Once again – tudengiblogi otsinguil

Nagu ka eelmistel suvelõppudel otsin ka nüüd uut lugemist vastsete tudengiblogide näol. Vahet pole tegelikult, kas ülikoolitudeng, kutseka alustaja. Teise linna keskkooli mineja (Linda osas on lootused nt kõrged 😀) vms. Peaasi, et rebane ja peaasi, et blogib. Olgu eestlane Eestis või välismaal või välismaalane Eestis või välismaal. Ma ses suhtes pole valiv.

Nagu eelmiste aastate tudengiblogiotsingutel olen rääkinud, siis minu kriteeriumid/ootused on, et see olekski selline äge uute alguste blogi, kus iga päev midagi uut toimub. Ja pilte peab ka olema! Ühikast/korterist, milline rusuv ja kurb ja tühi ja üksik see alguses oli ja milliseks koduseks see muutub, kui oma nänn sisse saab. Koduigatsustest. Esimestest toredatest kogemustest kaaskodanikega uues linnas/kohas. Esimestest koledatest  kogemustest kaaskodanikega uues linnas/kohas. Lemmik-kohtade avastamised – kui tore turg-pood-söögikoht-pubi leitud sai! Lõbusaid lugusid sellest, kuidas uues kodulinnas ära eksida… või hoopis kiirem tee kuhugi leida… või kui ilus kõik on… esimestest uutest sõpradest ja suhtlusest või suhtlushirmust. Kooliasjade ostudest ja märkmiku tuunimisest ja outfiti valikutest ja loengutest ja segadusest ja esmamuljetest koolis jnejnejne.

Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi? Ah?

Youtube küsimus

Küsisin FB-s ka, aga seal ma mulle sobivat vastust ei kuulnud.. proovin siis siin samuti. Küsimus siis Youtube+Facebooki seadete vms kohta.

Eelmises postituses toodud video “Seni kui kirsid”. Kui selle algul üles laadisin, oli video nimi “Seni kui õitsevad kirsid”. Siis selgus, et nimi on muutunud ja muutsin YT seadetes selle uueks “Seni kui kirsid”… näiteks WordPressi linkides ja Youtubes kohapeal on sellega asi korras ja pealkiri õige.

Probleemiks on aga Facebook. Kui FB-sse linkida siis ta annab lingi järgi selle eelvaate ja seal on ikka järjekindlalt vana pealkiri. Isegi kui nüüd postitada. Ma ei eeldagi, et FB ka täiesti esimesel jagamisel selle tagantjärgi ära muudaks, aga nüüd uute postituste puhul ju võiks?! Aga ta ei tee seda…

Mida teha, et seda muuta?

Blogimisvõistlus. “Võtke teadmiseks, et ma olen…”

Kui nüüd päris aus olla, siis ma ei ole väga täpselt sellest praegusest blogimisvõistluse süsteemist aru saanud ja seetõttu ei tea ka kindlalt, kas ma veel võistlustules olen. Nelja päeva jooksul peaks vist blogipostitus ilmuma, aga kas see on nii, et 5. päeval peab postitus olema, või nii, et 4 päeva jooksul üks ja siis peale selle nelja päeva lõppemist järgmise nelja päeva jooksul teine.. noh, et nii võib ju vahe ka seitsmepäevane olla… igajuhul, ma ei tea, aga ma kindluse mõttes blogin ikka. Mis mul muud teha on igavusest.. Koonu ma õue jalutama minema ei pea ju, sest ta läks kaheks kuuks lapsepuhkusele (tähtaeg on teisipäeval ;)).

EDIT: Kuulsin nüüd Fränkylt, et ma kukkusin välja. Kurb 😦

Niisiis, võtke teadmiseks, et ma olen… ajutiselt lonkur.

Ma ei ole pannud tähele hetke, millal see juhtus, aga olen suutnud oma põlve katki teha. Ma ei tea, kas astusin õues kuhugi auku või hüppas mõni koerlane mängides põlve tagurpidi või olen unepealt ülimalt osavalt kuidagi veidralt keeranud vms, aga nüüd olen juba mitu päeva lomba.
Rahuolekus põlv lihtsalt valutab. Kõverdades valutab palju. Sirge jalaga on kõndimine iseenesest täiesti võimalik, aga pärast kõndimist valutab jälle palju rohkem. Trepil liikumiseks olen välja töötanud osava sirge-jala-süsteemi :). Ahjaa, ja lihtsalt kõndides teeb jalg nii, et kui jala maast tõstan, siis.. ee.. põlves mingi luu vms vajub lagu loksuga allapoole… vähemalt tunne on selline, et selline “loks käib läbi”. Ja põlve siseküljel on väike paistetus. Aga katsudes ei ole valus.

Füsio soovitas mingeid peeneid kalleid ravimplaastreid. Kaks päeva kasutasin ka, aga eile öösel ärkasin nii, et terve mu parem kehapool sügeles ja jalal oli mingi põnev lööve. Kiskusin plaastri ära, pesin põlve puhtaks ja võtsin allergiarohtu ja hommikuks oli jälle kõik korras. Aga note for myself for the future: võimalik allergia diklofenaki vastu, ole inimene ja väldi vigastusi, siis ei pea seda kasutama.

Nii ma siis laenasin Kosmosemutilt elastiksideme ja olen võimalikult väheliikuv, kuigi asju, mida peaks tegema, on nii palju, et see ei tule hästi välja. Aga noh, nagu öeldud, jala rõõmuks vähemalt ei pea Koonu jalutama. (Oehh, ma ei jõua detsembrit ära oodata, kuni Koon tagasi on!)

Et ma kõndida saan siiski ja katsudes valus ei ole ja üldiselt on kõik sama, mitte hullemaks läinud, siis ma ei ole eriti motiveeritud arstile ka minema… Aga doktor Blogilugeja võib siiski oma pakkumisi diagnoosi osas teha :D. Tänud!

I’m sick of being sick

Mac käis laupäeval Valgas Muinastulede ööl. Kontserdil.
Mis oli kõik väga tore, aga ühtlasi väga külm.

Pühapäeval koristasin terve päev otsa. Ja tundsin, kuidas kurk kipitab ja köhima ajab ja nina sügeleb, aga seostasin seda tolmu ja tolmuallergiaga. Kuni öösel kella 2st 5ni lihtsalt köhimisega aega veetsin. Siis seostasin seda juba külmetusega.

Esialgu köhisin ja läksin tööle. Siis kobisin tagasi koju poole päeva pealt, ravisin köha ja lootsin muust pääseda. Toitusin meest ja küüslaugust 😀  (muuseas, kas ma olen ainus inimene maailmas, kellele meeldib küüslauku paljalt närida (ise ikka riides olles…))? Köhale lisandus palavikupoisike, aga nohust polnud õnneks haisugi! Win!

Teisel ööl oli sama lugu, köhisin 2st 5ni, läksin hommikul enne seitset tööle ja tulin poole päeva pealt koju. Ravisin köha. Ja palavikupoissi. Ja pealelõunal polnud veel nohu ollagi.

Õhtuks oli köha vähenenud… ja asendunud sellise nohuga, nagu mul oleks pool elu nohu olnud, mitte tunnike tagasi tekkinud. Olenemata igasugu ookeanivetest jms on nina lihtsalt konstantselt kinni ja ma võiks nuuskama jäädagi kartmata tooraeine lõppemist. Olen tänase hommikuga juba pool wc-paberi rulli kulutanud…

Vähemalt sain öösel köhimise mõttes magada. Fakt, et hapniku läbimiseks mõeldud kehaosa oma eesmärki ei täitnud, oli muidugi “pisut” häiriv… ja suukaudne hingamine (st. ise suu kaudu hingamine, mitte elustamine 😀) on väga kurkukuivatav ja jooma ajav. Vett jooma. Kuigi eile toppisin tee sisse rummi ja mett ja olin pea-aegu valmis viina proovima, aga siis leidsin, et mõistlikum on vist seagrippi surra, kui seda paljalt maitsma hakata :D.

Aga nii viuviuviu on olla 😦 Silmad valutavad ja jooksevad vett ja pea valutab ja ei allu ka kolmele ibukale ja nina on konstantselt kinni ja kui köhahoog ka tuleb siis polegi üldse hapnikule ligipääsu jne 😦 viuviuviu

Ainus tujutõstev tegevus haigena on vaadata katastroofifilme. Siis selgub, et näe, mõnel on ju paljupalju hullem seis!
Näiteks vaatasin ära “A night to remember”, mis on 1958.aastal valminud film Titanicust. Sisu on üldjoontes sama:  (Spoiler alert: ) Titanic upub ka selles filmiversioonis ära. Nii et “I hope it won’t hit the iceberg this time” ei tööta. Puudu on Kate ja Leo armastuslugu ja film räägibki Titanicust, mitte kahest inimesest. Pluss see on mustvalge, aga muidu hullult hea kvaliteediga.
Aga rämedalt närvi ajab, et ~10 miili eemal passis öö läbi laev, kes nautis ilutulestikku, aga aru ei saanud, et abi oleks vaja. Joppenpuhh.

Siis vaatasin filmi “Flood“. Mis oli selline tüüpiline katastroofikas. Veits tundus ebareaalne ja ei olnud ka tõestisündinud sündmustel põhinev. Seega eriti südamesse ei läinud. Aga parem ikka vaadata, kui mingit kogupere-armastusfilmi, kus kõigil on naeratus suul ja söövad jäätist ja korjavad lilli ja mängivad kassipoegadega jne… ja siis mõtled, et miks neil on kõik nii hästi samal ajal kui mina siin suren… aga kui vaatad, kuidas filmis inimesed päriselt surevad, siis tundub mu külmetus mulle hoopis kassipoegadega mängimisena 🙂 Ja siis ma kutsun Koonu voodisse ja kudrutan natuke aega teda… sest mu silmad valutavad nii rämedalt, et ei kannata järjest väga pikalt filmi passida.

Aa, ja kolmas film, mida ma vaatasin ei olnud katastroofikas. See oli “Max“. Ma arvasin alguses, et see on sõjafilm koerast. Aga tegelikult oli hoopis kogupere-actionfilm :D. Koerast. Reedan kohe ette, et koer püsib filmi lõpuni elus nii et kärab koerafilmina vaatamist küll.

Järjekorras on veel “The Road” ja “American sniper”,aga niipea ei jõua neid vaadata…

Enam ei jõua blogida ka. Over and out.

***

Muuseas, sain eile targaks, et aevastust ei tohi “kinni hoida”… st, muidu ma turtsusin alati ainult natuke.. umbes nagu kass ja siis peatasin aevastuse poolepeal.. Mitte ei lahvatanud kohe plärtsti. Selgus, et nii ei tohi! Krt, ma muud moodi peaaegu ei oskagi enam :D… aga see tõstvat aju-sisest rõhku vms? Ja lahtiste silmadega aevastamine pidavat suisa surmav olema. Muidugi, sellise asja ütlemine tekitaks ju soovi proovida, onju?! 😀 Et kas valetati või mitte…

NY filmisoovitusi ja mõnus kohvihommik :)

Kuna ükski normaalne hing mu postitust niikuinii ilmselt lõpuni lugeda ei viitsi, siis küsin kohe alguses põhiküsimuse ära:
Soovitage filme, kus tegevuspaigaks on New York City.
Eriti hea on, kui seal on palju linnavaateid jms 🙂
(muuseas, aidake meenutada kas “13 going to 30”, kui ta täiskasvanu oli, kas ta oli NY-s?)

Nagu arvata võib, oli mul täna hommikul taaskord täielik New-Yorki-reisimise-igatsus peal. Võib-olla on süüdi see, et eile lugesin lennupiletipakkumist 499€ (mind lahutab sellest veel ainult 497€!.. otsisin eile kõik oma sendid kokku 😀)… no ja siis kaaslast oleks ka vaja, kellel on ka ilmselt 499€ puudu. Aga kui keegi tahab meid kohale lennutada, siis vihjeks, et oktoobri viimane nädal sobib. Aitäh!
(Kohapealse elu eest olen ise nõus muretsema! Vot nii lahke olen!)

Igaljuhul, tulin Koonuga täna veidi teistsuguse ringiga tööle, läbi täitsa-täitsa kesklinna. Ja kuigi Tartu kesklinnal pole New Yorgi kesklinnaga vist suurt midagi ühist, tekkis igatus nii nagu filmides, kui nad hommikuti enne tööle minekut topsi kohvi ostavad ja seda juues siis hommikupäikeselistel NY tänavatel jalutavad. Teate ju, mida ma mõtlen, onju?!
Tahtsin siis ka kohalikust kohvipoest kohvi teele kaasa haarata.

Selgus, et pea kõik kohvi müüvad asutused on varahommikul kinni. Sest kes see hommikul kohvi peaks tahtma? Ikka hilisõhtul ja varaöösel juuakse seda ju… või ei?

Olles juba kohvipuudusest frustreerunud, aga varahommikuste nunnude Tartu tänavate peale siiski pisut leebunud, jõudsin Kohvipaus´ini! Nad olid avatud! Ja lubasid mind koeraga tuppa! Ja müüsid mulle niihead latte´t!  Basically- saved the day!

Ehk siis, mul oli pöörfi moorning 🙂 (ja pärast seda s**t päev 😀 a see selleks…)

Reklaam aka Bookmarks4Myself

Kas te seda Where is Waldo peitepiltide temaatikat teate?
Siin on mõni pilt samal teemal… Waldo asemel koer Momoga :).

See video… Wow:

Jõudsin miskit teed pidi ükspäev Emily Larlhami Youtube kanalini Kikopup, kus on õppevideod klikkermeetodil koerte treenimisest. Suures osas on küll keskendutud kutsikatele, et mingeid esmaseid asju selgeks teha või ära hoida, aga on ka täiskasvanud koertele nii trikke kui probleemkäitumiste leevendamisi jms. Samad videod on olemas ka tema koduleheküljel Dogmantics.com, kus on võimalik videoid n.ö. teemade kaupa liigitatult leida. Ja juurde räägib alati lisa ja asjalikku juttu ka, et koerte vigastamist vältida näiteks. Kas te teadsite, et nt “Sit pretty” käsklus, kus koer tagumikul istudes sitsib, treenib koera seljalihaseid ja enamasti kulub umbes 1,5 kuud harjutamist, et koer jaksaks nii umbes 5 sekundit püsida. Aga kui ta ei istu korralikult, vaid on kuidagi viltu, siis võib ta end sellega hoopis vigastada!
Ja tema enda koerad on küll Amazing:

***

Kõndisime eile Koonuga 12 kilomeetrit. Ühtlasi astusime läbi loomakliinikust, kus kaalusin teda…
Selgus, et mu 30 kilone koer on 33 kilone. Dieedile, marss!

***

Matemaatika-tarkuseid.

Ps. Mul tekkis praegu kirjutamise ajal huulele paistetus. Mul pole kunagi ohatist olnud. Mis see on? Ebola?

mis lugu see on?

Ma sõnu ei mäleta, aga viis läheb kuidagi nii:

du-du-du-du-duu-dut-tuu      du-du-du-du-duu-dut-tuu

Oskab keegi öelda?
Lisavihje: meesisik on esitaja ja eestikeelseks on keegi ka juba kaverdanud… Lugu ise ligi 2a noor või sinnakanti vist.

Küsimus on päris. Ma tegelikult ka tahaks teada.

kto tam?

Vestlesime Fränkyga ja selgus, et ta ei tea, kes tema blogi lugemas käib.

Tahtsin teda küll parastada,,, aga avastasin, et mina ju ka ei tea. Olen üritanud erinevate poll´ide abil selgusele jõuda, et kas siia satuti esimest korda või korduvalt.. või kas tegu on võõra, tuttava tuttava, tuttava, sõbra või sugulasega, vms.. aga kes on kes, ei tea ikkagi.

Niisiis, Sina, kes Sa seda postitust praegu loed. Palun jäta postitusele alla kommentaar, kus vastad küsimustele:

1. Kes Sa oled?
(Piisab ka hüüdnimest või blogilingist. Või e-mailist (see on mulle nähtav ja teistele peaks varjatud olema)).

2. Kas tead mind ka päriselt? Kust (detailidesse ei pea laskuma, üld-valdkond on piisav)?

3. Kas oled siin ühekordne või korduvkülastaja?

4*. boonusküsimus (pole kohustuslik): Mida ma blogimisel teisi tegema peaks? Konstruktiivne kriitika on teretulnud, aga arvestage, et ilmselt nutan seda lugedes 😀

Ette tänades,
Uudishimu

*PS. Kui satud siia harva, aga mõningase hilinemisega siiski selle postituse otsa komistad, oled oodatud ikkagi kommentaarima :))*
*Ps2. Avastasin nüüd, et sõna “postitus” on ju tõlkes “ilma postita olek”  vms… Just saying…

Väikest ülekannet tahad homme teha?

Fränky on üks hiiglama tore tütarlaps (või, noh, ilmselt noor naine, aga kui te teda teate/teaksite, siis nõustute/nõustuksite vast tütarlapsega ka), kellel on kõik olemas peale kahe asja:
a) nägemise
b) iPhone

…esimese osas ei anna mul, ega lugejatel eriti midagi ära teha.. kui just mõni robotsilmade-prototüübi-valmistaja siin ajaviiteks mõistust puhkamas ja loba lugemas ei käi…

… aga iPhone osas – asi meil siis see hiiglama-suur-raha kokku ajada.. ja et Fränkyl juhtumisi HOMME (23.september) sünnipäev juhtub olema, siis talle sünnipäevakingi näol oma osa kinkida-annetada-altkäemaksta-pealkäemaksta-ülekanda vms.  Päeva heategu kohe tehtud ja puha. Ja Fränky ema on lahkelt lubanud, et kui sünnipäevarahadest paljupalju puudu jääb, siis paneb ta selle ülejäänu jõulukingi näol teele. Aga kui natuke puudu jääb, siis rahastab vast Fränky ise ka midagi, sest vaevalt ta jõuludeni oodata tahab.  (Aga point on selles, et isegi kui puudu jääb praegu, pole ülekanne kasutu, sest telefon ostletakse varem või hiljem niikuinii!)

Enne kui ma alustan pikka ja põhjalikku selgitust teemal: miks peaks toetama mingi wannabe tsiki soovi kalli moeröögatuse saamiseks, kui ta seda ise endale osta ei jaksa, siis sheerin maksevõimalusi neile, kes pikka juttu lugeda ei viitsi, aga rahast kahju ka ei ole 😛

variant 1) Kirjuta siia postituse alla kommentaar (siis mina näen Su e-maili ja teised mitte.. ja saan e-mailile saata minu või Fränky kontonumbri (kumba soovid?))
variant 2) Kirjuta Fränky blogi kingisoovi postituse alla kommentaar (ja küsi temalt otse tema kontonumbrit, aga mu blogialune on vist kiirem variant vastuse suhtes 😉)
variant 3) Olen ma Sul ehk suhtlusvõrgustikes olemas? (Gmail? Facebook? Seal võid ka küsida 🙂)
variant 4) On Sul Fränky suhtlusvõrgustikes olemas? (Pöördu otse tema suunas, või leia tema FB seinalt kingisoovi postitus, kus ta FB kommentaaridesse konto lisas)
variant 5) (Kõige ebatõenäolisem 😦) On Sul uusi iPhone  (alates iP 5) jagamiseks? Anna endast märku ja kuulutan ülekannetesoovid lõppenuks ja tagastame raha (kui just ülekandjad ei soovi toetada sigakallite pimeda-gps-äppide ostu).

***

Teen nüüd optimistlikult näo, et kõik tuttavad ja tundmatud soovivad panustada ja alustan põhjendusega, MIKS, oh MIKS on just vaja iFööni.. ja mitte näiteks mõnda odavamat nuti- või mittenutifoni.
Lihtne. Igal iPhonel on by default  olemas juba aastaid ja aastaid välja töötatud ekraanilugemisprogramm VoiceOver (vaata oma i-st: settings, General, Accessibility, VoiceOver) ja üldjoontes on iTunesis saadaval olevate rakendustega lugu säänne, et need peaksid kenasti töötama ka VoiceOveriga. Kuna teistel telefonidel kas ekraanilugerit pole, või pole see nii hästi toimiv, siis võib vabalt juhtuda nii, nagu Fränky eelmise nutikaga: ekraaniteksti loetakse ette täpselt nii kaua, kuni Sa mingi rakenduse avad. Facebook – Ava – *vaikus*; WhatsApp – Ava – *vaikus* jne… mis GPSi puutub, siis on elu näidanud, et töötab nagu jumal juhatab…
Nutitelefonist paremini töötab tema praegune, nuppudega telefon, millega saab helistada, sõnumit saata ja e-maili vaadata…
(Siinkohal ajaviiteks näited, kuidas mina e-maile tsekin ja kuidas Fränky seda teeb:
mina: 1. “Piiks”, 2. “ahah, meil tuli”, 3. *avab klahviluku*, 4. *avab ekraanilt postkasti*, 5. *avab uue e-maili* 6. *loeb* VS
Fränky: 1. (mõtleb) “Peaks vahepeal postkasti vaatama”, 2. *avab klahviluku*, 3. *avab menüü*, 4.*leiab sealt e-posti*, 5. *leiab e-postist õige postkasti, avab selle*, 6.*telefon hakkab kirju serverist alla laadima*, 7. *ikka veel laeb*, 8. *ja nüüd ka*, 9. *ja nüüd*, 10. *Voila! Olemas! Võib lugema hakata :)*)

Ja kuigi need mured: mitte-avanev Facebook ja WhatsApp ja aeglane e-post võivad tunduda lihtsad, et mis seal ikka, ilma saab ka ja ei pea nii mugav olema.. siis toon teistsuguseid näiteid ka:

Kujutle et, Sa ei näe.. kohe mitte muffigi, ja:

Seik nr 1: Sa oled parajasti üksi (koos juhtkoeraga) teel kodust bussijaama… ja teel kaldub koer kusagilt õigest teest kõrvale ja avastad selle siis, kui Sul pole enam õrna aimu ka, kus Sa asud. Ümberringi ei tundu inimesi olevat, või Sa ei julge neilt abi paluda…
Praegune lahendus: Selgub, et GPS ei tööta. Helista kellelegi, nt. Macile, ja kirjelda talle ümbrust: siin on kallak ja kanalisatsiooniluuk.. näiteks.. ja vaata, kas nuputatakse välja, kus Sa asud, et Sind siis sealt õigele teele juhatada. Võid kirjeldusele muudki tuntavat/kuuldavat lisada: tee ääres on muru, jalge all asfalt ja kuulen kaugelt autosid.. näiteks.
Lahendus iPhone omanikule: 1. Tee ümbritsevast pilt, niipidi nagu Sa oled… ja kasuta iPhonede vahelist tasuta SMSi/MMSi võimalust, et see Macile saata… või 2. kasuta videokõnet.. või 3. Kasuta ühte mitmest töötavast GPSi võimalusest, et ennast lokaliseerida ja õigele teele juhendada… või 4. Väldi üldse äraeksimist ja kasuta mõnda äppi (nt. Heare), kus on juba eelnevalt salvestatud kindlad põhimarsuudid.

Seik nr 2: Sa oled üksi kodus, kohevarsti minemas näiteks.. arstile… ja avastad, et Su sokid on sahtlis segamini läinud. Mis siis, kui korraga satuvad kätte punane ja sinine sokk? Aga värvimääraja on jäänud ema juurde maale… Lihtne, siis Sa avad ühe paljudest värvimääramis-äppidest (nt. Color ID) ja eristad sokid üksteisest.

Seik nr 3: Oled üksi bussipeatuses, ja kuna Su juhtkoer on emane, ei tunne ta erilist vajadust minna jalga tõstma selle poomispuu peale, millel bussiaegade tabloo on, ja mille küljes on nupp, mis aegu valjusti ütleks. Lahendus: avad m.peatus.ee lehe või Tartu bussiaegade äppi ja voila, juba teadki, kas jäid hiljaks või varaks…

Seik nr 4: Tahaks DVDd vaadata, aga marutüütu on igast karbist plaat käima panna, et näha, mis filmiga tegu on… Aga kasuta mõnda tuvastus-äppi (Tap-Tap-See või CamFind), et näha, millega karbis tegu 🙂

Seik nr 5: Kokkaks ju hea meelega, aga kuidas teha kindlaks, millises pakendis on SantaMaria pipar ja millises kaneel? Lõhna järgi? Aga pipar, sidrunipipar, kalamaitseaine, viie-pipra-segu, küüslaugupipar vms? Samad tuvastus-äpid, mis eelmises punktis toodud, on jälle abiks 🙂

Seik nr 6:  Tahtsid päeval dushi all käia, aga elukaaslane on vahepeal uued pesuvahendid ostnud. On tegu ikka šampooniga või torusiiliga? Või kehapiimaga? Või koera-šampooniga? Taaskord abiks TapTapSee või CamFind, mis ütlevad, millega tegu ;).

Seik nr 7: Tuled maalt, astud bussilt maha ja selgub, et vot nii, võtmed jäid maale/koju.. ja elukaaslasel on tööl koosolek ja telefonile ei kõlba vastata. Väljas on külm ja tuuline. Huvitav, kas siin tänava ääres mingeid söögikohti või poode on? Aga on ju ometi äpid, mis ütlevad, mis läheduses on… ja juhatavad ka sinna kohale 🙂 Ainult ole mees, ja mine! (näiteks AllAccess äpp).

Seik nr 8: Peale korralikku kevadpuhastust on paljud asjad ilusti kastidesse ära pandud.. ja kastid ilusti hunnikutesse ära laotud. Ja kastide peal ilusa kõvera käekirjaga nägijatele kiri, mis sisuks on… et ei peaks otsides kõiki avama ja segi pöörama. Aga kui Sa üksi kodus oled?
Siis tulev kevadpuhatusele appi võtta oma iPhone, osta ropu rahaga (10€) AudioLabelsi äpp, ja salvestada ära terve lehetäis QR-koode, mille kastide nurkadesse kleebid ja kirjelduse juurde kirjutad-räägid.  Iizibiizi.

Seik nr 9: Kevadine ilm on teatavasti muutlik… Aga Siri ütleb Sulle lahkelt, et kas Sul on vihmavarju täna vaja? 😀

Ja nii edasi. Tekstid, sildid, kohad, etiketid, värvid… Rääkimata siis tava-äppidest, mida VoiceOveriga kasutada saab 🙂

Niisiis.. kontonumbrit, anyone? Sest juba homme ju!

Chernobõli sääsed vms

Ma ükskord varem ka kurtsin, et meil käivad öösiti mingid marutõbised sääsed toas. Täna oli sama lugu…

Mängisime meie eile õhtul-öösel lauamängu… Mina võitsin!
(vahele näide põranda hõivanud koonlastest mängu ajal… kes vahelduva eduga meie mängulauda uppi keeramas käisid: )

… kell 2 käisin Koonuga õuel ja viskasin külalised välja. Toas tuulutasin veel kiirelt tuba (loe: lasin sääsed sisse) ja kobisin magama.

Kell 3 ärkasin selle peale, et üks käsi, mis teki alt väljas oli, sügeles lihtsalt üleni. Peale veerandtunnist sügamist kaesin seda tulevalgel ja käevarrel oli kak hiiglaslikku sääsemuhku. (Kusjuures, mul muidu ÜLIharva tekivad sääsemuhud.. tavaliselt olen neile immuunne vms…) Sügasin veel natuke vajutasin tule kinni ja proovisin magama jääda, kui (sääse)pininat kuulsin. Arghh…
Tõmbasin oma käpad teki alla peitu.. ja kindluse mõttes teki üle pea kuklapoole ka… ainult nägu jäi välja, sest, noh.. hingamine on üks tore asi.

Üritasin end lohutada, et vb on tal juba kõht täis ja ta rohkem ei tahagi… Ja juurdlesin, et huvitav, kas sääsk toitub mitu korda elu jooksul? Või sööb korra kõhu täis ja siis annab saba? Sest sel juhul on ju toatäit võimalik surnuks sööta küll.. lõkkeõhtul oleks keerulisem.

Jäin edumeelselt magama, kui ärkasin selle peale, et mu otsaesine sügeles nagu hull. Alguses üritasin end lohutada, et raudselt kujutan seda endale ette vms, aga põlemapandud tuli ja käik peegli ette, jagas infot sääse piknikuplatsist minu ninajuurel.. mille tõttu mu pool nägu sääsemuhu all üles paistetas. Really. Teate seda kohta, kus nina ja kulmud kokku saavad? Katsuge: seal on selline.. eee.. lohk, vms. Öösel mul ei olnud seal lohku.. ja kulm oli paistes, nagu oleks poe taga kakelnud.

Et ma juba püsti olin, siis tegin sääsejahi, aga tabasin seinalt voodi kõrvalt parkimast ainult ühe näraka. Tema polnus söönud. Aga kõige veidram on see, et ta oli..nii väike. Raudselt sääsk, aga üldse mitte, täiskasvanu mõõtu. Kas praegu liigub noori sääski ka? Kas noored sääsed on kuidagi.. ee… mürgisemad vms, kui vanad sääsed? Või on mu sääskedel marutõbi?

Kas ma bioloogia tunnis üldse midagi ei õppinud?

Väike Murphy ja muid jutte

Murphyt teate te ju ilmselt kõik. See on see sell, et kui Sina mõtled nii, siis tema teeb teisiti.. ja vastupidi.

Mul on igas päevas väike Murphy.. või 2…
Kannan kaasas fotokakotti. Selle ees väikeses sahtlis on 2 paari võtmeid: töö- ja koduvõtmed.

Tööle jõudes sirutan käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – koduvõtmed.

Kodule liginedes panen käe kotti ja tõmban üheksal juhul kümnest välja – töövõtmed.

Ja nii see läheb. Igapäevane traditsioon.
(see on peaagu nagu meie “okei”*)

**

Ma nägin täna linnas midagi õudset. Nahkpüksid, mis olid nagu… mis see uuema aja väljend on? Stretchid? Liibukad? Retuusid? Legginsid?

Igaljuhul.. point on selles, et kuigi neiu ei olnud absoluutseltmitteüldsegi kogukas, siis tekitasid need püksid olukorra, kus terve tema alakeha koosnes.. suurtest voltidest/lainetest… umbes sellised, nagu kui lapsed pilvi joonistavad.

**

Kui ma juba arvustaja olen, siis liigun moekriitiku ametist grammar-nazi omale edasi.

Kas Teile räägiti eesti keele tunnis, et nime/perekonnanime ei  käänata/pöörata, nii et nimi muutuks? Mina nagu mäletan, et räägiti… või siis kujutasin ma endale väga elavalt ette, et räägiti.  Igaljuhul, on nüüd uudistes mind kogu aeg häirinud, et Kohvri ja Kohvri.. ainult Reporteris oli Kohveri… Aga nüüd kui ma igaks juhuks, enne kui ennast siin avalikult lolliks teen, uurima hakkasin, selgus, et:

“Keelekorraldajad soovitavad järgida üldreeglit: eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu. Niisiis Pere, omastav Pere, osastav Peret; Ots : Otsa; Rüütel : Rüütli; Sepp : Sepa; Kask : Kase, mitte Kaski; Kalamees : Kalamehe. Ametlikes dokumentides võib segaduste vältimiseks ülakomastada üldnime omastavaga sarnanevaid perekonnanimesid (nimetav Metsa, alaleütlev Metsa’le, vrd Mets : Metsale).
Reegel kehtib tuntud nimisõnatüvede kohta, mis on astmevahelduseta, vältevahelduslikud või lihtsama laadivaheldusega. Muudel juhtudel säilitatakse sageli nimetava kuju ja lisatakse sellele tüvevokaal -i. Selliseid erandeid leidub võrdlemisi palju, levinumad on järgmised.
1.  Kirjakeeles vähem tuntud, tihti murdelist päritolu nimed (Rüüt, omastav pigem Rüüdi kui Rüüda; Simmel : Simmeli, mitte Simli).
2. Laadivaheldusega nimed, mille omastav nimetavast tugevasti erineks (Susi : Susi, mitte Soe; Raag : Raagi, mitte Rao).
3.  Omadussõnalised nimed (Aus : Ausi, Ausa on võõrastavam; Vapper : Vapperi).
4. Enamasti jääb ära omastava me- või da-silp (Süda : Süda; Ranne : Ranne; Kibe : Kibe); samuti rühma i-lõpuga nimede omastava lõpusilp -ja või -ju. On Vari : Vari, Väli : Väli (ent liitsõnus pigem nt Uusväli : Uusvälja). Osastav võib olla Vari või Varit, Väli või Välit, nagu Mari(t) ja Jüri(t), Oja(t) ja Aru(t).”

Mispeale püüdsin ma aru saada, et kas Kohver on siis astmevahelduseta? Või Vältevahelduslik? Või lihtsama laadivaheldusega?

Ja kuna ma ei saanud aru, tunnistan ennast nüüd rumalaks ja küsin abi. Võib seda siis käänata?

(Aga, isegi kui võib, siis häirib mind ikkagi 😀 😀)

**

Ma ei tea, kas te eile 21.30 ETV2 vaatasite, aga vaadake siis vähemalt järgmine ja ülejärgmine teisipäev :-).

**

* “okei” vihjeks on… “Süü on tähtedel”.

pilta

Hakkasin ükskord oma ammust puslet kokku panema..      Ja avastasin, et olin selle viisakalt karpi pannud nelja suure A4 tükina 😀 Ja lisaks tagumisele küljele numbrid joonistanud:

Aga olin siiski tubli ja kiskusin tükid 500ks tükiks (tegelikult 497.. sest 3 olid kadunud)…

…ja panin ilma tagumist külge piilumata selle kokku. Ja siis tegin kokkupandud puslest pilti.. ja võtsin selle siis uuesti tükkideks… ja kustutasin siis kogemata pildi ära. Well done.

Aga ma ausõna panin selle kokku!

Siis võtsin teise viiesajase ette. Seekord ka fototõestus ette näidata:

***

Nii palju siis puslelugudest. Nüüd koonulugudest.

Reedel-laupäeval oli meil Fränky koos Dzännuga külas. Kui ma laupäeva hommikul ennast voodist üles vedasin, et põiel käia, ootas mind tagasi jõudes hõivatud koht:
Dzännu  oli endale isegi kaisukarupardi kaasa võtnud! 😀 Aww.

***

Ja last, but not least:

Mis puu on pildil?

 

Over and out.

Rebasekutsikate blogide soovitusi?

Igal aastal peale ülikoolilinna kolimist (khmm, ehk siis juba teist aastat 😀 😀) on esimesel septembril selline tunne, et tahaks mõne rebase blogi lugeda. On soovitusi?

Peamine kriteerium on, et õppur peaks kooliteed alustama võõras linnas. Ideaalis (minu vaimusilmas) elab ta ühikas. Tuunib oma ühikatuba (fotod!), tunneb koduigatsust (nutt ja hala!), avastab kodulinna  (ideaalis Tartut), orienteerub (ja eksib ära), käib väljas (ja kiidab-laidab kohti) jne.

Soovitusi?

 

Help needed (MS Word 2003)

EDIT: Tulebki kurta ja mure laheneb kohe iseenesest 😀 Proovisin pärast uuesti kõik eelneva läbi ja nüüd töötas 😀 😀

Mul on mure.. vajutasin kuhugi, tegin midagi.. ja nüüd enam tagasi ei oska…

Kui wordis dokument lahti võtta, siis võiks valge leht ilusti ekraani keskele tulla ja kahel pool lai hall taust, eksole.. Muidu oligi nii.

Aga siis järsku (kui ma midagi kogemata tegin) hüppas leht vasakusse äärde, nii:

Kui ma ta piisavalt suureks zuumin, siis hüppab küll lehekülg ilusti keskele.. aga sellega kaasneb, et ka tekst jms on zuumitud ja näeb selline nilbik suur välja, mitte selline, nagu ta päriselt olema peaks:

Ja kui ta on õige fondi ja suurusega (st. zuumimata ja vasakul ääres), siis kui jõuan teisele leheküljele, tuleb uus lehekülg paremale eelmise kõrvale.. nagu raamatu-vaates:

AGA mul ei ole raamatuvaade… alt vasakul Layout-menüüst on valitud tavaline print layout (see keskmine sealt), mitte raamatuvaade… Need sealt olen ka kõik korduvalt läbi proovinud ja neist pole abi… Kuidagi lehte “lohistada” vms ei ole ka õnnestunud.

 

Kui kirjutamis-vaates oleks samasugune võimalus, nagu lugemisvaates, et “Allow multiple pages” või mitte-allow.. siis oleks ju lihtne… aga ei ole 😦

Any ideas, anyone?

sääks, raiks

Istusin täna öösel kella ühest ligi neljani üleval.. ja sügasin ennast 😀 Vahepeal vehkisin pimedas toas ähmaselt pinina poole, aga ilmselt ei tabanud, sest mõni hetk hiljem oli kehal järjekordne poole maakera suurune punn, mis sügeles kui kurask… Arghhh… Mul on tunne, et need olid mingid eriti mürgised võõrleegionärid… kes need sääselised seal Aafrikas olidki, kes malaariat levitasid? (Ma ei ole nii rumal, et ei teaks.. ma olen lihtsalt niii halva mäluga… eriti kui öösel 3 tundi üleval istun…) tulid koos seagripiga kaasa?

Pugesin teki(koti) alla peitu… palav hakkas… lükkasin jäseme välja… pinin.. sügelus…

Arghh, kuidas ma neid elajaid tappa tahtsin 😀 Tavaliselt ma ei ole nii tapahimuline. Aga ma kahtlustan, et ma ei saanud ühtegi rajalt maha võtta…

On küll olemas teoreetiline võimalus, et mul on lihtsalt kirbud, sügelised, voodilutikad, sinivetikad, süüfilis ja koeraallergia, eksole.. ja et sääsed lendlesid ringi üdini heatahtlikena, nagu vene rahuvalvajad ja valvasid mu rahulikku und… aga ma natuke kahtlen selles.

Hommik ei läinud paremaks. Või noh, algus oli juba positiivne. Käisin Koonuga 6.10 jalutamas staadionil, kus tavaliselt õhtuti/päeviti käime. Päike tõusis hoopis uuelt poolt ja nii veider oli 😀 Nagu mõnes võõras linnas oleks. Koon nimelt jäi täna koju ja jalutasime siis teises suunas kui tavaliselt tööle tulles jalutame.

Edasi mõtlesin, et tõmban kiirelt 3-aasta taguse Roomatripi fotod kõvakettalt arvutisse ja sealt mälupulgale (sest ma leidsin toonase reisipäeviku üles ja kui kunagi 66lk käsikirja sisse trükitud saan, siis plaanin ka pikkade-postituste sarjana selle “reisiraamatu” blogisse toppida.. mis siis, et aegunud. Enda jaoks.. ja igavlejad võivad lugeda…) Aga feilisin. Mingi tropp (=mina) oli teinud 5,6 giga pilte… midagi 4000 foto kanti.. ja need ei mahtunud pulgale ära. Hakkasin siis kiiruga neid vahelt kustutama, kus minu või FK näolapp peal on, aga neid oli NIIIII palju (ma olen haige inimene, kui mul fotokas käes on, mulle tundub…), et ma ei jõudnud eriti kaugele… 2500 pilti olid alles, kui viimasele võimalikule bussile lippasin  ja need 2500 pulgale ei mahtunudki :(.
Igaljuhul, väljusin kodust 2 minutit enne bussi väljumist ja jooksin. Jooksin nii, et mu sandaalid läksid puruks. Kreit. Alles üleeile kulutasin oma raha ketsidele (sellest räägin allpool) ja nüüd on neid ka uusi vaja… prf.

Jõudsin peatusesse 1 minutiga. Ja sain teada, et mobiiliäpp Tartu bussiajad, valetas mulle näkku ja bussi tegelik väljumisaeg, mis ka peatusepostil kirjas oli, oli hoopis 5 minutit väidetust varem. Thanks! Tatsasin teise peatusesse teisele bussile ja jõudsin täpselt tööle siiski… Kus olen nüüdseks esimese tunniga sõitnud oma tooliga neljal korral üle oma valge seeliku saba. Keenjus, kes eile pani selga liiga lühikese kleidikese, otsustas täna pika seeliku kasuks. Tubli töö, Mac.

***

Aga eputan siis piltidega pisut:

1. Selline on minu tüüpiline lõuna: pihvid ohtra juustuga, pasteet šampinjonidega ja nutella 😀

2. Nagu enne ütlesin, sain endale üleeile ketsid. ABC kingast. Espiriti omad. Originaalhinnaga 70 euroraha ja soodushinnaga 32. Fränky shoppas endale ka ketsid, aga poole kallimalt. Üldse ei oska soodukatest lähtuda. Tema omad on ka ilusad. Aga mulle meeldivad minu omad ka! (Kuigi üksainus pisike miinus on, et tunduvad jalas nagu number 41 😀)
Ps. Tegelikult on need vist suht helerohelised, pilt muudab need nii kollaseks…

3. Kolleeg uuris eile, et kas mul on palju lauamänge… No ma ei tea, mis te ütleks?
(Kapis olnud kaardimängud ja pokker ja uno ja skib-bo jms ei mahtunud pildile)

4. Fotoshuutisin üleeile väikeseid blonde modellihakatisi. Tsekake Flickr´i esimesi kutsikapilte.

***

Ja kaks linki ka:

1. Fränky blogi ja lugu sellest, kuidas Mac potis saaki püüdmas käis.

2. No, dziiz… mis mõistus peab olema inimesel, kellele pakkuda, et “pane ennast põlema” ja tema mõtleb, et “okei!”… I don´t wanna live in this world anymore…

***

Ma tahan New Yorki! Nii väga palju. Millistelt lehtedelt Teie, kes te odavaid pakkumisi leiate, oma reisid ostate?

***

Chat:

Mac: Su desktopil on rooma-piltide kaust.. ära ära kustuta

ja kõvaketas on voodil laiali, sry.. jooksin bussile (mida ei tulnud sest äpp valetas bussiaega)
T.: selge:)

mul jäävad ka vahel kellegi püksid vms laiali, ikka juhtub;)

sokid või..