattannekaanko, koirinenikaanko, koirinesikaanko, koirinensakaanko, koirinemmekaanko, koirinennekaanko, koirasikokaan, koiranikokaan, koiransakokaan, koirammekokaan, koirannekokaan, koiraanikokaan, koiraasikokaan, koiraansakokaan, koiraammekokaan, koiraannekokaan, koirassanikokaan, koirassasikokaan, koirassansakokaan, koirassammekokaan, koirassannekokaan, koirastanikokaan, koirastasikokaan, koirastansakokaan, koirastammekokaan, koirastannekokaan, koirallanikokaan, koirallasikokaan, koirallansakokaan, koirallammekokaan, koirallannekokaan, koirananikokaan, koiranasikokaan, koiranansakokaan, koiranammekokaan, koiranannekokaan, koiraksenikokaan, koiraksesikokaan, koiraksensakokaan, koiraksemmekokaan, koiraksennekokaan, koirattanikokaan, koirattasikokaan, koirattansakokaan, koirattammekokaan, koirattannekokaan, koirinenikokaan, koirinesikokaan, koirinensakokaan, koirinemmekokaan, koirinennekokaan. Swedish: Breath!! German: Whattaaa? English: Okay, now you’re just making things up! Finnish: And now the plural forms…..
The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2013 annual report for this blog.
Here’s an excerpt:
The concert hall at the Sydney Opera House holds 2,700 people. This blog was viewed about 13,000 times in 2013. If it were a concert at Sydney Opera House, it would take about 5 sold-out performances for that many people to see it.
Vaatajaid:
5300 VS 13 000 Postitusi: 104 VS 233 Pilte lisatud: 295tk (368MB) VS 502tk (527MB) Populaarseim postitus: Blogimäng IIIVSMida teha kui kohtad juhtkoera? TOP otsingusõnad:
tibu, sünnipäevakaardid, sinivaala keel, i hate thursdays, suslik VS mis võib kahjustada katalüüsmuundurit, tibu, etüülitud bensiin, m.saadi jutukogu, ja piltmõistatused. TOP suunajad:
Facebook, Blenza.com, Blog.tr.ee, blogger.com, caliwitch.wordpress.comVS Blog.tr.ee, Facebook, johannamariaprangel.blogspot.com, sesamy.wordpress.com, tahanteada.wordpress.com TOP kommentaatorid:
dzeik (84), üllar (55), paranoiapuu (24), mary (14), Hundu (6) VS sesamy (41), leoskannika (21), dzeik (20), zdina (14), naine50+ (14)
Sissejuhatus
Siit nurgast tuli sõimu, et blogis vaikus… sealt nurgast jällegi härdaid palveid, et võiks ju blogida… Kolmandas nurgas istusin mina üksõhtu masenduses, et Mallukas oma blogi kinni pani ja mul nüüd enam miskit lugeda pole… ja neljandas nurgas istusin ma rõõmustades, et ta siiski kaua vastu ei pidanud ja uue blogi avas. Keskpõrandal saime siis kokku ja otsustasime, et üks pikk lambiteemasid täis vahearuanne saagu siin olema. Minule omaselt väga paljudes teemades hüplev ja otseloomulikult Koonupiltidega 😀 Aga olge hoiatatud, ilmselt ei viitsi ma enne järgmist nädalat (ja ilmseltkindlasti ka mitte esmasp.) uuesti blogida, nii et.. maitea, jaotage see enda jaoks ära näiteks, iga päev üks lühike jupp ja üks pilt, näiteks 😛
Aga siin siis kõik, mida sülg suhu toob.. suvalises järjekorras.
Ps. Mis veel Malluka blogi puudutab, siis ma ikka mõtlesin, et missugused masohistidest tainapead need on, kes lähevad järjekindlalt kellegi blogisse, kes neile ei meeldi? Miks nad sinna lähevad? Mulle on ka eluteel sattunud ette blogisid, mille kirjutajatega ma ühel meelel pole, no aga Jumala eest, ma panen selle netiakna kinni lihtsalt, mitte ei lähe järjekindlalt iga postituse alla anonüümselt möirgama, et kirjutaja on idioot… No ma ei tea, on ikka inimeseloomi olemas… jeebuskraabus.
§1. Kus me peidus oleme? Mac ja EllieTheElephant resideeruvad päälinnas. Saabusime siia muuseas rongiga, mis oli EllieTheElephanti esimene rongisõit. Edukas. Tema piletiks oli pagasipilet hinnaga 1.28, mis iseenesest ei ole palju, aga on kõige kallim pagasipiletitest. Nagu vihje, et Su koer on paks. Prfff, jalgratas vms suur pabas on oluliselt suurem kui EllieTheElephant, vot!
Macil sinine leht Tlnas, nii et Lasnamägi võttis meid kenasti vastu (nii kenasti, et senini oleme näinud ühte trepikojas magavat narkomaani ja põllul jalutades tuli neid suisa 3 korraga vastu… selleasemel, et mind tühjaks tõsta, tegi üks neist Koonule pai [Koon vajab nüüd sügavpuhastavat desinfitseerimist vms :P]). Hetkeseisuga veel Lasnas, pikimad matkad voodist välja on Koonujalutused õues, aga need on aina pikemad 🙂 Nädala lõpupoole tagasi armsasse Tartusse, jepikajee 🙂 Aga nagu pealinna-rahvas märkab, siis ma ei ole nendega deitinud (v.a. need, kellega see siinsamas maja juures õnnestub 🙂), aga see on puhtalt Teie enda süü, miks Te siis olete nii kaugel, mitte kõrvalmajas! vot.
Aga T. saatis oma naeratavad (ja magusad) tervitused isegi kaugelt Tartust, küll toreda kulleripoisi käe läbi, aga asi seegi 😉 Kaardil oli muuseas kirjas, et ma koerale kommi ei annaks.. ja hiljem rääkis ta veel, et oleks valikus midagi ka koertele olnud, oleks saatnud. Awww.
§2. Mis me vahepeal teinud oleme? – Mac näiteks, kes vahepeal voodirežiimist lolliks läheb (ja vahepeal jälle meeletult magada-saamisest mõnuleb (vt. allpool)) on leidnud uue hobi. Huvitavate tilkade pildistamine kraanikausiäärelt. How fascinating, huh?!
– EllieTheElephant seevastu on peaaegu õppinud käppa andma. Olen 2 kuud proovinud. Kõik muud käsud on käkitegu, aga käpa-andmine on tuumateadus :D. Nüüd on viimane õlekõrs klikker teinud mõnevõrra imesid. Ehk siis käpp antakse alati, kui ma istun voodiäärel.. aga kui ma kohta vahetan ja näiteks köögis küsin, heidetakse mulle segaduses pilk, et what the **** do you want from me, girl?! – Saanud uusi sõpru. Esmalt must juhtlabradoripreili (kellega mina olen tegelikult juba vana sõber), kellega suhtlemisest EllieTheElephant lihtsalt upsakalt keeldus. Roosukas proovis igatepidi mängimist alustada, EllieTheElephant aga käis temast mööda nagu teda lihtsalt poleks olemas. vau. Aga nad ei riielnud sugugi ja said vabalt ühes toas koos olla, sest Roosukale meeldis tema lähedal.. ja EllieTheElephant ei saanud temast eemale minna, sest siis ta oleks tunnistanud, et see teine must koer on päriselt olemas. Aga oh ei, ei ole.. vaadake parem mind *trügib läbi musta koera ise pai saama* 🙂
Kui ma juba õuele minna julgesin käisime teise kuldse neiu ja kuningpuudlist juhtkoeraõpilasega mängukohtingul. Proovisin pilti teha. Failed. Big time. See yourelf:
Ja lumele andsime uue võimaluse (eelmine kord kui teda lumega viskasin, vaatas ta mind haavunud pilguga, et miks Sa nii tegid?).. aga tuleb välja, et talle väga meeldib lumi! Kui palle viskan, jookseb järgi ja sööb ära… ja kui osavalt visata, püüab õhust kinni. Pärast on nägu lund täis nunnult 🙂 Üritasin sellest pilti teha, aga kuum tsikk nagu ta on, sulatas enamuse enne ära, kui ma ta mänguhoost paigale sain: – Et lumi maas on ja tihti sulalumi, siis käisin kääridega Koonu käpa-alused üle.. et pikad karvad ära lõigata, kuhu pallarad jäävad. Tegin seda mingi kuu aega tagasi ka. Täitsa lõpp, sealt tuli niiii suur pihutäis karvu. Mõned vb teavad, et mulle ei meeldi jalakarvad, isegi meestel 😀 Foobik. Aga lihtsalt uskumatu, et keegi, kellel on TALLA ALL niii suur hunnik karvu, suudab ikkagi NII üle mõistuse armas olla. I´m amazed! – Lisaks olen hunniku filmimajandust ära kaenud (vt. allpool) ja endiselt Lindgreni radadel. Läbi said Karlsson; Hulkur Rasmus; Rasmus, Pontus ja Lontu… alustasin Madlikest ka, aga see oli igav.. nagu ka Kerstin ja Mina. Ja loomulikult, rikutud nagu ma olen, leidsin neist niii palju rikutud tsitaate 😀 Nii rikutuid, et ei hakka siia kirja panemagi 😳 – Ja täna sõitsid VäikeKaksikJ koos oma PisiPiigaga teisest linna otsast siia, et paljukiidetud Koonu oma silmaga näha. Ühtasi tegime siis ka jalutuskäigu. Torekas oli.
Jalutades kohtasime ühte kollikoera, kes ka lahtiselt oli. EllieTheElephant üritas mängida, aga sellel noormehel olid teised huvid. EllieTheElephant siis ütles, mida ta asjast arvab. Prff, ise pole lilli toonud, ega küünlavalgel spagette sööma viinud ja kohe ronib saba alla. Rrrauhh! Pisut hiljem jõudsime uuesti ringiga nendeni. Kolli tuli kohe joostes meie juurde. Ja mida tegi Koon? Kõige geniaalsemat asja üldse! Jooksis hooga kolli perenaise juurde (isane muidugi kannul), nurus ühe kiire pai… ootas, et perenaine Kollil kaelarihmast kinni võtaks, vaatas siis pilguga, näe, tõin Su koera tagasi, ja jooksis meie juurde 😀 Geniaalne!
§3.Mac on vandenõuteoreetik vms Täitsa kohutav.. Ma olen alati vaadanud suht napaka näoga kõiki neid, kes usuvad, et maitea… neid lennukitriibuvärke.. või et vähk/hiv jms on meditsiinitööstuse väljamõeldised rahapumpamiseks jnejne. Ma ei lähe loomulikult neile näkku karjuma (või anonüümselt blogisse), et Sa oled idioot. Ma isegi ei mõtle, et on idioot. Mõtlen hoopis, et djah, usu mida tahad, aga vaevalt see tõsi on.
Nüüd on see siis käes. Ma peaaegu, et usun ühte teooriat. Nimelt mõjub liiga palju vaba aega ilmselgelt halvasti ja olen Youtubest (kõige usutavam allikas ever, onju) vaadanud ära umbes 20 tundi filme 9/11st (WTC Kaksiktornide rünnak) ja filme mõlemast vaatenurgast. N.ö. “ametlikke”, kui neid, mis üritavad rääkida, et ametlik jutt on kõik möla. Ja ma pean tõdema, et mõneski osas oli see “teine liik filme” usutavam. Aga ma ei hakka siia neid fakte kribama, mis mind veensid.. muidu ma nagu… levitaks oma usku vms 😀 Vaadake ise, kui tahate. Kuigi jah, ma ei ole päris nii radikaalne, et oleks läbinisti seisukohal, et Bush ja Co kõige taga on ja Osama võltsitud on jms, aga päris palju küsitavusi on nende poolelt ikkagi. Btw, kunagi varem ma rääkisin, et ei saa täpselt aru, et miks need jumperid hüppasid, siis nüüd olen oma vaateid muutnud ja arvan, et oleksin reaalselt üks esimesi hüppajaid olnud… Kõige lihtsam kindla peale minek sealsetest valikutest.
§4.Mac muutis filmimenüüd terrorist jõulusemaks Vaatasin ära filmi Noel. Mis oli natuke masendav ses suhtes, et seal mängis Paul Walker, kellest mul on niiiii kahju. Aga avastasin, et mulle meeldib näitleja Penelope Cruz väga. 🙂 Njäu. Siis vaatasin depressiivse algusega [järgneb spoiler] aga rõõmsa lõpuga November Christmas´it ja avastasin, et ma tahan ka endale lumegloobust. Kasvõi imepisikest, kuigi see suurem oleks parem (size matters)… Edasi läks chillimaks, sihuke Hollywoodilikult õnnelik 12 Wishes of Christmas, sest noh.. pildi peal oli ju koer. Seega must watch! Pettumuseks oli koera kahjuks väga vähe näha, aga asi seegi.
Järgmiseks algab kohekohe Alone for Christmas, mis on vist Üksinda Kodus koeraversioon. See võib olla kas tore… või täielik kräpp. Aga kräpid koerafilmid tuleb ka lõpuni vaadata, sest neis on koer. vot.
Ja ootel on veel: 12 Dogs of Christmas; The Dog who saved Christmas Vacation ja viimaks koeravaba, aga endiselt jõulune Unaccompanied Minors.
Ja nu, mittejõuluselt muidugi endiselt Koeralausuja, Grey Anatoomia, Vampiiripäevikud ja Originals. Ahjaa, ja õudukas Punamütsikesest Red Riding Hood ju ka.
Aga jõuluteemal jätkates – vaadake kui tore:
§5. Mac ja mitte-tapmis-unenäod! Maci tavalised unenäod on teatavasti üks tapmine ja tagaajamine. Oleks eeldanud, et minu eelnevat filmivalikut arvestades, on mul hulk hirmsaid ideid, millest öösiti und näha. Aga oh ei!
Üksöö nägin unes, kuidas jalutasime FKga (kes on muidu tallinlane) Riiamäest alla ja Hundu sõitis meie kõrvale… ja siis suri tal auto välja… aga peale paari katset sai eluvaimu sisse ja viskas meid kesklinna ära… pikk maa ka ju… ja siis nägin äkki hoopis, kuidas ma elasin mingis aedlinnas ja mu töökoht oli mingi suur talumaja teisel pool metsa ja hommikul tööle minnes kaotasin ma EllieTheElephanti ära.. ja siis läksin tööle, et öelda, et ma täna ei tule, sest otsin koera taga, ja Koon oli juba tööl mind ootamas… aga ta oli hoopis must labrador, mitte kuldne retriiver…
ja siis nägin veel unes, et mul oli poeg, mingi 3-4 aastane põnn.. adopteerisin ta vms, igal juhul oli ta mul süles ja ma ütlesin talle miskit armsat.. a la armas/kallis oled vms ja ta raputas hullult pead selle peale, et “eiii oleeee!” 🙂
Täna nägin unes, et nägin unes, et Ch. oli mu töökaaslane ja jäi külmetusega sinisele lehele… ja siis me käisime ülejäänud kollektiivi ja minu endise klassiga koos kusagil Tallinnast väljas asuvas spordihoones võrkpalli mängimas ja kui tagasi jõusime, jäi teine töökaaslane külmetusega haigeks. Ja siis öeldi talle, et haigusleht saab olla ainult viimasena haigestunul, ehk siis Ch. peab enda oma ära lõpetama ja hopsti terveks saama Siis ärkasin unes üles… läksin “unes ärkvel olles” tööle ja seal oli seesama unenäokolleeg ennast kraadimas ja haigeks jäänud. Rääkisin siis neile ka, et ma nägin seda unes ette. Ja peale tööd kutsuti mind endise klassiga rahvaste palli mängima, Tabasallu. Meie vs paralleelklass Ma istusin kasti tagumises nurgas kuskil ja hoidusin pallide teelt Aga me võitsime esimese poolaja! ja vahetasime siis pooli.. ja siis lampi vaatame, kuidas vastasmeeskonna omad ükshaaval enam ei viitsi mängida ja lihtsalt mängust ära jalutavad… jätsime siis pooleli ja kuulutasime meid võitjaks. Aga mille üle mina rõõmustasin, oli mitte võit vaid et oh, pmst ma nägin seda ka ette.. kui lahe, ma olen selgeltnägija!
Ja siis ma ärkasin üles… ja ei olegi selgeltnägija. vot.
***
Aga seoses päeval voodis vedelemisega on mu unerežiim niiii sassis. Muidu oli nii, et läksin õhtuti 9 või enne 9t magama ja ärkasin hommikuti 6.20 (või vahel 4.45 :D)… nüüd ma võin ju 0.00 voodisse minna, endal hull unekas, aga magama jään ikka poole kahe paiku.. ja ärkan hommikuti vahemikus 10-11.30. Järgmine nädal tagasi tööl saab raske olema. Hah, ja ma magan nüüd juba teist ööd ibukata, jeii 🙂
§6. Su nägu kõlab tuttavalt
(mulle muuseas ei jää ükski nägu ega nimi meelde tavaliselt)
Nagu ma kunagi mainisin, olin andunud vaataja. Ei takistanud ei vallid (teleka puudumine) ega kraav (kohatine interneti puudumine). Ja kuigi Oti kohta oli teada, et ta laulab väga hästi, oli üllatav, et ta ka nii hästi parodeerib. Aga mis mind tõeliselt hämmastas, st kes hämmastas, oli hoopis Koit Toome. Täitsa lõpp, kõik ta esitused olid niiiii head. I was amazed. Lootsin, et tema võidab. Kahtlustasin, et Otil on rohkem fänne. Aga näe, Koit võitiski. Nii khuul 🙂
Vaata kindlasti ka (kui Sa ei ole juba näinud) Koitu David Hasselhoffina (välimus meenutab nii Hasselhoffi kui Hobbiet (Mitchi poeg Rannavalves)); Markus Teeäärena (kellel on nüüd puhkuseasendaja Metsatölli kontsertidele olemas 😀), Tiiu Tulp´ina (sest see on lihtsalt nii tobe, et peab nägema 😀), ja Barry Gibb´ina (Bee Gees´i helehäälne kõri).
§7. Pirtsutav Koon Ostan mina siis Koonukesele mingit elukallist (ja niiiiiii hea lõhnaga) koeratoitu eksole, mida Temake, va tänamatu, mitte millekski ei pea. Olen juba varem rääkinud, kuidas ta 2 ampsu sööb ja siis ülejäänud krõbinad kujutletava mulla alla matab :D.
Ühel hommikul oli köögipõrandal selline vaade:
Ei, ma ei pannud talle seda pildistamiseks nina alla.. vaid krõbin vedeles seal (ju õhtul süües jäänud)… Koon tudus seal rahumeeli kõrval ja kui ärkas, siis jalutas rahumeeli minema. Mitte et ta seda märganud ei oleks, aga ta lihtsalt ei tahtnud. Fain läksime siis lihale üle. Nagu juuresolevalt pildilt näha, sööb Koon nüüdsest kana (ainult varbad veel paistavad 😉):
Fain, fain.. järmine pilt täpsustab eelmise pildi saamislugu:
Aga see oli muide tõsi, et Koon liha pugib. Ükspäev panin talle pool kilo isuäratavaid kanasüdameid ette ja kuigi mul oli kanadest kahju ka, tundusid need ikkagi nii isuäratavad, et olin koera peale täitsa kade.
§8. Muu lambimöla, mis mainimata jäi: – Kas te teadsite, et haiglatoit on hea! Täielik areng, vähemalt ITKs. Ma ei saanud seal ühtegi halba toitu. Aga isegi hea söök ei hoidnud mind seal hetkegi kauem, kui hädavajalik, sest kodus ootas ju Kuldne Koon. Ja üks inimene paraneb oma koera juures tuhat korda paremini kui ükskõik kui hea toidu peal haiglas. Onju?! – Mul on nüüd kael/pea viltu. Loodetavasti ajutine nähe, aga kui keegi tunneb vastupandamatut soovi mind Pisat vaatama lennutada, siis ma ei vaidle. Kui tihti ikka on võimalus näha (enda jaoks) sirgelt seisvat Pisa Torni. Onju?! – Avastasin chattides, et mulle meeldivad need chatid, kus ei tule selle MSNi sümboli järgi kohe kui (Y) trükid automaatselt seda Thumbs-up emotikoni… Sest (Y) trükkides teavad enamik inimesi, et see tähendab pöial üles.. aga see näeb välja nagu jänkunina ja on palju armsam, kui päris pöial:
– Ja last, but not least. Oh, kui üle mõistuse ARMAS üks Loomake ikka olla võib. Ja kui ma istun põrandale, kobib ta magamast püsti ja poeb mulle häääästi lähedale sülle/kaissu ja toetab pea nohisedes minule. Siis ma sulan iga kord natuke ära. vot.
Üleeile hommikul haigutas keset sõiduteed selline tagasihoidlik.. ee.. lohuke.. või nii.. ilma mingi hoiatuseta. Aga kes ikka julgeks katkise auto üle viriseda, kui nüüd vähemalt torud korras on pärast kaevamisi ju 🙂 (kuigi need olid vist enne ka korras)…
Eile käisin päälinnas arstil, koos K. ja koon J.-ga seekord (või noh, nemad olid minul saatjatena kaasas). Kuna busside saabumisajad olid pika vahega, siis valisime selle, mis jättis Tallinnas pooletunnise augu, et 4Dkinos Aivarsit külastamas käia, ja kaks filmi üle kaeda. Aga nii veider oli, Ahhaad ei ole ja infoka nurgake on sihuke:
Kui alguses Tartusse kolides oli kesklinnas ikka kaks peatuspunkti, kust läbi astuda: infokas (VäikeKaksikJ) ja Ahhaa… siis nüüd on ühes uued inimesed ja teist pole üldse.. Njäu.
Arstil saime ka käidud. Üsna kiirelt kusjuures. Viimasel ajal on mu visiidid olnud ca 15minti. Selleks sõidan 5h bussiga ja võtan töölt vaba päeva. Geniaalne! Ja nüüd ma natuke helendan pimedas, aga arst käskis soovitas palju juua, siis läheb üle. Näh, lootsin, et võin helkurid unustada ja ise helkur olla :P.
Koonutüdrukul on “This Time of the Month 1/2Year”… Kodus on küll pesal kate ja köögipõrand pestav, aga tööl on ühtlane vaipkate… Olen käinud läbi mitumitu loomapoodi, et neid speššial-kaitsepükse leida. Djaa, neid on küll. Enamikes kohtades väikese koera suurusega (sest natuke suurematel koertel ei ole ju neverever jooksukat ju! (Ja ei olnud otsas suuremad, vaid lihtsalt neil ei olegi neid)) ja ühest kohast bernhardiini-suurusele. Oleks vöö lisaks ostnud oleks ehk käranud?! 😀 Lähenesin siis hoopis loominguliselt ja käisin inimeste-poes, sain koonupildiga püksikud ja lõin käärid sisse… variant oli, et kas teha püksid katki, või võtta saba maha. Aga kuna kuldsetel on niiiii nunnu saba-lipp, siis ma pidin püksid ära augustama… saate ju aru küll.
Aga sihuke ta nüüd on.. natuke palju armas ja natuke veider ka 😀
Eile, kui mina olin Tallinnamaal, olid Lõuna-Eestis ja Tartus nii VäikekaksikJ, Kiku kui Hundu. Vahetuskaup, noh. Kikuga oli nii, et olime hommikul vist samal ajal Tallinna bussijaamas (mina jõudsin, tema läks)… ja õhtul, kui Tartusse jõudsime ja Taskus käisime, sõitsime T.-ga liftiga alla, ja mainisin talle, et oh, tead, Kiku on ka täna Tartus… ja siis läksid liftiuksed lahti ja seal seisis: Kiku :D… mul oli umbes, et vot.. here´s Your proof for what I just said! 😀
Ma ei oska praegu rohkem midagi öelda. Spämmin siis pisut veel netist leitud piltidega:
1. Follow Your dreams:
2. Meil on samamoodi, AGA ma istun põrandal, ja koon poeb otsapidi sülle. Uskumatu, ma olen siiani vastu suutnud pidada ja ei ole teda mööblile kutsunud. Us-ku-ma-tu!
Mis tähendab siis seda, et ma veedan pooled oma õhtud põrandal 😀
3. Sellised on minu hommikused “kordusalarmid”.. ehk siis kui äratus käib ja selle edasi lükkan, nagu alati.. siis on äratuse abiline kohal ja teeb kõik endast oleneva, et mind enne kordusalarmi püsti saada… või noh, põrandale, teda sügama saada :D:
4. Selline kummut mulle meeldiks. (Seda kassid ostaksid!) Huvitav, kas Jyskis müüakse? 😛
5. Ma luban, et ma ei tee enam teist nägugi, kui Koon (ette hoiatamata) jõkke või järve sukeldub… alati võiks ju hullemini minna: Aga nad on ise niiiiiiiiiiiiiiii rahuolevad 😀
6. And last, but not least… EllieTheElephant ei tee küll nii (äkki labradori isu on isegi mängides suurem, nagu süüeski?! :D).. aga pilt on nunnu sellegipoolest:
Suur-Fränky (mina) ja Väike-Fränky (K.) ja Väikese-Fränky Juhtkoer (J.) mõtlesime pühapäeval, et mida oma päevaga korda saata. Väikese-Fränky pakkumine oli natuke lauamängida, magada ja süüa. J. küll ei öelnud midagi, aga tema pakkumine oli ilmselt urineerida, magada ja süüa (suht peremehe tegu ja nägu, mõnede väikeste erinevustega).
Suur-Fränky luges aga turistibrožüüre (eiei, me ei olnud turistid.. aga elan siin ju alles esimesi kuid 😛) ja leidis Geniaalse mõtte. Läheks Jääaja-Keskusesse! Jah!
Et asja veel põnevamaks teha, ei öelnud Suur-Fränky Väikesele, et kuhu minek. Jeii, põnev-põnev!
Lippasime linnaliinile, et jõuda veel linnas J-i pargis jooksutada ja siis bussijaama.
Jõudsime linnaliini peatusesse 2 minutit hiljem. Olime maha jäänud ainsast mitte hilinenud bussist. Läksime jalgsi.
Et asja veelgi põnevamaks teha, valisime tundmatu tee. Läbi pargi, üle mäe, mäest alla. Tagumikul kelgutades, sest kõrval-olev trepp oli jääs. Väike-Fränky teenis alla libisedes stiilipunkte, läbides pool mäge jalad ees ja pool mäge pea ees. Ja päris kenade heliefektide saatel. Õnnelikult alla jõudes müristas pikutades naerda, samal ajal kui J, kes nähtavasti kelgutamise peale närvi läheb, talle oma arvamust kogu kelguplaani tobedusest selgitada üritas.
Kobisime püsti ja jätkasime teekonda. Bussijaam. Pilet Äksisse. Bussile (see oli muuseas Rakvere buss, mis sealt möödus :P)
Et ma polnud kunagi seal käinud eksole, jälgisin siis kella järgi, et 12.54 peaksime õiges kohas olema. Ehh… olimegi. Peatuse nime järgi vähemalt. Aga tuleb välja, et “Kaugliinibuss” ei lähe asulasse vaid viskab Jõgeva maantee ääres maha. Äksi kiriku juures:
See tähendas ees-ootavat ca 3km pikkust jalutuskäiku. Ütles mu taskus olev Juhani-nutitelefon. Jess. Hea plaan, Suur-Fränky. Väga hea plaan!
Aga läksime siis. Jõudsime peaaegu poolele teele. Ja siis oli ees teeäärses talus suur kuri lahtine koeravolask. Ja, kuigi ma Armastan koeri, siis vot tema peremees on küll Keenjus Kuubis. Ehitagu aed ümber, kui suurt koera tee-ääres elades lahtiselt pidada tahab, krt. Kuna koer tuli tee peale (mida mööda me majast mööduma pidanud oleks) ja oli suur. Ja tegi kurja-kurja häält. Siis ei olnud meil mingit isu testida, et huvitav, kui me sealt mööda läheme, siis kas tuleb meile ja J-koerale kallale või äkki osutub vaid kurja häälega sõbralikuks süleloomaks. Välja ei paistnud eriti süleloom.
Kuna hoovil ei paistnud inimesi, ja Sülekoer aina karjus, mis J-i ja juba kergelt närvi ajas, ei jäänudki meil muud üle. Keerasime otsa ringi. Head-aega JääajaKeskus, kindlasti oleksid sa tore olnud. Aitäh, sülekoer. Sinust sai vist eile AINUS koer maailmas, kes mulle ei meeldi. Ja ega ma Su pererahvast ka eriti ei vaimustu.
Et superhea plaan veel rohkem super oleks, oli järgmine buss tagasi Tartusse väljumas ligi 1,5 tunni pärast. Ja väljumas Äksist, st. asulast seest. Asulast, mis asus teiselpool Sülekoera. Jeii. Viskasime rõõmust kukerpalle ja tantsisime keset teed valssi ja värki. Maantee äärest oli ju järgmine buss saabumas juba pisut rohkem kui kahe tunni pärast, milles probla? Ega ometi selles, et peatus ilma pingi ja tuulevarjuta keset põlde asus? Või et ainus kohvikulaadne koht, kus nina soojendada saaks, pühapäeviti kinni oli? Ei mingit probleemi, kõik on super!
Fain. Mis meil muud ikka teha, kõnnime siis tagasi eelmisse …ee…asulasse. Puhtaleivas peatub see 1,5 tunni pärast väljuv buss ka. Jah. Sinna lähemegi. Mis siis, et lühem tee sinna viiks Sülekoerast mööda. Lühemad teed on behmodele. Me oleme ikkagi (tugitooli)sportlased, meie jaoks on iga vahemaa köömes!
Kaardilt vaadates on näha, et kohe eelmisest peatusest otse üle põllu oleks ka Äksi asulasse jõudnud, ilma Sülekoerata. Aga üllatus üllatus, kui on vaja jõuda Äksi, siis ei tule selle peale, et mitte osta pilet Äksi, vaid hoopis Puhtaleivasse. Tunnistan oma rumalust, no tõesti ei kaalunudki sellist varianti.
Kõndisime siis 🙂 Sõna otseses mõttes Jõgevamaalt Tartumaale. Jõgevamaal, muuseas, on küll väga ilus maastik (btw, mu fotokas oli kogu aja kotis ja sinna ta jäi), aga oi kui tuuline põldudevahel on. Nagu Tallinn. Tartus sees oli sellega võrreldes ikka hiliskevad.
Maantee ääres oli teekonna lõpupool liiklusmärk lusika ja kahvliga. 500m edasi. Mmmm, niristasin kotlettide järgi suud. Kõrts oli loomulikult pühapäeviti kinni nii et pidin kotis olnud küpsistega leppima.
Aga, pidu ja pillerkaar, peatusel olid seinad ja pink! Tuul ulgus ümberringi (ja vahepeal ka putkas sees) küll võimsalt. Bussini oli jäänud vaid kolmveerand tundi. Mängisime läbi kõik numbri ja tähe ja nimemängud, mida teadsin. Ja siis juba, pärast veidikest hilinemist, tuligi elupäästev buss. Jeii.
Väike-Fränky ei olnud nüüdseks minu superplaanist enam karvavõrdki vaimustuses, ei peljanud ta välja näidata. Ega ma ise ka ei olnud, ei peljanud seda sisse näidata. Nõme päev, vot. Kuigi Väikese-Fränky kommentaar, et “Me käisime Jääaja keskuses… (paus)…. noooooot!” pani muigama küll. (jh, tagasi jalutades ma lõpuks ütlesin, et kuhu me minema pidime).Igaljuhul olid Väike-Fränky ja J. Tartusse jõudes nii vässud, et otsustasid edasi koju sõita, mitte õhtut lauamängutades veeta. No fain.
Mina otsustasin jalgsi koju kõndida. Lõppude lõpuks olin viimase kahe päevaga söönud ära kaks burgerit ja minu kehakaaluga ei saa seda endale ju lubada. *naerukoht*
Ahjaa, Ahhaa Teaduspoest läksin ka läbi. Sain seal teada, et mul on raha peaaegu otsas. Ma ei saa aru, kuidas see juhtus?! (no VÕIB-OLLA on oma osa üüril, mobiiliarvel, järelmaksudel, pesurestil, voodipesudel, söögil, uisutamisel ja ühel lauamängul (aga see oli hääästi soodushinnaga!)). Õnneks pole järgmise palgakani enam kuu aega aega. Vaid mõni päev vähem 😛
Aga tegelt oli päris nõme päev. Vot. Päeva parim hetk saabus kl 8 õhtul kui magama kobisin. Tuleb välja, et Väiksel ja J-koeral oli hommikust peale õigus olnud, kui nad seda soovitasid!
Üleeile nägin unes kuidas mina-Netram-Jass metsa ära eksisime. Või noh, tegelt olime mingil kruusateel, aga kellelgi meist polnud aimugi, kuidas sealt ära saada vms. Jass, muuseas, oli selline 4-5aastane armas põnn…
Eniveis.. olime me seal siis hädas nagu mustlased mädas. Telefonilevi polnud ka kellelgi… pidime Siilikese järgi kutsuma endale…aga ei saanud ju. Oh, Häda ja viletsus.
Siis tulid 2 lennukit. Sellist… lendasid meist üsna madalalt üle. Lehvitasime neile. Neil oli ükskõik.
Tuli välja, et nad olid “teenäitajad”. Nende järel tuli terve rodu teisi lennukeid.. ja kõigil neil rippus all lastiks laev/jaht/kaater vms… ja nad tulid lennates aina madalamale… ja lendasid meist üsna madalalt üle. Piilusime siis meie selja taga olevate põõsaste taha, et kuhu nad lähevad. Ja voila: põõsaste taga oli suur järv, kus miski veefestival käimas oli: parkla autosid täis, vesi paate täis, rannal karnevalitelgid-värgid… ja mobiililevi. Aga levi polnudki vaja, sest Siilike chillis ka seal ja tegi aega parajaks oodates, millal me ükskord talle helistame :P…
Ahjaa… ja siis ma sain, ei mäleta kust, endale setteri kutsika… numparillo oli 😛
***
Eniveis… täna öösel siis (unes)… tulin kooli kokkutulekult… ja pisin koolitusele minema.. aga lõpetasin hoopis (täpselt ei mäletagi kuidas.. mingi lennukiteema äkki?) kusagil metsas. Jälle :P… Seekord põõsa taga tsivilisatsiooni ei olnud. Oli hoopis töökaaslane, kes ka samale koolitusele minema pidi. Igaljuhul oli ekslemist üsna palju.. lõpuks leidsime mingid röövraie tüübid, kes suurte metsaveomasinatega seal ringi trallisid. Jätsime pättidele vist hea mulje: igaljuhul ei koristanud nad meid ära, vaid viisid hoopis koolituspaika :)…
Enne koolitusele minekut tahtsin hotellist vetsust läbi hüpata. Lähen mina siis vetsu. Panen ukse kinni. Jõuan potini ja: uks irvakil. Lähen uuesti, panen ukse kinni, ukse lukku ja… uks tõmmatakse uuesti lahti. Katse kolm. Jälle sama lugu. Ja siis astuvad järsku kolm tundmatut neiut vetsu sisse. Sellised…. karmid.. hirmuäratavad.
Üks, tumedapäine, küsima: “Sa vist ei mäleta mind?”
Tõesti ei mäletanud…
Kuri neiu: “Sa rikkusid 2003 mu elu ära” (aastal siis)…
Oi, mina siis mõtlesin ja meenutasin. 2003. Ilus aasta oli. Termika-suvi. Tambu-poiss. Haapsalu, Viljandi, Pärnu… Vinnimaa… Sügisjooks… ?
Ükski neist ei olevat õige vastus… aga siis ärkasin üles. Ja nüüd mind jäigi painama, et kes see tsikk siis oli ja millega ma ta elu ära rikkusin… Ja üldse, ma keeldun uskumast, et manii sellel kui mõnel teisel aastal midagi nii kurja korda saatnud olen. vot.
Aga ikkagi: kes ta siis oli 😀
***
oeh. äkki peaks vähem magama. aga kuidas saab veel vähem magada kui niigi ko-gu-aeg uneka son. Ma olen nagu teine Mary juba :/…
***
Aga pisut fotosüüdistusi ka:
Reedel sain oma rekordsuure kokku… 1500-se siis:
Laupäeva hommikul käisin jalutamas. Soooe ja tuulevaikne oli. Ainsad lained olid laevade tekitatud, tegelikult ei liikunud puulehtki.
Laupäeva õhtul mina küpsetasisin: (FB sõbrad on sooda-lugu juba kuulnud 😛)
Ja pühapäeval panin viimase, 1000-se kokku.. nüüd on pusled otsas. Niuksti.
Mac saatis eile bakatöö intervjuu küsimused (või noh, midagi sellist) ära ja ootab nüüd heakskiitu. Kui see saabub millaski, siis on elu lill ja saan nädalavahetusel möllama hakata nendega. Ja kui ei sobi, siis viskab Mac lusika nurka sest tema mõistus on siis otsas ja vot paremini ei oska :P… nii et hoidkem mulle pöidlaid ja lootkem, et sobib… ja et ma seda varsti teada saaks, sest veits motoorne rahutus on juba tekkinud närvilises ootuses.
Maci blogisse on jõutud otsides fraasi “naissoost päkapikud”. Kui peaks juhtuma, et too otsija tagasi sattuma peaks, siis palun- rahusta mu uudishimu ja selgita kommentaarides, miks sellist sõnapaari guugeldada? :D.. ja mis head leidsid? 😀
Mackirjutas endale täna järgmised Fotojahi teemad üles. Ja “100-võõrast” projektivõttis ka kavva. Fotokas on ka kotis.
Ehk siis teoorias on kõik valmis.
Praktikas:
a) ei leia sobivaid teemasid
b) kui leian, tulevad saastad pildid
c) ei leia sobivaid inimesi
d) kui leian, ei julge võõralt küsida
e) kõik eelnevad.
(õige vastus on.. “e” mõistagi 🙂 )
Eilsest saati kummitab… Aga nüüd olen juba tark ja tean, et kui täna oksendamiseni sama laulu kuulata, siis läheb üle 😉
(nii hea 🙂 kuigi ma ei teagi, et T. Mägi mõnda halba laulu laulaks :))
“Sind otsides ma metsaradu käinud ning eksind mööda soid ja padusid ma oravatelt pärind, kas ei näind nad oo kuhu sa nii kauaks kadusid“
Oh, see soo-osa tuletab meelde, et eile sain Kailt peaaegu-nõusoleku, et suvel telkima minna Tlnastvälja (noh, see on muidugi veel väga kauge ja teoreetiline plaan). Mis sündis plaanist soojemaid ilmu oodata, et kelgutama minna 😀 (note for myself: ja sellega seoses tuli mul üks teine hullult hea plaan veel- R&V :P). Eniveis, K. mõnitas, et kas ma ikka saan metsas ööbida, ilma voodikastita ja värki (sest teatavasti pidas ta mind alguses salakavalaks inimtükeldajaks-voodikastitoppijaks, eksole)… Rääkisin siis lahkelt talle mõned laukalood ja olen üsna kindel, et nüüd jääb meie minek ära :D… aga kui ta siiski suitsiidsusele kalduv hulljulge on, siis eelhoiatus ja kodutöö Hundule- vali meile palun miskiks juulikuuks üks kaunis (ja ligipääsetav) maalapp välja.. ja ümbritse see varakult karutõketega. Aitäh 🙂
Ja sellega seoses tuli mulle meede, et ma ei imesta, et ta mind kartis.. või et mõni (khmm), mind siiani hullult pelgab. Nägin eile mõnda hetke oma kuulsusrikkast teledebüüdist…. njah, no mina kardaks ka. Ma ei olnud ka enne eriline enesekindlusepomm, aga see lõust seal tekitas ikka tõsise alaväärsuskompleksi. Nõme mäng!
Aga enne elaks iga kell praeguses kestas, kui selle tüübina, kelle kätte hommikul nähtud kiisu sattunud oli. Milline kuradi hälvik otsustab, et ajaviiteks lõikaks mõnel hulkuval kassil saba maha. Loodan südamest, et see tüüp unustab enda saba ükspäev hakklikamasinasse.. Rskmaütlen %&/#¤%/#
***
Aga pisut rõõmsavärvilistemas toonides lõpusõna:
Mu põlveke ei ole enam sinine. Nüüd on ilus tumeroosa-lillakirju. Naiselikum värvus, ma ütleks 🙂
* Ps. Palju õnne sünnipäevaks pealkirja-autorile 🙂
Nägin täna mingit eriti sürri unenägu… mõtlesin, meenutan seda siis blogis, et pärast oleks endal lihtsam unenägude seletajast detaile otsida. Enamasti on rõvedad unenäod seal väga positiivseteks osutunud 😛 Aga… nüüd tabas mind suuremat sorti Laiiiscus Contiiides ja ei viitsigi.. vahet ple siis. Aga basicly olid seal mängus Cruella de Vil’i lemmikmänguasja vargus. Öine remondis lastehaigla. Põgenemine. Kodutuna ööbimine Itaalias kanalikaldal prügikuhjas. Mahalastud poiss. Magedad toidud (kohutav :D). Ja vampiiristunud Mary, kes ei viitsinud oma mihvu väärida, vaid nt viimase ohvri (just hetk enne mu äratust) killis pead ja kaela pidi kirikuaia orade otsa lüües.. ja klaasi joa all hoides. Kaunis.
(Edit: seletajast ei leidnud midagi positiivset, lubas mulle haigus, surma, muret, vaesust, lahutust ja kõike muud. Ma enam ei usu sellesse :P)
Aga mulle meeldis nt see osa, et mänguasi käis patareiga. Ja kui patarei (tavaline AA) tühjaks sai, tegid pataka külje pealt luugi lahti ja vahetasid välja selle sees olevad 2 sama suurt patareid. Ühesõnaga, patareidega töötav patarei. Capisce?
Hommikul tööle sõites meenus see haigla-osa, kui bussist erinevaid katuseid nillisin. Imestan, ptüiptüiptüi, et meil juba mustmiljonit purikaohvrit pole. Pekki need kummikud, muretsege endale kiivrid! Soovitan soojalt.
Ja siis veel tekkis küsimus, et mis sellest tüdrukust nüüd sai, kes kõigemaailmaõnnetumalt peatuses jääga pihta sai? Ple enam kuulda olnud. Loodetavast selle pärast, et paraneb, teatavasti on ju igav kirjutada, kui loos enam verd ja seksi pole. Kes seda jama ikka loeks, eksole. Rahvas nõuab…. teavad väita.
muig, ja ajakirjandusest veel.. ÕL tänane suur pealkiri on a la: DNA test- iga viies mees ei ole oma lapse isa. Hmm.. lugeda ei viitsind, aga pakun, et see tugineb siis testi teinutele. Teatavasti lähevad dna testi tegema need, kes niigi arvavad, et ei ole. Siis on ju iga 5s päris hea tulemus?
äh, okas, mida iganes.. munen edasi.
PS: Kasutan juhust ja lajatan kõigi kolme sünnipäevaõnnitlused ühte posti kokku:
üleeilne Dzeik;
tänane Lysu
& homne Siil: Palju õnne, Tupsud!!
eile olin maailma peale nii kuri, et hoidsin blogist kaugele eemale… aga õhtul tegi üks tore mu lappimisega algust.. ja ülejäänuga sain ise hakkama. vist. Hetkel on üle mitme aja üldse mitte nii kuriporr olla. Mõnus 🙂 tnx
See selleks.. lund sajab. Ma olen vist tõeline vähemus väites, et see on nii maa-il-ma-to-re. Selle väljaütlemise pärast pean edaspidi üksi pimedates kohtades liikumist vältima ilmselt, sõnavabadus või asi 😀
Böö, ma vihkan seda, et bussis sõites tuli mulle 12,4 blogi-ideed, aga arvuti taha jõudes on neid null. Siilikese pakutud telefoni-teel-tehtavate-sissekannetega-blogi-idee oli üle prahi. Tehke ära, pliiiiz, noh.
Hah, ja siis tahtsin veel rääkida, et lapsed on hullud. Isegi sellised mõni aasta üle kümnesed, kellel võiks juba mõistus olemas olla. Üks tore mäng on ntx, et seisame kõik bussipeatuses ja kui buss peatusesse sõidab vaatame, kes julgeb esimesena veel sõitvat bussi puudutada. Libedatel lumevallidel kummardades ei ole see kõige kavalam tegu vist, aga noh…
Aga mac läheb nädalavahetusel Kõrvemaale… maratonile (ja nüüd arvake, et võistlema). Niiitore, seal on ka lumi 😛
Aga see tuletab mulle meelde, et tuletan vahepeal Maryle meelde- reedel numbreid pakkima 😉 remember?
Mul on arvutis 83 giga ruumi (100st). Ebanormaalne. Amy polnud isegi pärast ostmist ilmselt nii nälginud 😛 Aga ei ole hullu, selle vea me parandame… hea algus saab tehtud juba siis, kui mu pildid-musa jms stuff ka tagasi jõuavad.
Hah, ja mul on nyyd ka Office2007… khuul… ja nüüd mul on ruumi, võite vabalt kinkida midagi ilusat.. näiteks Sims 3’e 😀 (aitäh)…
Ainult kujundus vajab harjumist. Kas see on tõsi, et see kole-kandiline-hall XP-theme on kiirem ja parem kui see ilus hõbedane ümar? Sellisel juhul kannatame ära.
AYEE, ja mis eriti sheff- mu touchpad töötab jälle. Selle ime eest hakkan kyll õhtuti Meka Siili poole palvetama koos naabriga 😀
***
Aga tegelikult tahtsin hoopis peale epumise öelda AITÄH osavale itimehele, 4 aasta pärast kordame (selleks ajaks on jalakarvad ka tagasi kasvanud 😀 muahahaha).
– – –
Ps. Tahtsin veel kiita, et sain täna ilusti-tubliti oma inimkatsetega maha… laup higine ja hambad ristis võitlesin s*** olekuga ja ei hakanudki magu tyhjendama. Cool. Ja seekord ei olegi kanüülikohal 5cm laiust sinist larakat. Cool vol 2.
—
*Kui arvutid pole kolme päeva jooksul kohale jõudnud, pöördume me mõne teise firma poole.
Paramparaa, võtsin kätte ja ladusin püsihelistajatele erinevad helinad 😛 Hullult suur töö, eksole 😀
Eniveis, võite ennast kuulata-uudistada siis… ja ärge parem küsige, et miks see või teine lugu. Esiteks pole mu muusikakogu just kõige uhkem… ja ju ta siis miskipärast Sind meenutas, elad üle 😛
Avastasin oma toa laualt 4 SidruniVichy pudelit. Ilmselgelt ei elagi ma ainult energiajoogist. Kuigi kui rahakott kannataks, siis elaks vist kyll, icc… Mis meenutab, et mulle tõi üks armas Päkapikk ükspäev tööle RedBulli… lifesaver, adäääääh =)
Mul on täna täiega laupäevahommik. Teised raiuvad, et on pühapäev, aga mida nemad ka teavad. Kui mu nv kestab täna ja homme, siis, DOOH, järelikult ON ju laupäev. Mulle on! m.o.t.t.
Mac valetas eile. Siilile. Räigelt. Ütles, et ta (mac siis) ei teeks kärbselegi liiga, ja üritab nüüd juba pikemat aega ühte kärbest maha killida. Seejuures edutult. Äki sisemine mina siiski ei tahaks talle liiga teha? Aga see, kelle kärbes 10.01 yles peksis, olenemata minu plaanist 5ni tududa, on lihtsalt kuri? Ma olen ikka maailmaosav segastpeksja…
Segastpanemisega meenus, eile seletasin õnnetult, et vetsuuks tuli kallale. Ja kaalun kohtussekaebamist. Küsisin nõu, et kumb peale jääks ja kes mu advokaadi kinni plekib. Kaks inimest neljast arvasid, et ma olen purjus. Üks arvas, et panen lõbusat segast. Ja ühte polnud tegelikult teiselpool vestlusakent. Mhh, Mac suudab täiesti edukalt niisama maailmausutavalt segast peksta, miks siis mitte üleväsinuna?!
Mis veel. Djah, tegelesin kolimisega. Fotoblogi edasi ja tagasi. Ja töökoht edasi. See tagasi ple minu teha :D. Uues kohas on ka kylm. Kui eile oli sees 21 ja väljas (varjus?) 22, siis on see ebaaus. Ma vajan normaalseks eksisteerminiseks 43 kraadi. Kui mu lühikeste varrukatega kollane ee.. pluus valmis saab, ostan pehme sooja fliisteki, tikin logo peale ja istun see ymber. Ja eriti lõbus saab olema, kui ma villased sokid jalga panen. Rihmikute sisse! Kingade ostmisest pole vist siinkohal kasu, irw. Aga kui töö tervistkahjustavaks muutub, panen need jalga ja peidan lestad laua alla sahtlisse 😀
Uni on. Plaanin täna voodis lebotada ja Gilmori põrnitseda. Üle pika aja. Nämm.
Eile põrnitsesin “50 First Dates’i“. Kiitsin seda päeval ja siis pidin ju ise ka uuesti vaatama, et meenutada, kas oli ikka nii hea. Oli küll =]
Homse vaba päevaga on mul vähemalt plaan. Hommikupoole, kui ilm lubab, lähme Efkaga skate-parkidesse ja lihtsalt parkidesse (vb), teeme noortest pilti… prindime parimad palad kunagi A4dele välja ja vahetame keskuse väljapanekut. Ühtlasi saab noortele reklaami teha, et tulge vaadake ennast (ja meid) Vabaka all 🙂
Ja teoreetiliselt püsib endiselt lootus (lollide lohutus, eksole), et saan lõpuks oma CD vs Helkur- vahetuse ära teha. Vahetaja võiks nõnna kena olla ja teada anda, kas ja millal sobiks.
Ahjaa, rebisin endale eile Twhirli… kavatsen nyyd Twitteris vahetpidamata ja pidetvahemata piiksuda. Muahahaha!
***
Eile Lattet tuues kuulsime Eveliniga yle maailmapika aja seda lugu. Mõnus… retro… Baby, I’m done…
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 