Istusin täna öösel kella ühest ligi neljani üleval.. ja sügasin ennast 😀 Vahepeal vehkisin pimedas toas ähmaselt pinina poole, aga ilmselt ei tabanud, sest mõni hetk hiljem oli kehal järjekordne poole maakera suurune punn, mis sügeles kui kurask… Arghhh… Mul on tunne, et need olid mingid eriti mürgised võõrleegionärid… kes need sääselised seal Aafrikas olidki, kes malaariat levitasid? (Ma ei ole nii rumal, et ei teaks.. ma olen lihtsalt niii halva mäluga… eriti kui öösel 3 tundi üleval istun…) tulid koos seagripiga kaasa?
Pugesin teki(koti) alla peitu… palav hakkas… lükkasin jäseme välja… pinin.. sügelus…
Arghh, kuidas ma neid elajaid tappa tahtsin 😀 Tavaliselt ma ei ole nii tapahimuline. Aga ma kahtlustan, et ma ei saanud ühtegi rajalt maha võtta…
On küll olemas teoreetiline võimalus, et mul on lihtsalt kirbud, sügelised, voodilutikad, sinivetikad, süüfilis ja koeraallergia, eksole.. ja et sääsed lendlesid ringi üdini heatahtlikena, nagu vene rahuvalvajad ja valvasid mu rahulikku und… aga ma natuke kahtlen selles.
Hommik ei läinud paremaks. Või noh, algus oli juba positiivne. Käisin Koonuga 6.10 jalutamas staadionil, kus tavaliselt õhtuti/päeviti käime. Päike tõusis hoopis uuelt poolt ja nii veider oli 😀 Nagu mõnes võõras linnas oleks. Koon nimelt jäi täna koju ja jalutasime siis teises suunas kui tavaliselt tööle tulles jalutame.
Edasi mõtlesin, et tõmban kiirelt 3-aasta taguse Roomatripi fotod kõvakettalt arvutisse ja sealt mälupulgale (sest ma leidsin toonase reisipäeviku üles ja kui kunagi 66lk käsikirja sisse trükitud saan, siis plaanin ka pikkade-postituste sarjana selle “reisiraamatu” blogisse toppida.. mis siis, et aegunud. Enda jaoks.. ja igavlejad võivad lugeda…) Aga feilisin. Mingi tropp (=mina) oli teinud 5,6 giga pilte… midagi 4000 foto kanti.. ja need ei mahtunud pulgale ära. Hakkasin siis kiiruga neid vahelt kustutama, kus minu või FK näolapp peal on, aga neid oli NIIIII palju (ma olen haige inimene, kui mul fotokas käes on, mulle tundub…), et ma ei jõudnud eriti kaugele… 2500 pilti olid alles, kui viimasele võimalikule bussile lippasin ja need 2500 pulgale ei mahtunudki :(.
Igaljuhul, väljusin kodust 2 minutit enne bussi väljumist ja jooksin. Jooksin nii, et mu sandaalid läksid puruks. Kreit. Alles üleeile kulutasin oma raha ketsidele (sellest räägin allpool) ja nüüd on neid ka uusi vaja… prf.
Jõudsin peatusesse 1 minutiga. Ja sain teada, et mobiiliäpp Tartu bussiajad, valetas mulle näkku ja bussi tegelik väljumisaeg, mis ka peatusepostil kirjas oli, oli hoopis 5 minutit väidetust varem. Thanks! Tatsasin teise peatusesse teisele bussile ja jõudsin täpselt tööle siiski… Kus olen nüüdseks esimese tunniga sõitnud oma tooliga neljal korral üle oma valge seeliku saba. Keenjus, kes eile pani selga liiga lühikese kleidikese, otsustas täna pika seeliku kasuks. Tubli töö, Mac.
***
Aga eputan siis piltidega pisut:
1. Selline on minu tüüpiline lõuna: pihvid ohtra juustuga, pasteet šampinjonidega ja nutella 😀
2. Nagu enne ütlesin, sain endale üleeile ketsid. ABC kingast. Espiriti omad. Originaalhinnaga 70 euroraha ja soodushinnaga 32. Fränky shoppas endale ka ketsid, aga poole kallimalt. Üldse ei oska soodukatest lähtuda. Tema omad on ka ilusad. Aga mulle meeldivad minu omad ka! (Kuigi üksainus pisike miinus on, et tunduvad jalas nagu number 41 😀)
Ps. Tegelikult on need vist suht helerohelised, pilt muudab need nii kollaseks…
3. Kolleeg uuris eile, et kas mul on palju lauamänge… No ma ei tea, mis te ütleks?
(Kapis olnud kaardimängud ja pokker ja uno ja skib-bo jms ei mahtunud pildile)
4. Fotoshuutisin üleeile väikeseid blonde modellihakatisi. Tsekake Flickr´i esimesi kutsikapilte.
***
Ja kaks linki ka:
1. Fränky blogi ja lugu sellest, kuidas Mac potis saaki püüdmas käis.
2. No, dziiz… mis mõistus peab olema inimesel, kellele pakkuda, et “pane ennast põlema” ja tema mõtleb, et “okei!”… I don´t wanna live in this world anymore…
***
Ma tahan New Yorki! Nii väga palju. Millistelt lehtedelt Teie, kes te odavaid pakkumisi leiate, oma reisid ostate?
***
Chat:
T.: selge:)
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 