i must blog a bit

Olete kuulnud, et jalgrattasõidu kohta öeldakse midagi sellist, et “Kui oled korra selle ära õppinud, siis ei unusta seda enam ära” vms.

Ja nii on ka vist.

Aga blogimisega on teisiti. Kui juba mingi paus sisse jääb, siis enam ei oska. Esiteks selle pärast, et vahepeal on mitu asja toimunud ja siis ei viitsi neist kõigist rääkida ja ei teagi kust alustada jms. Teiseks painab, et ähhh… ma ju olen mitu korda mõelnud millegi kohta, et sellest võiks blogida/saaks blogipostituse… Aga minu mälu on… selline, et keskmine 90-aastane teeb oma mäluga mulle silmad ette… Nii, et jee ma mäletan.

Ühesõnaga, nii tulebki lihtsalt iga kord peale pausi teha üks postitus halaga sellest, kuidas ei oska millestki rääkida. Siis saavad sõrmed soojaks (kui 30 kraadisest ilmast nende soojendamiseks ei piisa) ja edasi on lihtsam.

Soojast ilmast rääkides. Käisime eile ujumas. St kõik teised inim-kaaslased ujusid. Mina, kes ma ujuda ei oska, tšillisin kaldaäärses vees (aga kaelani vees, et parmud, keda oli palju, mind nahka ei paneks). Kaks veekoera-retriiverit tšillisid peamiselt kaldal. EllieTheElephant käis suure meelitamise peale paar ujumistiiru ja istus ka kaelani vees… aga Džännu istuski kaldal. Kui inimesed kaldale jäänud oleks, siis oleks nad mõlemad ujunud.. aga nüüd pidid vist valvama vms.
Kuna Koonul on vaesekesel ko-gu-aeg palav praegu, siis käime varahommikuti tööle tulles (puhkus on läbi :() jõest läbi. St tema jalutab jões/kaldaäärses vees ja mina kaldal.

***

Tšillisime Koonuga vahepeal 5 päeva Tallinnamaal. Minnes sõitsime esimest korda uute porgandirongidega. Uhke, aga väike. Erinevalt bussist pole vähemalt koonule piletit vaja 😛

Koonule Lasnamägi meeldis. Kuna iga põõsa taga oli kohalike grillimisplatsike oli iga kolme sammu tagant võimalus maast toidujääke leida. Mulle see mingil veidral põhjusel ei meeldinud eriti. Veel leidis Koon surnud siili, ja pidas esimese asjana heaks sellel püherdama hakata. Ka see ei meeldinud mulle eriti. Lõpuks leidis koon Lasnamäelt jänese, aga see jooksis eest ära ja ei lasknud enda peal püherdada.

Sorteerisin ja pakkisin oma toas asju… tõeline retk down the memory lane.

Näiteks leidsin oma kõige esimese tikandi. Valmistet miski 4-5 aastasena Vinnimaa lasteaias. Ilmselgelt oli juba siis selge, et erilist käsitööannet mulle pole antud:

Veel leisdin oma kõige esimese pangakaardi. Hoiupanga lastekaart. 50 krooni oli ka kontol ja puha! Hullult uhke olin!

Siis meeldis mulle kunagi luuletada 😀 Ja oh õudu, keegi kuri hing on need üllitised alles hoidnud 😀

Leidsin ka teise, mille Dzeigi 20ndaks sünnipäevaks kirjutanud olin. See oli vähe diibim, aga seal on lause, et “Oled kaksk´end aastat elan´d, sama palju tuleb ka” 😀 Djahh, Dzeik, kui Sa nüüd oma praegusele vanusele mõtled, siis selgub, et ega enam palju jäänud pole, kui ainult 40 lubati 😀 Kuigi isegi olen lahkelt andnud…

***

Lisaks luulehuvile on maast madalast olnud ka ajakirjandushuviline. Koolis sellega agaralt tegeletud ja isegi TÜsse ajakirjandusse sisse saadud… Aga esimesed üllitised olid kodukootud “ajakirjad” 😀 Hind oli 2 krooni! Valminud käsitööna!

***

Veidi hilisema (ja praeguse) aja huvi osas pakkisin klaasi tagant hoole ja armastusega sisse oma tsiklivaramu. Nurrrr…. Ninjaaa…

***

Pildid otsas. Rohkem ei räägi kah.

*

Siiski. Sesamy, me sõitsime pealinnast tagasiteel Su kodukandist läbi. Kiikasin kohalikku kauplusesse sissegi, viisakalt tere öelda ja Koon ette näidata. Aga vist ei oldud tööl. Täielik tööluus ma ütlen. Prff.

Kes on Buratino ema?

Hommik!

Mul on verbaalne kõhulahtisus täna. Niisiis tuleb sellest üks tõeline mulapostitus.
Täna puudutame teemadest musta huumorit, puslejuttu, mudelijuttu, võõraste pildistamist,  kummitusi, hommikuinimesi  ja… ja kõik.

Mitte, et ma nüüd miski terrorismisõber oleks, aga musta huumori sõber küll. Sellepärast mulle Achmed the dead terrororist meeldibki 🙂

Silence, I kill you!

Mul on käsil 1500-tükiga sigrimigripusle. Kui ma ei oleks eile tahtlikult puslerõõmu venitanud (pildistama läinud ja arvutis chillinud ja filmi vaadanud), siis oleks see kahe päevaga koos olnud. Nüüd läheb kolm. Masendav. Pakun teenust- too mulle oma pusle, panen kokku :D.
Lauamängupoes on müügil mingid üüüberkhuulid pusled, mis tunduvad üüüüberrasked. Kolme erineva stiiliga.
1. Pilt, mille Sa kokku paned, on võrreldes karbil oleva pildiga “hilisemast hetkest”, st. mõned tegevused pildil on jõudnud muutuda.
2. Pilt, mille Sa kokku paned, on pilt, mida Sa näed läbi karbipildil olevate inimeste silmade. Ehk siis totally new :D.
3. Pilt, mille Sa kokku paned, on karbipildil olev koht aga teises ajastus. (a la karbil on kiviaeg ja puslepildi.. kesteabmis)
Tunduvad hullult põnevad igaljuhul… onju.

Laupäeval käisin Minimaailm 2013 näitusel, kus oli niii nii nii palju mudeleid. Kokkupandavaid.. ja valmismudeleid… ja raadio teel juhitavaid… ja ja ja…
Oeh, ma tahaks ka, et mu mudelimajad oleksid ümber väikese mudelraudtee… nurr.. Pilte sündis üle 300… jagan paari neist… kokkupandavatest

This slideshow requires JavaScript.

Eile mõtlesin (nagu ma ikka iga päev mõtlen), et lähen ja pildistan võõraid inimesi. Sest endiselt idioodi järjekindlusega osalen Flickri grupi projektis “100 võõrast”. Kuigi mul on enda jaoks seatud pigem: 10 võõrast… kümne aasta jooksul. Hetkel olen graafikust ees: mul on 4 võõrapilti 2 aastaga! Voila!
Aga see on päriselt niii niii niiiiii raske. Sest ma olen niii niii niiiii Argpüks!
Toas olles viin end ilusti-kenasti õigele lainele: “inimesed on ilusad ja head… ainult mine ja küsi”. Õue jõudes on muidugi hoopis teine lugu.  Eile nt selle pärast, et pinkidel oli värske värv ja mu ohvriotsingukoht oli inimtühi :D… aga peamiselt selle pärast, et  potensiaalne “ohver” peab vastama nii paljudele kriteeriumidele:
1. Ta peab olema.. eriline/särav.
2. Kui ma talle natuke naeratades otsa vaatan, peaks ta vastu naeratama, mitte vaatama pilgul Sailenss, ai kill ju!
3. Ta peab välja nägema, nagu tal oleks aega, mitte ei kiirustaks kuhugi… hea oleks, kui ta seisab/istub, mitte ei liigu.
4. Tema ümbrus peab tol hetkel olema enam-vähem ilus… kusagil prügikonteinerite juures poe taga ideaalse modelli kohtamine on kasutu…
5. Tema ümbruses peaks olema võimalikult vähe inimesi. Täna hommikul nägin nt bussipeatuses sheffi musta kaabuga ja kohvitopsiga seisvat kutti. Aga kuidas ma lähen ja küsin, et poseeri mulle, kui sealsamas 15 inimest pealt vaatavad 😀 Muidugi ta ütleks ei. Ma ise ütleks ka (mitte et keegi ever mult küsiks).
6. Ta võiks olla üksi (või koos teise erilise/särava inimesega.)… liiga suur omavaheline kontrast oleks paha ja kuidas ma ütlen, et ma Sinust tahaks pilti teha.. aga temast mitte :D7.  Ja kui kõik need asjad on ilusti sobivad siis tuleb ikkagi mängu Maci argpükslikkus, kes mõtleb endale 1500 põhjust, miks mitte pilti küsida. Päike on liiga ere. Ilm on liiga pilves. Äkki ta ei räägi eesti keelt. Ma ei taha tema raamatulugemist segada. Äkki see inimene seal 300 meetrit eemal vastaskaldal vaatab imelikult pealt. Mis siis kui pilt tuleb ikkagi nõme, vähe mark on pärast. Mhh, nüüd ma olen äänud juba liiga kauaks jokutama ja nüüd on juba imelik küsida 😀

Äkki ma peaks blogis välja kuulutama, et õu, ma olen sel ja sel ajal seal ja seal. Kõik võõrad, kes endast tasuta pilti soovivad, astuge ligi :D.

Eile koju kõndides nägin peatuses bussilt tulemas ühte rulaatoriga prouat. Täna hommikul peatusesse jõudes istus proua samas peatuses kivil. Buss tuli. Läksin peale. Buss sõitis ära. Ja kivi oli tühi. Tänav läheduses ka. Bussis sees ei näinud ma teda ka. Päris spuuki, mul on oma rulaatoriprouakummitus.

Aga hommikul tulin varasema bussiga. Et hommikuseid kevadpilte teha. Ja avastasin, et ma ei tea, kas ma olen hommikuinimene või mitte. Ma ei saa hommikuti üles. Uni on minu parim sõber maailmas. Kaalun koos Une-Matiga Perekonnaseisuametis enda ära vormistamist…
AGA… KUI ma juba kord üles olen saanud. Siis mulle tegelikult hullult meeldib varahommik. Seda ideaalis muidugi siis, kui ma ei pea midagi tegema hakkama, vaid võiksin rahulikult kell 5 oma kohvi rüübata ja pargis jalutada ja kõik oleks vaikne ja mõnus… ainult linnud kisaksid kurdistavalt…  Hommikud on kuidagi… maagilised.
Kui ainult üles saaks…
Ps. Ma liigutaisn oma tööaega pool tundi varasemaks. Vara tööle vara koju pildistama.

Aquariused rokivad

T-l on sünnipäev saabumas. Et ma teda õigel päeval ei kohta, siis sai varem oma kingi kätte.

Et eile tööl torud jääs olid ja tsipa varem minema lippama lasti (sest ull põiekas oli :D), siis mõtlesin, et kuna aega on…siis ega ma ei saa ju lasta tal niisama lihtsalt kinki kätte saada, eksoleju!

Toppisin siis vihjega sildikese ja igast muud pisinänni auguraua karpi.. ja pakkisin selle ilusti (nojah, tegelt ma olen kooo-huuu-taaav pakkija :D) ära. Ja andsin T’le.

Seejärel sai ta ülesande, uue sedeli…ja uue vihje.. ja nii 15 korda järjest. Muahahaha.

Lõpuks sai kingi/d ka… käisin päeval Rekato poes Mudelishopingul 😛

Tundus igaljuhul rahul olema. Pakun, et oli ka. Meil on ikka lihtne: kõik kingid saab mänguasjapoodidest kätte: lauamäng emaspoolele, Revelli mudel isaspoolele ja korras. Kõik on õnnelikud :D.

Lagritsat ja kummikomme saab kah. Ja ongi selleks aastaks ühelpool 🙂

***

Aga minu sünnajärelkajadest rääkides… et mul nüüd kõik kolm Lohepliksi  (Milleniumi triloogia) raamatut olemas on, siis olen vaikselt lugemist alustanud. Aga palju korraga ei raatsi, muidu saavad ju läbi 😦

La più bella di una stella*

Tahaks puhata ja mängida… tean, et võrreldes mõne tüübiga, on mul vaba aega ikka lademetes, aga tahaks..maitea, lihtsalt paar nädalat kuni kuu vedeleda ja teha täpselt siis kui tahan täpselt seda, mis tahan…
Täna oli niiii super tuuletu, päiksega, lumeilm… et oleks tahtnud metsa joosta jahile… fotojahile, otseloomalikult. Ja ei peagi loomade otsa komistama, iga teine oks vääriks klõpsu… aga chillin 8ni maa-all ja siis ei tee vist suurt enam pilte…

Tahaks magada isu täis. See Mary loogika võis isegi tõsi olla, et vb kui lastaks korra magama 72 tundi jutti, siis ei ole enam nii uni… aga kunagi ei lasta ju…

Tahaks mudelimaju ehitada… sest sellest riiulinurgast (pildil) ei piisa… ja mul on vesiveski juba niiiiii ammu pooleli.. ja mõned majakesed veel täitsa kokku panemata…

Tahaks rahulikult Itaalia keelt õppida. Kuigi olen raamatu vapralt tööle kaasa lohistanud, siis siinse müraga ei ole õppinud kottigi. Ees on Ahhaa-kära, taga on kondiklirin-oiged (trikirattapoisid) ja tundidepikkune viiulimängimine. Mul ei ole miskit viiuli vastu (aga ta pole ka mu lemmik, akustiline kitarr on ntx mu meelest ilusam).. aga see tüüp suudab seda väga häirivalt mängida kuidagi.. vb on asi selles, et ta seda koooguuu aeg teeb. Õhtul kell 8 lõpetades saam igaljuhul kodus paremini keskenduda.. aga kui juba 10 uni silmad kinni vajutab, ei tule sellest suurt miskit välja 😀 Ja seegi lõbu ainult nädalavahetustel, nädala sees on ju tööpäeva lõpp- buss lasnamäe otsa- koeraga välja- koerapuhastus- buss õismäe otsa- söök- ja õnnis ööuni (ja ärme unusta õndsat ööpalvet enne, mis ülevaltpoolt (sõna otseses mõttes) enne ette lauldakse :D:D)…

Siis tahaks veel seebikaid vaadata.. mu Lastega kodus (Full House) on kuuenda hooaja jurues ja lõpuni ei jõua kohe kuidagi… Austraalia kodusjavõõrsili osad on ka juba 2 nädalat vahele jäänud vist… hetkel muidugi närb vaadata ka, üritasin ükspäev mobiilinetiga ühe osa juutuubist ää piluda, aga see suht niru… aga ei , ma ei kurda (muidu lööb Siil okkad jalga), hea kui mu läpakatups pärast piiisutki kiirem ja tühjem on. JA siit õppetund- ärge vaadake pornot oma arvutis, tehke seda tööl.. muidu tuleb igast jama sinna 😀 😀 😀

Ja Sims 3 tahaks mängida 😛 … aga sellega see mure, et khmmkhmm.. mul ei ole seda 😛 Siis on raske mängida, et te teaks… aga mulle võib selle asemel mänguklotsikomplekti kinkida, saaksin ikkagi maja ehitada.

And last, but not least… see pole küll TAHAKS, aga on ilmselt PEAKS… lõputööle mõtlema…. ma ei taha, ei viitsi.. bööö… andke nüüd teemaideid.. ideaalis miski sotsiaalreklaamidega seotu…

***
Ja siis lisaks veel mitte tahaksid-peaksid vaid muu mula südamelt ära…
* Ma olen juba kolmel korral tulekahjusid (selliseid väikseid, mille ise ära saab kustutada) unes näinud. Mis kamm on?

* Ma hakkan vanaks jääma. Täna ommukal vaatasin suu ammuli Prillitoosi. Ja ausõna- põnev oli. Hirmus 😛

*
Ilusam kui täht

operaator Kõps seeneriigis

On tainitainilittldchäääns (loe: pisike võimalusepoiss), et mac sõidab täna seenele. Võtsin lõpuks teie soovitusi kuulda, muahahaha 😛

Uni on, silma sees. Täiesti üllatus, eksole?

MariE- kas Sa väldid meid taotluslikult? Või kogematakombel kukub hästi välja? Oleks tahtnud Sind pilkuga visata… ja yhtlasi yhe Uno teha. Nüüd on hilja, järgmisel nädalal asun uuele katsele. Mulle tundub, et mul on vist viimasel ajal miski eemaletõukav aura ümberringi. Kohtumised Lysu, Maixi, Kika, Vihmahääle, Siiliga lükkuvad edasi ja ähvardavad ära jääda. Maridega ei saa võimalustki ära jätta, kui lootustki ei anta

Eile õhtul käisime Kausikesega Rocca al Mare keskuses. Päris suur teine nüüd. Otsisime ennast ogaraks, esmalt mudelipoodi leida püüdes (aga leidsime.. rongid, nurrrrr… kes mulle selle 4,5 tonnise komplekti ära toob, sellele kuulub mu piiramatu Armastus elu lõpuni!)… siis otsisime pitsasöögikohta. Seal ei olnud kedagi… kõpisime üle vahekäigu teise söögikasse. Seal ei töödanud köök. Järgmises näkkas. Kui pitsa lauale toodi, pidin ära minestama, see oli miski perepitsa suurusega ja ma pidin selle üksi pintslisse pistma. Edukalt kusjuures. Mis siis, et lõppu tunnen veel siiani kurgus, irff. Pärast käisime keskuse katusel olevas parklas, lootuses päikeseloojangulisest merest pilte teha. Otseloomulikult on miskid targav mehed sinna kõrged majad ette ehitanud ja minu pilti ei sündinud. Häh, polnudki vaja siis.

Lugesin Postimehe artiklit, hmm.. huvitav sõnakasutus kohati… ja…eee… 15o0 ööd? (“Tänavuste ooperipäevade esinejate ööbimised oli Aivar Mäe sõnul kinnitatud 27. juunil Saaremaa Spa Hotellidesse «Rüütli» ja «Meri». Ent kuuaega hiljem, päev enne artistide saabumist, sai festivalitiim teada, et broneeritud tube polegi spaades, vaid tunduvalt madalama klassi hotellidest.«Küllap oleme Saaremaa Spa Hotellide jaoks väike klient,» arvas ta. «Üks kahtlane seltskond, kes tellib ainult 1500 ööd.»”)

Ära anda hunnik Maci lasteeinete mänguasju.. enamasti kujukesed jms. Kollektsioneerib keegi või viskan ära?

Mismõttes inimesed leiavad mere äärest tundmatu aine ja panevad selle põlema?

Miks neid lennukeid niipalju järsku nyyd siis üle põristab koguaeg?

Nooniii, kes tahab modelliks tulla? Miskit sihukest äkki 😀

A u tebja trussiki jest? Kakoi? A patšemu nje?

Võeh, jälle meetrite viisi totakat teksti. Ma tahaks kirjutada niii maailmavahvalt, nagu Osaline.

see on hea, et vähemalt köhapoisse pole*

Pisike kadedusepostitus… ehk niisama lambimõtted.

Avastasin,et ma olen maaailmakade inimene 😀 Mitte selles mõttes,et need on minu Uno-kaardid, anna tagasi! Eih, oma asjade laenutamisega pole probleemi (kui just head põhjust pole), aga lihtsalt inimeste peale… et mis neil on ja mul ei ole 😛

Mõttelend algas õppimisest. Ma kadestan inimesi kes oskavad ja suudavad õppida ja targad olla :D… mingi kuiva tuupimise peale jookseb mul lihtsalt juhe kohe kokku.. ja vähe tegusamast õppimisest nagu mataülesanded jms ei saa ma mitte mõhkugi aru- nagu hiina keel mu jaoks. Tahaks ka hullult olla selline tark laps nagu Rory.. või Loora… või Kikuriinu… või kõik need ülikoolilõpetajad mu ümber. Aga ei ole, too bad.

Sellest liikus mõte edasi, et vähemalt oskan ma… ja siis tuli tühjus 😀 no midagi ei oska ju 😀 Lolli mula ajada ja sellest blogida, okei… massiliselt pilte klõpsida, jah… iseasi, kas miskit välja ka tuleb 😀 Aga andekust mingil alal? Null. Söögitegemine (peale leivapraadimise, milles olen ma nyydseks juba maailmameister), käsitöö (v.a. mudelid ja kaardid mingil määral), laulmine, tantsimine, kunst, sport… kõik jummala null 😀 masendav…

Aga ilmselt ma sellepärast teile meeldingi… siis kui emmed kodus riidlevad (nagu mul eksole), et kuidas Sa siis sellega hakkama ei saanud?! Saate te kõik öelda, aga Mac ei saanud SELLEGAGI hakkama… oh, kui sa Maci lauda näeks, see on VEEL rohkem segamini… Mac unustab kartulitki keetes soola lisada.. ja makaroni keetes vett lisada (irw, ausõna 😀) etcedra, etcedra, etcedra…

Tegelikult ei ole appsaluutselt enesehaletsustuju peal.. lihtsalt nägin yhte fotot korraliku käekirjaga (ja käekiri on kah macil hull- võite oma estaõpsi lohutada)  valemivihikust ja siis mõtlesin. Rohkem ei mõtle. Las hobune mõtleb, tal on suurem pea (vist).

Aga mul on kilpnääre käevarres.. You all will never beat that! (hopefully)

——–

*kerge sarkasm kumas läbi 😀

You’re like a sand…

Nägin sõidutundi minnes Sõpruse pst Rimi DVDletis filmi “Rails & Ties”. Ja teadsin kohe, et seda peab vaatama, mis siis, et ma varem sellest mittemiskit kuulnudki polnud. Pelaegi näeb Kevin Bacon nii sheksh välja, et kui ka oleks total crap olnud, oleks silmarõõmugi olnud 😉

Ei olnud crap. Väga hea oli. Aga väga kurb. Lõpp oli küll pisut rõõmsam, aga see jäi lühikeseks, sest film lõppes kuidagi.. äkki.

Aga seal olid mudelraudteed 🙂 Wii 🙂

Ühesõnaga… soovitan (Y).

P.S. Imetlege mu joonistusoskuse arengut läbi aegade.. emm.. nädala või nii 😀
*lisasin Kriipsujukud ka linkide alla*
Aga njäu, kodus on kehvem asend/hiir ja õnnestub pahamini 😦

Meemid

nii vässu, et ei jaksa miskit teha eriti, aga igav on ka… leidsin netist mingeid meeme, teen siis neid. Ma ei tea, miks need head on v mis point neil on, aga teen ikka 😀 Ja kõigil neil oli lõpus teema, et: kellelt said ja kes järgmisena teha võik (5in). Ütlen siin kohe ära: sain netist, tundmatult… kui viitsite, ootan neid Kikult, Vihmahäälelt ja Vantsilt.

Ahjaa, Sügisjooks läks hästi, v.a. koht, kus oma õla ära nikastasin ja täna päev otsa oigan. Aga Maailmatore oli. Nüüd veel 360+midagi päeva ootamist ja siis on jälle maailmatore… wiiii! Tänkjuuspänkjuu kõigile sealsetele- korraldajad, vabatatlikud, jooksjad, kõndijad 🙂

Aga niisiis, nagu lubatud- meemid:

Reeglid:
1. Haara endale kõige lähemal asuv raamat.
2. Ava see leheküljelt 123.
3. Otsi üles viies lause.
4. Kopeeri oma veebipäevikusse järgmised kolm lauset.

Lähim raamat oli Taro kaartide oma 🙂
Ilmutage aktiivsust ja vajadusel näidake oma küüsi. Oma jõu ja tugeva kiirgusega  ületate täna takistused mänguliselt ning jätate teistele atraktiivse ja veenva inimese mulje. Aastakaart- see aasta on kirgede aasta.
(Hajo Banzaf “Taro võtmesõnad”)
Heh, kõlas nagu päevahoroskoop. Ega see teadmine nüüd mulle või teile miskit andnud…a suva see.

***

Reeglid:
Reegleid on 2: * vasta küsimustele ja * tee seda vaid yhe laulja/bändi vms laulupealkirju kasutades.

Ähh, nii raske oli valida… võtsin lõpuks Bon Jovi, suht koht suvalt kuskilt kaustast…
1. Are you male or female? Woman in love
2. Describe yourself. Ugly
3. What do people feel when they’re around you? The Distance
4. How would you describe your previous relationship?  Bells of Freedom
5. Describe your current relationship. I’ll be there for You
6. Where would you want to be now? (irw, siia sobiks tema laul: ‘BAck to the USSR). Destination Anywhere
7. How do you feel about love? Complicated
8. What’s your life like? Damned
9. What would you ask for if you had only one wish? I want everything
10. Say something wise. Hush!

***

Nimeta CDvms, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Hmm.. pakuks Alexiz Johnsonit, või Kenny Chesney’t, aga Tambu rikub ära need variandid 😀 Äkki siis Autode (Cars) soundtrack? Äkki isegi Gianna Nannini?

Nimeta raamat, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Taro võtmesõnad… ?!

Nimeta film, mida omad, mida ühelgi Su sõbral pole.
Extreme Makeover: Home Editioni 2DVD box ma arvan 🙂

Nimeta koht, kus oled käinud, kus ükski Su sõber käinud pole.
Näh, keegi ikka on igal pool käinud :S Vb ntx vähmalt kümnes Karu ühika toas? 😀

Nimeta mingi asi,  mida ühelgi su sõbral pole.
Riiulitäit mudelimaju… kapitäit lauamänge, hunnikut kokkupandavaid tsiklimudeleid. Sest kõik teised on juba asjalikud, mitte nii lapsemeelselt poolearulised nagu mina 😀
Aitab kyll.. uni on.

Haa, ja see ka… Testige SIIT, kas olete peast natuke soojad. Mina küll olin 🙂
P.S. Kõllid sisse ja midagi hirmutavat, nagu need ehmatusteemad on, ei ole 😉

aivant

Tahan-tahan-tahan-tahan:

-Hobbyzone-

Kõike… kõikekõikekõike sealt 🙂

Tere, tere… Ma armastan Sind! :)

Ai-ai, kui valus- Bon Jovi on täna Helsingis. Mina olen homme Helsingis. Niuts.

Emm, macil palju kurta-kiita, a vähe aega.

Vaatasin jalkat ükspäev, otsustasin, et hoian ilusamatele poistele pöialt. Holland oli ilusam. Võitsid ka. Loodan, et neil läheb omme ka häste, kui ma ei näe.. ja Itaalial ka.

Sõitsime velotaksoga… kallis, hirmus, vahva.

Suitsu hind tõuseb. Mac tõuseb, et aplodeerida.. hõhõõ 😀 I’m evil, aga ÄKKI pole enam lastel siis raha suitsu osta? Nääh, samas, vaevalt kyll, kelleltki ikka annab välja pommida.

Mac käis ooperis. Fa-fa on Itaalia keeles vist mine-mine, muud ma targaks ei saanud sealt. Ja Mac on poola keeles pask. Aga seda ma Rigolettost ei õppinud mõistagi. Seda ma õppisin Toskaana päikese alt.

Wow, kõik räägitud ja nii kiirelt. I’m good 🙂

Nüüd jospelusega kopterit vaatama ja mudelipoodu. Rahakotti üles pooma 😀 Aurevuaar

P.S. Mac sai täna oma tuleviku kindlustatud… ta saab tööd tulevases Eesti juhtivas meediakompaniis. Koomiksite koostajana. Ja saab roppu raha ja kuulsust. Tänud Loorale!

Mitte segada- kasutan kondoomi!

Sellise kirjaga uksesildi (teate küll, see hotelli-do-not-disturb-stiilis-ukselingisilt) jättis töökaaslane mulle täna 1. aprilli puhuks lauale. Hullult nunnu näeb välja, roosa ja särav. Ja tekst on ka hea, aga kahtlen samas sügavalt, kas julgeksin selle enda uksele panna… vähemalt mitte kodus 😀

See selleks… kuna mul ei ole miiiittte midagi rääkida, siis ajan niisama natuke segast siit ja natuke sealt ja ongi selle nädala ristike kirjas 😛

Niih, kes teab, see teab, et fännan mudelimaju exole… ja avastasin nüüd Kullo mudelipoest mingi sooduka, sain sealt lisaks mänguasjapoe, kiriku ja saeveski 🙂 Ja olemas juba elumaja, kondiiter ja välikohvik… ja nüüd ka alus, murumatid ja 8 väikest inimest.
Ja kellel pole ikka õrna aimu ka, millest ma räägin, siis www.faller.de on ka selliseid maju. Otsige. Ja muide, need on kokkupandavad 😉 Liimilaksulõhn peale kauba 😀

Ahjaa. Teate. MA tapsin eile kevade 😦 Kogemata. Ausõna.
Käisin kutsaga väljas ja nägin maas liblikat… ja veidi hiljem lepatriinut. Tagasiteel astusin kogemata lepaka laiaks. Ja siis astus mu kuts liblakale. Oeh. Ja paiselehti nägin ka, a neid ei trampinud katki 😀 Enievei, im sorry… and let the spring begin!

Ok, üritan palju tahan, aga ma ei mõtle ju niikuinii midagi tarka välja. Loobun siis parem.

Leff!

P.S. Vants, kus su blogi (jälle) kadus???
p.p.s.  Vihmah22l… rahvas nõuab uut posti! (mina olengi rahva hääl)

Kas Sinu kutsu kakab kotti?

Publiku tungival nõudmisel olen sunnitud tegema pikema postituse kui kaks lauset. Reede oli vahva- tegin lumeingleid ja käisin saunas (külm oli- saunas, mitte inglit vorpides). LAupäeval läbustasime lauamängude ja Twisteriga 😀 Khuul oli. Pühapäev oli p….ekukkunud. Not so khuul. Kaks lauset sai ammu läbi. Vsjoo!

Okok, võin ju kurta oma koledat pühapäeva. Tegelt ei viitsi, räägin aint kõige meeldejäävama. Niih, olen juba ammuammu otsinud seda uut Dünamiit guaraanat (see punane- Kes tappis unemati- reklaam, junõu 😉 ), aga seda pole kuskil olnud. Pühapäeval Tambul külas käies olin niiii vässu, aga guaraana-energiat polnud saada. Võtsin siis Double coffee´st ühe kohvi (Tambule) ja Capuccino (mulle). Kokku läks 88raha, jeeebus, ma pole kunagi nii kallist kohvilist joonud. Sõitsin siis ühe peatuse Tambuni, läksin all trepikojast sisse ja kui trepikojaukse enda järel kinni panin, märkasin, et mu järel tuli mingi suurte kottidega tädi (irww, ärgem mõelgem vasakule, onja :D). Proovisin siis abivalmis olla, et teeks talle ukse uuesti lahti. Pool seki hiljem oli mu kallis kaputsiino trepikojapõrandal laiali. Ma ei saanud seda isegi mitte maitsta. Olin maaailmakuri. Siiani olen! Maailma peale ilmselt, sest kedagi pole väga süüdistada ka… ja ärge öelgegi, et ntx iseennast. Yeah, right!

Aga nüüd teen tiba tööd. Ja siis lähen kuulan 4 tundi juttu sellest, et rinnapiimaasendajad on jama. Lehmapiim on vasikatele, mitte inimestele (tekitab mandlivalu, adenoide jmsjmsjms), keisrilõige ja mandlitelõikus on BIG NO-NO! Ja Kanadajutte kuulen ka. Jess.

Saite oma postituse. Hakkas parem? Vaevalt küll 😀

P.S. Miks see lumi mind mõnitab ja iga päev hommikuks sulab, õhtuks sajab. Ära siis kurat sula vahepeal vaid olegi selline paks põlvini sumpamistvajav mass. Krt, vanad head ajad tulevad meelde, kus laulukamägi läbitav polnud. Ja nüüd vaadatakse välja, kus on 0,8 cm lund ja oiatakse, et appi lumi 😀 Mis see pori parem on? (Nüüd on Kiku ja Mary mu peale maailmakurjad. Dont be ääängri, pussicät (a).

P.S.  Sain endale Knight Rider 2008. Siis saan vaadata ja pärast kiruda, et miks nad tegid niiiiii? Pealegi, mulle juba meeldibki vana kitt rohkem, ta oli ju palju seksikam 🙂

P.P.S. Kas teie juba teadsite, et suvel 2009 tuleb Ice Age 3? Nüüd siis teate 🙂

P.P.S.S. Sain endale eile õhtul Uue Simsi jälle.. wii.

Kes oskab vaadata, see märkab, miks ma sellest nii vaimustuses olen- mudelraudteeehitamine 😀 Sjuupertruuper.

Heh, lõppu siis ehk see viimase-aja-lemmikanekdoot:
“Kuulsid, et Tallinn Tartu maanteed kahatakse laiendama?”
“Mis teed?”
“Söön!”

-15 degrees, but no snow :(…

… yet.

Reede õhtu. Jess.
Sel nädalal on mul vist iga päev olnud terve päev hästipalju toredaid mõtteid, mida blogida. Aga olen iga õhtu nii vässu olnud, et pole jaksanud.Ja kolm korda võite arvata, kas mõni neist mõttekestest meeles ka on?! Ei? Eksite, ega ma nii vana ja mäluta ka veel pole. Ma olen pesamuna, mitte mingi tädi 😛 Mõnda asja ma mäletan kyll, aga need on nii ammu möödas juba, et enam pole mõtet neist rääkida.

Luhidalt- sumomees oli sexikas. Tänx, Mary. Kingipakk oli ka äge! Ja pokker-polomony-skräble. Nüüd te Tamiga juba tunnete üksteist lähemalt. Järgmine kord toome massaažiõli ka välja, onja?!

Tambu kingitus* oli ka sheeff… ja roosad suurte varvastega sussid ka! Ja aastavahetus oli ka vaffa. Jõulud ka. Ja sain täna Kiku exami läbi. Ja ostsin endale Armastuse.

Ja olen yyd üldse juberahul. Ainult sellega ei ole rahul, et P.S. I love You jõuab meie kinodesse alles niiiihilja 😦 niuts.

Aga nüüd miljonit vaatama. Te minge vaadake 10 põhjust sind vihata… sweety. Bye

*Tambu kink: (paaaljudest väikestest jubinatest kokkuliimitud, nagu ikka)

Ja sellisel peol me võimegi olla…*

Hommik-kummik!

Pole hüpersuperkaua midagi kribanud, seega üritan siis teist äärmust, ja järjekordse eepost valmis kirjutada. Väikest viisi kirjanik, junõu.

Kõigepealt siis… nädalalõpus olin Märjal maal. Ilm oli kole. Uni oli kole. Kõik muu oli ilus. Laupäeval oli isegi ilm ilus 🙂 Saime Tamiga rongiga Tallinnasse tagasi sõita. Ülinapilt kusjuures, jõudsime sõna otseses mõttes kohale kümmekond sekundit enne uste sulgemist ja ärasõitu, wii laki bästards. Tsuhh-tsuhh-tsuhh… Tuut!

Siis käisime Caro&Riwsiga TVtoweris. Aknad olid pesemata ja pildid tulid udused. Hind oli kallis. Liftijärjekorrad olid pikad. Tualetiomad ka. Restoranipool oli täis (mis tähendab, et vaadet lasnale v kesklinnale me ei näinud), bussid sõitsid sinna harva ja õues oli kuradi külm. Aga seltskond oli hästi vahva ja sain vähemalt käidud enne tänast (tänasest siis kinni see vist). Aga ei vaffa oli, danke.

Eile käisime Vantsiga Katal külas. Ja Vantsi pojaga. Mängisime Scrabble´t ja seda sõpruselõhkumisemängu, kus idee on yksteisele võimalikult palju ***** keerata 😉 aga vahva oli.
Vedasin ennast suht varakult koju, et homseks arvestuseks lõpuks ometi õppima hakata… aga. Ma ei viiiiitsinud. NVst ja nädalast vässu, tahtsin lõpuks ometi tiba mudeldada ja moorgillitada. Ja seda ma tegingi.

Mis ma mudeliga korda saatsin, on näha siit: http://www.plastikmudel.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=146&start=15

Ja siis panin tähele, et mac on digimondigimuutunud selleks seebikafänniks, keda sai uurimustöö loengus mõnitatud. Ok,  niiiiiiii meeleheitel ma veel pole, et neid ladinaameerika seepe vaadata vahutaksin, piisab sellestki et Bianca Tami mult alatasa ära võtab. (irw, ärgem valesti aru saagem, ka tema ei ole just Biancafänn tegelt… kes ei tea, mis värk on).
Aga… vaatasin eile siis Gilmore tüdrukuid. Niinõme. Ma ootasin 5 hooaega, et Luke midagi lõpuks ette võtaks Lorelaiga exole. Siis lõpuks võttis. Sebisid tiba, särki-värki. Tibi palus tema kätt, kõik oli lill, korraldatud juba jne. Ja siis ilmub kuti mingi igiammune tytar välja, kellest tal aimugi polnud. Ja ta lükkas pulmad edasi. Miksmaisaaaru?! Nõme. Enivei, tibin ootas-ootas-ootas… ja ootama jäigi. Lõpuks viskas kopa ette ja ytles, et  now or never. Ja Luke vana idioot ytles, et ei, mitte nüüd. Ja siis kui tyyp lõpuks mõni päev hiljem mõistusele tuli ja tibi aeda sõitis plaaniga, et nüüd läheme ja letsgetmarried, ütles tibi ei. Ja minu piiiiikkk ootamine lõppeb sellega, et pean terve seitsmenda (viimase :´( ) hooaja nägema seda, kuidas nad riius on, teistega on jms. Idioodid ei saa aru, et nii on vale. näh.
Nägite- all proved, ma olen seebikafriik. Ok, ma küll ei nutnud nende lahkuminekut vaadates, ega kirjutanud näitlejatele tigedaid kirju, aga lihtsalt- miks kijrutatakse nii nõmeda lõpuga seriaal? Kuhu on jäänud vanad head häppiendid?

Unes ei näinud ma ka öösel neid siiski 🙂 Hoopis muud kräppi. Nüüd olen ma siis üle nädala näinud öösiti ülisegaseid ja haigeid unenägusid, mida alati hommikul, ja ka päeva (vajadusel ja järgmisel nädalal) detailselt mäletan. Ülejäänud on lihtsalt häirivad, sest on niivõrd segane sokk, aga reedeöine oli vääääääääääääga creepy. Ja kurb. Ja mitte eriti segane. Aga väga nõme. Ja rohkem ma sellest rääkida ei taha. Ja teie ei taha kuulda ka. Purrrfect!

(offtopic, mida ei oska kuskile vahele toppida, aga hetkel raadiost tuli ja meenus. Timberland-OneRepublic “Apologize” on armas, exole? Aga see selleks. Lets continue…
edit: kaks minti hiljem- ja nüüd TRi “Tänapäeva muinaslugu” Mis värk Unol nende lauludega on? Kas tänapäeval ei lasegi raadiod ainult marileenu ja mul on bemmil uued kummid jms? Miks ma kuulen blackyt, TRi, robbiet, rock hotelit, scorpionsit, bonjovid jms nämmat alatasa?! :D)

Muusikast rääkides. Uus plaat. Ahnepäits nagu ma olen, tahaks natuke rohkem lugusid saada. Ja need lood ei mõju mulle rahustavalt, hommikul ajasd kuidagi närvi hoopis. Samas, live tõotab tulla hea. Ja vähemalt kahe looga (uutest) olen ma hästirahul. Kahega vanadest ka. Teistega piisavalt.

Teisipäeval Lea kontserdile Kullo´sse. Khuul.
Kolmapäeval Noorsooteatrisse.
Laupäeval Teeviidale + vb märjale maale.
Pühapäeval Alice Cooperile ja Foreignerile.
Kolmapäeval Brian Adamsile.

Ja parim osa on see, et olen pileti ostnud ainult yhele sealt nimekirjast. Ülikhuul. Vahel on elu lill ka. Aga vahel siiski mitte. Ntx Tenerifekampaania- kus on minu reis??? Tami pangaarve ja maks ning minu moblaarve on juba auguline aga ikka võidavad teised. Mida ma valesti teen? Ma ju niiiiiiiiiiiii tahan, kuidas te ei näe?! 😦 Ma luban, et ei kaaperda lennukit, ei lase midagi õhku, ei hakka sünnitama ja ei tee mitte midagi, mis koosneks enamast kui lebotamine ja sooja tundmine. Ma ei taha ju palju? Andke mulle siis juba see faking reis :S Ma ei viitsi enam.

Hommikune reis tööle on ka kuidagi lühike, ei jõua korralikult mp3 musasse ja oma mõtetesse süvenedagi, kui juba on buss kohal. Mis ummikutest saanud on?

Hah, üks seiklus veel. Käisin hommikul poes, et oma lõuna ära osta. Enne seda tsekkasin automaadist kontojääki, mis oli … ütleme siis nii, et vähe. Läksin siis toidupoodi, ostsin külmutatud pitsa ja saiakese, ise koolega liites, et arve tuleks võimalikult vähe. Hakkasin siis maksma ja nägin korraks ekraanil hinda 188-, toksisin rõõmsalt oma pini sisse… ja hakkasin mõtlema, et oot-oot, mul ei pole ju niiiiiii palju raha arvel. Ja kui sellele tähelepanu juhtisin, et mina sain väiksema summa kokku, tuli välja, et kellegi teise seafilee oli sinna ette jäänud vms. Aga kui mul oleks see summa arvel olnud, oleks ma selle ka ilmselt oma hommikuses unises olekus ka südamerahuga ära maksnud. Nice, hah?

Mjäu. Minu meilbox väidab,et mul on orkutis kaks uut skräppi. Ja ma ei näe neid enne õhtut. Phähh.

Auh. Ma olen oma koera peale nii kade. Tahaks ka praegu kodus vedeleda ja vikerraadiot kuulata ja magada. Ja magada. Ja magada. Ainult lauajala pihta pissimise jätaksin vahele 😛

Aitab küll. Nägenš.
*ei julge vaadatagi, kui pikk tuli :S*

*… just selliselt peolt ei saa ära tulla.
(Lea Liitmaa “Tuul”)

rahuõnglike :)

Mac sai täna Kiisult küüntega 😀 Ja uskuge või mitte, aga nägi vaeva, et mitte naerma hakata 😀 Kardan täitsa järgmist korda, kui ma talt saama hakkan, sest hirm on kihistama hakata. Võin küll valesti pakkuda, aga talle VIST ei meeldiks 😀

kõik, kes pole STd seal õppinud, ei jaga ilmselt matsu. Walter ehk saab siis aimu, kui mainin ära, et Kiisu on midagi Heljulaadset.

Aga see selleks. Tegelikult tulin lihtsalt üle piiika aja läbi, et  lõpuks ometi oma Tibu demonstreerida:

http://www.plastikmudel.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=146

Aga nüüd, Chickibriki tibid ja mehepojad!

…and do they know, the places where we go, when were grey and old?