Kuna praeu tundub popp ja noortepärane sel teemal sõna võtta, siis minu arvamus, mis kedagi ei huvita 😀 on järgmine:
Süüdi pole mitte Kai, kes enam kui nädal tagasi pikas blogiauhindade postituses mainis ühes lõigus ära, miks teda häiris, et väljamõeldud tegelane osales ja võitis. KuusSidrunit on maailma kõige paremini ja näitlikumalt kirja pannud,miks see inimesi häiris. Justnimelt inimesi, mitmuses… sest vähemalt üle ühe postituse EBA-st, mis mulle ette sattus, oli juttu sellest, et väljamõeldud tegelase blogi ei tohiks osaleda. Sealjuures polnud keegi vastu tuntud inimeste blogidele, neid oli teisigi osalemas.. vaid väljamõeldud tegelaste blogile.
Praeguses fightis pole süüdi ka Grete Klein, kes oma FB lehel Laurat kaitsma kukkus, kui kuulis, et ühteainsat.. ja pealegi pimedat (!) blogijat oli tema järsku nüüd siis häirinud.. sest noh, kui ta muidu blogisid ei loe (ja ei peagi lugema), siis kust tema pidi teadma, et see sihuke üldlevinud arvamus on.
Kõiges on süüdi hoopis Delfi Publik (kes ei ole vist päris inimene, arvestades seda, et artikli autor puudub), kes kirjutas loo sellest, kuidas Pimedat blogijat närib Padjaklubi-Laura tunnustamine. Kui ma oleks Grete ja loeks meediast, et ainult ühte inimest segab, siis ma ütleks ka midagi vastu. Muidugi, kui ma oleks Grete, siis ma vist süüviks enne veits rohkem oma “vastasesse” ja tema blogisse ja kasutaksin siis vastulauses sõnu, mis ka rohkem täppi võiksid minna, sest praegused läksid küll tõele au andes veits võssa…
Ühesõnaga… tegelikult on mul natukene lõbus, lugedes kuidas DelfiPublik jätab muljet suurest sõjast, nagu leerid juba tõrvikud käes tänavatele koguneksid…
Aga natuke on ka kahju.. Kaist, kelle arvamus ainsana meediasse õles visati, sest temaga kaasas on ju ometi selline pommsõna nagu pime! Gretest, kes nüüd puid alla saab selle eest, et ta julges midagi pimedale inimesele öelda… ja Mallukast, kes nüüd puid alla saab selle eest, et esialgu talle omaselt ja emotsionaalses sõnastuses omalt poolt sõna sekka ütles. Aga noh, negatiivne reklaam on ka reklaam, kuigi keegi asjaosalistest pole seda tahtnud. Aga igaljuhul, kui heiters gonna heit, siis heitige mitte neid kolme vaid nimetut publikukirjutajat, onju 🙂
Sesamy blogis oli juba mõni aeg tagasi postitus, kus ta mõnelt blogijalt kindlal teemal postitust palus... ja siis loa andis omakorda blogimeemi läbi teatepulk edasi anda. Parem Hilja, kui mitte keegi ja nüüd jõudsin lõpuks mulle “sülle kukkunud teemani” – Ellie ja T. suhetest. Kuigi nüüd kui ma seda kirjutasin, siis juhtus hoopis nii, et see oli lugu sellest, kuidas ma Koonu võtsin ja mis teised, kaasa arvatud T. asjast arvasid vms.
Ma räägiks täitsa algusest. Septembris 2013 olin olnud ilma oma koerata (Älluta) mõni päev vähem kui 2 aastat. Seda on liiga palju. Ja oma osa oli ilmselt ka selles, et Dzännu oli nädalakese minu juures augustis 2013 hoiul ja kui ma ta tagasi pidin andma, siis tekkis tahtmine vastassuunas koeraga peitu joosta 😛
Igaljuhul, sel ajal leidsin lõplikult, et mul on koera vaja! Halasin sellest blogis, sotsiaalmeedias, kodus, tööl, väljas… ühesõnaga: kogu aeg!
Tegin siis enda jaoks otsuse, et nüüd aitab. Hakkan palju raha koguma ja kunagi (aasta pärast 😀) ostan endale retriiveri! T. arvamust küsisin muidugi ka, aga nagu ta tõdes, siis eks ma oleks niikuinii selle koera võtnud :P. Aga viisakas on ikka küsida!
T. seisukoht oli, et koer on minu ja mina tegelen, hoolitsen, pissitan, ostan talle vajaliku, ravin jne. Olin nõus, mõistagi. Erijuhud välja arvata muidugi.
15.09.13 andis Sesamy ühes kommentaaris lootust, et kaasomand ei olegi nii halb mõte nagu ma arvasin. Ja lähemal suhtlusel selgus, et täitsa hea mõte!
Rääkisin tööandjaga, et plaanin järgmisel suvel koeravõttu ja tahaks temast teraapiakoera teha ja temaga tööl käia. Sain nõusoleku. Kodus rääkisin T.-le ka, et näe, mükkebroo… koer on põhimõtteliselt 24/7 minuga 🙂 Ja ta polnud sugugi vastu :).
Aga siis edasi läks kuidagi Sesamy ja Zdina kaudu omanikuga suhtlemine nii, et oktoobri alguses uuesti ülemuse ja T. jutule ja ütlesin, et lugu säänne: nädalavahetusel tuleb koer!
Ja mitte kutsikas, vaid täitsa mõistus-peas, kaheaastane koeraneiu 🙂 Noor ema!
Siis pidin, oodatust varem, korteriomanikuga ka ühendust võtma. Kes tõdes nunnult: “No, ma ei saa ju keelata!”. Saaks muidugi küll, aga ta on igati mõistlik ja tore ja armas. Ja ei keelanudki. Ja Koon pole 2 aastaga ka korteris midagi ära lõhkunud, ütlen etteruttavalt.
Ja siis julgesin lõpuks Empzile ka helistada, et ma võtan koera. Ilmselgelt oli sealtpoolt palju kõhklusi ja küsimusi, aga mul oli igale probleemile lahendus valmis, nii et jäi suht rahule. Aga ütles ka, et tema koera hoidma ei hakka, ise pean hakkama saama!
Mõned päevad unetuid öid, ärevust ja ootust. Palju loomapoodides hängimist ja asjade ostlemist (suures osas tänu Sõprade abile!). Töökaaslase äraseebitamine koera järgi sõitmiseks laupäeval (T. oli reedest pühapäevani ära). ja 5. oktoobril 2013 olin ma nii õnnelik, et tunnen siiamaani, kuidas ma õnnehormoone kurguni täis lähen, kui seda meenutan! :))
Kolmandal päeval (see tuletas mulle meelde, et kunagi Õismäel oli meil alumine naaber, proua kes IGAL hommikul kell pool kuus nuttes-pooleldi karjudes mingeid palveid luges või piiblit ette luges vms… igal hommikul käis alumise korruse üürgamisest läbi ka mingi “kolmandal päeval”-jutt.) tuli T. tagasi Tartusse. Blogisin sellest ka tookord. Kopeerin sellest tolleaegsest postitusest lõigu, mis näitab suht hästi T. ja Koonu suhteid. Sellised, nagu need olid järgmisel hommikul, on need siiani 🙂
“Hommikul kell 5 kuulsin läbi une, et T. räägib midagi koonule. Mõtlesin juba, et äkki mingi probleem… äratasin siis kõrvad üles ja kuulatasin terasemalt: “Ma ei saa Sind ju sügama jääda, kullake, ma pean tööle ka minema…” 😀“
Ehk siis jah, T. hoiab EllieTheElephanti väga. Sõidutab vajadusel haiglasse lastele külla ja kui Koon mingil põhjusel üksikutel kordadel ei tule minuga tööle kaasa (näiteks varstikohe on mõjuvaks põhjuseks tiinuse viimane nädal…), siis jalutab teda päeval. Hoiab siis, kui pealinnas arste väisan… ja jalutab suveõhtutel ühiselt hea meelega pikalt.
Kui Koon nüüd suvel 5 päeva pulmitamas ära oli oma teises kodus, siis tagasi tulles oli T. küll ära, aga kööki ehtisid õhupallid ja sildid “Tere tulemast koju, Ellie”. Maiused ootasid muidugi ka pesas!
Aga noh, KUIDAS oleks üldse võimalik, et selline loomake ei meeldi. No kuidas?!
Kui näiteks koos Koonuga olin algusest mõni kuu hiljem nädala Pealinnas Empzil külas resideerunud ja nad ta ära nägid, siis pakkus nii Empz kui Netram, et nooo, EllieTheElephanti võib ju ikka hoida tuua 😛
***
Ühesõnaga everone Loves Her. Millega ongi ju kõik öeldud.
Aga blogimeemi edasiandmine. Ehk siis kellelt, mis teemalist postitust lugeda tahaksin.
VäikeFränky – fantaseeri sellest, milline oleks Su elu ilma juhtkoerata. Mitte, et Dzännut järsku enam poleks, vaid, et üldse, kui Sul ei olekski juhtkoera. Mõtle oma tegemiste ja elu peale ja räägi, mis siis teisiti oleks. Ja kui postituse lõpetad, siis mine ja sheeri Dzännule umbes miljon musikallipaid selle eest, et ta olemas on 🙂 Mallukas – siia lehele ilmselt ei satu, aga mind huvitaks (või olen ma selle lihtsalt maha maganud?), et kuidas Milvil läheb ja mis seis temaga on… kas ta elab Rantšos või Teiega või see muutub mingil hetkel vms. Lihtsalt niisama huvi pärast 🙂 Sesamy – tegelikult vist ei tohiks uuesti teemaalgatajale pingpongina seda tagasi lajatada, aga no kuule?! Sa elad EllieTheElephanti täditütrega koos! Ma tahan sellest jooksvalt ülevaadet, tihedamini! Lapstööjõud – sai tegelikult Sesamylt juba ka blogimisteema, aga lapstööjõudu tulebki üle koormata, nii et ma annan omapoolse teema ka. Koos koduse ülesandega. Mine ja otsi Paide aarded üles.. kasvõi mõni! Ja siis kirjuta blogipostitus sellest, kui ägenz Geopeitus on!
Ch.le tahaks ka teemasid sheerida, aga ta ju ei blogi… või noh, viimati 8. veebruar. Äsja ju. Zdinale ja Vantsikule ja Dzeikile tahaks ka, aga nemad üldse ei blogi. Phähh.
The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2014 annual report for this blog.
Here’s an excerpt:
The concert hall at the Sydney Opera House holds 2,700 people. This blog was viewed about 13,000 times in 2014. If it were a concert at Sydney Opera House, it would take about 5 sold-out performances for that many people to see it.
Mac vahepeal ikka tellib intrernetiavarustest mingit kräppi kokku. Näiteks on kõik mu telefoni-ümbrised (ja neid on mul palju!) tellitud netist… kus nende hinnad koos saatmisega jäävad sinna euro kuni kolme euro vahele. Okei, on ka kallimaid, aga neid ma pole ostnud… liiga blingid… Isegi kui need mingi odav hiina rämps on, eelistan neid ikkagi siinsetele… mille hinnad on 20-60 (!!!) eurot poodides. Ja üldse, olen nendega tegelikult enamjaolt täitsa rahul olnud seni 🙂
Varem käisin Ebays, aga nüüd testisin seda uut moeröögatust – AliExpressi netipoodi. Mobiiliürbid on sealt täitsa okeid tulnud. Koerale helendav LED-kaelarihm on ka muidu tibens-tobens, ainult et L suurus oli kõige suurem.. ja selle peab viimase millimeetrini võimalikust suuruse peale lükkama, et inimlik oleks kaela ümber panna. Aga muidu on kobe.
Ükskord ammu, septembris, vaatasin miskipärast mingeid kleite. Tõenäoliselt ma Malluka blogi pulmakleitide kaudu sinna sattusin vms. Igaljuhul leidsin sellise kleidi, millel oli kael kaetud!
Btw, ei see ei ole pulmakleit ja ei ma ei hakka abielluma ja ma ei tea, kus ma üldse seda kannaks/kandnud oleks, arvestades seda, et:
a) see näeb veits välja nagu lühike pruutkleit;
b) ma ei kanna kleite;
c) ma ei käi kusagil, kus sellist kleiti kanda võiks.
AGA.. kuna sellel oli kraega kaetud kael.. ja kuna minu kael näeb juhtumisi välja, nagu oleksin pimedal karjamaal kõripidi okastraati kukkunud vms, siis ma ju pidin selle tellima! Pidin ju?! Onju!Eile sain kleidi kätte:
Eestvaates
Tagantvaates
***
Noooh… see on valge… ja lühike.. ses suhtes päris teistsugune nagu pole… Ja see on kleit!
Sellega sarnasused piirduvad 😀
1. Kõrgest kraest pole haisugi. On hoopis kaela paljastav lillekestega krae, mis kaelale kenasti tähelepanu tõmbab.
(Halloweenil saaksin KillBilli pruut olla 😛)
2. Kui see peaks olema rinna-eest ülevalt äärest sirge lõikega, siis on seal korseti ülaosas mingid nõmedad korvikesed, mis muudab selle eriti pruutkleidilikuks… ja kuidagi.. emaseks
3. See on selja-tahant väga läbipaistev.
4. Selle seelik hoiab tagantpoolt veidralt püsti.. nagu mul oleks kleidi all saba vms 😀
5. See on täiesti erinev pildist, eriti ülaosa. 😀 😀
6. Okei, tegelt on alaosa ka erinev.
7. See on ülikitsas. Mõtlesin, et ma ei mahugi sellest välja.
***
Aga eih, ma ei virise… Ses suhtes, et ma ootasin, et see on teistsugune kui pildil… kõik hiinast tellitavad riided olevat vist teistsugused… lootsin lihtsalt, et kui kauba nimes on kõrge krae mainitud, siis see oleks olemas.. lihtsalt teistsuguse kleidi küljes…
Aga nagu öeldakse, iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Niisiis tellin netist edasi kleidikesi mobiilile.. ja jään ise Sepa-turu teksapükste juurde.
Ma ei võida tavaliselt kunagi, aga eilane kingiloos tundus ahvatlev, sest mul on näpud põhjas ja väldin pärlipoode nagu tuld.. aga samal ajal näpud sügelevad, et miskit meisterdada (ahjaa, üleeile meisterdasin.. külmikumagneteid 🙂). Aga nüüd ma võitsin! wupdiduu-dupdiduu!
Üldse, mul läheb viimasel ajal nii kahtlaselt hästi, et ma kahtlustan, et kohe kohe on midagi halba juhtumas. Ilmselt komistan ja kukun alla kõrghoone 100nda korruse aknast.. või libisen trammi alla vms. Mis need juhtumised ERITI halva õnne alla kategoriseeriks, oleks muidugi pisiasi, et Tartus on kõrghoonete ja trammidega kehvasti, nii et peaks ikka “vedamine” olema, et see juhtuks 😛
Aga loodame, et saan enne komistamist-libisemist kinkekaardi-nänni kätte ja meisterdada vähemalt 😛 onju
Mac ei viitsi. Üldse mitte midagi. Inimestega suhelda, blogida, tähtsaid toimetusi teha, kuhugi minna (kuigi homme sinna läheb hää meelega)… ainus, mida viitsin on asju edasi lükata.. mis kannatab vähegi lükkuda, see ka lükkub.
Aga see ei-viitsi pole pigem selline psüühiline, vaid ma olen lihtsalt nii väsinud ja unine kogu aeg :S Ma magan öösiti 9 tundi, mida on vist 2-3 tundi rohkem kui keskmisel inimesel. Aga ma ei saa hommikul üles.. ja ma ei suuda päeval keskenduda… ma olen wierdo. Viitsin ainult teha seda, milles mitte midagi tegema ei pea… võiksin näiteks päev otsa vedeleda, koera sügada, lemmikseriaale vahtida ja pomelot süüa 😀 (kuigi ka koerasügamine ja pomelo lammutamine on päris korralik füüsiline treening 😛) (jah, koera-jalutamine oleks ka päevakavas.. seda niikuinii 🙂)
Koera-jalutamisest rääkides: ühel õhtul ütles Hannes Kaljujärv EllieTheElephantile, et too on ilus 🙂 Ja siis mulle, et Koon on ilus. Tal on õigus, on küll ilus 🙂
Aga tagasi blogimise juurde… kunagi hakkasin Malluka vihkamise-postitusele kommentaari kirjutama, aga avastasin, et see tuleks liiga pikk.. ja mõtlesin siis hoopis sellest eraldi blogipostituse teha. Sest tuleb välja, et ma olen vihkamist täis :P… kes mind päris-elus kohanud, need teavad ka, milline närvar ma olen ja kuidas kogu aeg hääl suurest inimeste peale räuskamisest ära on 😛 icc
Aga ma pole selle blogipostini veel jõudnud.
Sest ma ei viitsi. vot.
Teiseks on Fotojahi selle nädala teema “Lemmik”… kus võiksin küll minna lihtsamat teed ja postitada järjekordse pildi oma lemmikloomast… aga tahaks hoopis vihkamise-postitusele-vastupidiselt teha pika pildipostituse erinevatest lemmik-asjadest… lemmik-söök, lemmik-värv, lemmik-aastaaeg, lemmik-loom, lemmik-linn jne…
Aga ma pole selle blogipostituseni veel jõudnud.
Sest ma ju ei viitsi.
Ja siis ma tahtsin teha postituse lemmik-äppidest… kunagi tegin ka, aga nüüd on ju mõned juurde tulnud… ja peamine põhjus on tegelikult, et tahaks veel juurde, aga tahaks soovitusi, et mida Teie kasutate…
Btw, eile näiteks mängisin mingit suvalist ajaviitemängu.. aga seal oli pilt, mis mu tähelepanu köitis.. arvake ära, miks 😛
Aga ma pole selle blogiteemani ka veel jõudnud.
Sest ma pole viitsinud.
Ja ma tahaks Lastefondi-tegelasele kirjutada, aga ma ei suuda.. sest ma tahaks, et see kiri oleks nii ilus ja põhjalik ja veenev ja selge ja miskõikveel.. aga minu keskendumisoskuse juures ma vist praegu ei oska. Ja teiseks, ma mõtlen, et äkki ootan hoopis pisut veel… näiteks kuni vest valmis.. ja kuni me (jah, ma meietan, sest koer ei käi seal ju üksi 😛) oleme raamatukogus lugemiskoera üritusel ka käinud, siis on hea see Koonu “CV”sse lisada 😀
Ilusat Hobuseaasta algust. Obene pidavat üks töökas loom olema, loodan et peletab minu “eiviitsi” ka minema kabjaplaginaga 🙂
1. EllieTheElephant oma nime väärt. Igas mõttes. Päris-nime, sest on raske leida kedagi mesimagusamat ja kallimat 🙂 ja hüüdnime, sest kui ta joostes pargis järgi tuleb, siis kõlab üksainus koerakesekene nagu 15 elevanti/mammutit. Isegi kui kõrvad on kaetud mütsiga. Pluss kampsuni kapuutsiga. Pluss jopekapuutsiga. Preili müdistaja ühesõnaga.
2. Me oleme Koonuga kaks meisterkaotajat. Kui tavaliselt läheb tema kaelarätik vahepeal oma koju ära ja me käime seda siis pargis taga otsimas, siis täna suutsin mina pargis EllieTheElephanti rihma käest märkamatult maha poetada.. mingi hetk siis avastasin ja läksime tagasi. Elluška juba teab, mida teha… kui leiab midagi talle kuuluvat (sest oma asju ma ju ei kaota, ainult tema omi 😛), siis jääb seda pikemalt nuuskima ja ongi teada, kus kadunud nänn on. Kuigi jah, tema vist ei lähe tagasi selle mõttega, et leiame kadunud asja üles.. talle lihtsalt pakub huvi kõik uus, mis vahepeal parki tekkinud on. Kui see uus asi pole just kahtlaselt suur (temasuurune)… siis tasub sellest 3km ringiga mööda minna, igaks juhuks. Sest tavaliselt on see suur asi midagi kohutavalt ohtlikku, nagu hunnikusse kokku korjatud oksad vms. 😛
3. Ühtlasi olin ma ka pargis hullult osav jalgpallur. Hakkasin kilekott käes parajasti kummarduma, et.. noh.. teate küll… ja siis pillasin kinda (näe, siiski loobin enda asju ka, mitte ainult Koonu asju)… nägin esmalt aegluubis, kuidas mu valge kinnas langeb ja langeb ja langeb otse… ja siis tegin jalaga väga Bechamiliku superlöögi ja virutasin kinda õhust eemale :P. Õnneks seal, kus ta maandus, ei olnud kellestki teisest midagi maha jäänud vaid puhas lumi :P. Osav! Estonie dix points!
4. Täna on viimase aja kõige soojem ilm. Vähemalt mulle tundus. Võib-olla oli asi selles, et otsisin suusapüksid välja.. ja panin jopele kapuutsi külge… ja ilm oli täiesti tuulevaikne. Aga tõsiselt, tööle kõndides tundus tänane -14 oluliselt soojem kui senine -7. Samas mul on alati nii, et 0-kraadi ringis lõdisen ja värisen ja niiskus on kontides ja ei saagi sooja mitte kuu-naaa-giii… aga -20ga riietun ilmastikukindlalt ja chillin lumeingleid teha, kui lund on. Hetkel ei ole eriti. Õhuke kiht vaid. Juba mitmendat päeva helesinine taevas ei luba ka täna lumelisa, aga no pole hullu… kannatame selle päikese ka kuidagi välja 😛
5. Koonlane ei kurtnud ka sugugi külma üle, tööle jõudes hoopis lõõtsutas. Jääkaru. Aga tema lemmik-osa teekonnast oli piki jõe-äärt. Mööda jõge “sõitsid” suured jäälatakad, mis vahepeal kriginal kaldajää vastas ennast väiksemaks lihvisid jms. EllieTheElephant peatus iga paari meetri tagant, et neid andunult vaadata. Viis korda andunumalt kui tavaliselt jõel ujuvaid parte. Arusaadav muidugi, need olid ju 50 korda suuremad ja uhkemad kui üks pisike pardike (ja arvake ära, kas mind kummitab nüüd laulrida: “kuid pardike on väike, kuid pardike on väike” ? a) jah, kummitab; b) jah, kummitab ; c) jah, kummitad; d) kõik eelnimetatud variandid)
6. Pealelõunal läheme EllieTheElephantiga ja kuhja juhtkoonudega restosse sööma, iga-aastasele lõunale 🙂 Praktikas muidugi söön ainult mina ja koonlane on niisama ilus. Aga tal on vähemalt lohutuseks teisi karvaseid kaaskannatajaid… ja peale seda koju jõudes saab ta oma kanakaelu või -südameid või -lihasmagusid vms delikatesse. Ma olen vist 101% lihatoitlane, Koonu toit tundub alati nii ahvatlev 😀
7. Õhtul lähen (ilma EllieTheElephantita, aga see-eest M.-i; Väikese-Fränky ja JuhtkoonJ-ga) Vildesse stand-up comedy-le. Jejejee.
Et teie siis üksi kodus patja nutma ei peaks, võite lohutuseks Lois C.K.-d vaadata… aga olge hoiatatud, jutt on inglisekeelne, ja ropp (ja pika sissejuhatusega):
8. Kellele istub eestikeelsem. Vähem ropp. Ja sõbralikum huumor.. ja kui Teile veel Kassid ka meeldivad… siis siin tema on. Kassihuumor.
Mis on ühist kassidel ja naistel?
Nad teevad mida nad tahavad ja millal nad tahavad
Nad kuulavad sind harva
Nad on täiesti ettearvamatud
Nad vinguvad kui nad rahul pole
Kui sa tahad mängida, tahavad nemad, et neid rahule jäetaks
Kui sa tahad üksi olla, tahavad nemad mängida
Nad ootavad, et sa nende iga soovi täidaks
Nad on tujukad
Nad jätavad (juukse)karvu igale poole
Nad ajavad sind hulluksJäreldus: Kassid on väikesed naised pisikestes kasukates
Emase isendina tahaks küll vastu vaielda.. aga no ei saa, kõik on puhas tõde 😀
9. Natuke tähelepanekuid viimase aja statistikast, st. otsingusõnadest, millega siia blogisse viimase kuu jooksul jõutud on: tee ise oma helkur – tee jah! Aga hoiatan, et helkur-riiet kui sellist on keeruline (kui mitte võimatu) leida. Osta kangapoest 10cm laiust helkurpaela hoopis. Ja kontrolli enne kasutamist, et ikka helendab ka! Ja oma lemmikloomale tee ka helkur! Ja tee mulle üks koerakujuline helkur, kui vähegi õmmelda oskad ja juba õmblema hakkad. Aitäh! mis on lill? – Vikipeedia ütleb, et: “ Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid. Maailmas on palju taimeliike, mida võib nimetada lilledeks. Nende aretusega tegeleb taimekasvatus. Esteetilist väärtust silmas pidades on sageli juba looduslikult nägusatest taimedest aretatud sordid.” Vaata ka: püsililled, suvelilled. šoti terjer 2013 – Šoti terjer oli aastal 2013 suhteliselt sarnane sellele, milline ta oli aastal 2012. Üliarmas, karvane vunts, kes meenutab pisut triikrauda vms. Vihjeks, et säästa käesoleva aasta lõpus guugeldamisest, võin ka öelda etteruttavalt, et suure tõenäosusega ei tule aretuses ja tõustandardites ette ka sel aastal suuri muutusi, nii et šoti terjer 2014 saab olema enamvähem samasugune :P. Kui aga soov oli kahetuhandekolmeteistkümnendama aasta võidukoeri välja selgitada, siis ma ei tea. Luban lahkelt pöörduda näiteks Eesti Šoti Terjerite Tõuühingu poole, nemad on ehk targemad. Ja kui eesmärk oli hoopis värskeid (kuigi nt jaanuar 2013 tulemus ei oleks enam eriti kutsikavärske) kutsikakuulutusi leida, siis oskan aidata vaid sellega, et soovin edu otsingutel: šotu on kindlasti hea valik, aga ole hoiatatud.. pesakonnad on võrreldes mõne teise tõuga üsna haruldased ja harvaesinevad. Kannatlikku meelt, ja kui tulevase koeraga Tartu-kanti satute, andke teada, teeme koonude play-date´i :P! nätsked saiakesed – on kõige paremad! Mmmmm… nüüd mul läks kõht niiiiiii tühjaks 😦 otsi endale uus töö – …kui Sulle Su töö ei meeldi, töökaaslased on idioodid, boss on pervert, tööaeg on tappev ja madalast ümbrikupalgast ei tea kunagi kui palju Sinuni jõuab… või siis ka minu näitel, kui kõige eelnevaga pole mingit probleemi, aga lihtsalt NIIII väga tahaks Tallinnast Tartusse kolida. Siis ütle vanale toredale tööle aidaa, leia uus tore töö.. ja tule tulema 🙂 kikuriinu blog – on täitsa olemas. Käin lugemas kah. elevandi sunnikaal – on kaal, mille saavutamiseks elevanti sööma sunnitakse, et ta alakaaluline ei oleks. šoti terjeri kutsika kasvatamine – toimub sarnaselt teiste kutsikate kasvatamisele. Kui Sa juba oled olnud piisavalt kannatlik, et šotude pesakond ära oodata, siis ilmselt pole vaja soovida kannatlikku meelt 😛 sest seda Sul jagub. Aga soovitan, et võta puhkust, vähemalt esimeseks kuuks. Abiks ikka. mallu jaburdab, sander – on täitsa selline tegelane Malluka blogis esinenud. Kes ja miks jms lisainfot loe antud blogist ise. Aga ma võin vihjeks öelda, et too Sander on ilmselt meesterahvas. Just a wild guess, youknow. paberist meisterdamine – Oi, mulle meeldib. Tulemus on küll alati, nt kaartide puhul, 69 korda kehvem kui minu vaimusilmas idee oli… aga asi seegi. “Tähtis on teekond, mitte sihtkoht” vms diip lause sobiks siia vist. taustapildid mac – taustapildid minust? Usu mind, Sa EI taha seda :D… Aga kui hoopis Maci arvutile taustapilti tahad, siis aga palun.. võta siit!oh olen nõnda lahke, nõnda lahkeee… milline hiir käib kahel jalal? – Miki hiir! Aga milline part käib kahel jalal? Donald part? Eih, kõik pardid. Vaata ka #tüngaküsimus #huumorinurgake #elusloodus kikuriinu – … on väga popp nagu näha. Blogard. Endine naabriplika. Endine kolleeg. Ilgelt nõme piff on. irw, viimane oli siis nali, kui keegi aru ei saanud… või kas ikka oli?! Muahahahahaaaa… unes komistama – vot ei teagi. Kukkumine tähendaks õnnetust ja ebakindlust. Kui komistad ja peaaegu kukud, aga päris ei kuku, siis minu loogika järgi on see ju napp pääsemine? 😀 Ehh, tegelikult ma loobusin unenägude seletuste uurimisest, kui põhimõtteliselt iga asi, mida unes näed häda, vaesust, haigust, viletsust ja surma ennustavat, kirjade järgi vähemalt. suusapükstes – jah, ma tulin täna tööle suusapükstes… aga mis on minu jaoks spuuki, on see, et selle otsinguga jõuti mu blogisse umbes nädal enne seda, kui ma sellest blogida jõudsin! 😀 Tulevik käis külas? (tulevikuga meenub, et saatsin ka tuleviku-minale kirja , nagu malluka blogis soovitati.) https://macripper.wordpress.com/kingisoovid/ – tahan seda kõike ja rohkem! Essad kingid olen juba sel aastal (kuigi tänase seisuga on täpselt nädal sünnipäevani!!) juba kätte saanud: Vihmahäälelt Dixiti lisakaardid (pakk nr 4), empsilt röster (kasutan agaralt) ja T. lt selle kuu üür 😀 (sest haiguslehe-järgne palk on väiksem kui üürisumma). kui on olemas mac, kas siis osta iphone – See on T. kes on küsimas käinud, et kui tal kodus juba Mac (loe: mina) on/olen, siis kas osta iPhone, nagu ma talle järjekindlalt soovitan. Sest, noh, mõelda vaid, siis me saame ju tasuta SMSida! T. küll väidab, et SMSide hinna pealt kokkuhoid seda hinda ära ei tasu, aga see on rumal jutt, onju!
Aga jah, kui on olemas mac, siis tasub osta iPhone.. ja kui on olemas iPhone, tasub osta mac. Ja üldse, ma peaks oma kingisoovide nimekirja maci läppari lisama 😀 Esimene selle kinkija saab auhinna! Ma hoian tema pilti taustapildiks terve ühe aasta! https://macripper.wordpress.com/2014/01/06/filmiviktoriin-voi-miskit-sellist/– tegite ära? Anna kommentaarides teada, kuidas läks 😛 Ja kui kehvasti läks, siis järelikult on Sul niiii palju häid filme vaatamata… tead, mis nüüd oma õhtutega teha, eks?!
10. Macil on teatavasti kombeks kõik oma (meeles-püsivad-)unenäod blogisse kirja laduda. Sündigu siis sama ka viimase aja unedega. Aga lühidalt.
Ühel ööl käisin unes haiglas sõpra vaatamas. Haigla oli vana ja mahajäetud, täiesti inimtühi. Välja arvatud siis üks betoonseintega palat, mille keskel voodis sõber chillis. Vähemalt sai tema koeraga koos vaatama tulla ja polnud kedagi keelamas :P. Kui ära tulin, jõudsin haigla fuajeesse… mis oli rohkem nagu mingi hotelli fuajee, palju rahvast, kohvik jms. Kohtusin seal paari sõbraga (Dzeik, Vihmahääl, Hundu), kellega läksime parki. Kus kõik inimesed nutsid. Selgus, et Schumi oli ära surnud (ärge nüüd mind kuulujuttudes süüdistage, see oli unes. Tegelikkuses on ikka haiglas, ma usun). Igaljuhul oli vist tegu kogu maailma traumeeriva sündmusega, tänavatel inimesed lahistasid nutta. Ajalehekioski tädi printis välja talle lehetoimetusest saadetud uut tänase ajalehe esikülge uue esiuudisega, et siis kõik müüdavad lehed sellega üle kleepida. Päris sürr. Siis tuli info, et kell x antakse sealsamas pargis sellekohane pressikonverents. Läksime ka kaema. Pressikas algas etendusega/tantsukavaga… mingi luigeteema tiigi ääres. Ja pressika põhiesineja oli lastehaigla peaarst. Peaarstid teavad peadest ja peatraumadest ju kõike 🙂
Aga siis askeldas T. ärgata ja ma ärkasin selle peale üles. vot.
Järgmisel ööl nägin unes, kuidas ma mängisin mingis saates Aliast ja pidin oma mängupartnerile (T. kolleeg) selgitama sõna „Auto“… tegin seda umbes järgnevalt:
“Sõiduvahend, millel on 4 ratast. Kui Sa tahad sellega lapsi sõidutada, pead istme külge kinnitama turvatooli. Turvatooli võib vajadusel asendada ka tugeva teibi ja paeltega, aga sellisel juhul ei ole soovituslik last autosse lubada.”
Jumal tänatud, et ma ärkvel olles (pisut) mõistlikum olen.
Igaljuhul ärkasin mingi hetk üles. Ja kui uuesti uinusin, nägin unes, et ma jäingi ärkvele ja hakkasin T. ja enda läpakatest korraga filme vaatama: ühest Vampiiripäevikuid, eisest Grey Anatoomiat. Ja sain niiiiiii kurjaks, sest üldse polnud aru saada, mida keegi räägib, sest nad rääkisid kogu aeg üksteisest üle ja supakaid ka ei olnud jms. Ja Vampsid oli nii õudne, põhiline toimuv oli keset ekraani suurelt laibanägusid close-up´is näidata. Mäletan veel, et mõtlesin unes, et geniaalne mõte oli õhtul enne magamajäämist üksi pimedas toas seda vaadata.. kuigi hetk tagasi olin just omast arust hommikul enne tööleminekut filmidega aega parajaks tegemas. Otsustusvõimetu :P.
Ööl vastu eilset olime mina ja mingi võõras mees sõdurid. Vormis ja puha. Aga keegi pahalane oli meid ühte Mustamäe korterisse kinni pannud (kuigi aknast vaadates oli vaade täpselt sama, mis mõnda aega tagasi, kui unes Peterburis kellelgi külas käisin ja seal aknast välja vaatasin) ja samal ajal nägime me toimuvast filmi (või valvekaameraid?!), kuidas terve suur hunnik vastasleeri sõdureid trepikojas asjatab ja ust maha murdma valmistub. Selle peale läks minu võõras meeskaaslane ja lõi ukse hoopis seestpoolt maha (samal ajal oli “filmis” näha, kuidas sõdurid ka ukse maha murdsid) ja selgus, et vastassõdurid olid hoopis vale ukse taga, korrus allpool. Tüng 😛 Me lippasime tuimae nägudega vastaste vahelt läbi, tehes näo, et kuulume nende sekka. Saime juba mööda, kui keegi ikkagi avastas ja meid jälitama hakati. Järgnes põgenemine mööda Mustamäge, kus lippasime mööda trepikodasid ja majade vahel. Kõik oli kuidagi hirmus hall ja inimtühi.. välja arvatud pahalased meie sabas siis. Lõpuks jõudsime sihtpunkti, ühte majja, kus mul miskipärast maa külgetõmbejõud vms ära kadus… pidime kiiresti lifti minema, aga mina hõljusin kusagil lae all ja ei pääsenud allapoole, et lifti sisse saada. Lõpuks õnneks sain ja liftis sees sain taas jalad maha. Aga mitte kauaks, sest selgus, et lift oli hoopis helikopter! Elroni värvides, selline nunnu ja väike 😀 lendasime sellega oma korrusele ja siis ruumis ringi. Ja oli see alles ruum! Üksainus tuba, mille suurus oli selline… korraliku staadioni suurune vms. Terve ruum oli võrguga kaetud… see tsirkuse kaitsevõrk vms. Juurdlesin parajasti, et huvitav, kuidas me selle võrgu peal maandume… kui mu paariline katapulteerus… ja mul ei jäänud üle muud, kui oranži kopteriga alla kukkuda. Tänu võrgule võrdlemisi valutult. Kui kopterist välja ronisin , vajusin mööda võrku allapoole, kus too võõras-kaaslane võrgul vedeles (sest ta oli ju raskem kui helikopter ja võrk jäi tema suunas kaldu/lohku 😀) ja lendasin talle peale. Pea-aegu oleks juba märg unenägu olnud, kui hetk hiljem poleks mööda võrku ligi turninud Vihmahääl (ple aimugi, kust ta tuli) ja too poleks hakanud mind talla alt kõdistama. Ma vihkan kõdistamist! Aga julgen nüüd vabalt Vihmahäält rasestumisvastaseks vahendiks vms soovitada 😀
Igaljuhul ärkasin kõdi peale üles.
Ja kui uuesti magama suikusin olin T.-ga Vinnimaal raamatukogus, sest T.-l tuli vastupandamatu soov lugema hakata. Sel ajal, kui tema tõsiseltvõetavat kirjandust uuris, vaatasin mina Miki Hiire koomikseid ja DVDsid :D. Nagu päris, noh.
Kui saak käes, läksime Vinnimaale lugema. Lugemise kõrvale rüüstasime külmkappi ja vorpisime terve mäe juustu ja singisaiu teha. Kuni kõrvalt-toast tuli Paps. Kes ei olnud küll sugugi kuri, et me tema saiamaterjalid nahka panime, aga sellegipoolest olime tublid, ja lippasime poodi uue kraami järgi. Mäletan veel, et jõudsime poodi, mis nägi välja tõeliselt retro… ja edasi ei mäleta, ja polegi tähtis. Oluline on, et nägin Papsi… keda ei ole kahjuks juba mitumitumitu aastat. Aga nii tore oli teda näha. vot.
Sissejuhatus
Siit nurgast tuli sõimu, et blogis vaikus… sealt nurgast jällegi härdaid palveid, et võiks ju blogida… Kolmandas nurgas istusin mina üksõhtu masenduses, et Mallukas oma blogi kinni pani ja mul nüüd enam miskit lugeda pole… ja neljandas nurgas istusin ma rõõmustades, et ta siiski kaua vastu ei pidanud ja uue blogi avas. Keskpõrandal saime siis kokku ja otsustasime, et üks pikk lambiteemasid täis vahearuanne saagu siin olema. Minule omaselt väga paljudes teemades hüplev ja otseloomulikult Koonupiltidega 😀 Aga olge hoiatatud, ilmselt ei viitsi ma enne järgmist nädalat (ja ilmseltkindlasti ka mitte esmasp.) uuesti blogida, nii et.. maitea, jaotage see enda jaoks ära näiteks, iga päev üks lühike jupp ja üks pilt, näiteks 😛
Aga siin siis kõik, mida sülg suhu toob.. suvalises järjekorras.
Ps. Mis veel Malluka blogi puudutab, siis ma ikka mõtlesin, et missugused masohistidest tainapead need on, kes lähevad järjekindlalt kellegi blogisse, kes neile ei meeldi? Miks nad sinna lähevad? Mulle on ka eluteel sattunud ette blogisid, mille kirjutajatega ma ühel meelel pole, no aga Jumala eest, ma panen selle netiakna kinni lihtsalt, mitte ei lähe järjekindlalt iga postituse alla anonüümselt möirgama, et kirjutaja on idioot… No ma ei tea, on ikka inimeseloomi olemas… jeebuskraabus.
§1. Kus me peidus oleme? Mac ja EllieTheElephant resideeruvad päälinnas. Saabusime siia muuseas rongiga, mis oli EllieTheElephanti esimene rongisõit. Edukas. Tema piletiks oli pagasipilet hinnaga 1.28, mis iseenesest ei ole palju, aga on kõige kallim pagasipiletitest. Nagu vihje, et Su koer on paks. Prfff, jalgratas vms suur pabas on oluliselt suurem kui EllieTheElephant, vot!
Macil sinine leht Tlnas, nii et Lasnamägi võttis meid kenasti vastu (nii kenasti, et senini oleme näinud ühte trepikojas magavat narkomaani ja põllul jalutades tuli neid suisa 3 korraga vastu… selleasemel, et mind tühjaks tõsta, tegi üks neist Koonule pai [Koon vajab nüüd sügavpuhastavat desinfitseerimist vms :P]). Hetkeseisuga veel Lasnas, pikimad matkad voodist välja on Koonujalutused õues, aga need on aina pikemad 🙂 Nädala lõpupoole tagasi armsasse Tartusse, jepikajee 🙂 Aga nagu pealinna-rahvas märkab, siis ma ei ole nendega deitinud (v.a. need, kellega see siinsamas maja juures õnnestub 🙂), aga see on puhtalt Teie enda süü, miks Te siis olete nii kaugel, mitte kõrvalmajas! vot.
Aga T. saatis oma naeratavad (ja magusad) tervitused isegi kaugelt Tartust, küll toreda kulleripoisi käe läbi, aga asi seegi 😉 Kaardil oli muuseas kirjas, et ma koerale kommi ei annaks.. ja hiljem rääkis ta veel, et oleks valikus midagi ka koertele olnud, oleks saatnud. Awww.
§2. Mis me vahepeal teinud oleme? – Mac näiteks, kes vahepeal voodirežiimist lolliks läheb (ja vahepeal jälle meeletult magada-saamisest mõnuleb (vt. allpool)) on leidnud uue hobi. Huvitavate tilkade pildistamine kraanikausiäärelt. How fascinating, huh?!
– EllieTheElephant seevastu on peaaegu õppinud käppa andma. Olen 2 kuud proovinud. Kõik muud käsud on käkitegu, aga käpa-andmine on tuumateadus :D. Nüüd on viimane õlekõrs klikker teinud mõnevõrra imesid. Ehk siis käpp antakse alati, kui ma istun voodiäärel.. aga kui ma kohta vahetan ja näiteks köögis küsin, heidetakse mulle segaduses pilk, et what the **** do you want from me, girl?! – Saanud uusi sõpru. Esmalt must juhtlabradoripreili (kellega mina olen tegelikult juba vana sõber), kellega suhtlemisest EllieTheElephant lihtsalt upsakalt keeldus. Roosukas proovis igatepidi mängimist alustada, EllieTheElephant aga käis temast mööda nagu teda lihtsalt poleks olemas. vau. Aga nad ei riielnud sugugi ja said vabalt ühes toas koos olla, sest Roosukale meeldis tema lähedal.. ja EllieTheElephant ei saanud temast eemale minna, sest siis ta oleks tunnistanud, et see teine must koer on päriselt olemas. Aga oh ei, ei ole.. vaadake parem mind *trügib läbi musta koera ise pai saama* 🙂
Kui ma juba õuele minna julgesin käisime teise kuldse neiu ja kuningpuudlist juhtkoeraõpilasega mängukohtingul. Proovisin pilti teha. Failed. Big time. See yourelf:
Ja lumele andsime uue võimaluse (eelmine kord kui teda lumega viskasin, vaatas ta mind haavunud pilguga, et miks Sa nii tegid?).. aga tuleb välja, et talle väga meeldib lumi! Kui palle viskan, jookseb järgi ja sööb ära… ja kui osavalt visata, püüab õhust kinni. Pärast on nägu lund täis nunnult 🙂 Üritasin sellest pilti teha, aga kuum tsikk nagu ta on, sulatas enamuse enne ära, kui ma ta mänguhoost paigale sain: – Et lumi maas on ja tihti sulalumi, siis käisin kääridega Koonu käpa-alused üle.. et pikad karvad ära lõigata, kuhu pallarad jäävad. Tegin seda mingi kuu aega tagasi ka. Täitsa lõpp, sealt tuli niiii suur pihutäis karvu. Mõned vb teavad, et mulle ei meeldi jalakarvad, isegi meestel 😀 Foobik. Aga lihtsalt uskumatu, et keegi, kellel on TALLA ALL niii suur hunnik karvu, suudab ikkagi NII üle mõistuse armas olla. I´m amazed! – Lisaks olen hunniku filmimajandust ära kaenud (vt. allpool) ja endiselt Lindgreni radadel. Läbi said Karlsson; Hulkur Rasmus; Rasmus, Pontus ja Lontu… alustasin Madlikest ka, aga see oli igav.. nagu ka Kerstin ja Mina. Ja loomulikult, rikutud nagu ma olen, leidsin neist niii palju rikutud tsitaate 😀 Nii rikutuid, et ei hakka siia kirja panemagi 😳 – Ja täna sõitsid VäikeKaksikJ koos oma PisiPiigaga teisest linna otsast siia, et paljukiidetud Koonu oma silmaga näha. Ühtasi tegime siis ka jalutuskäigu. Torekas oli.
Jalutades kohtasime ühte kollikoera, kes ka lahtiselt oli. EllieTheElephant üritas mängida, aga sellel noormehel olid teised huvid. EllieTheElephant siis ütles, mida ta asjast arvab. Prff, ise pole lilli toonud, ega küünlavalgel spagette sööma viinud ja kohe ronib saba alla. Rrrauhh! Pisut hiljem jõudsime uuesti ringiga nendeni. Kolli tuli kohe joostes meie juurde. Ja mida tegi Koon? Kõige geniaalsemat asja üldse! Jooksis hooga kolli perenaise juurde (isane muidugi kannul), nurus ühe kiire pai… ootas, et perenaine Kollil kaelarihmast kinni võtaks, vaatas siis pilguga, näe, tõin Su koera tagasi, ja jooksis meie juurde 😀 Geniaalne!
§3.Mac on vandenõuteoreetik vms Täitsa kohutav.. Ma olen alati vaadanud suht napaka näoga kõiki neid, kes usuvad, et maitea… neid lennukitriibuvärke.. või et vähk/hiv jms on meditsiinitööstuse väljamõeldised rahapumpamiseks jnejne. Ma ei lähe loomulikult neile näkku karjuma (või anonüümselt blogisse), et Sa oled idioot. Ma isegi ei mõtle, et on idioot. Mõtlen hoopis, et djah, usu mida tahad, aga vaevalt see tõsi on.
Nüüd on see siis käes. Ma peaaegu, et usun ühte teooriat. Nimelt mõjub liiga palju vaba aega ilmselgelt halvasti ja olen Youtubest (kõige usutavam allikas ever, onju) vaadanud ära umbes 20 tundi filme 9/11st (WTC Kaksiktornide rünnak) ja filme mõlemast vaatenurgast. N.ö. “ametlikke”, kui neid, mis üritavad rääkida, et ametlik jutt on kõik möla. Ja ma pean tõdema, et mõneski osas oli see “teine liik filme” usutavam. Aga ma ei hakka siia neid fakte kribama, mis mind veensid.. muidu ma nagu… levitaks oma usku vms 😀 Vaadake ise, kui tahate. Kuigi jah, ma ei ole päris nii radikaalne, et oleks läbinisti seisukohal, et Bush ja Co kõige taga on ja Osama võltsitud on jms, aga päris palju küsitavusi on nende poolelt ikkagi. Btw, kunagi varem ma rääkisin, et ei saa täpselt aru, et miks need jumperid hüppasid, siis nüüd olen oma vaateid muutnud ja arvan, et oleksin reaalselt üks esimesi hüppajaid olnud… Kõige lihtsam kindla peale minek sealsetest valikutest.
§4.Mac muutis filmimenüüd terrorist jõulusemaks Vaatasin ära filmi Noel. Mis oli natuke masendav ses suhtes, et seal mängis Paul Walker, kellest mul on niiiii kahju. Aga avastasin, et mulle meeldib näitleja Penelope Cruz väga. 🙂 Njäu. Siis vaatasin depressiivse algusega [järgneb spoiler] aga rõõmsa lõpuga November Christmas´it ja avastasin, et ma tahan ka endale lumegloobust. Kasvõi imepisikest, kuigi see suurem oleks parem (size matters)… Edasi läks chillimaks, sihuke Hollywoodilikult õnnelik 12 Wishes of Christmas, sest noh.. pildi peal oli ju koer. Seega must watch! Pettumuseks oli koera kahjuks väga vähe näha, aga asi seegi.
Järgmiseks algab kohekohe Alone for Christmas, mis on vist Üksinda Kodus koeraversioon. See võib olla kas tore… või täielik kräpp. Aga kräpid koerafilmid tuleb ka lõpuni vaadata, sest neis on koer. vot.
Ja ootel on veel: 12 Dogs of Christmas; The Dog who saved Christmas Vacation ja viimaks koeravaba, aga endiselt jõulune Unaccompanied Minors.
Ja nu, mittejõuluselt muidugi endiselt Koeralausuja, Grey Anatoomia, Vampiiripäevikud ja Originals. Ahjaa, ja õudukas Punamütsikesest Red Riding Hood ju ka.
Aga jõuluteemal jätkates – vaadake kui tore:
§5. Mac ja mitte-tapmis-unenäod! Maci tavalised unenäod on teatavasti üks tapmine ja tagaajamine. Oleks eeldanud, et minu eelnevat filmivalikut arvestades, on mul hulk hirmsaid ideid, millest öösiti und näha. Aga oh ei!
Üksöö nägin unes, kuidas jalutasime FKga (kes on muidu tallinlane) Riiamäest alla ja Hundu sõitis meie kõrvale… ja siis suri tal auto välja… aga peale paari katset sai eluvaimu sisse ja viskas meid kesklinna ära… pikk maa ka ju… ja siis nägin äkki hoopis, kuidas ma elasin mingis aedlinnas ja mu töökoht oli mingi suur talumaja teisel pool metsa ja hommikul tööle minnes kaotasin ma EllieTheElephanti ära.. ja siis läksin tööle, et öelda, et ma täna ei tule, sest otsin koera taga, ja Koon oli juba tööl mind ootamas… aga ta oli hoopis must labrador, mitte kuldne retriiver…
ja siis nägin veel unes, et mul oli poeg, mingi 3-4 aastane põnn.. adopteerisin ta vms, igal juhul oli ta mul süles ja ma ütlesin talle miskit armsat.. a la armas/kallis oled vms ja ta raputas hullult pead selle peale, et “eiii oleeee!” 🙂
Täna nägin unes, et nägin unes, et Ch. oli mu töökaaslane ja jäi külmetusega sinisele lehele… ja siis me käisime ülejäänud kollektiivi ja minu endise klassiga koos kusagil Tallinnast väljas asuvas spordihoones võrkpalli mängimas ja kui tagasi jõusime, jäi teine töökaaslane külmetusega haigeks. Ja siis öeldi talle, et haigusleht saab olla ainult viimasena haigestunul, ehk siis Ch. peab enda oma ära lõpetama ja hopsti terveks saama Siis ärkasin unes üles… läksin “unes ärkvel olles” tööle ja seal oli seesama unenäokolleeg ennast kraadimas ja haigeks jäänud. Rääkisin siis neile ka, et ma nägin seda unes ette. Ja peale tööd kutsuti mind endise klassiga rahvaste palli mängima, Tabasallu. Meie vs paralleelklass Ma istusin kasti tagumises nurgas kuskil ja hoidusin pallide teelt Aga me võitsime esimese poolaja! ja vahetasime siis pooli.. ja siis lampi vaatame, kuidas vastasmeeskonna omad ükshaaval enam ei viitsi mängida ja lihtsalt mängust ära jalutavad… jätsime siis pooleli ja kuulutasime meid võitjaks. Aga mille üle mina rõõmustasin, oli mitte võit vaid et oh, pmst ma nägin seda ka ette.. kui lahe, ma olen selgeltnägija!
Ja siis ma ärkasin üles… ja ei olegi selgeltnägija. vot.
***
Aga seoses päeval voodis vedelemisega on mu unerežiim niiii sassis. Muidu oli nii, et läksin õhtuti 9 või enne 9t magama ja ärkasin hommikuti 6.20 (või vahel 4.45 :D)… nüüd ma võin ju 0.00 voodisse minna, endal hull unekas, aga magama jään ikka poole kahe paiku.. ja ärkan hommikuti vahemikus 10-11.30. Järgmine nädal tagasi tööl saab raske olema. Hah, ja ma magan nüüd juba teist ööd ibukata, jeii 🙂
§6. Su nägu kõlab tuttavalt
(mulle muuseas ei jää ükski nägu ega nimi meelde tavaliselt)
Nagu ma kunagi mainisin, olin andunud vaataja. Ei takistanud ei vallid (teleka puudumine) ega kraav (kohatine interneti puudumine). Ja kuigi Oti kohta oli teada, et ta laulab väga hästi, oli üllatav, et ta ka nii hästi parodeerib. Aga mis mind tõeliselt hämmastas, st kes hämmastas, oli hoopis Koit Toome. Täitsa lõpp, kõik ta esitused olid niiiii head. I was amazed. Lootsin, et tema võidab. Kahtlustasin, et Otil on rohkem fänne. Aga näe, Koit võitiski. Nii khuul 🙂
Vaata kindlasti ka (kui Sa ei ole juba näinud) Koitu David Hasselhoffina (välimus meenutab nii Hasselhoffi kui Hobbiet (Mitchi poeg Rannavalves)); Markus Teeäärena (kellel on nüüd puhkuseasendaja Metsatölli kontsertidele olemas 😀), Tiiu Tulp´ina (sest see on lihtsalt nii tobe, et peab nägema 😀), ja Barry Gibb´ina (Bee Gees´i helehäälne kõri).
§7. Pirtsutav Koon Ostan mina siis Koonukesele mingit elukallist (ja niiiiiii hea lõhnaga) koeratoitu eksole, mida Temake, va tänamatu, mitte millekski ei pea. Olen juba varem rääkinud, kuidas ta 2 ampsu sööb ja siis ülejäänud krõbinad kujutletava mulla alla matab :D.
Ühel hommikul oli köögipõrandal selline vaade:
Ei, ma ei pannud talle seda pildistamiseks nina alla.. vaid krõbin vedeles seal (ju õhtul süües jäänud)… Koon tudus seal rahumeeli kõrval ja kui ärkas, siis jalutas rahumeeli minema. Mitte et ta seda märganud ei oleks, aga ta lihtsalt ei tahtnud. Fain läksime siis lihale üle. Nagu juuresolevalt pildilt näha, sööb Koon nüüdsest kana (ainult varbad veel paistavad 😉):
Fain, fain.. järmine pilt täpsustab eelmise pildi saamislugu:
Aga see oli muide tõsi, et Koon liha pugib. Ükspäev panin talle pool kilo isuäratavaid kanasüdameid ette ja kuigi mul oli kanadest kahju ka, tundusid need ikkagi nii isuäratavad, et olin koera peale täitsa kade.
§8. Muu lambimöla, mis mainimata jäi: – Kas te teadsite, et haiglatoit on hea! Täielik areng, vähemalt ITKs. Ma ei saanud seal ühtegi halba toitu. Aga isegi hea söök ei hoidnud mind seal hetkegi kauem, kui hädavajalik, sest kodus ootas ju Kuldne Koon. Ja üks inimene paraneb oma koera juures tuhat korda paremini kui ükskõik kui hea toidu peal haiglas. Onju?! – Mul on nüüd kael/pea viltu. Loodetavasti ajutine nähe, aga kui keegi tunneb vastupandamatut soovi mind Pisat vaatama lennutada, siis ma ei vaidle. Kui tihti ikka on võimalus näha (enda jaoks) sirgelt seisvat Pisa Torni. Onju?! – Avastasin chattides, et mulle meeldivad need chatid, kus ei tule selle MSNi sümboli järgi kohe kui (Y) trükid automaatselt seda Thumbs-up emotikoni… Sest (Y) trükkides teavad enamik inimesi, et see tähendab pöial üles.. aga see näeb välja nagu jänkunina ja on palju armsam, kui päris pöial:
– Ja last, but not least. Oh, kui üle mõistuse ARMAS üks Loomake ikka olla võib. Ja kui ma istun põrandale, kobib ta magamast püsti ja poeb mulle häääästi lähedale sülle/kaissu ja toetab pea nohisedes minule. Siis ma sulan iga kord natuke ära. vot.
❣ Nii, kuna mitte ükski hing ei ole tegelikult kurtnud, et liiga palju koerajuttu on… ja et mul on vähemalt 3 uut.. ja vähemalt 3 vana jälgijat, kes jälgivad suure huviga justnimelt koerajutte… ja kuna ma muust niikuinii rääkida ei oska, siis enam ma ei vabanda, et sry.. järjekordne… vaid nüüd ongi see siin pooleldi koonublogi. vot!
Aga, mitte et midagi sellest muutuks, siis niisama huvist, vastake palun postituse lõpus poll´is olevale küsimusele ka 🙂
ツ Koonul läheb hästi! Minul läheb hästi! Meil Koonuga läheb hästi! (välja arvatud need üksikud hetked, kus ta ennast kusagil püherdada soovib)… Kui ma oleks Kass, siis kirjeldaks meid see mõneaastatagune vene mammide eurolaul.. seal oli fraas, et “Koer on rõõmus, kass on rõõmus!” 🙂
❦ Eile mõtlesin selle söögi-teema üle, ja meenus et Ch. Roosi keeldus ka krõbinaid söömast, aga kui ta keefirit peale pani, siis muhverdab küll. Küsisin loa (sain loa) ja testisin õhtul ka.
Voila! Kauss oli tühi! Aitäh Ch. ja Roosi!
Niitoreniitoreniitore! (Ma pakun, et nt Dzeik võiks olla sama rõõmus, kui Ja$ supitaldriku tühjaks sööks vms)
Loodan, et see jääb maitsema, sest kui lihtsalt üle-jäänud krõbinad sai kotti tagasi valada, siis keefiriga toitu vist ei vala :P… nii et ainus lahendus on kauss põhjani ära süüa :).
♀ Eile koju kõndides mõtlesin, et veider… olen elanud (muig, lausa viimased 2 nädalat või nii tervelt 😀) arvamises, et EllieTheElephantile ei meeldi kassid. Ja et talle meeldivad linnud.
See, et kassid ei meeldi, väljendub selles, et ta ajab neid taga.
See, et linnud meeldivad, väljendub selles, et ta ajab neid taga.Loogiline. Naiste loogika vms...ja emaste koerte loogika ka.
✄ Aa, mitte-koera-teemal, unustasin eilses Rakvere-postituses rääkida, et ma leidsin endale uue juuksuri. Liisu meisterdas mulle terve nädalavahetuse erinevaid sabasid-patse-tutte jms vidinaid pähe. Sealjuures nii mõnigi kord väga ilusaid! Kuigi teda häiris pisut, et mu “juuksed on nii suured” :D.. ühtlasi mainis ta ka ära, et ma olen paks. Väga aus kuueaastane, ma ütlen! Ja osav pealekauba. Aga see on vist päritav, Dzeik oskab ka igasugu imeasju juustest valmis voolida. Aga üldiselt võiks ma hakata Dzeik´i laste isiklikuks karjäärinõustajaks. Osalt “tänu” sellele, et ma Ja$i tema visiitidel ainult praeleivaga toitsin, õppis ta kiirelt ise süüa tegema ja õpib nüüd kokaks. Tänu sellele, et ma nädalavahetusel pooled oma juuksekarvad Dzeigi diivanile jätsin, saab ilmselt siis pesamunast juuksur. Saatke teisedki oma lapsed mulle visiidile, avastan kõigi varjatud anded!*
(*mõistliku teenustasu eest… hinnad algavad 3000st eurost. Hinnale lisanduvad käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks, kaugekõnemaks, luksuskaubamaks ja minutihind.)
✰ Ja kui ma juba eilsele postitusele lisama hakkasin, siis lisan koonuteemat ka. Mainisin küll, kuidas EllieTheElephant Dzännu kodus ülbas, hiire pihta pani ja pesa hõivas… aga kui üleeile Dzännu meil külas käis, tegi ta kõik tagasi.. tassis Koonu mänguasjakasti tühjaks laiali ja lebotas pesas :P. Kaks kiusukotti :D… aga tegelikult saavad ilusti-toredasti läbi 🙂
Ja see helesinine hiir, mida ta Dzännult pätsas… nüüd on Koonul samasugune, aga punane:
This slideshow requires JavaScript.
Eile sain Mallu blogist teada, et Eesti otsib jälle supermodelli. Vaatasime siis ka õhtul kaks osa ära. Ou mai dier gad…
ღ Hommikul Narva mäest üles tatsates mõtlesin korraks, et oh, kui hea, et ma ikka Itaalia Alpides ei ela…
Siis mõtlesin Itaaliale… ja olin natuke ikka kurb ka, et ma seal ei ela…
Ja siis mõtlesin Tartule ja olin jälle rõõmus 🙂 Vot tak. Küsimusi on?
* Kohustuslik seetõttu, et juba on mulle täna jõutud “ette heita”, et hommikust postitust ei ole :D… aga fakt on see, et tegelikkuses ma lihtsalt naudin eputamist, kui nunnu ja armas ja tore EllieTheElephant on ja kui hästi meil läheb. 🙂 (Täpselt nii roosamanna jutt ilmselt, et Mallukas ei kanna enam kunagi mu tehtud kõrvakaid kättemaksuks vms 😀 aga there is no need to worry, küll ma porisen veel ka, sest asjad, mis mind vihastavad ei ole maa pealt kadunud. Ma ei näe lihtsalt põhjust, miks Koonu üle porisema peaks 🙂)
Niisiis… eile ootasime T.-d koju. Koon vedas end pesast kööki, kui kuulis, et keegi tuleb, aga oli vaikne (T. on pigem harjunud näiteks laenukoeraga, kes on küll emane, aga sõimab seespool kurja isashäälega.. kuni tuttavat nägu näeb, siis sööstab tervitama). EllieTheElephant oli niisiis vaikne, aga kui talle võõrast nägu nägi, sööstis sellegipoolest tervitama, et Ouuu, vana sõbeeer, sügame tervituseks natuke vä? 😀 Ja siis proovis T.-l käes olnud lillekimpu ära süüa 🙂 (ei lubatudki 😦).
T., erinevalt minust, on ülirahul sellega, et Koon harrastab pesas magamist. Seda enam, et talle (Koonule siis) ei meeldi keras magada ja kui tudub,siis laiutab ikka sajaga :D.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis on isegi suur pesa natuke kitsavõitu:
Ja kui Koon õhtul T.-lt sügamist nurumas käis, siis mõnigi kord anti alla ka :P.
Õhtul jalutamas käies on EllieTheElephantil armas komme, et teeb häda ära ja tuleb kohe juurde tagasi, et lähme koju. Ma arvasin alguses, et äkki pelgab pimedust, aga täna selgus, et ta lihtsalt nii harjunud lihtsalt. Sobib ka, kaua Sa pimedas pargis ikka kepsled. Pealegi tuleb meie päeva kilometraaž sihuke 7-8 km enivei, nii et kõige “diivanikoeram” eluviis ka päris ei ole.
***
Hommikul kell 5 kuulsin läbi une, et T. räägib midagi koonule. Mõtlesin juba, et äkki mingi probleem… äratasin siis kõrvad üles ja kuulatasin terasemalt: “Ma ei saa Sind ju sügama jääda, kullake, ma pean tööle ka minema…” 😀 Ma sulasin natuke ära. Aga võib-olla oli lihtsalt nelja teki all tududes soe :D.
6.45 startisime tööle tatsama. Väljas oli hämar, ja mõnusalt inimtühi. Kõikides parkides, sh. kesklinnas ja jõe ääres sai loomlane vabalt joosta. Aga kõikjal kui tee ja liiklus vähegi lähenema hakkas, oli rihmas, sest nagu maja ees kõndides nägime: langeva vahtralehe poole üritas teele hüpata. Ebaõnnestunult muidugi, sest rihm segas… ja sellel teel ei sõida eriti autosid ka, aga ikkagi.
Jõe ääres tahtsin värviliste sillatulede taustal uhkest uuest tartlasest pilti teha, aga kui väga ma ka oma MJ-d (telefon) ei armasta, siis on üks asi mida ta absoluutselt teha ei oska: pimedas välguga pildistamine. Veenduge ise, tulemuseks on selline kollane käkk, mille keskel kuskil udus paistab üks UFOKoon (mitte segi ajada Siiliga udus) ja vasakul taustaks midagi sinakat on lahe sillavalgustus ja selle peegeldus jõel (mitte tindiplekk). Djah.
(EDIT 2014dec: Nüüdseks tean, et süüdi on telefonikate, mis välku niimoodi peegeldab! 🙂)
Täna kohtusime töökaaslastega. Loom oli omas elemendis. Maja teisel poolel on pikk koridor, kus järjest kabinetid, kus 2-3 inimest sees. Põhimõtteliselt käib ta möödudes kõik kabinetid läbi (ja neis omakorda kõik inimesed läbi), et kes sügada viitsiks. Ei mingit hirmu vms. Kui hommikul, enne kui teised kohale jõudsid (sest olime kiiremad kui ma ootasin) tundus ta alguses sihuke.. mhh, siia jäämegi või? igav? Siis pärast töötajatega kohtumist on ta sõiduvees: jess, siit saab kraatsa kraatsa, tuleme teinekordki :D.
Hetkel käime sealpool ainult hommikul ja õhtul, kui kliente majas pole… järgmisel nädalal või nii, käime neile ka tere ütlemas, kui ta ennast kõiges muus koduselt tunneb. Vahepealse aja veedab minu kabinetis (v.a. pissipaus(id)). Kuna ma eeldasin, et ta on nagu laenukoer ja eelistab laua-alust kuuti ja keras-olekut, siis talle ei meeldi see väiksem pesa (vähemalt on mul nüüd laenukoerale jõulukink olemas 😀)… Fliistekiga maas leppis rohkem, aga üldiselt eelistab üldse keset põrandat vedeleda. Maas on küll vaipkate, aga ega ta eriti pehme ei ole… Aga kuna see ideaalne-pesa on hetkel otsas, siis tuleb uue ideaalse leidmisega oodata. Ideaalis palgapäevani :D.
Et inimesed, kes vahepeal kabinetti tulla tahavad, ei ehmataks, tahtsin neid kuidagi ette hoiatada. Aga sellise musipalli kohta oleks VÄGA veider panna uksele silt: Ettevaatust, Koer! 😀 Kuna ülevalpool on minu ametinimetus ja nimi, siis saigi selle alla Koonule oma silt:
Piisavalt informatiivne, ma leian 🙂 Ja kuigi ta pole päris teraapiakoer, siis teraapiliselt mõjub ta kahtlemata. Nii et Loom-terapeut on igati sobiv ametinimetus ju :).
PS. Mainin veel ära, et kolleegid armastavad EllieTheElephanti juba palavalt. absoluutselt igast toast on tulnud pakkumine, et: Sa võid siia ka jääda :D. (heh, jätaks ma jee ta teise tuppa 😀 optimistid 😀)
Eile käisin bowlingus, puht tööalaselt, kusjuures. Sain teada, et ma sakin selles täiega :D. Ja miks need munad nii rasked olema peavad? Kõige kergem on ka pool minu kehakaalu ma ütlen… mjäu.
Koju jalutades viskasin tänaval pilgu netti. Viga. muidugi sattusin Mallu blogisse, kus ta siili-oksjonist rääkis. Guess what: kui te seisate hetkel parajasti bussipeatuse kõrval, mis on rahvast täis.. ja üle tee on sama rahvast täis peatus, siis ärge palun lugege tema postitust. Muidu lõpetate nagu mina: kõigi pilgud Sinul, et miks Sa üksi kõva häälega naerad?! Miks või? Sest ma olen tropp, näost ple näha v :D.
Õhtul käisime T.-ga ER-nädala raames taas kinos, filmis “Mustlane“. Päris hea oli. Päris mõtlemapanev ka. Ja päris erinev elu ja mõttemaailm ja kultuur võrreldes nt siinsega. Harjumatu.
Kino kõrvalsaalist kõlas vahepeal läbi seal näidatav Robbie Williamsi Tallinna kontsert. Mu süda mõranes pisut, aga ma olin vapper.
Film lõppes 9-paiku. see oli vist liiga hilja, et linnapeale wifit otsima minna… niuks… Nii ma siis nägin, et iOS7 on olemas.. aga vot ligi ei lasta. (#1stworldproblems)
Kodus üritasime läpakast (kuhu netipulk käib) hotspoti teha, ja telefon ühendas isegi sinna wifi-loetelus ära, aga ikkagi oli ühendus edge… et kui netipulk, siis jääb nett mobiilseks?! Nähh, eniveis.
Täna on mul tööl läpakas kaasas, et töö jaoks kujundusprogesid kasutada. Aga kahtlustan, et isegi sinna ei saa wifit (ja tõstan faile pulgaga).. telefonist rääkimata. Mis te soovitada oskate, Tartlased. Millisesse pubisse ma/me õhtul istuma minema peaks, kus oleks hea nett (ja odav istuda)? 😀
**
Täna ärkasin veel varem kui eile. Jõudsin loomad ära talitada ja kaks osa Gilmore vaadata. Ja juustusaiu süüa. Ja pool tundi varem tööle jõuda.
Ahjaa, ja lõbustasin ennast Rentsi blogist nähtud Elu24 tasemega.. ja kauaoodatud VäikeseFränky postitusega, kuidas (mitte) küsida sponsorlust 🙂
Ja best part for the last: Täna tulevad VäikeFränky ja koon külla! Jeiii!
Vabatahtlike rindelt. Olen 24-tunni jooksul olemasolevate käes viis EI´d saanud. Great! Keegi tahab tulla? Palun? Varsti õnneks kuulen kas/mis imedega kohalikud jõud ehk hakkama saanud on 🙂
Puhkusel puhkasin blogist, nagu näha Blog.tr.ee-st, kus esikümnest olen lennanud…koll-koll-kolks, esisajast välja. Osav.
Kuu jooksul sain hakkama järgnevaga (järjekord võib olla mitte kronoloogiline kohati):
Tartu Triatlonil vabatahtlik olemisega Hullult tubli olin… stiilis asjalik kauem kui keskööni, varahommikul tööle, õhtul jälle asjalikuks.. ja siis nädalavahetus ka. Vähemalt endale meeldib nii mõelda :P. aga shoppasin endale mõnusa sooja pusa vähemalt 🙂
Lennundusmuuseumi, Maanteemuseumi, Raudteemuuseumi külastustega. Ja koos T-ga esimese poole (loe: 2 rada 4st) Tartu Seikluspargi läbimisega.
Enim jäi meelde Maanteemuuseumi juurde viiv vana Postitee.. või vana Võru mnt vms. Kui teil on (nagu mul) kalduvus, et autosõidust süda pahaks läheb, siis ei ole mõistlik sõita teel, mis koosneb ainult kurvidest. Võeh.
Ida-Virumaal (ja natuke Lääne-Virumaad ka) T ja C&R-iga igasuvist Eesti-trippi teha: Avinurme, Kauksi, Kuremäe, Alatskivi Seikluspark, Sillamäe, Sinimäe, Narva, Toila, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, viru-Nigula, Kunda, Rakvere… Meile omaselt oli ilm nii külm, et varvast vette ei saanud. Vihma vähemalt ei sadanud. Seikluspark oli lahe, aga järgelaskumisel lendasin mõnusalt hooga seljaga liivavalli.. kael raksatas ja käisin mitu päeva kujutletava kaelalahasega ringi (nüüd on korras)… aga see ei takistanud meid C-ga ülejäänud radasid lõpuni tegemast muidugi. Poisid ootasid all, kuni me puid mööda silkasime.. Narvast jäi meelde Kompuuter poodkus poisidsees kaeas käisid ja karbis oleva x-boxi kohta uurisid. vastus selle töökorra kohta kõlas müüjalt “Etat starõi, mošet bõt rabotajet, mošet bõt njet.”. Aus vastus vähemalt.
K-ga ja koonlasega käisime Vihmahääle juures Turbas.. ja siis sama seltskonnaga Haapsalus Turbast jäi meelde….ee söögiorgia. Uskuge mind, kui te Vihmahäält (või tema toredat ema) näeksite, siis te ei usuks, et ta on üles kasvanud keskkonnas, kuspmst iga paari tunni tagant KORRALIK söögikord tehakse. Mis valemiga nad nagu pulgad välja näevad, ei tea.. (ega ma kade ei ole… ise olen enivei alakaalus ju).
Kolm päeva Hiiumaal kohvikupäeval Kottpimedas torte tõsta ja jooke jagada 😛 abitöölisena. Hakkama sain! Tahaks veel mainida, et Kärdla linnapea tundus ääääärmiselt tore :).. Mis ei olnud niivõrd tore, vaid pigem tüütu, oli tagasisõit Tartusse.. mis läbi Tallinna kestis tagasihoidlikud 8 tundi…
Tagasi olles käisin Auras ujumas. tõele au andes siis tegelt hulpimas. Kogu jõudu kokku võttes sain ühe korra hakkama u. 20 meetri ujumisega. Pmst kui Phelps oleks seda näinud, oleks ennast naerukrampidesse itsitanud vist. Ja külm oli. Saunas oli ka külm. Ma ikka loo-tu-se-tu külmavares. (ps. see ei olnud antireklaam Aurale. Külm oli ainult minul siis… mitte seal üldiselt (smas.. saul oleks ehk võinud tiba soojem olla).
Postimuuseumis, Mänguasjamuuseumis ja Raadi pargis käimime ka T-ga. Mänguasjamuuseumis ongi meie-vanustel kõige põnevam vist.. iga vitriini ääres sai mälestustest õhata: oh, meil oli kaaa selline telefon.. ja see kirbumäng.. ja lotto, ja need loomad, ja sihuke kiikhobu ja ja.. ja vot seda Pipi pesumasinat ei olnud, aga hullult tahtsin! jne… ja Raadi väravamajas oli maailma kõige armsam töötaja. Valisime muidugi kõige soojema suveilma. Oi, ma nautlesin 😛
Samal päeval käisime Alatskivi Lossis. Nunnu, natuke nagu Disneylandi Loss 🙂 Teepeal oli mingi sild remondis ja viitadega oli näidatud soliidne ümbersõit.. Peipsi ääre kaudu.Tagasi tulles ei tahtnud enam suurt ringi teha ja tegime omaloomingit… Sai pisut otsem küll, teate!Veenduge ise:
Normaalne teekond oleks selline. ~37km Ümber-suunatud oli sellisele teekonnale. ~55km Tagasi omaloomingu-teekond oliselline. ~39km Nunuh.. vähemalt nägime Peipsi-äärseid külasid ja sibulavanikud.. ühest kohast võsavahelt Peipsit ka lausa!
Siis käis mul Tartus Ja$ külas. Tegi mulle kanapastat. Käisime kinos lapsemeelitsemas ja “Mina Supervaras 2-te” vaatamas…
…siis käisime Ja$iga Tartu seikluspargis kõik 4 rada läbi. Kolmas rada oli..ee… hirmus 😀 Ma ei karda kõrgust, aga see oli hirmus :D.. ilmselt kohati seetõttu, et vajas niiii palju jõudu (mida mul ei ole)… kõrguse poolest nt kusagil kahe puu vahel trossidel rula peal seistes asend rätsepaistme vastu vahetada oli köömes :D… Sain komplimendi ka, kui elu-eest mööda nöörredelit ennast üles vinnasin, ja alt hüüti, et “nooh, poisid-poisid, ronime-ronime”. Tänks! 😀
Tartust sõitsime Rakverre kust sain pärast pikkkkkki otsinguid armsa seljakoti. Heleroheliste käpajälgedega 🙂
ja sealt edasi kobisin Vinnimaale puhkama. (kus mul oli ka saunas külm)… Et sealt siis mitu päeva kestev kodutee (läbi Tallinna ja Võhma) ette võtta.
Esmaspäeval tulid K. ja koonlane ja käisime Oölaulupidul.
Istusime ees ja tundsime ennast mugavalt. kella 8st kuni 01.00-ni oli laulupidu igati torekas!… ja siis, kui ootasime Mäksi, tuli hoopis pool tundi Veljo Tormise muinasjutte… ei jaksanud enam oodata, loobusime ja läksime minema. Värava taga kuusime, et Tõnis Mägi laulis “Palvet”. Meie olime juba porisevad ja ei läinud tagasi. Võtsime hoopis hirmkalli (aga muidu meeldiva) takso ja sõitsime koju magama.
Teisipäeval läksime K. ja koonlasega esmalt Kilingi-Nõmme... kudrutasin sealsed koerad üle (kõige väiksem ja vihasem ei vihka mind enam eriti 🙂 wiii
… siis sõitsime edasi Pärnusse…
… Ja sealt edasi Tallinnasse Ja meil oli niiii vahva SEBE bussijuht, Sven! vot.
Tallinnas loovutasime koonlase Vihmahäälele, kes temaga veits vatti ja vilet sai (aitäh!) ja käisime K.-ga Robbie F****ng Williamsit kuulamas-kaemas. (Tänud Jõuluvana T-le ja superläbirääkija Ch-le!!)Oeh. Robbie kontsert oli… lihtsalt vau. Ülirahul. Ootan juba DVDd, et seda oma olematu rahaga ostma joosta :D. Seni naudin juutuubi piraatlust:
Me polnud kontserdil ainsad, muuseas… kui ei usu, võite sellelt pildilt ise näha :P.
Eile saabusime koos koonlasega tagasi Taaralinna… tänasest offiššalli tööl jälle. Ei saa just öelda, et puhkusel väga välja puhkasin, aga rahule jäin igaljuhul :D.
Täna olen tööl koos koonlasega, kes pole küll kunagi kedagi hammustanud, aga tervitab kõiki tema poolde pöördujaid porisedes: hoia must eemale… välja arvatud juhul, kui ma ise sügamist tahan :P… Sihuke armas sõimleja. Eile riidles inimestega, öösel otsustas, et see, et naaber koridoris liigub, on väga kahtlane ja avaldas selle kohta kohe ilma mingi tsensuurita oma arvamust… ja täna on läbi sõimanud 4 töökaaslast neljast 😛 Lõpuks ostsin talle väikese helesinise mänguhiire, siis käib ringi hiireke suus ja suu täis ei saa riielda 😛
Aga tegelikult on ta niiiiiiiiiiiiiiiiii ülemõistusearmas… eriti kui kaissu magama nohisema ronib. Aww… Teah, kas perenaine ikka tahab teda tagasi järgmisel nädalal… äkki saaks kuidagi kaubale. Tuleb vist plaan B kasutusele võtta: kiiremas korras kolida ja jätta uksele silt “Oleme kolinud!” Mille all minu ja koonlase pildid 😛
Kas ma mainisin, et ta on armas? Vot on jah.
Oeh, mul on hädasti koera vaja. Keegi ei taha siis tõesti mulle kuussada raha anda, et ma õnnelikuks saaksin?
Lisasin oma instagrami logo-lingi kah blogi parem-menüüsse… kuna puhkusega on miljardtriljon pilti kogunenud siis pole neid veel suutnud adekvaatselt ära sorteerida, et mida flickr´isse laduda.. aga instagram on kuidagi rohkem.. instant… klõps ja kohe üles 😀
Ahjaa, puhkuse ajal olen suutnud ka oma usu inimkonda kaotada vms… Ma ei ole veel suutnud otsustada, kas inimesed on imelikud..või olen ise imelik. Veendusin selles nii Mallu ühe postituse kommentaare lugedes kui niisama kommentaariumides (ma ei tea, miks ma üldse kommentaare loen… vähemalt parem hobi ikka, kui ise iga artikli all kommida :P.. ma kogun hoopis kõigi artiklite jaoks oma kommid kokku ja elan siis end blogis välja.)… Djah, vast olen ikka mina normaalne ja inimesed mitte. Onju?! Ja mida ma tahaks kõigile öelda: õppige PALUN sarkasmi-huumorit ära tundma.. no palun. Endal hakkab kergem, ausõna.
Macil on komme käia pärlipoodides ja seal palju raha ära kulutada, et siis ajaviiteks nokitseda. Endal pole kõrvas aukegi :P.
Sõpruskonnale on mac juba kümneid-kümneid-kümneid-kümneid rõngalisi jaganud. Mõtlesin siis proovida, kuidas maha-parseldamine läheks?
Iga pildi peal on üks “komplekt” (~3 paari kõrvakaid), iga komplekti hind on 2€,mis küll nii mõnegi puhul ei kata isegi materjali hinda, aga rohkem küsida on ka imelik, sest ma ei ole (veel) eriti osav :D. Ahjaa, lisandub transport. Tartus saan kesklinna-kandis ise üle anda. Kes endast enne laupäeva märku annab, see saab Rakverest ka kätte. Tallinnasse tasuta toimetamine oleks aeganõudvam.. ehk siis transpordivariandid on 0.90€ maksikirja eest või 2.79€ Smartpost (aga seda soovitaks pigem vaid siis kui mitme komplekti soov vms, ühe eest rohkem toomisraha kui hinda maksta on nagu naljakas…) (ps. See “mitte-soovitamine” ei olnud Smartposti vastane antireklaam, muidu on see teenus väga tore :))
1. “Meri ja Maa” –Läinud. (MariE päralt) Metallist pronksivärvi laevaroolid…
Kuldkollased plastpärlid…
ja puust kollased lilleruudud.
2. “SilverWhite” Hõbedaste pisikeste plastlillede, hõbedaste plastpärlite ja metallist metallik-lilledega…
Valgete plastpärlitega pisut nagu pärlmutterja läikega ja hõbedane plastpärl keskel..
ja puust lilleõiega valged südamed.
3. “Pink”–Läinud. (Malluka päralt) Läikivad kandilised plast-vidinad… pool hele-pool tumeroosad…
Pehme kattega õrnalt läbi-kumavad roosad kerad…
Puust südametega ümmargused.
4. “Oldies” Läikivad plastpallikesed, valge ja lilla… valge pisut pärlmutrjas…
Pronksikarva pisikesed metallvõtmekesed… Plastist läikivad retrokad roosimaalingutega latakad .
5. “Nagu Merelaine” Sinised ovaalsed puust vidinad…
Kandiliste-ümmarguste plastpärlitega, valged on pärlmutrjad. Sinistel on sinine osa läbipaistev ja sees valge pärl… Sinised klaassüdamed roosa-lille-maalinguga.
6. “Tume ja Hele”–Läinud. (Malluka päralt) Puust punased südamed…
Plastist pisikesed kärbseseened…
Plastikust heleroosad kuubikud, kuldse sigrimigrijoonega…
Puust tumeroosad südamed.
7. “Buon appetit, Hello Kitty”–Läinud. (Dzeiki päralt) Õhukesest metallist hõbedased Hello Kittyd (kuna need on nii õhukesed võib juhtuda, et transpordil vms tuleb see konksu tagant ära, aga on väga kergelt tagasi-pandav) Reljeefsete mummudega pärlmutter-sinisedpallikesed… Metallist kahvlid.
8. “Black+Pink=Blink”Läinud. (Heleni päralt) Roosad läikivad plastpärlid, heleroosa ja tumeroosa…
Must plastist tilgakujuline pärl, kuldse sigrimigrimustriga…
Puust tumeroosad lilleõitega südamed.
9. “Purrrrple”Läinud. (Heleni päralt) Lillakat tooni läbipaistvad plastpärlid ja kandilised-ümmargused kollased plastpärlid… Lillakat tooni läbipaistvad plastpärlid, lillad krobelised läikivad plastpärlid ja lillad läikivad plastpärlid kuldse sigrimigrimustriga… Lillad puust suured lehekesed.
10. “Ro-Ro”Läinud. (Heleni päralt) Puust rohelised ümmargused tähemustriga… Roosad pärlmutrjalt läikivad plastpärlid ja rohekad matjalt-läikvad kuldse sigrimigrimustriga plastpärlid… Heleroosad puust südamed.
***
Soovi võib avaldada kommentaariumis. Siis näeb huviline, mis juba “läinud on” (kui ma ise enne märget tegema ei jõua) ja mulle tuleb meilile soovija kontakt-mailiaadress ka 🙂
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 