suveretsept

1 osa suveraamatu lugemist õues istudes
1 osa suvemuusikat
1 osa sööki kõhu-paitamiseks
1 osa televiisorit vihmase ilma tarbeks
1 osa toredaid paiku, mida avastada.

Tarbi mõõdukalt.

***

Ch. ja VäikeFränky reklaamisid mulle miskit blogimisvõistlust, mille tulem on olla motiveeritud kirjutama. 1500 tähemärgiga ja vahepeal kindla teemaga postitusi vähemalt kord kümne päeva jooksul. Tulevikus ka tihedamini, kes vapramalt vastu pidanud on. Ja kes kirjutada ei viitsi, on luuser.

Luuser ma mõistagi olla ei taha, nii et kui peab, siis peab. Kuigi pisut nukker, et mul puhkus tulemas.. siis ma ei viitsi pea kunagi arvutis olla. Aga sel aastal vist peab.

 

Seekordne postituseteema on:

“Suvi”

Igal suvel on teadagi oma eripärad. Aga on ka oma ühised jooned.. tegevused, mida peab igal suvel tegema… laulud, mida kuulama, raamatud, mida lugema. Siitpoolt minu soovitused.

Suveraamat:
On minu jaoks täiesti kindlalt Kalle Blomkvist… st, kõik kolm osa. Umbes alates 10-12 vms (?) eluaastast olen selle/need igal suvel korra läbi lugenud… Okei, no, paar aastat tagasi jäi tegelikult see Kalle ja Rasmuse raamat suvel lugemata… siis lugesin sügisel järgi. Kuna need raamatud on meil füüsilisel kujul maal olemas, siis ilmselt sellepärast need suveraamatuteks ongi saanud… siis satub ikka Vinnimaale, krabab raamatu ja kobib aeda… Seekord peaks mingi lastebasseini muretsema, et Koonlane seltsiks olla saaks ja päikesepistet ei saaks 😛

Suvelaul(ud):
Ivo Linna “Suvi”
Justament “Suvetiir”
Code One “Sellest saab meie suvi”
Grease “Summer nights” või eestikeelne “Suveööd”
Djah, nagu näha, olen ma väga vana ja väsinud omadega. Värskeim lisatud lugu on aastast 2004 (mille inglisekeelne vaste on tegelikult palju vanem)… puha retro. Seda lihtsalt sellepärast, et ma ei tea uuemaid suvelugusid 😦 Ooot, siiski-siiski, kui ma nüüd meenutan, siis Getter ja Koit laulsid valgetest öödest ju kah.

Suvesöök:
Taimetoitlased tahavad mind selle vastuse eest ilmselt elusalt põletada, aga grill-liha. Ja toorvorstid. Mmmm…. Kanasašlõkk punase-sõstra-marinaadis… ja kõrvale rukola & muu “muru” & tomati & juustu & oliiviõliga salat…. mmm…
Edasised tähemärgid puuduolevaist 1500-st võtab enda täislobiseda preili Kõht, kellel on öelda järgmist [tsiteerin]: “Korrrr-korrrr-korrrrr…”

Suvefilmid:
Kes see ikka suvel telekat vahib. (Muuseas, mul on nüüd telekas!!! 🙂) Ja kuigi ma olen muidu suur filmiõgard, ei meenu mulle, et ma suviti midagi erilist vaadanud oleks. Isegi sarjad puhkavad siis. Küll aga võib olenevalt aastast jälgida suvel Jalgpalli MM-i (et hoida pöialt Hollandile ja Itaaliale), Jalgpalli EM-i (et hoida pöialt Hollandile ja Itaaliale) või Suveolümpiamänge (et hoida pöialt Eestile).
Aga tagasi filmide juurde jõudes, on kõige suvisemad filmid, mida soovitada oskan näiteks: “Siin me oleme“, “Suvi“, “Laanetaguse suvi“, “500 days of Summer” … või siis hoopis “I know what You did last summer“.

Suvekohad:
Suvel võiks iga endast lugupidav inimene käia ära vähemalt ühes kohas järgnevaist:
Eesti saared (vabal valikul kuhu-millal, aga jaanipäeval Saaremaale on liiga meinstriim… olgem erilisem!)
Kõrvemaa (rongiga Aegviitu ja vihma ja sääski trotsides telkima! Me Fränkyga käisime!)
Ida-Virumaa (kultuurišokk omas kodus. Ärge jätke sõitmata Sillamäe sadama kõrval mereäärset teed mööda, mis äkitselt kaob ja mülkaks muutub. Yolo!)
Seikluspark (vali ise, milline. Mine. Karda. Roni. Ripu. Ära kuku.)
Mõni linn, mis ei ole Sinu kodulinn (käi Tartu Toomemäel, Haapsalu promenaadil, Rakvere Vallimäel Tarvast paitamas, Pärnu rannas varbaid vette viskamas…)

Ja, et igaks juhuks sõnad peale lugeda, siis:
Asjad, mida mitte teha:
– Ära jäta koera autosse!
– Kui leiad palavasse autosse jäetud koera, löö aken sisse (aga ära politseile ütle, et mina soovitasin. Koerale võid öelda.)
– Ära võta endale suvilasse koera, keda sügisel hüljata.
– Alkoholi ja autosõidu suhtes nulltolerants! Ja  ära istu idiootjuhi autosse.
– Alkoholi ja ujumise kohta kehtib sama. Ja võõras kohas kaine peaga ujumise osas võta rahulikult.
– Ära jäta prügi loodusesse! (Ei suuri prügikotte, ega väikeseid klaasikilde (Koon tervitab eriti klaasikillu-idioote!))
– Ettevaatust äikese ja kodutehnikaga!
– Ära kuluta kogu puhkuseraha korraga ära, et siis järgmised kuud nälga surra (kuigi peale puhkust surra on ikkagi mõistlikum kui nt täpselt enne puhkust 🙂)

Ps. Suvetsitaat:

“Eelmisel aastal oli mõnus soe suvi, aga ma ise olin kahjuks tol päeval tööl.”

Mac käis eile Kõrvemaa rattamaratonil. Muidugi vabatahtlikuks. Esiteks oleks ka lühem maa (21km) minusuguse behmo jaoks liig olnud, eriti maastikul. Teiseks ei ole mul hetkel ratast. St. ratas on, aga seisab. Pärast seda, kui tal tekkis natuke ohtlik komme tagumist ratast sõidu ajalt alt ära kaotada. Isegi pärast remonti. Aga ei, ma ei asuta veel uut jalgrattafondi. Elutähtsad asjad (loe: koer) on eelisjärjekorras.

Eniveis. Laupäev, kas teate, on rongiliikluse poole pealt kõikse kehvem aeg. Alustuseks minek. Keeruline on olla kell 9 Aegviidus, kui rong jõuab sinna 9.50. Niisiis tuli ärgata pool kuus, minna kolmveerandseitsmese kiirrongiga (mis Aegviidus ei peatu) Tapale… Kus 40 minutit chillida saab…
Perroonil üksi olles, varesed karjumas ja linn udu täis, oli see kuidagi nagu Mystic Falls Vampiiripäevikutest. Sheff, aga spuuki. Klõpsasin ühe telefonipildi ka:

Siis võib veel laupäevahommikul kell 8 ajaviiteks kohalikku kauplust külastada näiteks (reklaamipaus: Grossipoes nädalalõpupakkumisega müüdav palmiksai on väga hea)…
ja siis natuke vihastada, kui Sul on äkitselt 10 vabatahtlikku puudu ja siis sa helistad varahommikul kõik olemasolevad läbi, et kas nad ikka jõudsid bussile ja siis saad viis vastust, et : ahjaa, ma ei tule, aga ma unustasin Sulle varem öelda. Tänks, düüds. (PS. Sellevõrra hindan kõrgelt kõiki neid tublisid, kes ilusti kenasti kohal on. Õnneks lahenes kõik kohapealsete kohandustega.
Ahjaa, edaspi pidin (ja läksin) minema Narva-Rakvere-Tapa-Aegviidu-Tallinn rongiga, millega Jass ja Lolo ka tulevad. Rakverest 8.21 väljuv. Helistasin 8.20 Jassile, et küsida, kus rongi osas nad istuvad, et tean kuhu end perroonil sättida. Ta vastas, et nad pole veel rongis. Vaatasin uuesti kella: wtf? Sa tead, et teil väljub minuti pärast rong? Jõuate ikka?.. Tema vastas, et loodame. Naiss…
Järgmised kolm minutit olid närvesöövad, pmst valisin endale kena puuoksa välja :P… Kui Jass lõpuks tagasi helistas.. vestlus oli umbes selline:
J: “Sul vedas, et rong kaks minutit hilines”
M: “Ei, Sul vedas”
J: “Mis mõttes?”
M: “Noh, et Sul oleks muidu kaks muna vähem olnud!”
J: “Aaa, selles mõttes…”
Djaa, ma olen vägivaldne ja kuri. Õnneks lahenes kõik hästi. Ükski oks ei pidanud minu massiivse kehakaalu all murduma 😛
Aga päev oli tore. Chillisime joogipunktis, ilm oli super, võistlejad toredad.

Päeva pikkus, teoorias, oleks kella 16.00-ni, kuni finiš sulgetakse… minu VIIMANE rong, mis Aegviidust Tartusse läheb, läheks 15.38. Teostatav.
Õnneks oligi teostatav. Kauplesin lahke J. et ta tahaks mind Aegviitu sõidutada, ja õnneks tahtis. Ees ootas veel 2 tundi sõitu kole ebamugavatel istmetel… ja korraliku vihma nägin ka ära. Ahjaa, ja rongis olid kaks koera. Niitore!

Ma ei lainud muuseas koeri segama. Erinevalt mõnest:

Eile õhtul rääkis Väike-Fränky, et läheb nüüd blogisse kurjustama. Ma siis ootasin KURJA postitust. Prff, nii leebeke lugemine tuli teine. Kui inimesed minu elu ohustakid, siis ma ikka sõimaks neid igasuguste karvaste sõnadega. Brr.

Kümmekond päeva tagasi rääkis üks mõõduka vaimupuudega tüdruk, et ta teab, kes on juhtkoer ja teab, et teda ei tohi segada-kutsuda-paitada-häirida, sest “see on ju pimedale naisele ohtlik” (aga meestele? :))… eniveis, nagu näha: mis siis, et mõnele on matemaatika juba kümne piires keeruline, on eluks vajalikud teadmised (ja teiste eluks vajalikud) tal kümme korda rohkem selged, kui mõnele võib-olla kõrgeltkõrgelt haritule.

PS.  Mul on raske absoluutselt igast koerast mööduda ilma neile kaela kargamast ja kallistamast, aga ma saan endaga hakkama ja piilun neid lihtsalt heldinud näoga silmanurgast. Tehke järgi.

***

Kütan esimest korda uuel hooajal ahju täna. Tere, Sügis. Rongiaknast oli ka mets ilus värviline 🙂

Kümme kümmet! (2)

Nonii… Kümme kümmet, osa kaks:

10 kohta kuhu minna:

1. Mine Rooma või Itaaliasse (okei, juhtumisi sattus esimene eelistus number 1 alla 😛)
Sest Rooma on nii-nii armas. Kuigi suur, siis väga ruttu muutub koduseks. Ja seal on pisut soojem kui siin… ja seal on nii chillilt sarkastilise huumoriga inimesed, kes tegelikult on ilusad ja head (päriselt)… ja sest Itaalia toidud on nämmad. Ja Itaalia cappucino on nii hea. Ja Alfa Romeo on italiano. Ja Trevi purskkaev ja Colosseum ja Trastevere.. nurr… Ja itaalia keel on nii armas. “Il mio cane non morde!”; “La donna aveva un gatto nero e una scopa!”. Ja sest Suscole meeldib ka Itaalia ja Rooma 🙂 Ja pargid on mõnusad ja Peroni… oeh.

This slideshow requires JavaScript.

2. Mine Tartusse (Fain, paneme siis seekord esimesed kaks kindlat kohta esimesteks.. ülejäänud on suvajärjekorras).
Tartu on lihtsalt Tartu ♥… Siin oleks nagu kogu aeg jõulutunne. Ja kui lahe graffity silla-alustes on. Ja kui superhäid pannikaid Crepp teeb. Ja kui muhedad inimesed Pirogovis töötavad. Ja kui mõnus on Emajõe ääres jalutada. Ja kui tore on, kui Sind ülekäigurajal alla ei taheta ajada (enamasti). Ja kui tore on, kui bussijuht teeb Sinu Jaoks Su nina ees ukse lahti, mitte ei pane seda Su nina ees kinni. Ja kui harjumatu on ümberringi (ka Maximas (!)) suures osas ainult eesti keelt kuulda. Ja kui Armas Karlova on. Ja kui tore on suvalises suunas jalutama hakata ja mitte ära eksida 🙂

This slideshow requires JavaScript.

3. Mine Koerte varjupaika
Sest igal koeral ja kiisul ei ole oma kodu. Kahjuks. Mõne puhul õnneks ka, sest see kodu, millest nad sinna satuvad, ei ole suurem asi kodu. Ja mõnel inimesel ei ole oma looma. Nemad kohtuvad varjupaigas ja siis on häppi end 🙂 Loodetavasti. Mõnel inimesel ei ole võimalik kõiki maailma koeri ja kasse kohe enda koju võtta, selleks puhuks tasub varjupaigas koeri jalutamas ja kudrutamas ja kiisusid silitamas käia. Aga hoiatus, oht nunnumeetri lõhkemiseks 😎

4. Mine New Yorki
Mitte, et ma ise seal käinud oleks. Aga mõni aeg tagasi blogisin ka sellest, et esimest korda elus on USA-isu. Ehk siis kui Sa tahad öösel kell kolm minna kolmekorruselisse M&M-si kommipoodi, et osta komme suurtest torudest ja kruuse ja mänguasju ja t-särke, siis seal on selleks võimalus. Ma küll M&M komme ei söö, aga ikkagi tahaks. Oikuidastahaks.

5. Mine Seiklusparki
Maa ja taeva vahel turnida on tore! Ja hirmus! Ja hirmus tore! Ja kui maa-peal mõtled, et sihuke 1,5m hüpet on kökimöki, siis umbes 3-4.korruse kõrgusel ühe puu otsast teise otsa karates on hoopis teine tera! Aga oi,oi, kui hea pärast olla on. Jah, seikluspargid on toredad (välja arvatud Tarzani köis).

6. Mine Metsa! Kõrvemaale
Kindlasti on Eestis palju hästi ilusa looduse ja matkaradadega kohti… minu jaoks neist koduseim on Kõrvemaa. Aga tegelikult ma ei soovita ka sinna minna, sest eelmisel kaastal kui Väikese-Fränkiga telkima läksime, siis olid niii paljud kohad juba võetud. Aga kui siiski minna otsustate, siis: Ettevaatust, hoiduge karude eest.

This slideshow requires JavaScript.

7. Mine Magama.. õhtul vara
Ainult väikesed lapsed lähevad õhtul magama. Ütlevad täiskasvanud ja haigutavad poolest lõunast laialt, sest niiiiiiii uni on. Mingem varem magama, mitte ärgem istugem silmi lahti kangutades pool ööd feissbuukis jälitustööd tehes. Proovige paar korda, uskuge mind, sellega võib lausa ära harjuda.

8. Mine Viljandisse
Kui Tartu poleks Tartu, siis oleks Viljandi vist mu järgmine valik. Mine ja vaata ülevalt linnast alla järvele ja saad ise ka aru, miks. PS. Viljandi on kahtlemata Eesti maasikapealinn!

9. Mine parki/botaanikaaeda ja loe raamatut
Võib ju täiesti vabalt juhtuda, et mets on kaugel ja sinna jõudmine ei olegi nii lihtne. Leia lihtsalt lähim grüüne ja sea ennast sinna mõnusalt sisse. Need ilmad mis praegu on, nii vihmavaba aega, ei juhtu Eestis just eriti tihti. Enjoy it!

10. Mine sõbrale külla!
Olene sõbrast ja teie omavahelisest suhtest, mil viisil: meeldivad talle üllatusvisiidid? Kraba kaasa lauamäng/film/jäätis/vein/meekook/pitsa ja ütle, et siin ma siis nüüd olen. Või lepi viisaka inimese kombel enne kokku. Või ühenda meeldiv kasulikuga, ja teades, et sõber nädalalõpul suurpuhastust plaanib (ja seoses sellega on tema social life cancelled) mine ikkagi. Võta kaasa ajalehed ja aknapesuvahend ja paku end samal ajal aknaid pesema ja kardinaid vahetama ja põrandaid küürima, kuni tema ennast kapile-lauale-riiulile kogunenud kultuurkihist läbi närida-sorteerida üritab. Ja samal ajal lobisegem. AGA, see samal ajal lobisegem töötab mõistagi ainult siis, kui mõnemad asjaosalised naissoost on, sest mehed teatavasti ei suuda kahte asja korraga teha.

(muidugi on mul veel enda jaoks armsaid kohti nagu näiteks Vinnimaa.. aga sinna ma teid ei saada :))
Ps. Soovitust Mine Pildistama ei olnud kümne hulgas sellepärast, et seda võiks/peaks niikuinii enamikes neist kohtadest teha.

Daddy’s Little Girl

Nägin infotunnist tulles nii nunnut isa+tütart. Tüdruk oli sihuke 2,3,4 klassi kanti.. isa oli nooremapoolne (no, mitte teismeline, aga mitte ka keskeas). Ja nad olid nii lahedad sest nad olid nii lähedased 🙂 Peatuses seisis tüdruk niisama issit kallistades.. bussis peaaegu puges sülle. Nii armas oli vaadata 🙂 Võib-olla ei tea mina midagi, aga üldiselt tundub, et sellist “puudutus-kontaktiga” lähedust eriti ei ole. Tean ka (üksikuid) vastupidiseid näiteid.. aga üldiselt siiski…

Muidugi, pead päris julge olema kui oma last avalikult kallistada julged.. või kui veel teismeline tütar ja isa omavahel lähedased oleks. Neid pilke, et iuuu-pedofiil, oleks ümberringi küll ja küll. Aga las seletavad…

Ma ei tea, kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin tegelikult… Ühesõnaga, armas oli 🙂

***

Nägin täna unes, et läksime Dzeikiga kuskile poodi või kuhugi ja seal oli mingi pakkumine, et kui KOHE poole tunni pärast oled nõus väljuma, saad mingi a la nädalase soojamaareisi koos kõigega mingi enamvähem saja krooni eest (ma ei tea Eurodesse arvutamisest ööd ega mütsi). Lisaks sai kaasa kohvritäie vajaminevat- riided jms 🙂 Ainult et riided olid kõigile ühesugused, ainult suurusevahe.
Igaljuhul olime nõus. Kui väljuma hakkasime, oli Dzeik järsku unes Maryks digimon-digimoondunud ja me nägime oma ühesugustes dressides päris naljakad välja. Aga igaljuhul olin parajasti empsile rõõmustades helistamas, et jõu- ma lähen puhkamaaa! Kui mingi tropi äratus piiksuma hakkas. Iga hommik lendan ma samasse orki: jätaks siis kordki äratuse panemata õhtul, saaks üks hommik rahulikult põõnata 😛
Ps. Viimasel ajal olen nii väss (et näen isegi unes puhkusesoovi, eksole :)), et suudan äratuse ja kordusalarmi 10min vahe jooksul iga kord magama jääda.. ja uut pikka unenägu näha. Ja nii 3-5 korda järjest.
PS. Panite tähele, et peale äratuse poot põhjustatud hingelise trauma jäid kõik unenäosolijaid ellu ja terveks? Wou! (peale Dzeigi võibolla, kes haihtus ja Maryga asendus…)

Aga puhkamise kohapealt. Puhkamine on nõrkadele. Eelmine nädal oli seksikas (sain teadmisi, koolitusel). See nädal on sama seksikas (jagan teadmisi, massidele infotundides). Nädala lõppu mahtus Tambu kolmepäevane sünnipäevatrall. Sai vaipa leotada ja suuri mune loopida (milles poisid on paremad!) ja lauamänge mängida ja süüa ja küpsetada ja toredaid näha. Pühapäeval sai “veebruari kalendritüdrukut” ka šilitada ja kudrutada… wuuf!

Ja kalendritüdrukuga seoses. Nädalalõpp tuleb koerteteemaline (Wiii!) Reedel lähen sujundamise kohta teadmisi ammutama. Laupäeval peale tööd lippan juhtkoerte treeningpäevale ja pühapäeval viilin seekordsest Kõrvemaa Maratonist (aga veel on vabu kohti, anyone?) ja kirjutan kodus juthkoertest lõputööd 🙂 Vähemalt on mul hobi.

Nii, nüüd tuli nälg majja. Lähen viskan makaronid sooja!

PS. Täna võivad pliksid kosja minna ja naiste töid ei tehta. Pikka liugu libedaid tänavail!

Sel laupäeval (04.02.2012) RMK Kõrvemaa Suusamaratonile appi?

Tere, Toredad!

Sel laupäeval, 4. veebruaril, toimub RMK Kõrvemaa Suusamaraton.

Appi oleks kokku vaja vaja 25 vabatahtlikku … seega üsna palju… (seisuga 30.01 on 6 in olemas)
(rajale suunajateks- töö sisuks maratonirajal seismine (nt. ristmikel) ja suunamine… vajadusel abi kutsumine;
joogipunktid- joogipunkti valmispanek, jookide jagamine, koristus;
võistluskeskus- kiibikorje jms abi.)

Hea kui vanuse alampiir oleks 16 aastat. Nagu alati, on see läbirääkimiste küsimus. Oleme seni ka asjalikud nooremad appi võtnud, kui nad ise vastu peavad ja tublid on.

Tasuks 10 euri + toidupakk suunajatele + supp finishis…
transport Tallinnast Kõrvemaale ja tagasi Tallinnasse korraldajatepoolne.

Päeva pikkus orienteeruvalt 9-17.00 (koos sõiduajaga :))
Täpsed bussi väljumisajad-kohad ütlen neile, kes oma nime kirja panevad.

Seega, kui arvad, et on soovi ja võimalust tulla, anna endast märku…(ja sõbrast ka, kui seltsilise leiad:))
Saada tulija/te täisnimi, e-mail ja mobiilinumber aadressile giannacom[ät]gmail.com. Aitäh.

Päikest!
Gianna
giannacom[ät]gmail.com
NB! Soojalt riidesse!

What’s new, Pussycat? (uooou-uoou-uooo (8))

Djaa.. 4 kuud blogist eemal ja juba on WordPress jõudnud pisut kujundust muuta. Ma juba mõtlesin, et ei saagi kirjutada- ei leidnud lihtsalt postitamise-linki enam üles. Vihje vist, et peaks tihedamini  näole andma.

Niisiis, mis uut vahepeal? Üht koma teist… ja samas mitte midagi väga suurt.

Vahepeal oli suvi. Kalendri järgi. Ei oska kommenteerida, minu arust ilmad seekord soojaks ei läinudki. Oli lumega talv, lumega kevad, lumeta kevad ja sügis 🙂

Sügisel tuli sügisjooks. Wii :-] Ainult 11 kuud veel ja tuleb uus! Olin üdini tubli ja ajasin kokku 255 vabatahtlikku.. Natuke liiga tubli. 240 läks vaja. Mii dõunt laik, kui peab neile ära ütlema. mjäu.

Siis leidsin lõpuks lõputööteema, kohtusin uue juhendajaga ja särkivärki. Kunagi peaks kirjutama ka hakkama. Peaks ena vabatahtlikke hordidest vabatahtlikke abilisi leidma (6) [kiddin’] .. Tegelt, kuna teema on seotud juhtkoertega (<3), siis võin vast ise ka kirjutada, ilmselt on põnev.

25. sptembril läks minu mittejuhtkoerküllagaparimparimparimsõber igavestele jahimaadele. Nüüd tudub ta oma pesas maal pihlaka all, aga mulle meeldis palju rohkem kui ta minu voodis tudus. Omistasin tema jäära-padja endale kaisukaruks, ehk ta pole kade…

Kaisukarudest rääkides (ehk liikudes rõõmsama teema juurde) käisin vahepeal Riias koolitusel ühe nädalakese. (Mis oli  muuseas väga tore!) Ja tõin sealt Suscole (oranž kaisukoer) oma kaisukaru (kassi), sest minul oli Susco, aga Suscol ei olnud kedagi kaisutada. Ja kui ma nädalavahetustel eemal olen on mul jäärapadi, aga Suscol polnud ikka keskit. Nüüd siis on. Kass sai nimeka Elayas Kass, sest Läti kiisudel peab ju ometi S-iga lõppev nimi olema, eksjuonju? Väike õnnetus juhtus temaga ka, ta kaotas ühe oma silma, aga ta ei lase ennast sellest häirida eriti- talle piisab, kui ta Suscot näeb ja selleks piisab ühest silmast küll.
Kas nad ei ole tore paar?

Susco <- -> Elayas Kass

Riiaga meenub mulle veel söömine. (ja pikk bussisõit=paininmyass) Minnes olin 47,5 kilu kerge. Seal sõime. KOGU aeg. Iga kahe tunni tagant toimus söömine. Soe toit. Hommikust juba. Kindlatel aegadel. Nädal aega jutti. Lootsin, et võtan seal hullult juurde ja olen ka inimese nägu pärast. Tuleb välja, et tegu on maailma kõige parema dieediga! tulin tagasi ja olin 47,4 kilo. Üleeile kaaalusin ja olin juba 46,5. Seega, lihtne arvutus näitab, et umbaudu 50 nädala pärast olen ma null kilo. Prf.

Lisaks.. Tegime Novaatat. Oman paari uut lauamängu. Olen käinud Kõrvekal, Rakveres, Vinnimaal. Kõik olid toredad. Lähen varsti Aexi. Tõotab tulla tore.  Alustasin uuesti Gilmore-tüdrukute esimese hooajaga (puhtalt teaduslikul eesmärgil! Sain näiteks teada, et Tallinn-Rakvere bussisõit= täpselt kaks Tüdrukute osa. VÄGA vajalik teadmine!). Sain teada, et Bärri mind ei hammusta. Tegin oma jalgrattale pai. Ostsin endale Tallinna Maratoni ja Spanjelikruusid ja mitu paari sokke (kes veel ei teadnud, siis mul on tõsine ravimatu kruusi- ja sokifetiš), vihkasin Maryt (mängult, tegelt väga ägeda koha valis trippimiseks!), tegin multikaid, ei saanud Vihmahääle multikatega hakkama, olen niisama tubli olnud, käisin koolides loengutel, leidsin, et lapsed on hukas, käisin korduvalt mini-massaažis (niiiiiiiii hea, niii vähe)… ühesõnaga, mitte midagi põnevat 🙂

Ja veel? Ma ei saa ju lõpetada ilma tavapärast porisemiseta. Mul on masu. Lähen varsti inimkatsetele. Mul on külm. (koguaeg). Mul on uni (koguaeg). Igatsen Roomat ja “Minu-Väikest-Roomat”. Tahan päris vahvleid. Ja lund (come on-hate me, oh hate me please.. yeah, some more). ps. Kas ma ütlesin, et uni/külm on?

PS. Ma olen vist juba Facebookis 101 korda kiitnud.. kiidan siin ka: Louis C.K. Stand-up-comedy’t olete kuulanud? Kuulake. Niiiiii hea! Sikutasin selle endale telefoni ja kuulan hommikuti tööle tulles vahel. Ja irvitan omaette võrdlemisi kuuldavalt. Aga keegi pole mind veel (õnneks) endale ja ühiskonnale ohtlikuks pidanud selle pärast, nii et viibin veel vabaduses 🙂

PS1. See on inglisekeeles.
PS2. Guugeldage ise Youtubest teisi osi, kui kuulata tahate.

Paneksin oma lapsele nimeks nelikümmend F-i.
“Ffffffffffffffffffffffffffffffffffffffffffff- Mine korista oma tuba ära!”

Mulle meeldib/meeldiks/meeldivad…

* Itaalia… ja kõik sellega seonduv- Inimesed, kohad, ilmad, keel, toidud…

* Tartu!

* Bussijuhid, kes bussile jooksva inimese viisakalt ära ootavad.

* Tõelised koerailmad… akna taga…  kui tean, et ei pea täna välja minema.

* Kell 20 tööpäev lõpetada ja avastada, et väljas on veel valge.

* Igatseda midagi, mida ma tean, et lähiajal juhtub.

* Kõrvemaa metsad, sest need ei ole põrmugi hirmuäratavad.

* See, kuidas Vinnimaal ja uues pesas varahommikune päike kööki paistab.

* Kelgutamast tulles ennast pliidi ees soojendada.

* Villased sokid.

* Üksinda (koeraga) kodus olla ja õhtu otsa voodis filme vaadata ja miskit head nosida.

* Makrapulgad, rohelised oliivid, Geiša, juust.

* Hommikukohvi kõrvale juustusaia sidrunipipraga süüa.

* Õhtusöögiks praeleiba.. või hapukoorega kartulit süüa. Isegi nädalaid järjest.

* Hommikud, kus ärkan vabatahtlikult vara… kuigi võiksin veel magada.

* Lauamängud.

* Tema.

* Joonistada, kui saan ise valida, mida.

* Pildistamas käia… nii inimesi, kui mitteinimesi.

* Kui päev otsa kuskilt ei valuta :).

* Inimesed, kes julgevad otse öelda.

* Uus pisike pesa.

* Kui haiglas olles lumepall kaasa tuuakse.

* Naeratavad vanainimesed.

* Ilusate sõnadega laulud.

* Kui ma mäletan, mida ma unes nägin.

* Koertevarjupaigas karvapallidega jalutamas käia.

* Sügisjooksul jooke jagada. (Kõrvekal ka :))

* Lumeingleid teha.

* Pägalikega ringi mütata.

* Õhtul vara magama minna.

* Raamatuid lugeda, kui tuju tuleb.

* Jaapani mõistatusi lahendada.

* Kommentaarid.

pst full of bs

Mul ei ole mitte midagi öelda. Apsaluutselt mitte ühtegi seosega mõtet. Nii et loobin siia siis ajaviiteks kirja kõik seosetud lausejupid, mis pähe kargavad. Brainstorming on my own way. Aga et asja keerulisemaks teha, siis ei pane neid mitte mõte-mõtte–haaval eraldi ridadele vaid kriban ühtseks pikaks sogaks kokku. Et oleks raskem   jälgida. AGA, ma ei pea selle pärast mitte muretsema, sest ilmselt on ainus, kes siia väljasurnud lehele veel vahel satub Kikuriinu, aga temal ei soovita, praegu lugemisega üldse vaevagi nägema hakata.. sest Youknow, with the Finals coming up and so on, on siin ilmselt suures osas Sinu vihatud pallimäng 🙂 But don’t hate me, cuz You can’t hate the pathetic!

Holland on finaalis, nänänänänänä! (Kuigi Hispaania on ka tore). Kahju, et mul fotokat kaasas pole, näitaks kuidas me viimasele nende mängule kaasa elasime. Aga vihjeks võib öelda et seotud olid üks ereoranzis särgis ja samasugustes sokkides plika ja tema ereoranž mängukoer Susco, kes ennast mõnusalt suurele täispuhutud jalgpalli-kujulisele toolile sisse seadnud olid. Well- it worked, they won!
Siinkohal peaks veel kiitma empsi, kellel on hämmmmmastav nina jalkaväravate peale. Kui kodus vaatasin: seni kuni ta ringi jalutas olid seisud 0:0… tema istus TV ette ja score kasvas, eksole. Seekord ei vaadanud ma mängu kodus, aga andsin empsile karmi käsu mu Hollandile pöialt hoida. Helistab ta siis mulle mängu ajal, et “Sa lubasid põnevat mängu, aga ikkka on seis 0:0!”.. ja mina sain vastata, et “Ei ole ju!”, sest kõne ajal lõi Holland värava. Ca 20 minutit hiljem helistas ta tagasi, et kui nad edasi väravaid lööma ei hakka, siis ta lheb magama ära. Ja JÄLLE löödi värav kõne ajal. Selgeltnägijate tuleproov on köömes tema kõrval!
Viimased kõned olid napilt enne mängu lõppu, et vastikud Hollandlased,liiga palju väravaid. Sest talle hakkas Forlàn meeldima ja niisiis muutus ta poolepealt Uruguai fänniks. Ma ei saa teda muidugi süüdistada, sest Uruguai on ka meeeegatubli olnud. Aga nad ei ole ju Holland :P.. Tänk Gaad, et Itaalia välja kukkus. Kui ITA vs NED mängiks, siis ma vist ei vaataks.. rebiks mu pooleks või nii. A vb olkes just hea rahulik, sama põhjus, miks me 3. sept Lillekülas Eesti-Itaalia mängu vaatame: ükskõik, kes võidab, me  oleme rahul ikkagi… djaah, I guess I never know now.
Finaalist üks asi veel (ja siis saab vist hetkel jalkateema otsa! Wau!): Lubasin kunagi, et kui Holland finaalis on, siis tahak ka Plazaz 3D-otseülekandel kaasa elada. Aga surprise-surprise: pilkusid pole ju enam saada. Bäh. Eks ma tegelt olin selles üsna kindel ka juba, et sold out. Ja kui elekter telkupilti ära ei vii, nagu eile, siis ple hullu.

Üks mõte oli veel. Aga tema läks ära. Või suri üksindusse. Eks nüüd, kus mul isegi teda enam pole, olen mina järgmine… (loogika).

Ahjaa, tahtsin veel kurta, et õiglus võidutseb: Eestis+väljaspool on 3 kohta, kuhu ma ülekõige tahaks minna. Ja sel nädalavahetusel tean tuttavaid, kes kõik nendes kohtades on. Ja mina olen tööl. Ja mitte seal. Ebaaus.
Aga järgmine nädalavahetus olen vähemalt Kõrvemaal. Lähen oma minipükstega karu peletama ja rästikuid meelitama.

Sain just kirja: “Lihtsalt saledaks loodusliku preparaadiga!”… bäh, te öelge parem, kuidas need 2 nädalaga kadunud 3 kilo tagasi saada? Jajah, söömine tuleks ilmselt kasuks. aga ma võtaks mõne teise pakkumise, et ma sihuke isutu juba kord olen suvel…
Ja üldse, eelmine kiri oli palju shefim:
“Oled star auhinna väärtused (£ 850,000.00) Kaheksa ja £ 50.000. /…/
Nimi: Frank porisema
Eamil: frankrumama3374@gmail.com /…/
7.Mobile või käsitsi Telefon:”
Rikas mutt, rikas mutt.. kes nüüd mu sõber tahab olla? (“You don’t have to be my friend, but is it too much to ask?…(8))

shorty

Ei viitsi seekord (veel) halada ja viriseda, et mis kõik pahasti on eksole… kiidan siis hoopis ennast.

Eile õhtul ja täna hommikul kell 7 tegelesin anger managemendiga- haarasin labida.. ja peksin jäämäge.. mis oli minukõrgune 😛 (ei läinud endast pisemat kolmika ühesõnaga.

Aga hakkama sain- tunnel läbi (trepiga ja puha) sai valmis… ehk siis- alguses asus seal ühtlane kuhi, kust nyyd läbi pugeda saab:

Ja siis tahtsin veel kiita, et nägin hommikul oma veegahiad sõpra ka… kes armastas mind täpselt niikaua, kuni avastas, et jopelukk segab põue pugemist.. siis toodi küüned mängu…

ps. olen viimane aeg oodanud vastust kolmel teemal.. kaks neist on käes, kumbki pole väga “minusõbralik”… loodame, et kolmas, mis saabub homme (lihtsalt ei tea veel, millise päeva homme) on pisut etem…

(karjääri)Valimistest

Lühidalt- valisin Kehala karjääri, kuna seal on suvel metsamaasusid 🙂

muig… tegelikult tahtsin hoopis pajatada, kuidas eile endale uut ametit valisin (mitte, et vaja oleks).

Esmalt otsustasin, et hakkan lenduriks. Lihtsalt hakkan ja kõik! Esimene lennukatsetus toimus köögist esikusse. Algus oli hea, aga maandumine oli kuidagi kohmakas (loe: kokkupõrge käpuli-istuli asendis põrandaga ei olnud kõige parem valik). Nojah, mis valesti, see uuesti… teise katse soovitasin juba pool tunnikest õues jääl/asfaldil. Maandusin täpselt samasse asendisse. Tundub, et enne, kui põlvekaitsmed peal ja korralik tagumikupolster kasvanud pole, jäävad järgnevad katsetused ära (loodetavasti).

Aga, mis selles kõiges head on- leidsin siiski täpselt mulle sobiva ameti. Täna hommikuks oli valutav põlv nimelt saavutanud lõbusa lilla-sinise-punase-rohelise-kirju katte. Sellise kauni värvitunnetusega on kunstnikuamet minu jaoks ilmselgelt parim valik. 😉

***

Ehk siis eelnev pikk jutt kokkuvõtlikus kuues: Auts+Auts=Auts²

– – –

Aga mac tegi polümeersavist ja pärlitest värgendusi… ja (trummipõrina koht) ei põletanud neid ahjus süsimustaks! Hah, beat that… aga pildimaterjale enne ei jaga, kui veel pisut nokerdanud olen, sest pooleli jäi. Aga, vaadates töid netis olen ma ikka täiega 5-aastase tasemel veel :D..samas, alles kolmas kord, ehk evolutsioon halastab, ja arenen ka milleski pisut paremaks?

**

Mac on esmaspäeva hommikul kompuutertomograafias. Esmalt saan oma kiiritussüsti kätte, siis ootan 2h kuni see lõpuks laksab ja siis vedelen 1,5 tundi liikumatult seal suures torus. Minu mäletamist mööda oli see pärast seda uuringut (neid erinevaid saanud ja ei mäleta enam kui sassis :D) kui samal päeval ei ole soovitatav väikeste laste ligi olla, kiirgan või nii. Noh, ma lähen pärast tööle, lapsi seal nii  lähedal pole, aga töökaaslasd saavad mind küll pimedas kontoris  roheka valgusallikana kasutada.. muig…

Ja teisipäeval lähen Vihmahäälega Kõrvemaale kelgutama! (ps. lohutuseks võin öelda, et siis ei  kiirga ma enam üdsegi, isegi mitte väääga heleroheliselt)… ja et ei peaks läbimärgade riietega kohe tagasi nõmedasse Tallinnasse kolistama võtame kätte ja jääme ööseks.  Jassuga leidsime eelmine kord päris sümpaatse karukoopa ja praegu on väljas pealegi mõnus ja soe :P..

Icc, tegelt oleme siiski inimese-moodi… üldiselt ootame hoolega, sest seal on alati tore… loodan vaid, et mu maandumisvalus kann selleks ajaks lumetuubikõlbulik on.

Kannijutuga tänaseks lõpetame, kuulmiseni 🙂

pointless sissekanne, päriselt

eile olin maailma peale nii kuri, et hoidsin blogist kaugele eemale… aga õhtul tegi üks tore mu lappimisega algust.. ja ülejäänuga sain ise hakkama. vist. Hetkel on üle mitme aja üldse mitte nii kuriporr olla. Mõnus 🙂 tnx

See selleks.. lund sajab. Ma olen vist tõeline vähemus väites, et see on nii maa-il-ma-to-re. Selle väljaütlemise pärast pean edaspidi üksi pimedates kohtades liikumist vältima ilmselt, sõnavabadus või asi 😀

Böö, ma vihkan seda, et bussis sõites tuli mulle 12,4 blogi-ideed, aga arvuti taha jõudes on neid null. Siilikese pakutud telefoni-teel-tehtavate-sissekannetega-blogi-idee oli üle prahi. Tehke ära, pliiiiz, noh.

Hah, ja siis tahtsin veel rääkida, et lapsed on hullud. Isegi sellised mõni aasta üle kümnesed, kellel võiks juba mõistus olemas olla. Üks tore mäng on ntx, et seisame kõik bussipeatuses ja kui buss peatusesse sõidab vaatame, kes julgeb esimesena veel sõitvat bussi puudutada. Libedatel lumevallidel kummardades ei ole see kõige kavalam tegu vist, aga noh…

Aga mac läheb nädalavahetusel Kõrvemaale… maratonile (ja nüüd arvake, et võistlema). Niiitore, seal on ka lumi 😛
Aga see tuletab mulle meelde, et tuletan vahepeal Maryle meelde- reedel numbreid pakkima 😉 remember?

oeh, mis siin ikka pushida.. vaikus eetris

noorus on hukas.. või olen mina vana

Käisin lõunal… ei saa märkimata jätta, et tulin sealt vastupidiselt lugejate ootusele tagasi kanakintsu, kartulivormi ja piimapakiga.. mitte Big MAc eine ja Red Bulliga.. nänänän. Ja Lysu sünnipäevakingi tõin ka ära- Itaalia keele õpiku :P. Nänänänän,vol 2. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…

Trollipeatuses jäid silma mõned noored. Hirmus. Ma tundsin ennast äkitselt niiii vana ja targana 😀 (ärge muretsege, tarkuse-tunne on nüüdseks üle läinud). Esiteks, kui mingil lapsel (ca 8-10 vms) on juuksed võõbatud vesinikblondiks ja ripsmed pikemaks kui Trompeti jalakarvad… siis on see ikka liig. Saan aru, et ma pole just kõige meigiga-kodusem isik, aga..nomaitea, enamik klubitibisid ei ole ka nii tugevalt meigitud 😀 (icc, ütleb pliks, kes käis viimati klubis.. kuratteabmillal).

Ja siis tal oli sõbrants kaasas. no kõvasti vanem, sennine 13-14, kes kilkas üle bussipeatuse telefoni, et “AIII CARRIBBA! Kui ma tequilat saan, siis ma lähen ju täiega hulluks… !” Nojah, jõudu ja edu Sulle.. vaata, et lisaks tekiilale muud ei saa…

Ja lõpuks, kui troll oli just peatusest välja sõitunud, jooksis üks noormees selle poole..ja trollijuht (!!! ikkagi inimene!) peatas trolli ja avas esimese ukse, et kutt sisse lasta. Veits nagu WOW oli. Teine wow järgnes kohe, kui noorsand ei suvatsenud juhile pilkugi heita, noogutusest-aitähist rääkimata, vaid lidus toolide poole, et kott ühele neist ja ennast teisele istutada. Saan aru, et kui ligi 400 maksad, siis istu kogu raha eest, aga aitäh’i võiks ikka tunda.

Ja ma peaks praegu hoopiski Kõrvemaa metsade vahel lõdisema… ja Kaspar Koka keset võistlust peatama, et koos pilti teha, icc… aga ei saanudkiii.

Urrurrporr… tegelt ma ei ole üldse nii maailmakuri, aga päris kaval oli vist ennast jälle blogis välja elada… et siismujal särada.

Lumeingleid! (noh, tulge kallale, kui julgete, Te lumevihkajad.. pord teile saabastele :P!)
Joors truuli, Suslik

PS: üks mure on veel.. 8 klassi kutid tõstsid mind kotitäiest kondoomidest tühjaks. niuts… no ei ole elu, ei ole.

Kust lapsed tulevad? Kuidas moos kommi sisse saab?

Kas keegi tark inimene tahaks hindele viis kõik mu peas tiirlevad küsimused ära vastata?

– Kuhu küll kõik lilled jäid?
– Miks ma enam blogida ei oska?
– Miks mina ei oska ilusaid pilte klõpsida 😦.
– Kas trollijuhid saavad rohkem palka, kui bussijuhid? (Sest peavad sarvi maha jooksma ja jääs akendega lobudikes päeva veetma?)
– Kas ma tohin võtta kaasa kogu maise vara ja kõik sõbrad-tuttavad-koduloomad.. ja lõpuks ometi Itaaliasse kolida?
– Kas keegi tore ei tahaks minu asemel neljapäeval 3x järjest teismelistele poistele seksist rääkida? (üldjoontes turvaseksi võlust ja valust, aga võite vabalt ka oma memuaare lisada… miks mitte ka videot näidata)
– Miks mittetallinlaste kuukaart NII haigelt kallis on? Tudeng sõidab (piraat)taksoga varsti nii.
– Miks ma tahan seda, mida ei tohi ja vastupidi?
– Miks hoiatatakse autojuhte, et väljas on libe, aga mitte jalakäijaid? (Kust ma leian statistika plekimõlkimistel tehtud traumade versus katkikukutud luude kohta?)
– Kes kelgutama tuleb Kõrvemaale? (millal?)
– Miks bussijuhid teised ajavööndis elavad?
– Kas koos formatiga kaoks mu arvutist midagi hädavajalikku, mille unustasin päästa?
– Kas Sa tahad mulle pileteid Rooma osta?* (aga Evelinile?)
– *Aga nüüd?

Kaitstud: compleanno

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

mul ei ole midagi öelda…

aga, et MariE mind varsti juba füüsiliselt ähvardama hakkab (ja uskuge mind, see pliks on tugevam kui mina ja teie kokku… ja pisem ka :P), siis ma natuke pelgan ja hirmuhigipull otsa ees punnitan siia ühe kiirpostituse 😛

Mac läheb reedel meisterdama. Jajah, seesama pliks kes üritab ja üritab, aga EI oska paberist lumehelbeid teha. Ilusaid vähemalt mitte. Küll oskasin nende pähe meisterdada tuuleveski ja aukliku kondoomi moodi moodustise. Oskus seegi, kindlasti tuleb elus kasuks…

See selleks, tahtsin hoopis epuda, et eile harjutasin siis meistrimehekätt ja… paramparaa:

Djaah, tuleb välja.. endalegi üllatuseks sealjuures.. et ma olen käelises tegevuses (ise teate kui rämedalt mõtlete :D) ikka erakordselt osav laps. Ei ole kerge sellise geeniuse elu, ei ole. Aga see on hea, et ma vähemalt seejuures nii tagasihoidlikuks jään ja üldse ennast kiitma ei kipu, eksole?

***

Hah, ja siis tahtsin veel kurta ka, ühepäevapäkapiku rasket elu. Mac saab homme päkats olla. Niiiii raske on valida Kommi? Zokzi? Kleepse? Nätsu? TicTaci? Täheke.. etcetc 😛 Neil on kerge elu, kes seda 24 korda teha saavad 😛

– – –

vut.. aga aitab nüüd naljast. Kriban ühe kirja valmis ja siis hakkan nimesilte meisterdama.. ja kella  nelja ootama 😛 Ja siis kella 8t ootama. Päev planeeritud vähemalt.

***

Niilahe, ma leidsin just samasuguse torediku nagu mina, kes teab, et Svennu on tegelikult elusloom 😛