Kingieputused

Eputan nüüd lõpuks tagantjärgi oma sünnipäevakingitustega.

Aga esmalt. Kas ma kurtsin juba kunagi loo sellest, kuidas ma palgapäeva ootasin ja siis poodi läksin, et endale mangolassi osta ja kuidas ma sellega poest tulin ja rõõmsalt selle vaibale puruks pillasin? EllieTheElephant aitas laga ära koristada, aga oma lassist olin ma ilma 😦

Aga sünnipäevahommikul sain T.-lt karbitäie lassisid koos vabandusega, et “päris kingitus” ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Minu meelest olid lassid juba nii armas mõte, et oleks piisanud sellestki 😛
Lassi_kast

Siis avasin magustoidukausside kasti, mille Dzeik mõni päev varem saatnud oli ja milles minu kingitus ka olema pidi. Ennäe: oligi!
Termotops

Kuigi termo-topsi ei olnud mu blogi kingisoovi-nimekirjas, teadis Dzeik siiski, mida teeb… Olime selle puudumise üle külmadel kargetel sügisjooksu-hommikutel arutlenud. Või noh, mul tegelt oli üks, aga see ei pidanud vedelikku kinni.. nii et see ei loe :P. Värviga pani ta ka teadlikult täppi: hele/laimiroheline ja oranž on mu lemmikvärvid. Nii, et roheline sobis täiesti.

Tööle jõudes ootas mind samalaadne toode, mida ise küsinud olin – presskannu/termokruusi segu toode:
Termokruus

Ja küpsetis, millelt on küünalde järgi näha, kui vanaks ma sain 😛 (loe: 7 🙂)… lisaks kommid, ja kolleegilt Simpsoni-sokid (mul on need täna jalas!) ja inglise krõpsud.. ja šokolaadi sain ka.

Päevase hilinemisega sain bossilt koogi. Teades, et ma suurem asi magusasõber ei ole, leidis lahenduse:
quiche

Sünnipäevaõhtul käisime Creppis söömas. Sain veel manti. Seeni ja rummi ja koolat ja teed ja teesõelad ja kuldsete kutsikatega pusle:
Kuldsepusle
Alustasin eile pusletükkide sorteerimist ja ladusin ääred kokku (välja arvatud üks ääretükk, kes musta lambana end kuhugi tavatükkide sekka seadis):
pusle

Ja õhtul kodus ootas mind koogike ja pisike šampa (mis on siiani joomata) ja lepatriinudega lilled:
Lilled

***

Nädalavahetusel, kui kolleegid+2 mulle külla tulid, sain veel manti. Muu polegi oluline (näiteks see, et te ei usuks, kui palju inimesi minu imepisikesse korterisse mahtus… või kuidas vaesed inimesed osalesid orienteerumises, kus nad pidid näiteks kohvikus töötajale “ööd on siin mustad” parooli ütlema, või punase märgi kõrvalt puu seest pudelit otsima.. .ainult et punane märk oli kaardil… mis oli välja prinditud mustvalgelt… või kuidas üks sünnipäevakülaline mind peale pikki ja tulutuid punase märgi otsinguid telefonitsi sünnipäeva puhul tapmisähvardas (muuseas, kui ma nüüd tegelikkuses siiski kogemata trammi alla peaks jääma, siis tema pole süüdi!)).. oluline on see, et ma sain veel kinke!

Komme. Seeni. Suppe. Kismetit.

Sheikeri. “Päris” sheikeri:
Sheiker

Tee-ise-ilma-lumeta-lumekuul:
PlayDogh_kuul

Oranž Minioni-tass armastava kirjaga “Heit ju, ju agli!”:
Minionikruus

Apollo kinkekaarid, mille osaliselt nädalavahetusel realiseerisin ja tõin endal ekoju päris oma Kalle Blomkvisti raamatu, kus kõik kolm osa koos on. Wiiiiii :).
Blomkvist

Ja lauamäng/kaardimängu Dobble.

Ja bluetooth-kõlari, millest ma ühes teises postituses varsti pikemalt räägin:
Sinihambake

Sel reedel sain oranži t-särgi ja Blondiinide anekdoodid (ma pole küll blond, aga nende üle naerda on ikka tore).
Ja sel laupäeval sain mõningase hilinemisega veel Pätsi leiva ja maasingi ja taluvõi. Nämmmmmmm…

Ja pühapäeval sain T.-lt ka kätte kingi, mis õigeks päevaks jõudnud polnud.
Robbie_autokas
Robbie Williamsi plaat, Under the Radar, vol 1… mida poodides ei ole. Ja millel *trummipõrin* on Robbie autogramm.
Beat that!

Ideaalne punkt sünnipäevapidustustele ma leian 🙂

PS.  Enim kõrva on jäänud uuelt plaadilt esialgu lugu H.E.S. … eriti refrään:

uneaktsioon

Maci põnevik-unenäod on tagasi.

Täna öösi töötasin büroohoones.. selline suur uhke ja klaasist. Asus enamvähem Tartu-Vana-Kaubamaja vastas ja Vana-Kaubamaja-kohal oli parajasti pooleli suure uhke hoone ehitus… siseviimistluseta, aga seinad ja põrandad olid juba püsti.

Sattusin maja ees (kus ma lihtsalt passisin.. ma ei suitseta vms) kokku seljakotiga mehega, kes rääkis, et pidi meile tööintervjuule tuleba (Mees! Wow!), aga ei saa alt majja sisse, sest tööluba puudub vms. Lehvitasin ühte turvakaamerasse ukse juures “esikus” (mul ei tule see õige sõna meelde praegu), millest läks pilt üles meie osakonda. Osakonnajuhataja-A. tuli seepeale alla, aga polnud miskit intervjuust kuulnud… aga oli lahkelt nõus härraga koos üles minema, et kohapealt uurida.

Mina läksin uuesti ukse-taha (ma tõesti ei tea, miks ma seal passisin), kui sattusin poole kõrvaga pealt kuulma, kuidas üks teine seljakotiga mees ühele teisele meie majavale töötavale (aga mitte meie asutuses.. büroohoone oli ju suur) inimesele rääkis, kuidas tal on tööintervjuu (täpselt samal ajal, kui minu seljakotimehel) ja kuidas ta hoonesse sisse ei pääse.
Majanaaber lasi tolle härra siis lahkelt oma pääsuloaga sisse… aga mina lippasin tast mööda ja hüüdsin kohe-kohe lifti astuvat Osakonnajuhataja-A´d, kes pöörduski ümber ja tuli minu poole… samal ajal, kui saadetav Härra lifti astus ja selle uksed sulgusid. Kõrvallifti läks ka teine Seljakotimees.

Lohistasin A. turvakaamerate juurde meie-osakonda-viiva-kaamera alla ja vuristasin oma vandenõuteooria ette: et äkki  on seljakotimehi, kes majja sisse nuruvad  rohkem ja nad ei tule tööintervjuudele tegelikult ja kuigi ma ei tea täpselt kes-kus-miks jms, siis mina laseks küll pigem varvast kohe. Tema nõusutus minuga ja piilusime oma kaamera poole, et Kolleeg-L´i poole pöörduda, et kas ta ka aru sai…
Vastust kaamerast tulla ei saanud, aga mõne aja pärast marssis meie osakond eesotsas L-iga liftidest välja. Seljakotimees muuseas ei olevat meie korrusele sõitnud liftiga.

Kuna meie, sotsiaaltöötajad, oleme teadagi selline isekas liik, et päästkem ennast ja suva kõik teised (vähemalt unenäos), siis ei hakanud me teiste majas töötavate inimestega jändama, vaid päästsime oma naha ja läksime hiilisime sisse sinna ehitusjärgus olevasse hoonesse, VanaKaubamaja kohal.

Seadsime end seal mugavalt sisse. Mina ja veel mõni pugesime rõdule, mis täpselt “meie maja” vastas oli. Ülejäänud chillisid kusagil majas seespool.

Natuke aega seisime ja ootasime, et mis nüüd saab. Aga ei juhtunud midagi. Peale selle, et mõni teine asutus oli vist kas märganud meie lahkumist või kuulnud mõnest teisest kaamerast juttu ja lahkusid samuti hoonest. Tegelikult lausa nii paljud, et vabalt võis tühjeneda kogu maja. Ainult seljakotimehi me ei märganud.

Jalad väsisid ära ja istusime rõdu-põrandale maha. (Ärkasin piisavalt vara, et mitte teada saada, kas me saime siis põiepõletiku või munasarjapõletiku :P). Rääkisime juttu ja arutlesime, et vb peaks ikkagi tagasi minema. Kui järsku lendas meie ette maha põlev papitükk. Ja teine. Ja kolmas. Ja neljas. Jne.

Nii palju kui õnestus, piilusime rõduääre ja terve õhk oli langevat põlevat prahti täis. Mis tuli “meie” töö-majast. Normals ju, et vastasmajja plahvatused vms ei kostu.

Pagesime rõdult hoone kaitsvasse varju, sest ei soovinud, et mõni lendlev paberike juused kärssama paneb vms. Ja läksime koos teistega teispoole maja, kus nad kõik ühes toas (4 betoonist seina ja põrand-lagi) istusid ja igavlesid.
Rääkisime neile, mis toimub.. ja jäime sinna chillima.

Miskipärast ei läinud me koju. Vb sellepärast, et tööaeg ikkagi ja ei tohtinud :D… Samuti ei mäleta ma, et keegi oleks kuhugi helistanud.. a la, et : jou, tead see põlev maja, millest ilmselt nüüd juba räägitakse.. me ei ole seal enam…
Me hiilgasime unes täiega hoolivusega kõigisse teistesse peale enda :P… mitte.

Vahepeal käisime teispool maja piilumas kuidas kustutustööd käivad. Päris kriipi vaade oli. Siinkohal on kõik dok-filmis, juutuubi videod ja katastroofifilmid mu kujutlusvõimele kõvasti abiks olnud ja vaatepilt oli reaalne. Põleng oli pea igal korrusel. Seljakotimehi oli vist terve armee olnud.

Ja rohkem ma ei mäleta… järgmine asi, mida mäletan oli juba see, kuidas ma sõbranna koera Rakveres jalutasin. Veider koer oli – toast ei tahtnud üldse ära tulla, oli külili maas ja ma rihmast lohistasin teda välja. Aga kui juba õues oli, siis kõndis korralikult.

hunnik_magajaid

***

Mul ple veel kõigist kingitustest pilti, niisiis ei blogi veel sünnast 🙂

Don´t kill the Flowers!

Olen megasjalik olnud … ja sellepärast olen megaväss… ja sellepärast istusin nt täna öösel kella 2.30st 5ni peavaluga üleval. Pingest või pingelangusest või üleväsimusest, who knows.. and who cares 🙂

Eniveis, see viimane tunnike, mille ma kell 5 lõpuks magasin, nägin ma unes, et olin taimede eest võitleja. Et pajul on valus, kui Sa talt nahka seljast koorid ja kuusel, kui Sa talt jäsemeid küljest murrad ja lillel, kui Sa tema kesknärvisüsteemi (juurestiku) teda murdes temast lahutad, jne.

Ja, selleks mõtlesin ma välja ja joonistasin südantmurdva koomiksi karikakrapaarist, kes õnnetult lõpetavad, kui üks mees Karikakrapreili lillelehtedega oma kaasa armastust testib. Aga Karikakrahärra armastab teda ikkagi… 😦

Proovisin seda koomiksit ümber ka joonistada… aga pean tõdema, et unes olin ma ikka oluliselt parem kunstnik. Nii, et järgmine kord kui ma väidan, et ma oskan joonistada, võib mulle vastata: in Your dreams!

DontKillFlowers

Ohh, ma olen ikka lootusetu romantik. In my dreams vähemalt 🙂

***

Eile tuli üks võõras härra mulle pargiservas ligi ja andis mulle pisikese EllieTheElephanti kuju. #TartusIkkaJuhtubJu
pisikekujuke

***

Aga nüüd eemaldun asjalikuna ja naudin oma viimsetpäeva… kahekümneseitsmesena.

Sest mul on homme sünnipäev!!!!
(vihje: Smartpost tuleb kohale ühe päevaga!!)

Mula, Uusaastalubadused

Oleks võinud ju 2 postitust eraldi teha, aga ajanappusel teen 2 in 1.

1. Mula

Mu kõrv deformeerus vist ööga. Igal hommikul kuulan bussis klappidest musa (ikka veel seda Let it go lugu ja Sadamasilda). Ja täna ei püsi enam paremas kõrvas see “nööbike”. Tuhat korda vähemalt kukkus välja. Lõpuks ei viitsinudki enam tagasi panna, jäi lihtsalt lahtiselt mütsi sisse töllerdama ja kuulasin ühe kõrvaga.

Keegi targem, mis see seekordne blogiteema oli? “Tema tahab”? “Tema soovib”? “Tema soovid”?

Minionitarkuste leht FBs oli vahepeal kadunud. Aga on nüüd tagasi.Wiiiiii!
Tähistan seda ühe nende targa mõtte jagamisega:
Elu on liiga lühike, et kogu aeg tõsine olla. Kui Sa ei oska enda üle naerda, siis helista mulle, ma naeran ise Su üle.”
minionitarkus

Ja lisaks leidsin ühe niinunnu pildi jääkarupojaga, kes istub ja pragunevat jäämäge plaasterdab. Juures tekst: Please stop Global warming…
StopGlobalWarming

Ja last, but not least. Leidsin meililt igivanad pildid ja sheerin siis uhkusega, et kui osavnäpp ma ikka olen.
Kunagi pisut nooremana (veel nooremana kui eelmisel aastal 😀) käis mulle pinda, et mul oma nukumaja ei ole. Tegin siis riiuli tühjaks ja meisterdasin ise nukumööbli. Lapse tehtu kohta pole vigagi, ma ütleks (sest kes mind ikka liputab, kui mitte ise, eksole). Ega ma praegu paremini ei oskaks 🙂

This slideshow requires JavaScript.

***

2. Uusaastalubadused

Ma ei mäleta, et mul oleks kombeks endale uusaastalubadusi anda. Tean ju ette, et ma ei täida neid niikuinii :D… no kui, siis võib-olla 2-3 päeva. Ehk isegi nädala.
Kui just tegu poleks lubadustega asjadest, mida niikuinii teen ja mida meeldib teha. A la: luba, et sügan iga päev oma koera. No problemo!
Küll aga sikutasin eile endale üke äppi (mobiilirakenduse) nimega Coach.me. Seal saab endale seada (mugavam on valida olemasolevatest) eesmärke. Ühtlasi valida ka sageduse, kas tahad teha seda 1-7 korda nädalas? Kas meeldetuletust ka tahad? Mis ajal? Jne.
Ma valisin endale kohe 9 erinevat Challenge-it. Millest tegin esimesel päeval kõik tublisti ära peale ühe. Arvake ise, millise :D.

1. 30 Day Abs Workout
Esimese päeva ülesanne oli 15 kõhulihast, 5 kükki, 5 jalatõstet ja 10sekundit plank-i (ma ei tea seda eestikeelsena)

2. 32 Steps of Lifestyle Design
Eilne ülesanne oli: Naerata, kui sõbraga vestled.

3. Lateral Thinking Puzzles
Iga päev on üks ülesanne, mis sunnib Sind kastist väljaspool mõtlema. Ma ei viitsi eilset mõistatust ümber trükkida.

4. Mental Math (Level I)
Peastarvutamin. Kergem tase. Eilne oli: 26+37=?

5. Mental Math (level 2)
Peastarvutamine. Keskmine tase. Eilne oli: 8+6+4+5+1+9=?

6. Motivational Quotes
Igapäevane ülesanne on lihtsalt päeva tsitaat läbi lugeda :). Eilane oli George Bernard Shaw “Life isn´t about finding yourself. Life is about creating yourself.”

7. Random Acts of Kindness Challenge
Igasse päeva headust. Eilne oli: Naerata võõrale.

8. Take a walk outside.
Iga päev sama ülesanne. Mis arvestades Koera olemasolu on piece of a cake 🙂. Muuseas, Dzeik Jõuluvana tõi mulle jõuluks purgi, kus olid igak späevaks sildikesed. Eilne soovitas ka õues jalutada. Käisime siis õhtul lausa kogu komplektiga ja haarasime T. ka kaasa.

9. Write in Journal.
Ehk siis – blogi! Ma nii julge kui Sesamy ei olnud ja  seadsin eesmärgiks 3 korda nädalas. Eks näis. Selle nädalaga on peale praeguse postituse avaldamist siis ühelpool 😛

*

Ehk siis nagu näha, siis ma püüdsin võimalikult lihtsalt hakkama saada. Loomulikult on äppis suuuur valik dieedi ja keeleõppe ja spordi ja jooga ja tervisliku toitumise ja uute oskuste õppimise jms variante, aga ma olen liiga laisk selleks. (jah, teil on õigus, kui arvate, et ainsana jäi mul tegemata nr 1 – kõhulihaste trenn 😛).
Raha eest võid endale lausa treeneri saada, aga ma olen liiga vaene selleks. Nii ma siis lepin nende praeguste lihtsate variantidega.

Oeh,ma tegelikult tahtsin veel otsingusõnadest ka rääkida, aga ei jõua täna. Mis seals ikka. Ega blogi pole jänes, kes eest ära jookseb, vms.
Otsingusõnad tuletavad mulle omakorda meelde, et mulle ei meeldi WordPressi uus statistikaleht.

igasugust uneloba ja muud

Kas 6. jaanuaril tohib veel “Head Uut Aastat” soovida?
Loodan, et tohib. Ehk siis Head uut!
2015
Ja kui ei tohi, eks ma siis olen see uusaastasiga vms. Väike armas Nodzu.
Nodzu

***

EllieTheElephantil on jooksukas. Hea kui keegi peres vähemalt sportlik on, eksole :P. Aga ei, see ei tähenda seda, et ta nüüd meeletult ringi kappaks, vaid veedab kodus aega ja igatseb meest. Ja korrutab seda kõigile, kui väga ta ikka igatseb. Ehk siis teeb iga mõne minuti tagant. Mis on maruarmas, aga marutüütu :P. See on selline, kiunumise ja urisemise segu hääl… selline, mõmin või nii.  Ta vanaema oskavat seda ka. Aga üldiselt ta teeb seda ainult siis, kui tal väga igav on või vägaväga õue vaja on.
Aga see on nii Armas ka 😛

**

Ühesõnaga on EllieTheElephant hetkel kodune. Ma elan seda loomulikult väga üle- Koonuta tööl on raske. Ränkraske! Andekas nagu ma olen, tegin küll lohutuseks kabineti seinale ASCII (pilt tähemärkideks muudetuna) stiilis kunsti (küll netiprogrammi abiga), kus peal Ellie ja Rocky peesitavad, aga ikka on raske.
ASCII_kunst_Koonud

Peale selle, et päeval nüüd tööl raske on, elan ma seda vist öösiti väga üle. Absoluutselt igal ööl näen koeri (või muud sarnast) unes.  Sellest, et tegu on unega, on lihtne aru saada – ma olen seal nii badass, et ei karda karu ka. Literally.

Üleeile öösel näiteks olin mina kenasti teel ooperit vaatama, kui kaks kollikoera mind hambad irevil rünnata tahtsid. Et ma aga (unes)  papist plika pole ja teadsin, kus nood elavad, siis haarasin kummagi käega kummalgi koonust ja liikusin siis lõugu kinni hoides nende koju, kuhu ma nad ka jätsin. Ja läksin siis edasi ooperisse. Kus ei saanudki mingit ooperit, sest mingi psaiko oli lahti vms ja action käis. A tollel saikol ma vist ei haaranud koonust, et teda koju lohistada.

Eile öösel oli mul koduloomaks Karu. Kõndisime parajasti koos Ja$i ja Dzeigi ja T. ja Karuga läbi pargi koju, kui loomlane äkki otsustas lähedalasuvasse prügikonteinerisse tuhnima minna. Ja läkski.
Käratasin talle siis “Hei!”, mis Koonu puhul see sõna, mis tähelepanu mulle tõmbab, kui mõni pättus käsil.
Karu tähelepanu tõmbas ka. Tüüp sai kurjaks, tuli mu juurde, tõusis tagajalgadele, ja tõstis mu ühe käpaga kõrgele õhku. Aga BadAss nagu ma olin, mõtlesin ma seal üleval, et: “Ah, savi – mis ta ikka teeb? Virutab käpaga? Saan ühe armi juurde lihtsalt, suva…” Ja kui Mõmm nägi, et ma põrmugi ei kartnud, siis ta andis alla. Sest targem annab järele. Pani mu tagasi maha ja vantsis truult minu sabas, pättusi tegemata.
Ma ärkasin kahjuks enne koju jõudmist üles, ma oleks tahtnud näha, kuidas Mõmm ennast ühetoalisse korterisse ära mahutab.
wake_up_tiger
Ühtegi muud actionit tol öösel ei toimunudki. Eelmise öö psaiko viibis ilmselt vastavas institutsioonis.

Täna öösel olin Rakveres (mis ei olnud üldse Rakvere, ega ka ühegi muu tuttava koha moodi). Jalutasin Empzi, Ja$i, Dzeigi ja kahe Koonuga. Üks neist oli praegune kuldne EllieTheElephant, ja teine oli mu eelmine Koonuke, Spanjel Ällu.
Mingil arulagedal põhjusel olin ma leidnud, et neid (koeri) on mõistlik jalutada vabalt ilma rihmata. Tiheda liiklusega tänava ääres. Kuni EllieTheElephant nägi teiselpool teed midagi ülipõnevat (à la tuules lendlev leheke vms) ja selle järele sööstis. Jõudis sinnapoole ka. Mina haarasin siis Ällu kaenlasse ja sööstsin autode vahelt teispoole teed (libisesin ja kukkusin keset teed ainult ühe korra!), rihmastasin seal Koonud ja kappasin koos nendega õigele poole tagasi. Täpselt õigeaegselt, et tagapool lonkinud inim-kaaslaste seltskond järgi jõuaks, midagi märkamata.
Peaaegu. Dzeik oli nimelt märganud, ja ei häbenenud seda ka teistega jagada. Vastik reetur (unes), tema pärast sain unenäoEmpzilt nii palju pragada!
Edasi läksin juba Ja$iga kohalikule retroturule tehnikapoodi otsima. Ta nimelt tahtis oma jalgrattale seda FM-jubinat, mida autoraadiod vajavad, et MP3-lt muusikat mängida.
Läksime bussiga. Kuna buss reisis tuldud teed mööda “tagasisuunas”, siis läksime ühtlasi ka ajas tagasi ja näitasin talle aknast, et näed, need majad, millest me just mööda kõndisime, näe varem oli siin see mets ja järv jms.
Bussipeatuses avastasin mudelipoe! Ja rõõmustasin palavalt, et Tartus mudelipood on ja lubasin T.-le midagi üllatuseks osta.
Ju siis oli pikk bussisõit, kui juba Tartusse jõudsin.
Turg oli suur. Käisime natuke aega ringi. Leidsime näiteks boksi, kus müüdi Telekamängude kassette. Seepeale mõtlesin, et oh kui tore, Ja$ saab neid nüüd Rakverest ka osta. Sest turg oli suur ja nähtavasti olime Tartust tagasi Rakveresse kõndinud :D.  Seejärel leidsime leti, kus olid hästi ägedad kootud mütsid. Mõlemil oli kahju, et Dzeik meile just ägedad mütsid kudunud oli. Aga siis vaatasime hinda – KOLMKÜMMEND VIIS EUROT, ja siis meil enam polnud kahju, et Dzeik meile just ägedad mütsid kudunud oli :P.
Seejärel hargnesime Ja$iga, et õiget asja leida ja hindu võrrelda. Ma leidsin esmalt paar sõbrannat (täiesti võõrad näod, aga teadsin, et nad on mu sõbrad 😀) ja seejärel autoasjade poe. Läksime kassasse, et küsida, aga kassiir (kes ise oli naine) oli kiirem ja torkas esmalt meie pliksikarjale märkuse, et “küünelakipood on paar boksi edasi.” Tõbras.
Küsisin seepeale seda vidinat, kasutades mingit imepeent sõna, mida ma ärkvel olles ei tea. Kassiir ei teadnud unes ka. Kolm korda küsis üle, siis kutsus meeskolleegi, kes õige vidina esimese küsimise peale leidis. Vidin maksis üks euro ja sente peale. Reaalne. Ostsime ära.

Muud ei mäleta unedest. Aitab sellestki.

***

Ärkvel olles ei toimu mu elus midagi eriti, nii et sellest pole ka miskit rääkida.
Aaa, siiski. Eile sain oma kuldsega lumekuuli kätte! Piduuu 🙂
valge_kuldse_lumekuul

Ja tegin ükspäev loom-bandsidest kolleegile tema koonu – Beagle.
heegelkuumi_Beagle
… kes on oma värvuse tõttu pareimini äratuntav, kui retriiver.

vot tak.

Note for myself, vaata seda mingi hetk:

Note for myself, ei julge, aga teeks hää meelega autodele näod pähe:
autod_silmadega

Jõul sai otsa

Niiiiiii kaua andis oodata ja nii äkki sai läbi. Ebaaus.

Jõulupühade sekka mahtusid traditsiooniliselt: söök, kingitused ja filmid 😀 Õnneks ka lumi!

Jõul 20141

Söögi osas saime tavapärasele kapsas-kartul-verivorst-liha-glögi menüüle mekkida ka Netrami Miami-reisilt toodud ameerikamaa-maiuseid. Ja julgeme kõik ühiselt tõdeda, et päris rõvedad olid 😀 Esiteks ülimegamagusad ja teiseks ei olnud sealsetest koostisainetest vist ükski “päris”. Näiteks maasika-maitseline maasika-asendaja (mis tõele au andes isegi maasikamaitseline polnud :D) ja ma ei imestaks, kui ka näiteks suhkru-asendaja, muna-asendaja, nisu-asendaja jms.  Eesti toit ja maiustused on ikkagi iga kell paremad!

Kingitustest sain muuhulgas näiteks helerohelise tutimütsi, mis sobib imehästi mu helerohelise jopega ja Ellie helerohelise helendava kaelarihmaga ja mu halli-helerohelise seljakotiga.  Veel sain Robbie Williamsi Tallinna-kontserdi DVD… ja Ja$ilt Vabadusesamba 3D pusle. Sobib hästi mu Pisa torni 3D pusle juurde. Et ma Itaaliat fännan ja New Yorki minna tahaks, teadagi.

Ja$ ise soovis PlayStationit. Et see vidin aga meeletuid miljoneid maksab, leidsime talle hoopis asenduskingi.  Kari peale kirjutasin uhkelt PlayStation 0.2.
TV-game
Tegu siis selle vanakooli-telekamänguga.  Teate küll: Super-Mario ja Olympics ja Tetris ja kollased kassetid jne.
Ise olime küll rahul. Dzeik ilmselt ka. Ja$ vist mitte nii väga.

EllieTheElephant sai uue pestava pesa. Ja loomulikult maiustusi.

Ahjaa, me (Ja$ ja Dzeik tulid ka Tartusse!) pidasime jõule 23.12, sest T. lasi 24 varvast ja oli ju mõistlikum ikka kõik koos jõulud ära pidada. Siis on selle asjaga ühel pool :D.
Nii juhtuski, et õigel jõuluõhtul, 24.12, mäletasime me veel eelmise õhtu ülesöömingut ja sõime ebatraditsiooniliselt purgitoitu: Salvesti pilaffi :D. Ja kuna õues oli IMEILUS lai lumesadu. (Ma kordan –  imeilus!), siis võtsime oma klanni ja Koonu ja käisime kesklinnas jõulutulesid ja kuuske piilumas. Et kui maalapsed juba linna said, siis näitame, et suurlinna tuled ja värki  🙂
Jõul 2014
Tartu on ikka imeilus. Võrratult kaunis. Superb!

Õhtuti vaatasime (või kui seltskond varvast lasi, siis vaatasin) Visa Hinge osasid. Avastasin (nagu ka FBs rääkisin), et sealse esimese osa terrorist Hans on näitleja Alan Rickman, kes mängib ka Snape-i (mustade jõudude õpetaja Harry Potteris) Harry-t (sekretäri piiluv ärimees-pereisa Love actually-s, muuseas LoveActuallys on teisigi Potterifilmide näitlejaid) ja Rasputin-it (filmis Rasputin :)). Ma ei oleks ära tundnud.

This slideshow requires JavaScript.

Lisaks avastasin (ja kilkasin taaskord ka FBs, nii et mu FB-sõpradel ple mõtet mu blogi lugedagi: kõik puha vana info 😀), et kui tavaliselt on filmides pahad tegelased sellised… erilised kirvenäod, siis Visa Hinge neljandas osas oli näiteks paha poiss Timothy Olyphant. Behold:

This slideshow requires JavaScript.

Niih, nüüd kus ma ilastamise lõpetanud olen, läheme teemadega edasi :D.
Täna oli Politseiakadeemia maratoni päev. Ja nüüd vaatan Harry Potteri viimase raamatu teist filmi (ko-hu-ta-valt palju ja tihti on nad sinna reklaamipause vahele toppinud :/!). Enne seda vaatasin arvutist viimase raamatu esimese filmi ära. Mälu värskendamiseks või nii. Minu ülikehval mälul on nimelt ka eeliseid: võid ühte filmi ka 10 korda vaadata, alati on midagi üllatavat, mille ära oled unustanud :D. See kehtib muidugi heade filmide kohta, neid, mida ka esimest korda üliigav vaadata oli, ei taha ülejäänud üheksat korda enam kaeda.
Ahjaa, ja enne vaatasin Frozen-it. Sest “Let it go” kummitab mind juba niiiii kaua:

Saate aru, see pliks on alles 11! Ma olen 27 ja ma ei oska ikka veel niimoodi laulda. Ma ei oska teistmoodi ka laulda. Ma ei oskagi üldse laulda :(.

Et päev otsa mõnusat lund sadas ja et minul ja EllieTheElephantil on üks (mitte ainult üks) ühine omadus: Me ARMASTAME lund…
calvinAndHobbsInTheSnow
…siis käisime Koonuga lumes lõbutsemas. Mängime näiteks lumesõda: mina viskan, tema püüab. Talle hullult meeldib! Aga kui ma endale palle valmis meisterdan ja ta avastab, et mul maas neid terve varu on, siis hüppab ta kõigi nelja käpaga mu “relvalao” otsa ja kukub hävitama 😀 Ebaausad võtted, ma ütlen!Im Terra Antyda Honey dec 2014

Aaa, ja seoses Koonuga on päeva suursündmus (muig, mul on ikka VÄGA igav elu, kui see suursündmus on 😀), et EllieTheElephant käis täna voodis! Ta ei ole seda siiani kunagi teinud ja arvestades seda, kuidas talle meeldib ennast märjaks ja mudaseks teha ja 2x aastas jooksukat jms, siis on isegi hea, et ta voodikoer pole. Rääkimata tema suurusest ja voodi väiksusest.
Aga see pole ilmselgelt minu taga olnud, ma ei suudaks talle ei öelda, lihtsalt õnneks ta pole tahtnud ka :D.

Aga täna imbus. Esmalt kahe esikäpaga. See on tavaline, sügamise ajal. Seda pole ma keelanud ka (seoses teraapiakoera-ametiga võib vaja olla, et ta sügamiseks lähemale/sülle poeb). Seejärel imbus voodiäärelt üles üks tagumine jalg (mitte minupoolne, vaid teine, mis tema taga peidus oli 😛)… mõni hetk hiljem minu poolne ka ja Koon vajutas ennast voodiäärele istuma ja ootas reaktsiooni. Seda ei tulnud, sest mina ootasin omakorda, et mida ta edasi teeb.
Ei lasknud teine siis võimalust käest ja oli hopsti minu kõhul keras. Vaatasin just samal ajal Frozenit ja tema vaatas siis ka. Nautis sügamist ja vaatas multat. Voodis.
Koeraelu ma ütlen.
koonvoodis
Otsustasin siis, et kui ma seni käisin põrandal või tema pesas istumas, tema mul süles, et teda sügada… siis vahel, kui ta on ilus, kuiv ja puhas, võin ju teda voodisse ka kutsuda sügamisele :P… Ilmselt ma muidugi murdun õige pea, ja tüüp okupeerib mu voodikese ja siis kolin ma ise tugitooli magama, et T.-l ja Koonul ruumi oleks vms 😀

Aga nüüd aitab tänaseks. Vaatan filmi. Hakkab põnevaks minema. See lõpu Epic Battle käib.
i-solemnly-swear-im-up-to-no-good

PS. Mind külastavad homme inimkülaline ja koerkülaline. Niitoreniitore.

 Seniks sügan enda loomalist.
EllieTalvel

tähelepanekud ja perenaisemula

Esiteks: vaadake kui toreda hetke ma ükspäev tabasin. Arvutikell näitas 9:09 ja kuupäevaks 12:12.
Sest kordamine on tarkuse ema.
Untitled

Kui ma juba asjadele peale satun, siis räägin reklaamide otsa sattumisest. Olete kindlasti online-ajalehtedes näinud hetki, kus artikkel ja juuresolev reklaam ei lähe kokku. Nt. on lugu sellest, kuidas laevalt vette kukkunud inimene uppus. Ja siis kõrval kruiisi reklaam, et tulge sõitma ja elamusi saama! vms.

Postimehes on galeriid vaadates iga mingi viienda vms pildi järel reklaam. Näiteks, vaatad galeriid pantvangikriisist, kus on fotod akna vastu surutud õnnetutest kohvikukülalistest. Ja siis on äkki ees hoopis rõõmsad näod koos kirjaga: Pakkumine rõõmsatele! pakkuminePM

Või siis galerii kohtuprotsessist, kus Vesiloo Tulevi peksmise eest tingimisi sai. Ja jälle, voila, sama reklaam.
pakkumine2PM

Stiilne.

Siis eputaks veel – mulle tõi päkapikk ükspäev Tjorveni filmi DVD! Nänänän.  Mõnus. Mu Päkapikk on muuseas selline, et mul on kastitäis pakitud kinke, igaühel number peal. Iga päev valin selle päeva oma ja avan. Rõõmu kui palju! Täna sain näiteks Energiatee.
Tjorven

***

Otsustasin ühel õhtul, et hakkan ka inimeseks. Ja õpin süüa tegema. Valisin esimeseks ohvriks Kodused kotletid. (Ja kui Teie meelest peaks iga enesest lugupidav inimene juba lapsepõlvest saati oskama ise kotlette valmistada, siis mina olen erand. Täiesti andetu kokk. Lugege nt. Kokkamine Maci moodi.)

kotletid

Tsipa tulid magedad, aga muidu tip-top. Sõin suuuuuuure kausitäie üksi ära. Pärast ägisesin ja virisesin. (Kuigi eile õhtul, kui ma õhtusöögiks pool kilo praekapsast sõin, virisesin pärast rohkem.)

Et esimene katsetus kõige halvem ei olnudki, hakkasin täna õhtul ka koduperenaiseks. Tegin ahju tule. Panin voodipesu masinasse. Ja hakkasin verivorsti-pohlamoosi-rull-muffineid meisterdama. Ja väikesest osast taignast tahtsin kaneelirulle ka teha, aga avastasin, et mul pole kaneeli. Uurisin asendusvariante: must pipar, kanamaitseaine, kalamaitseaine, küüslaugupipar, sidunipipar, kartulimaitseaine, vanillisuhkur. Valisin viimase. Lisasin kakaod ja suhkrut ja voila.

Kaks koma midagi tundi hiljem otsustasin, et perenaist minust ei saa. Hakkan peremehaks.
Masinasse panin vist liiga palju/suured/rasked asjad vms. Lendlesid seal kolinaga ja masin ei saanud korralikult tsentrifuugida. Sain kätte väga märja ja loputusvahendise pesu.
Pirukad tulid toored. Uuesti ahju ka panna ei viitsi. Maitsesin esimest alles siis, kui kolmas ahjutäis “valmis” oli ja kõik koristatud. Söön siis toorest. Tuletabki mulle kenasti meelde, miks on halb mõte kõrges eas kokkamist õppima hakata.

***

Ps. Macil oleks natuke lugemiskoera abi vaja. Igapäevaselt juhtub mul apsakaid, kus kirjas-olev-asi ei ühti sugugi Maci-poolt-kokku-loetud-asjaga. Tänane näide:
“haagise plastkaas” VS “haige pastakas”.

detsember…

Ma tahtsin eelmise nädala alguses juba jõulumeeleolust koos piltidega blogida, kuidas me Koonuga I advendil Raekoja platsil käisime ja kuidas ma kodu kaunistasin ja kuidas meil on kõigil kolmel (mina, T., Koon)  oma advendikalender ja jõulusokk ja päkats käib ka kõigil…
Ja kuidas ma külma ei pelga, sest Dzeik saatis mulle EllieTheElephant´i karvast-lõngast valmistet imeilusad käpikud (mis ajavad karva täpselt sama palju nagu EllieTheElephant ise 😀).
Aga kuna nüüd on õu pori täis siis läks mu jõulumeeleolu oma koju ära ja lisan need pildid tagantjärgi pikema jututa:

Koon_Raekojaplatsil

ChristmasRaekojaplatsil

ChristmasKodus
KoonValgelTaustal

Koonukarvakindad

***
Käisin nädalavahetusel shoppamas. Kulutasin ära pea kogu oma raha (jõulukinke keegi seekord ei saa 😛) ja muretsesin endale elus esimest korda viisakad riided :D… sest olen nüüd 10 korda kuulsam. Ühtlasi kasutasin juhust ja ostsin endale 10 rahaga lastekaupade seast kampsun-kleit kudumi… hipster-nohik-jänesega.

Ja täna lähen massaaži. Mmmmmmm… vabalt võite kadestada 😛 Aga eih, ma ei kuluta oma viimast raha sellele, vaid tegu on ammu juba ootel oleva cherry-paketiga vms. Saab mõnus olema. Nurr.
See tuletab mulle meelde, et teate, et ma tean ühte inimest, kellele ei meeldi massaaž. Saate aru? Ma ei tea, kuidas selline asi võimalik on… Lubamatu!

***
Sama lubamatu on see, et väljas pole lund. Masendav. Masendav. Masendav.
Lund asendab ja talvemeeleolu loob vahepeal must jää. Leidsin ükspäev natuke. Näha teist ei olnud. Vaatasin siis kindluse mõttes kohe lähemalt (loe: hetkega avastasin, et asfalt asub näolapist 2 cm kaugusel), aga lähemalt polnud ka jääd näha. Ainul tunda oli.
Põlv tunneb järelmõjusid siiani. Lapsepõlv tuleb meelde, sest lapsena olid mu põlved samasugused: ribadeks… sest, noh, ikka juhtus ju, et oli vaja rattaga kukkuda ja puu otsast kukkuda ja puuriida otsast kukkuda ja uuesti rattaga kukkuda ja kõndides kukkuda ja joostes kukkuda ja mängides kukkuda jms. Mitte, et ma mingi koba oleks eksole… aga… ikka juhtub ju.
***

Ps. Minusilmadega.blogspot.com – kas viide mu blogisse on pigem positiivset laadi või olen kellegi välja vihastanud?
(või olen ma seda varem juba küsinud?)

Aga nüt nägelemiseni!

Sadamasild

Reede õhtul töökaaslastega jutustades selgus, et kui öelda, et käisin Sadamasilda kuulamas, on tulemuseks küsimärk näos. Ja kui täpsustada, et Marek Sadam ja bänd, siis on tulemuseks veel suurem küsimärk näos, et “N-Eurot kuulasid??”

Kui Sinu näos olid just kaks samasugust küsimärki, siis jätka lugemist.

Käisin siis mina Sadamasilda kuulamas. Selle-pärast, et Marek Sadam on mulle umbes 6ndast klassist sümpaatne tundunud :D.. ja sellepärast, et T. lahkelt pakkus mineku välja… Ja sellepärast, et ma tean, et Sadamasild ei ole N-Euro (ega ka mitte Jesus Nevada).

Kontserti ei saa ma ümber rääkida, sest siis oleks see kõik nii… noh.. Te ei saaks aru. Sest see kõik mõjus nii ainult seal kohapeal ja kõik korraga. Seal oli huumorit ja seal oli sügavust. Päris uskumatu, kuidas üks noor mees (ta on ainult 36!) oskab kokku panna nii… siiraid ja ilusaid mõtteid. Öelda nii otse ja ausalt ja armsalt. Väga super. Ja ta oli nii muhe ja tundus täiesti omas elemendis, seda kõike nautivat… Kuigi ta tundus samal ajal ka kuidagi väga kurb-nukker-mõtlik… Selline, et tahaks juurde minna ja küsida, et kas Sul on ikka kõik korras?

Aga nüüd muusikast. Lisan siia mõned oma lemmiklood uuelt plaadilt “Siis tulen siis jään”.

Suvi käib väikeses toas:

Sõstrapõõsaste vahel:

(Ja mu ammune lempar) Tulbid ja bonsai:

Ja mulle meeldib veel ka “Kuidas elad, ema?”, aga seda ei leidnud Youtubest Sadamasilla esituses… Teise esitaja poolt laulduna ja pisut teistsugusena on see siin olemas, aga sõnad on olulised, nii et kuulake neid… 🙂

***

Ma kuulan tegelikult üsna vähe muusikat. Kindlaid lemmikuid. Aga keda kuulan, siis on oluline, et mul nende plaat ka oleks. Nii siis seadsingi sammud raamatupoodi ja ostsin endale plaadi ka ära. Nüüdseks on see mul arvutis ja telefonis ja CD-mängijas 🙂
Ja et elu kohe täitsa lill oleks, tõi Päkapikk mulle täna lisaks jõulukalendrile ja Sadama 2006.a. ilmunud raamatu.

excited

Segajutud

Alustuseks kurdan, et mul on kahtlusi, et ma jään haigeks. Ärkasin rõveda peavaluga ja mul on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii külm. Istun 26-kraadises kabinetis paaaaksu kampsuni ja salliga ja värisen. Esimesed 1,5 tundi istusin siin jopega. Mitte, et soe oleks hakanud.. lihtsalt kaasinimeste ees oli veider.
Kraadiklaas näitab 36,1-36,5… mis normaalsel inimesel on madalavõitu. Minu tavapärane on 35,3 nii, et see on kraadi võrra kõrgem. No, eks selgita seda teistele, et õu, mul on palavik.. mul on 36,5 :D… pigem mitte.
Aga ma peaks täna sõitma pealinna, et homme koolituda, nii et ma plaaniks siiski hea meelega mitte-haigeks-jääda, kui võib…

***

Külmetunud ma igaljuhul ei saa olla, sest olin eile ilusti talviselt riides. Seks puhuks otsisin eile hommikul välja ka ühe, eelmisel talvel saadud kolmest villase-soki-paarist (Made by Dzeik) ja sokke jalga sikutasin, et ta oli sinna sisse ka külmikumagneti peitnud. No aastase hilinemisega see leida on parem kui üldse mitte leida, ma arvan.

tegelt tahtsin veel lobiseda, aga ei viitsi… üks kassipilt (publiku tungival nõudmisel) siia lõppu on piisav.
Oh, Ididnt know this was a mirror

jõuluisu on

Eile halasin selle üle, et lund oleks vaja. Täna on lisaks üldine jõulu-isu ka. Kuidagi varavõitu, iKnow, aga ikkagi on.

thingsiloveaboutwinter

Tahaks minna koju, vaadata PolaarEkspressi ja Üksinda kodus vol 1, vol 2 (Njuujork ju! *) ja vol 3….
*Netram käis eile NewYorgis… küll ainult mõneks tunniks vahemaandumisel, aga ikkagi olen kade.

Isegi Visa Hind 1,2,3 tahaks näha…

Tahaks, et mul oleks mini-kuused leitud ja ma saaksin samal ajal lumekuuli meisterdada. Ja jõulukaarte!

Ja jõululaule tahaks kuulata. “Last Christmas” ja “Spirit of the season” ja “Talve Võlumaa” ja “It´s beginning to look lot like Christmas” ja “The Polar Express” ja “Silver Bells” jnejnejne.

Tahaks oma blogi tausta jõulutaustaks muuta:
joulutaustateema

(Kavatsen praguse tausta kohe esimesel advendil (30. nov.) ära muuta jõulukaks!)

vot.

***

Täna olevat Koonupilt Õhtulehe lisa vahel. vot.

Sellesama üliarmsa Koonu, kelle peale ma eile karjusin, et ta ei veedaks oma aega selili väljaheites, sest me peame raamatukokku minema!!
Ta ei kuulnud mu hädakisa.Me ei läinud eile raamatukokku.

Täna on ta juba jälle armas. Ja puhas.

***

Mulle meenus praegu, et lubasin kunagi, et lisan kassipilte ka blogisse. Väärt mälu mul, juba meenuski 😀
saabastega_joulukass

Glütseriinishoppaja

Mulle on lapsest saati hullult meeldinud need raputatavad lume-kuulid vms. Ilmselt sellepärast, et mulle hullult meeldib lumi 🙂

Karm tõde on, et siis ei olnud neid eriti saada ja mis olid olid rämekallid. Nüüd on need imepisikesed juba taskukohased (aga mul ei ole miskipärast ikka veel ühtegi :/) aga pisut suuremad juba kallid. Siis leidsin lehe, kus neid ise purkidest meistedama õpetatakse.  Mõeldud-mõeldud – ma pean ka tegema!

Käisime siis eile T.-ga nännijahil. Meisterdanud ei ole siiani, sest mul on pisikesi kuusekesi ka vaja, muidu mina ei mängi. Aga neid ei ole (veel) kusagil saada :(.

Eilse seisuga sain poodidest igaljuhul purgid, valge glitteri (rämekallis), väiksed päkapikuplikade kujud ja ilusa ingli kuju. Lõpetuseks läksin apteeki:
Mac: “Tere, kas Teil glütseriini on?”
Apteeker: “Seda niisutamiseks?”
Mac: *ilmselgelt segaduses* “Emmm, ma ei tea, milleks seda kasutatakse…”
Apteeker: *minu vastusest ka natuke segaduses*  “Meil on sellist” *näitab pudelikest*.
Mac: *rõõmsana* “Vedeliku-kujul! Jah, see sobib!!”
Apteeker: *vaatab mind sellise pilguga, et ma päris normaalne talle ei tundu.. aga lööb pudelikese kassast läbi.*Mac: *püüdes natuke enda veidrust selgitada teeb ebamäärase raputusliigutuse ühe käega kõrva ääres (Ma ei tea, miks kõrva ääres! :D) kujutletavat kera käes hoides* “See on selle, noh, lumepalli jaoks!”

***

Needless to say, et pilk, millega mind vaadati, ei muutunud selliseks, et ahah, arusaadav, siis küll… kui lumepalli jaoks. Jah.

#MacilIkkaJuhtubJu

***

Ps. Jah, ma tean, et isetehtud lumekuul ei ole nii äge kui poe oma. Ja eriti kursis olen ma sellega, et suured plaanid on mul alati läbi kukkunud ja jälle ja jälle mulle meenutanud, kui andetu ma olen.. aga proovida võib ju ikkagi?

Anniversary!

Kui WordPress mulle pisut aega tagasi säutsus, et “Happy Anniversary!” mõtlesin, et vaat kus lops: Kust ta teab, et meil täna T.-ga 11 aastat sai! (Mispuhul ma talle koti kummikomme tõin ja ta silmad maha keeras, et näh.. veel eile oli ju meeles…)

Aga selgus, et WordPress ei teadnud T.-st siiski midagi (nagu T. isegi 😛) ja meil WordPressiga sai täna hoopis omavahel 8 aastat täis!  Pööran nüüd pilgu maha ja tunnistan blogile, et näe.. ma tõesti ei teadnudki…

anniversary

PS. T. saatsin nüüd välja. Parem oleks, et ta mulle Üllatusmuna toob!

vahepalaks

Mis puudutab Fränky sünnipäeva-iPhone saagat, siis ma ootaks pigem ära, kas Fränky ise selle kohta miskit kostab ja seda teeb ta vast siis, kui nädalavahetus (ja viimased potensiaalsed osalejad) möödas on 🙂 Aaaaagaaa… võin ette-hõisates öelda, et ma küll usun sellesse pigem enne jõule ;-)…

Eile testis Fränky mu põgusalt telefoni ja Voiceoveriga toimetulekut ja tuli hästi toime.  Kuigi jooksutas mu telefoni kokku :P.. Aga enne, kui räägin, mis siis sai, räägin parem iOS 8-st. (kellele i-maail täiesti võõras, siis maakeeli on tegemist umbes sama asjaga, nagu windows arvutites :D.. et saad iga aasta tasuta liikuda windows XP-lt Vistale, 7-le, 8le jne…)
Kui ma 2a tagasi telefoni ostsin, tuli suht kohe, mõni päev hiljem iOS6 update. Tegin kohe ära ja kõik oli korras.
Eelmisel aastal enne iOS7 update´i.. hoiatati, et ära tee kohe, oota parandav update ka ära, kuni esimesed kalad korda saavad.

Ootamine pole MITTE KUNAGI minu tugev külg olnud.. vastupidi, kui reaalne füüsiline jõud välja jätta, siis on ootamine minu kõige nõrgem osa :D… nii et muidugi ma tegin iOS7 kohe järgmine päev ära! Oleks samal õhtul teinud, aga olin siis kinos ja kodus polnud wifit jne… Ja ei kahetsenud sugugi. Worked just fine!

Mõtlesin, et mis nad siis hirmutavad ilmaasjata ja laadisin seekordse uuenduse, iOS8 alla kohe samal õhtul.

Well… ei hirmuta niisama. Vahepeal on mu telefon nagu ikka minu telefon… ja vahepeal teeb ta selliseid nalju, nagu mu nuti-nokia tegi.. või tuttavate androidid. Crashib programme.. on aeglane jne… Õnneks juhtub seda vaid vahel… teiste telefonidega on ju see nii kogu aeg :D.. aga NII VÄGA HÄIRIB!!!
Hetkel laeb mul alla 8.0.2 uuendus, mis muudab kas:
a) asja paremaks
b) palju hullemaks.

Kuna ma olen täiesti kindel, et kas selle või järgmise või ülejärgmise parandusuuendusega saab kõik korda, siis ma olen endiselt oma telefoni fänn ja soovitan teistele ka. Fränkyle soovitan, et kui ta mingil hetkel oma halloo kätte saab, ärgu lasku kohe 7-lt 8-le 😀 Õppigu teiste vigadest (ütlen mina, kes ilmselt ei suuda oma vigadestki õppida… aga kuna next year enam mu telefonile ilmselt update´ei tule, sest mul nii vana mudel (4S, tootlusest väljas ja puha) siis ma ei peagi oma veast õppima! Muuseas, ma ei tahagi uuemat telefonimudelit.. mitte seni, kuni vana töötab. Sest ta on niiiiiii hea telefon!)

Kuigi ma ise olin VoiceOverit juba korduvalt iga äpiga testinud (ka iOS8ga juba), et mitte Fränkyle põrsast kotis reklaamida, ja kõik töötas kenasti ja värki, siis tegi eile Fränky-karma mu telefoniga nii, et ma ei saanud enam VoiceOverit välja lülitada. Lülitas välja ja hüppas kohe sisse tagasi. Restardid-värgid ei aidanud. Nooh, iseenesest ma ju oskan telefoni ka rääkivana kasutada, aga fakt, et ta niimoodi jaurab, segas mind ikkagi.

Proovisin, mis mina proovisin, aga ei lasknud ja kõik. Viimases hädas pöördusin Siri (virtuaalne assistent) poole ja ütlesin “Siri, turn off VoiceOver!”

Ja teate, mida Siri seepeale tegi? Ta lülitas VoiceOveri välja! 🙂 I Love You, Siri! Sa polegi ainult huumoriks mõeldud 🙂

why-did-apple-make-you-siri sisi-ios8 whats-ur-cost

PS. 8.0.2 tundub, et ei teinud asja hullemaks.. võib-olla lausa paremaks 🙂

***

Muus osas.. Ma magasin täna öösel niiii halvasti…
1) Koon ajas mind öösel üles, ja et ta seda tavaliselt ei tee, siis kobisin temaga õuele. Vaeseke kükkas seal nii, nagu homset poleks. Samas homseks, st. tänaseks, on jälle kõik korras.
2) Ärkasin öö jooksul VÄHEMALT 5 korda sääsepinina peale üles (eriti valjud motoriseeritud sääsed mul).. ja peksin siis ennast vastu nägu, üritades sääske killida.Ma ei tea, kas õnnestus, aga vähemalt mingeid megapaiseid ja sügelisi ei tekkinud 🙂
3) 2 päeva eksamini… heeeeelp

 

Väikest ülekannet tahad homme teha?

Fränky on üks hiiglama tore tütarlaps (või, noh, ilmselt noor naine, aga kui te teda teate/teaksite, siis nõustute/nõustuksite vast tütarlapsega ka), kellel on kõik olemas peale kahe asja:
a) nägemise
b) iPhone

…esimese osas ei anna mul, ega lugejatel eriti midagi ära teha.. kui just mõni robotsilmade-prototüübi-valmistaja siin ajaviiteks mõistust puhkamas ja loba lugemas ei käi…

… aga iPhone osas – asi meil siis see hiiglama-suur-raha kokku ajada.. ja et Fränkyl juhtumisi HOMME (23.september) sünnipäev juhtub olema, siis talle sünnipäevakingi näol oma osa kinkida-annetada-altkäemaksta-pealkäemaksta-ülekanda vms.  Päeva heategu kohe tehtud ja puha. Ja Fränky ema on lahkelt lubanud, et kui sünnipäevarahadest paljupalju puudu jääb, siis paneb ta selle ülejäänu jõulukingi näol teele. Aga kui natuke puudu jääb, siis rahastab vast Fränky ise ka midagi, sest vaevalt ta jõuludeni oodata tahab.  (Aga point on selles, et isegi kui puudu jääb praegu, pole ülekanne kasutu, sest telefon ostletakse varem või hiljem niikuinii!)

Enne kui ma alustan pikka ja põhjalikku selgitust teemal: miks peaks toetama mingi wannabe tsiki soovi kalli moeröögatuse saamiseks, kui ta seda ise endale osta ei jaksa, siis sheerin maksevõimalusi neile, kes pikka juttu lugeda ei viitsi, aga rahast kahju ka ei ole 😛

variant 1) Kirjuta siia postituse alla kommentaar (siis mina näen Su e-maili ja teised mitte.. ja saan e-mailile saata minu või Fränky kontonumbri (kumba soovid?))
variant 2) Kirjuta Fränky blogi kingisoovi postituse alla kommentaar (ja küsi temalt otse tema kontonumbrit, aga mu blogialune on vist kiirem variant vastuse suhtes 😉)
variant 3) Olen ma Sul ehk suhtlusvõrgustikes olemas? (Gmail? Facebook? Seal võid ka küsida 🙂)
variant 4) On Sul Fränky suhtlusvõrgustikes olemas? (Pöördu otse tema suunas, või leia tema FB seinalt kingisoovi postitus, kus ta FB kommentaaridesse konto lisas)
variant 5) (Kõige ebatõenäolisem 😦) On Sul uusi iPhone  (alates iP 5) jagamiseks? Anna endast märku ja kuulutan ülekannetesoovid lõppenuks ja tagastame raha (kui just ülekandjad ei soovi toetada sigakallite pimeda-gps-äppide ostu).
***
Teen nüüd optimistlikult näo, et kõik tuttavad ja tundmatud soovivad panustada ja alustan põhjendusega, MIKS, oh MIKS on just vaja iFööni.. ja mitte näiteks mõnda odavamat nuti- või mittenutifoni.
Lihtne. Igal iPhonel on by default  olemas juba aastaid ja aastaid välja töötatud ekraanilugemisprogramm VoiceOver (vaata oma i-st: settings, General, Accessibility, VoiceOver) ja üldjoontes on iTunesis saadaval olevate rakendustega lugu säänne, et need peaksid kenasti töötama ka VoiceOveriga. Kuna teistel telefonidel kas ekraanilugerit pole, või pole see nii hästi toimiv, siis võib vabalt juhtuda nii, nagu Fränky eelmise nutikaga: ekraaniteksti loetakse ette täpselt nii kaua, kuni Sa mingi rakenduse avad. Facebook – Ava – *vaikus*; WhatsApp – Ava – *vaikus* jne… mis GPSi puutub, siis on elu näidanud, et töötab nagu jumal juhatab…
Nutitelefonist paremini töötab tema praegune, nuppudega telefon, millega saab helistada, sõnumit saata ja e-maili vaadata…
(Siinkohal ajaviiteks näited, kuidas mina e-maile tsekin ja kuidas Fränky seda teeb:
mina: 1. “Piiks”, 2. “ahah, meil tuli”, 3. *avab klahviluku*, 4. *avab ekraanilt postkasti*, 5. *avab uue e-maili* 6. *loeb* VS
Fränky: 1. (mõtleb) “Peaks vahepeal postkasti vaatama”, 2. *avab klahviluku*, 3. *avab menüü*, 4.*leiab sealt e-posti*, 5. *leiab e-postist õige postkasti, avab selle*, 6.*telefon hakkab kirju serverist alla laadima*, 7. *ikka veel laeb*, 8. *ja nüüd ka*, 9. *ja nüüd*, 10. *Voila! Olemas! Võib lugema hakata :)*)
Ja kuigi need mured: mitte-avanev Facebook ja WhatsApp ja aeglane e-post võivad tunduda lihtsad, et mis seal ikka, ilma saab ka ja ei pea nii mugav olema.. siis toon teistsuguseid näiteid ka:
Kujutle et, Sa ei näe.. kohe mitte muffigi, ja:
Seik nr 1: Sa oled parajasti üksi (koos juhtkoeraga) teel kodust bussijaama… ja teel kaldub koer kusagilt õigest teest kõrvale ja avastad selle siis, kui Sul pole enam õrna aimu ka, kus Sa asud. Ümberringi ei tundu inimesi olevat, või Sa ei julge neilt abi paluda…
Praegune lahendus: Selgub, et GPS ei tööta. Helista kellelegi, nt. Macile, ja kirjelda talle ümbrust: siin on kallak ja kanalisatsiooniluuk.. näiteks.. ja vaata, kas nuputatakse välja, kus Sa asud, et Sind siis sealt õigele teele juhatada. Võid kirjeldusele muudki tuntavat/kuuldavat lisada: tee ääres on muru, jalge all asfalt ja kuulen kaugelt autosid.. näiteks.
Lahendus iPhone omanikule: 1. Tee ümbritsevast pilt, niipidi nagu Sa oled… ja kasuta iPhonede vahelist tasuta SMSi/MMSi võimalust, et see Macile saata… või 2. kasuta videokõnet.. või 3. Kasuta ühte mitmest töötavast GPSi võimalusest, et ennast lokaliseerida ja õigele teele juhendada… või 4. Väldi üldse äraeksimist ja kasuta mõnda äppi (nt. Heare), kus on juba eelnevalt salvestatud kindlad põhimarsuudid.
Seik nr 2: Sa oled üksi kodus, kohevarsti minemas näiteks.. arstile… ja avastad, et Su sokid on sahtlis segamini läinud. Mis siis, kui korraga satuvad kätte punane ja sinine sokk? Aga värvimääraja on jäänud ema juurde maale… Lihtne, siis Sa avad ühe paljudest värvimääramis-äppidest (nt. Color ID) ja eristad sokid üksteisest.
Seik nr 3: Oled üksi bussipeatuses, ja kuna Su juhtkoer on emane, ei tunne ta erilist vajadust minna jalga tõstma selle poomispuu peale, millel bussiaegade tabloo on, ja mille küljes on nupp, mis aegu valjusti ütleks. Lahendus: avad m.peatus.ee lehe või Tartu bussiaegade äppi ja voila, juba teadki, kas jäid hiljaks või varaks…
Seik nr 4: Tahaks DVDd vaadata, aga marutüütu on igast karbist plaat käima panna, et näha, mis filmiga tegu on… Aga kasuta mõnda tuvastus-äppi (Tap-Tap-See või CamFind), et näha, millega karbis tegu 🙂
Seik nr 5: Kokkaks ju hea meelega, aga kuidas teha kindlaks, millises pakendis on SantaMaria pipar ja millises kaneel? Lõhna järgi? Aga pipar, sidrunipipar, kalamaitseaine, viie-pipra-segu, küüslaugupipar vms? Samad tuvastus-äpid, mis eelmises punktis toodud, on jälle abiks 🙂
Seik nr 6:  Tahtsid päeval dushi all käia, aga elukaaslane on vahepeal uued pesuvahendid ostnud. On tegu ikka šampooniga või torusiiliga? Või kehapiimaga? Või koera-šampooniga? Taaskord abiks TapTapSee või CamFind, mis ütlevad, millega tegu ;).
Seik nr 7: Tuled maalt, astud bussilt maha ja selgub, et vot nii, võtmed jäid maale/koju.. ja elukaaslasel on tööl koosolek ja telefonile ei kõlba vastata. Väljas on külm ja tuuline. Huvitav, kas siin tänava ääres mingeid söögikohti või poode on? Aga on ju ometi äpid, mis ütlevad, mis läheduses on… ja juhatavad ka sinna kohale 🙂 Ainult ole mees, ja mine! (näiteks AllAccess äpp).
Seik nr 8: Peale korralikku kevadpuhastust on paljud asjad ilusti kastidesse ära pandud.. ja kastid ilusti hunnikutesse ära laotud. Ja kastide peal ilusa kõvera käekirjaga nägijatele kiri, mis sisuks on… et ei peaks otsides kõiki avama ja segi pöörama. Aga kui Sa üksi kodus oled?
Siis tulev kevadpuhatusele appi võtta oma iPhone, osta ropu rahaga (10€) AudioLabelsi äpp, ja salvestada ära terve lehetäis QR-koode, mille kastide nurkadesse kleebid ja kirjelduse juurde kirjutad-räägid.  Iizibiizi.
Seik nr 9: Kevadine ilm on teatavasti muutlik… Aga Siri ütleb Sulle lahkelt, et kas Sul on vihmavarju täna vaja? 😀
Ja nii edasi. Tekstid, sildid, kohad, etiketid, värvid… Rääkimata siis tava-äppidest, mida VoiceOveriga kasutada saab 🙂
Niisiis.. kontonumbrit, anyone? Sest juba homme ju!