Sesamy blogimeem

Sesamy blogis oli juba mõni aeg tagasi postitus, kus ta mõnelt blogijalt kindlal teemal postitust palus... ja siis loa andis omakorda blogimeemi läbi teatepulk edasi anda.  Parem Hilja, kui mitte keegi ja nüüd jõudsin lõpuks mulle “sülle kukkunud teemani” – Ellie ja T. suhetest. Kuigi nüüd kui ma seda kirjutasin, siis juhtus hoopis nii, et see oli lugu sellest, kuidas ma Koonu võtsin ja mis teised, kaasa arvatud T. asjast arvasid vms.

Ma räägiks täitsa algusest. Septembris 2013 olin olnud ilma oma koerata (Älluta) mõni päev vähem kui 2 aastat. Seda on liiga palju. Ja oma osa oli ilmselt ka selles, et Dzännu oli nädalakese minu juures augustis 2013 hoiul ja kui ma ta tagasi pidin andma, siis tekkis tahtmine vastassuunas koeraga peitu joosta 😛

Igaljuhul, sel ajal leidsin lõplikult, et mul on koera vaja! Halasin sellest blogis, sotsiaalmeedias, kodus, tööl, väljas… ühesõnaga: kogu aeg!

Tegin siis enda jaoks otsuse, et nüüd aitab. Hakkan palju raha koguma ja kunagi (aasta pärast 😀) ostan endale  retriiveri!  T. arvamust küsisin muidugi ka, aga nagu ta tõdes, siis eks ma oleks niikuinii selle koera võtnud :P. Aga viisakas on ikka küsida!
T. seisukoht oli, et koer on minu ja mina tegelen, hoolitsen, pissitan, ostan talle vajaliku, ravin jne. Olin nõus, mõistagi. Erijuhud välja arvata muidugi.
15.09.13 andis Sesamy ühes kommentaaris lootust, et kaasomand ei olegi nii halb mõte nagu ma arvasin. Ja lähemal suhtlusel selgus, et täitsa hea mõte!
Rääkisin tööandjaga, et plaanin järgmisel suvel koeravõttu ja tahaks temast teraapiakoera teha ja temaga tööl käia. Sain nõusoleku. Kodus rääkisin T.-le ka, et näe, mükkebroo… koer on põhimõtteliselt 24/7 minuga 🙂 Ja ta polnud sugugi vastu :).

Aga siis edasi läks kuidagi Sesamy ja Zdina kaudu omanikuga suhtlemine nii, et oktoobri alguses uuesti ülemuse ja T. jutule ja ütlesin, et lugu säänne: nädalavahetusel tuleb koer!
Ja mitte kutsikas, vaid täitsa mõistus-peas, kaheaastane koeraneiu 🙂 Noor ema!
Siis pidin, oodatust varem, korteriomanikuga ka ühendust võtma. Kes tõdes nunnult: “No, ma ei saa ju keelata!”. Saaks muidugi küll, aga ta on igati mõistlik ja tore ja armas. Ja ei keelanudki. Ja Koon pole 2 aastaga ka korteris midagi ära lõhkunud, ütlen etteruttavalt.
Ja siis julgesin lõpuks Empzile ka helistada, et ma võtan koera.  Ilmselgelt oli sealtpoolt palju kõhklusi ja küsimusi, aga mul oli igale probleemile lahendus valmis, nii et jäi suht rahule. Aga ütles ka, et tema koera hoidma ei hakka, ise pean hakkama saama!

Mõned päevad unetuid öid, ärevust ja ootust. Palju loomapoodides hängimist ja asjade ostlemist (suures osas tänu Sõprade abile!). Töökaaslase äraseebitamine koera järgi sõitmiseks laupäeval (T. oli reedest pühapäevani ära).  ja 5. oktoobril 2013 olin ma nii õnnelik, et tunnen siiamaani, kuidas ma õnnehormoone kurguni täis lähen, kui seda meenutan! :))

Ellie autos teel uude koju

Esimene pildipostitus ilmus juba siis.  Esimese päeva kokkuvõte järgmisel päeval.

Kolmandal päeval (see tuletas mulle meelde, et kunagi Õismäel oli meil alumine naaber, proua kes IGAL hommikul kell pool kuus nuttes-pooleldi karjudes mingeid palveid luges või piiblit ette luges vms… igal hommikul käis alumise korruse üürgamisest läbi ka mingi “kolmandal päeval”-jutt.) tuli T. tagasi Tartusse. Blogisin sellest ka tookord.  Kopeerin sellest tolleaegsest postitusest lõigu, mis näitab suht hästi T. ja Koonu suhteid. Sellised, nagu need olid järgmisel hommikul, on need siiani 🙂
“Hommikul kell 5 kuulsin läbi une, et T. räägib midagi koonule. Mõtlesin juba, et äkki mingi probleem… äratasin siis kõrvad üles ja kuulatasin terasemalt: “Ma ei saa Sind ju sügama jääda, kullake, ma pean tööle ka minema…” 😀 “

Ehk siis jah, T. hoiab EllieTheElephanti väga. Sõidutab vajadusel haiglasse lastele külla ja kui Koon mingil põhjusel üksikutel kordadel ei tule minuga tööle kaasa (näiteks varstikohe on mõjuvaks põhjuseks tiinuse viimane nädal…), siis jalutab teda päeval. Hoiab siis, kui pealinnas arste väisan… ja jalutab suveõhtutel ühiselt hea meelega pikalt.
Kui Koon nüüd suvel 5 päeva pulmitamas ära oli oma teises kodus, siis tagasi tulles oli T. küll ära, aga kööki ehtisid õhupallid ja sildid “Tere tulemast koju, Ellie”. Maiused ootasid muidugi ka pesas!

Aga noh, KUIDAS oleks üldse võimalik, et selline loomake ei meeldi. No kuidas?!

Kui näiteks koos Koonuga olin algusest mõni kuu hiljem nädala Pealinnas Empzil külas resideerunud ja nad ta ära nägid, siis pakkus nii Empz kui Netram, et nooo, EllieTheElephanti võib ju ikka hoida tuua 😛

***

Ühesõnaga everone Loves Her. Millega ongi ju kõik öeldud.

Aga blogimeemi edasiandmine.  Ehk siis kellelt, mis teemalist postitust lugeda tahaksin.

VäikeFränky – fantaseeri sellest, milline oleks Su elu ilma juhtkoerata. Mitte, et Dzännut järsku enam poleks, vaid, et üldse, kui Sul ei olekski juhtkoera. Mõtle oma tegemiste ja elu peale ja räägi, mis siis teisiti oleks. Ja kui postituse lõpetad, siis mine ja sheeri Dzännule umbes miljon musikallipaid selle eest, et ta olemas on 🙂
Mallukas – siia lehele ilmselt ei satu, aga mind huvitaks (või olen ma selle lihtsalt maha maganud?), et kuidas Milvil läheb ja mis seis temaga on… kas ta elab Rantšos või Teiega või see muutub mingil hetkel vms. Lihtsalt niisama huvi pärast 🙂
Sesamy – tegelikult vist ei tohiks uuesti teemaalgatajale pingpongina seda tagasi lajatada, aga no kuule?! Sa elad EllieTheElephanti täditütrega koos! Ma tahan sellest jooksvalt ülevaadet, tihedamini!
Lapstööjõud – sai tegelikult Sesamylt juba ka blogimisteema, aga lapstööjõudu tulebki üle koormata, nii et ma annan omapoolse teema ka. Koos koduse ülesandega. Mine ja otsi Paide aarded üles.. kasvõi mõni! Ja siis kirjuta blogipostitus sellest, kui ägenz Geopeitus on!
Ch.le tahaks ka teemasid sheerida, aga ta ju ei blogi… või noh, viimati 8. veebruar. Äsja ju. Zdinale ja Vantsikule ja Dzeikile tahaks ka, aga nemad üldse ei blogi.   Phähh.

Blogimisvõistlus – TOP 5

Top 5 tundus alguses kõige lihtsam teema üldse… kolmeks sekundiks või nii. Sest siis meenus mulle, et mul oli kunagi see postituste-sari “Kümme kümmet”, kus ma plaanisin teha kümnel erineval teemal top 10 postitusi. Aga ma jõudsin ainult kuue teemani, sest siis said teemad otsa :D.

Ehk siis… toona said tehtud kõik teemad, millest ma üldse midagi tean: Telefoni äppid; Lauamängud; Vaatamisväärsed sarjad; Inimesed, kes mind avalikus kohas häirivad; Kohad kuhu minna ja Armastuslaulud.

Oo, siiski… kellegi soe nina süles tuletas meelde, et koertest tean ju ka õigenatukene. Sündigu Nina tahtmine:

TOP 5 koeratõugu, kes on piisavalt sümpaatsed, et neid kaaluda endale võtmiseks (mitte kohe… aga kas olen kunagi kaalunud, või on kunagi kauge keskea tulevikuplaan 🙂)

1. Kuldne retriiver / Labradori retriiver
Ma oleks tahtnud tegelikult kuldse ja labradori eraldi panna, aga siis tuli kokku 6 tõugu.. nii, et panin nad retriiveritena kokku. Ehk siis enne Koonu võtmist kaalusin ma enim neid tõuge. Erinevatel põhjustel langes otsus kuldse retriiveri kasuks ja ma olen sellega väga rahul! Sest see on MINU jaoks parem valik, mitte et kuldne muidu üldiselt tingimata parem oleks. 🙂 Kui välja jätta see, et mõni kuldne on pöörasem ja mõni labrador rahulikum, siis üldiselt on nii, et: kuldne on rahulikum ja flegmaatilisem ja labrador aktiivsem ja mängulisem. Mulle/minu iseloomuga sobib rahulikum. Kui ma temaga mingeid hulle liikuvusspordialasid teha oleks plaaninud, siis poleks samas väga hea valik olnud, nii et kõik oleneb, mida teha tahad 🙂 Meie suund on lugemis- ja teraapiakoerandus ja selleks on EllieTheElephant üle prahi valik! Ühetoalises üürikorteris elamiseks samuti. Igapäevaselt tööl käimiseks samuti.
Kuldseid on ainult “kuldset värvi” (loe: helebeežist helepruunini). Labradore on kolme värvi: kollaseid (loe: helebeežist tumekollaseni), pruune, musti.
Karv on kuldsel pikk ja labradoril lühike. Labrador ajab karva ja laotab selle ühtlaselt kõikjale. Kuldne oma kerge karvaga tekitab neist nurka tolmu-karva-rullid.
Vihmase ilmaga vajab kuldne ilmselt käpa-pesu ja labradorile piisab vast rätikuga kuivatamisest. Enamasti.
Kuldne vajab tihedamini kammimist.. ja vahelduva eduga piirkonniti trimmimist. Ehk siis kuldse karv vajab rohkem hoolt.Sõbralikud on nad mõlemad. V ä g a  sõbralikud! 🙂

Isane ja emane kuldne retiiver: Rocky ja Ellie

Kollane labrador Kiku kutsikatega

2. Šoti terjer
Vuntsidega koer. Nõrkus, noh. Tema on siis see madal, must, maani vuntside ja kõhukarvadega, püstise sabaga.. pisut triikraua kujuga lahedik. Üsna haruldane. Terjeri iseloomuga (loe: iseteadlik, põikpäine, asjalik). Karv vajab tööd: trimmimist, kammimist.. vist ka kitkumist.

Šoti terjer
(foto: http://www.westminsterkennelclub.org)

3. El Graaandz
Minu isiklik maailmavaade tahaks kohe öelda, et teise ringi koerale uus kodu! Ja kui mul oleks ainult kodukoer, siis oleksin vist ta ka Varjupaigast võtnud. Aga kuna oli ette teada, et tahan temaga/temakesega tööl käia ja teraapiakoerandusse püüelda, siis oli kuldne ohutum/kindlam valik, kui a) kutsikas, kelle tausta ja tulevikku ja iseloomu jms Sa ei tea; b) täiskasvanud koer, kelle minevikku ja sellest lähtuvalt ärritajaid Sa ei tea.
Aga muidu on varjupaigakutsud änksad! T. kodukoer on varjukast ja on väga numps 🙂

Sid, varjupaiga päritoluga nupskin 🙂

4. Bordercollie
Ilus, tark ja väga aktiivne. Must-valge kollikoer. Borderkollit peetakse kõige targemaks/õpetatavamaks töökoera-tõuks. Levinud karjakoerana töötamises, agilitys jms koeraspordialades. Maailma targim koer, Chaser, kes teab 1000 sõna on borderkolli. Aga. Ma ei julgeks veel endale seda tõugu võtta. Ma ei suudaks ilmselt kogu tema energiat ja potensiaali ära kasutada ja siis leiaks ta oma tarkusest asju, kuidas oma frustratsiooni niru peremehe üle välja elada.. ja teeks mu elamise maatasa 😀

Border-collie
(pilt: http://www.rks.fi)

5. Amstaff
American staffordshire terrier on tõug, kes mulle meeldib, aga keda ma kunagi ei võta :D. Põhjuseks on see, et ta, kuigi väljanägemiselt väga numpsik, on üks neist nn. “tapjakoertest”, kelle tapahimu pole üldse kinni temas vaid omanikus. Aga ma kardan, et ma pole piisavalt tugev, et temaga toime tulla ja nii saabki nupsikust hirmuäratav koon. See oleks vastutustundetu ju, hea koer ära rikkuda. Aga ta meeldib mulle ikkagi 🙂

Amstaff
(foto: http://www.dogbreedslist.info)

*Boonuskoer: Spanjel
Meie eelmine koer oli spanjel. Tõug oli empsi lempar ja koer sai võetud, suht sellepärast, et ma ilma olla ei suutnud ja kuulutuse peale ühendust võtsin, teades, et ta spanjeliga ikka nõus oleks jms 😀 (oligi).
Aga kuigi väga nunnu ja armas ja pisike ja südamelähedane ja Ällu on endiselt niiiiiii kallis… siis, ei enam spanjelit. Kindlasti on ka erandeid, aga ma pole seni kohanud ühtegi tervet või “ainult natuke haiget” spanjelit. Kõigil on nii palju erinevaid tervisehädasid, et esialgu pole jaksu ega raha nii palju. Aga nunnu on spanjel küll:)
Ps. Ällu, igatsen Sind ikkagi! 😦

Spanjel Alex (Ällu)

Samm-sammu haaval (mis viib erilise sündmuseni (vol 2))

Mida teha selleks, et Sul oleks ühel ilusal päeval teraapiakoer?

Maci näitel… kõik punktid ei ole kohustuslikud täpselt sellisel kujul (a la lõputöö).

1. Must Love Dogs!

2. Kohtu juhtkoertega.

3. Armu ära (in a non-zoophile-way 😀)

4. Kirjuta neist oma bakatöö, mis kaudselt räägib sellest, kas juhtkoer on oma kasutajale terapeudiks ka.

5. Hakka üha enam huvituma teraapiakoertest.

6. Guugelda, loe, vaata, tutvu. Vaimustu!

7. (Pettu, et eestis teraapiakoeranduses täiesti null-seis on… *enam ei ole, see faas oli juba mitu aastat tagasi*)

8. Vaimustu siis niisama kaudselt edasi.

9. Mõtle, et kusagilt peab ju alustama.

10. Hakka koera tahtma. Väga-väga-väga-väga-väga tahtma! #MulOnKoeraVaja

11. Nuta, Anu, Nuru, Palu (kõik ilusad tüdrukunimed.. peaaegu).

12. Leia keegi, kes:
a) on ülimalt heatahtlik/abivalmis ja aitab Sind koera saamisel;
b) kellel on kopp ees Su koeralunimisest ja aitab Sind koera saamisel.
(Vahet pole kumb, WIN-WIN on ikkagi 😀)
(*Mulle meeldib mõelda, et Sesamy ja Zdina on see a variant ja kui tegelikkus oli b, siis ärge lõhkuge mu illusiooni!*).

13. Valmistu koera-saamiseks. Osta OGARALT kokku kõike, mida tal võiks ja ei võiks vaja minna.
(Kindlasti vähemalt 3 pesa, 2 paari küünetange, 5 erinevat harja/kammi, 4 kaussi, 10 mänguasja, 8 kaelarätikut, 3 rihma jne… kõiki muidugi mitte korraga, vaid ühte kasutades avasta, et see pole see õige päris 😀)

14. Loe endiselt teraapiakoerandusest. Pane kokku argumendid ja, eeldusel, et töötad sotsiaaltöö valdkonnas vms sobivas (ebasobiv oleks nt lihatööstuse külmhoone, linnaliini bussijuht, operatsioonisaali õde, peene restorani kokk vms) valdkonnas (ja ka töökoht ise on sobilik.. mitte liialt kära, müra, koerakartjaid jms), siis pea tööandjaga vestlus koeravõtmisplaanist ja teraapiakoertest ja palavast soovist koeraga tööl käia.

15. Needless to say, et  eelnevalt räägi plaan läbi ka pereliikmete, üürikorteri omaniku jm asjassepuutujatega. Ja üldse, mõtle, arutle ja arvuta üldisel koerateemal enne omaette ikka korralikult :).. et siis juhtuks pärast nii nagu minuga: Ma üldse ei kahetse koeravõttu 🙂 🙂 Ja ma ei visanud teda suve lõpus varjupaika. Jatunnen endiselt palavat soovi anda jalahoop kubemesse kõigile töllidele, kes seda teevad.

16. Unista ja uuri ka laiemalt teraapiakoerateemasid ja mõtle, milles oma (tulevast) Koonu ette kujutaksid: haigla/õpilaskodu/vanadekodu/lastekodu vms asutuse külastuskoerana? puuetega laste teraapiakoerana? lugemiskoerana? Unistada ju võib! Sky is a limit! (Tegelikult… Laika puhul polnud isegi taevas limiidiks… aga temaga läks pisut kurvasti… nii, et piirdume taevaga ikka 🙂)

17. Sul on (blogilugejate abiga 😀) leitud lugupeetud Kasvataja, ja saadud kokkulepe noore täiskasvanud ülirahuliku  ja leebe kuldse retriiveri vms sõbraliku tõu esindaja osas. Leia transport ja mine Koonu ja Kasvatajaga kohtuma.

18. Tule koju koos Maailma Parima Koeraga! (Kes on ülihästi kasvatatud ja lisaks superleebe iseloomuga pai-maias pliks.)

19. Harjuge üksteisega ja kollektiiviga. Vaimustu alatihti, KUI tore võib üks loomake olla!

20. Leia tänu järgmisele blogilugejale võimalus osaleda alustavas Lugemiskoerte projektis!

21. Osale… ja veendu, et Koonule sobib see töö ilusti 🙂

22. Tutvusta Koonule erinevaid inimesi (lapsi ja täiskasvanuid… mehi ja naisi... üksikuid ja gruppe… lärmakaid ja vaikseid); loomi (koeri ja kasse); kohti (tänavad, pargid, kesklinn, koerasõbralikud kohvikud jnejne); transpordivahendeid (bussid, rongid, autod); pindasid (lahtised trepid, kinnised trepid, metalltrepid, vaipkatted, parketid, linoleum, kaldteed jne); teraapiakoeral ette-tulevaid esemeid/lõhnu (Gutasepti sprey lõhn, kargud, käimisraam, ratastool)… lisaks ta tavalised tänaval ettetulevad vidinad (jalgrattad, lapsevankrid, rula, rulluisud).

23. Veendu, et Koon oskab avalikes kohtades (nii väljas kui siseruumides) laitmatult käituda ja vajadusel rahulikult magada.

24. Uuri teraapiakoeranduse-külastuskoerte kohta erinevatest kohtadest.  Saa enamjaolt vastuseid, mis näitavad, et Eesti pole selleks veel valmis (kuigi Susi juba tegutseb 🙂)… 1-2 külastuskohta õnnestub Sul ehk siiski saada.

25. Ole hullult pettunud, et Eestis teraapiakoeri ei testita ja sertifikaadi saamiseks tuleks maksta lisaks eksamile ka reis kaugele.  Et saaksid pärast vabatahtlikuna koeraga tööl käia.

26. Lugemiskoeraga veeda aega aktiivselt raamatukogudes-koolides. Ühtlasi saad seal koerale erinevaid lapsi tutvustada 🙂

27. Kuule esimesi kõlakaid, et varsti saab Eestis teraapiakoera eksamit teha!! Rõõmusta pöörahullu ja hullupööra!

28. Loe esimest korda teraapiakoera eksami nõudeid. Masetse. Päris nõudlikud…

29. Ära enam masetse vaid hakka punkt-haaval igat asja harjutama. Palu nt kolleegidel ka teha lihtsaid asju, milles Sa arvad, et pole probleemi.. aga igaks juhuks (istudes esikäppadega sülle tulemine, maiuse andmine ja võtmine jms). Veendu, et polegi probleemi. 🙂

30. Õpi raskemaid asju ka. Harjuta pidevalt ka üldist kuulekust.

31. Võta ühendust eksami korraldajatega. Uuri maad.

32. Oota eksami-infot. Pane end kirja.

33. Veendu, et Koonu tervis on tibens-tobens. Ussirohi ja vaktsiinid kõik õigel ajal tehtud jms.

34. Oota eksami toimumist. Mine kohale.

35. Ära ole närvis. (Kõige raskem punkt üldse.)

36. Soorita eksam 100 maksimumpunktile ja lisaks 2 boonuspunktile koostöö eest.

37. Rõõmusta elu eest! Helista esmalt Kasvatajale, et eputada, et Sa ei olegi päris lootusetu, vahel teed midagi asjalikku ka!

38. Hellita koera ülejäänud päev otsa maiustega (eeldusel, et ta on normaalkaalus ja mitte normaalkaalu ülemisel piiril).

39. Premeeri teda pika jalutuskäiguga, mängimisega. Veeeeel pikemaga, kui tavaliselt.

40. Rõõmusta! Kilka kõigile! Ja veel! Eputa-eputa-eputa! Sest eputajad meeldivad kõigile.. ju…või?! 😀

Koer eksamil hellalt maiust võtmas. (Foto: Maarja Tali)

***

“Samm sammu haaval” on meie pisikese trio lisablogimise eelmine teema, mille postitus oli mul veel kirjutamata. “Eriline sündmus” oli suurema blogivõistluse kuu teema, aga sellest tegelt juba kirjutasin. Nii võin süümepiinadeta seekord kaks ühes postituse teha ja ei tunne, et olen cheatinud 🙂
PS. Lubasin vist eelmises erilise sündmuse postituses, et ehk kirjutan iOS 8-st ka… et ka Apple suursündmus ikkagi. Aga kuna ma olen selles kohati nii pettunud olnud, siis ei kirjuta ka. Oma MJ-d (telefoni) Armastan ma ikka palavalt.
Fränky armastab varsti tema oma sama palavalt, hetkel nad flirdivad ja tutvuvad. Lisaks on tal range keeld seal peal iOS7-t veel 8-ks üle lasta ja telefon töötab nagu kellavärk 🙂
Täna piirdun ainult 2 pildikesega karbi avamishetkest ja üks teine päev räägin pikemalt. AGA (vabandust, et niimoodi õnnetult postituse lõpus): tahan öelda aitäh-aitäh-aitäh kõigile, kes panuse andsid! Tänu teile on nüüd Fränky väiksemates võlgades, kui ilma teieta oleks 😀 (noh, et kas puudu jääks terve telefoni või 1/3 rahast on ju SUUR vahe 😉).

3-2-2-3

Random fact: EllieTheElephanti vanus täna on 3 aastat, 2 kuud, 2 nädalat ja 3 päeva.

***

Olen mõni õhtu lugenud oma aastataguseid postitusi (alguses otsisin miskit kindlat, aga siis jäin pikemalt lugema :D… kui ikka lugejaid on vähe, tuleb ise see töö ära teha 😀), teemal #MulOnKoeraVaja, koera- vaja siis, mitte koer-avaja :)… Koon tuli ju 5. oktoobril ja enne seda piinlesin aktiivselt oma õnnetus koeratuses…

Igaljuhul. Kui tööl oli kabinet külm, uskusin et koos koeraga oleks soojem!

(Ei ole. 18´on ja tahaks kindad kätte panna…)

*

Lisaks, kui peale Sügisjooksu kogu maailma lihaseid valutasin, eeldasin, et kui mul oleks koer, siis ma liiguks rohkem, ja ei valutaks järgmisel aastal (nüüd juba sel aastal) lihaseid.

(Ööjooks näitas, et puha vale.)

*

Aga NIIIII tore, et mul ikkagi koer on!

Day one… and night one :)

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama sellest, et ma kurtsin juba pikemat aega sellest, et Mul On Koera Vaja. Tänu Sesamy´le ja tema Juuniorile ja otseloomulikult ka Koonu senisele kasvatajale, on mul alates eilsest lõunast kodus Päris elus koer: noor (aga haritud) kuldne Ellie. Kuna mul, nagu vb märganud olete, on kombeks blogis kõikidele hüüdnimesid toppida (isegi kui need vahel pärisnime sisaldavad), siis on tema bloginimeks EllieTheElephant. Hea lühike ju :D. Olgu mainitud, et hüüdnimevalik on Vantsiku auks, kes oli vist kõige suuremaks kaasaelajaks, et ma ikka kindlalt koonu saaksin.. juba enne EllieTheElephanti võimaluse tekkimist, sest isegi tema sai aru, et ühel Macil PEAB olema koer! Vantsi kurvastuseks mainin siiski ära, et Elevantsinimi on blogi pärusmaa, nagu ka hellitusnimi Koon. Päriselus on ta ikka tuttav ainult oma pärisnimega 🙂 (kuigi, arvestades seda, kui palju kordi ma olen talle juba kinnitanud, et ta on niiiiiiii ARMAS, siis võib juhtuda, et ta hakkab varsti arvama, et ta nimi on hoopis Armas 😀)

Koon jõudis meiele eile lõunapaiku. Kuigi, peab tõdema, et kui nägime töökaaslasega, kes lahkelt küüti pakkus, kohapealset hulka karvakerasid, tekkis soov üldse mitte tagasi tulla ja igaveseks sinna jääda :D. Võin igati kasulik olla. Näiteks õunapuuoksi toetada vms (tänu pikkusele)… või talvel lund katuselt maha lükata (tänu kärbsekaalule).. või hommikust õhtuni koerte juures istuda :D… aga jah, me ei jäänud siiski sinna. Lohtuseks võtsime EllieTheElephanti kaasa, siis oli tagasituleku rõõm suurem 😛 (kuigi tegelikult on Tartusse alati rõõm jõuda).

Kodus tegime kiire ringkäigu, et peamised kohad (loe: joogikauss ja pesa) selgeks teha, fotokas kotti pista ja jalutama minna. Plaan oli kohe piiiikalt jalutada, aga juba esimesest pargist tuli meil tagasi pöörduda, et väike pesupäev teha :P. Pilte üritasin pargis ka teha, aga see ei tulnud eriti välja, sest ta otsustas olla kas: minust 10cm eemal, mis ei ole pildistamiseks eriti mugav… või minust rohkem eemal ja samal ajal ringi tuisates nagu keravälk… mis pole ka pildistamiseks eriti mugav… välja arvatud ehk rallifotograafide jaoks.

Kui kodus pesupäev läbitud ja väike time-out tehtud ja kuivatud, läksime uuele katsele 🙂 Seekord õnnestunumalt. Vahepeal tuli äkkpidurdustega meenutada, kui ta liiga kaugele ette kõndima kippus, aga üldiselt oli niiii tubli :). Vabalt joosta lasta veel ei julgenud mujal, kui siin kõige lähemas pargis, kuni veel 101% kindlusega “Tule” kutsumise peale ei tule (etterutates mainin, et tänahommikusel pargiskäigul tuli “tule” peale juba märksa kiirema reaktsioonikiirusega kui eile..pmst kohe… aga eks polnud nii palju uut ja huvitavat ja segavat ka enam… ja täna käisime kell 7 juba kahes erinevas pargis lahtiselt). Ja kuna temake pole väga linnas-liikluses patseerinud ja ei oska liiklust karta, siis kus vähegi autotee lähedal on, oleme praegu rihma otsas… Turvalisuse huvides käitun kõndides nagu juhtkoeraga: peatume igal randil ja kasutame tee ületamiseks käsklust üle. Sest ma ei hoia teda muidu väga tugevalt kinni, rihm on lõtv suht, nii et oleks hea, kui ta kohe teele astuma ei kipu (tegelt praegu veel tee lähenedes olen ikka suht valvel).

Inimestega on ta supersõbralik. Vaatab igat vastutulijat sellise ilmega, et : Kas Sa tahaksid mind sügada? Aga Sina? Äkki siis Sina?, Halloo, proua, teie seal, kas te oleksite valmis väiksesks koerateraapiaks? Jne 🙂 (muidugi me ei käi kõiki neid inimesi läbi,  vaata või Vihmahäält… vaeseke saaks kreepsu, kui isegi kõige sõbralikum koer maailmas talle ligi läheks (Vihmahääle oleme muuseas välja koolitanud, kui juhtkoonudega kohtub, siis vajab küll hetke aega, aga julgeb nendega tegeleda ja isegi üksi olla… näis, mis EllieTheElephanti peale teeb kunagi 🙂))
Teised koerad on samamoodi suured sõbrad. Rihma otsas tutvusime inimeste nõusolekul ühe taksiga. Ja vabalt joostes käis ta tutvumas ühe karvakeraga. See oli siis see kord, kui minu “Tule” oli kurtidele kõrvadele lauldud. Aga tegeleme sellega 🙂 Täna nägi ühte spanjelit eemalt, aga minu meelitamisega  ja teises suunas kõndimisega otsustas siiski minu seltskonna kasuks. Good Girl! Premeerisin teda umbes 25 korra kaika-loopimisega :D.

Kõndisime eile tööle, et põgusalt pilk sealsetele ruumidele heita, et esmaspäeval minnes oleks teekond (mis on muuseas umbes 3,5km ja koos teepealsetes parkides jalutamisega kestab ~tund) tuttav ja koht ise ka natuke tuttav. Töökaaslased on niigi enamus võõrad (välja arvatud too pliks, kes meile küüti pakkus)… aga vaadates kuidas ta inimesi Armastab.. ja kuidas ta niikuinii enamasti minuga kahekesi kabinetis on, siis ma ei muretse eriti sellepärast. (Suurema pesa peab küll sinna vaatama… sellise nagu kodus… nii et täna ootab ees tangi-kraasi-pesashoping 🙂). Klientidega tutvume mõni teine kord tulevikus, kui end juba seal ka koduselt tunneb… kuigi eile ei saanud ka öelda, et ta ennast vabalt ei oleks tundnud :D.

Kui vesi maitstud (eile jõi ta terve päeva nii, et käis iga natukese aja tagant kausi juures ja jõi ühe lonksu ja tuli ära… aga täna joob juba nagu vana mees- põhjani 😀) kõndisime sama teed mööda tagasi. Jõe ääres ei julgenud ka veel päris lahti lasta, sest see polnud see päris ujutamiskoht ja kui ta äkki poleks ei-d või tule-t märganud, oleks pisut jama. Aga kodulähedases pargis jooksis küll :).

Kodus tunneb end chillilt. Kuigi oma arust ostsin suuuure lataka pesa, olin eile mures, et ta magab selle mitte päris keskel ja nii on pea natsa üle ääre… et äkki on ikka liiga väike. Täna jagasin lõpuks ära, et kuna äär on ülejäänud pesast mingi 2cm kõrgem ja pehme, siis kasutab ta seda lihtsalt padjana ju :).

Kui mulle õhtul suht hilja meenus, et suures koeraarmastuses olin unustanud, et mu hommikusöök oli alles kell 5 hommikul (Koonule ma ei olnud unustanud süüa anda, prioriteedid on ikka paigas 😀), siis kokkasin endale õhtul praemuna (infoks kokandushuvilistele, et praemuna on peaaegu võimatu teha, kui toiduõli äkitselt otsa lõppeb 😀). EllieTheElephant veetis natuke aega köögis minu kõrval ja kui selgus, et oh häda ja viletsust, talle ei kuku midagi, siis tuli tuppa ära. Sama kehtib söömise kohta: korraks viskab alguses lootusrikkalt pilgu peale, aga saab suht kohe aru, et ei õnnestu.. ja läheb pikutab eemal. Ja kui ta juba seda oskab, siis ma ju ei saa endale lubada temakese ära rikkumist, kuigi uskuge, mina tahaks talle midagi head anda ilmselt rohkem, kui tema seda saada :D, sest ta on ju niiii Armas (aga seda ma vist juba ütlesin). Võite mu üle siiski uhked olla, ma ei ole murdunud ei söögi-andmise, kõrval-käimise-reegli, ega voodis magamise osas. Ise ka ei usu, kui tubli ma olen :D. Kui ei oleks olnud kõiki tublisid juhtkoonlasi, siis ma vist ei suudaks, aga nüüd olen ise ka natuke välja treenitud 🙂
Väike vahepala: maailma kõige parem õpetusviis inimestele, kes tahaks armsalt otsa vaatavatele koonudele näpu vahelt midagi head anda, on allergiline koer (mitte et ma ühelegi koonule allergiat sooviks!!).. aga kui Laenukoer külas käima hakkas, siis sai isegi minu mõistus aru, et kui ma talle selle saia-ampsu annan, siis on tal endal pärast niiii paha (pärmiallergia) ja ta närib endal käppi otsast. Nii ma siis ei andnudki/annagi. Ja sain teada, et oh.. koer oskab siis ära minna, ja ei langegi sellest kolmeks kuuks masendusse :D.. nüüd olen targem :P, ka mitte-allergikust koerte puhul).

Õhtul käisime pimedas pargis. Või noh, äärealal pigem, kuhu tänavavalgustus ikka ka pisut ulatus. Natuke aega lippas ringi, aga kui hädad tehtud sai, siis polnud vist ka pimedusest eriti vaimustuses ja tuli minu juurde ära. Veel pole ta eriti vaimustuses kõikidest ootamatutest helidest: august läbi sõitev auto, piiksuv/plõksiv valgusfoor, plekile tilkuv vesi. Ehmatab mõnikord, aga saab sellest kohe üle ja läheb rõõmsalt edasi lihtsalt uudistades, et oh, mis see oli… ei ole mingit saba jalge vahele ja punuma asja. Ja see on alles esimene päev. Kui ta foori ka homme, ülehomme jne näeb, siis harjub ära kindlasti :).

Mänguasjad (Aitähhid Vantsikule 😛) meeldivad ka. Lemmik on üksi tegelemiseks roheline pehme konn (Anni kilkab kindlasti praegu), olen jälginud, kas ta seda hävitama ka kipub, aga ei kipu. Tennisepallil üritas küll rohelist kasukat seljast stripata. Välja arvatud muidugi siis, kui keegi palli viskab, siis on sellega muudki teha. Tema pesa kõrval maas on punane madal korv, kus mänguasjad sees on. Kui igav hakkab, siis ta teab täpselt, et sealt võib nänni võtta. Öösel oli näiteks korvist pesasse jõudnud punase-valge nöörist pall. Tark laps, ma ütlen 🙂

Esimene ja viimane, ehk siis ainus niutsatus saabus siis, kui ma tule ära kustutasin ja magama hakkasime minema (kuigi tema oli juba pool õhtut vahelduva eduga põõnanud). Siis tuli voodi äärde, nügis mind ja tegi niuks. Selgitasin siis talle, et magama. Ja tema pesa on seal, kus ta õhtu otsa põõnanud on. Ja et uskugu mind, mind teeb tema voodisse-kaissu mittelubamine VEEL rohkem katki kui teda :D. Aga ta sai vihjest aru ja kobis pessa. Öösel muuseas absoluutselt IGA kord, kui ma külge keerasin, vedas ta end pesast püsti ja tuli ootusärevalt voodi kõrvale, et oh, Sa oled ärkvel! Lahe! Sügame? 😀

Kell kuus (ma ei mäleta, millal ma viimati nii kaua magasin 😀) oli mul igaljuhul uni läinud, aga kuna koon parajasti tudus (sest ma polnud ju külge keeranud), siis vedelesin niisama ja läksime 7-paiku parkidesse. Mõnus vaikne ja rahulik oli. (ainult seda ühte spanjelit nägime eemalt). Proovisime lendavat taldrikut. Ta jooksus rõõmsalt järgi, aga ei julgenud õhust püüda… ja kuna see on nii tasapinnaline, siis maast ei saanud kätte. Virutas siis taldrikule korra käpaga ja tuli rõõmsalt minu juurde, et oh, tule, ma näitan kuhu see kukkus :D. Mõtlesin siis alguses peale paari katset, et okei, Sulle vist ei meeldi frisbee ja ei visanud rohkem. Aga siis ta jäi ootusärevalt minu juurde vaatama, et noh, viskad või? Aga nüüd? :D… mõne aja pärast vahetasime siiski taldriku kaigaste vastu välja, need meeldisid küll väga. Eile oli niipalju põnevat, et palli tõi 2 korda ja rohkem ei viitsinud. Täna oleks võinud kaigast loopima jäädagi vist (ja kui nad veel surnud ei ole, siis nad viskavad siiamaani, vms) 🙂

Djah. Nüüd ma vist lähen ja ajan ta vahepeal üles ja teen natuke kudrukudru. Sest ma ei suuda kiusatusele vastu panna 😀

Ps. Kas te ikka teate, kui häppi ma olen? See kõik on umbes sama tore, nagu Tartusse elama tulek, mis oli umbes samamoodi terve elu oodatud sündmus. Jeiii!

E_ _ _ _

Ma olen redis. E. võib juba ammu tulla 🙂

Kõik Müügiks!

🙂

Jõudsin siis lõpuks kõrvarõngastega jätkamiseni. Jeiii! Niih,

Iga kõrvarõngapaari hind on 1€ (enamvähem*) pluss saatekulu (allpool välja toodud), AGA kui ostad 4 paari korraga, siis on nelja paari hind 3-euroraha 🙂
* Enamvähem tähendab seda, et… saad 1€ hinnaga küll nänni kätte.. AGA, kui Sa tunned vastupandamatut soovi ülekannet tehes rahaga pisut praalida, võib mind ALATI üllatada ja jootraha ka jätta Kogu sissetulek läheb otseteed koerafondi! Koonul saab niikuinii olema kõik, mida ta vajab, aga see on selleks, et ta saaks ka kõik, mida ma talle tahaks! 🙂

Allpool on kõik kõrvarõngapaarid nummerdatult… ja pildikirjeldusega.  Vali lemmik välja, ja jäta endast postituse alla kommentaaridesse jälg: et mida soovid?! Lisa ka e-mail. (e-maili näen ainult mina, teistele on varjatud). Siis võtan ühendust ja räägime nänni kättesaamisest ja jagan kontonumbrit ka  lahkelt. Ühtlasi võid ka mõne aja möödudes uuesti siia blogisse kiigata, kui tagasisidet jagan, et mis teie rahadest vahepeal saanud on 😛

1. Mustad vilditud pallid, hõbedaste konksudega: (Läinud: väikeseFränky päralt)

2. Oranžid vilditud pallid, kuldsete konksudega:

3. Rohelised puust südamed, mille keskel on puust lill. Kuldsete konksudega: (Läinud: Tooraineks MariE asenduskõrvakatele)

4. Roosad puust südamed, mille keskel on puust lill. Hõbedaste konksudega: (Läinud: Kaisutiigri päralt!)

5. Roosad puust südamed, mille keskel on puust lill. Kuldsete konksudega: (Läinud, VäikekaksikJ)

6. Punased ümmargused puust, keskel suurema ringi sees kaks südant, mille all omakorda väikesed südamed. Hõbedased konksud: (Läinud: Dzeiki päralt!)

7.  Puust punased ovaalid, mille ülevalpool on sees tühi ovaalne auk, mille all on südamemustriline äär. Hõbedased konksud: (Läinud: Dzeiki päralt!)

8.  Puust roosad ovaalid, mille ülevalpool on sees tühi ovaalne auk, mille all on südamemustriline äär. Hõbedased konksud:

9. Valged puust liblikad, hõbedaste konksudega: (Läinud: Kaisutiigri päralt!)

10. Õrnroosad kandilised kuubikud, mille külgedel on peenike kuldne sigrimigrimuster. Konksud on kuldsed: (Läinud: Dzeiki päralt!)

11. Läbipaistvad… (Läinud: väikeseFränky päralt)

12. Alumine on läbipaistev heleroheline ümmargune pärl, mis seest mustri poolest katkist klaasipuru meenutab. Pärli kohal on läbipaistev kollakasroheline “veskikivi” kujuga pärl. Koos meenutavad nad pisut lutti :D.  Konksud kuldsed: (Läinud, VäikekaksikJ)

13. Kuldsete konksudega. Alumine on suur  pärl on lilla ja paljude hõbedaste triipudega (nagu lõngakera), ülemine väiksem pärl on lilla ja kuldse sigrimigri-joone mustriga. Täitsa all on pisi-pisi kuldne ovaalne helmes ka:

14. Alumised suuremad pärlid on kuldkollased läbipaistvad. Ülemised väiksemad on helerohelise-kollase segused sigrimustriga. Konksud on hõbedased: (Läinud: VäikeFränky päralt)

15. Alumised lapikud pärlid on kummiselt matjad-roosad. Ülemisedümmargused on läikivalt punakasroosad. Konksud on hõbedased: (Läinud, VäikekaksikJ)

16. Hõbedaste konksudega, kolme ühesuuruse läikiva reasoleva pärliga. Alumine neist helelilla, keskmine kreemjasvalge ja ülemine hallikas: (Läinud: väikeseFränky päralt)

17. Hõbedaste konksudega, kolme läbipaistva läikiva reasoleva pärliga. Alumine ja ülemine läbipaistev musta keskosaga väike pärl, keskmine pisut suurem on läbipaistev ja keskel (sees) on roosa roos ja must taust:  (Läinud: väikeseFränky päralt)

18. Hõbedaste konksudega, kolme reasoleva pärliga. Alumine ja ülemine on väikesed valged diskokuuli kujuga (tahuline kera vms) pärlmutrjalt läikivad. Keskmine pisut suurem on  valge südamikuga, ja kollase läbipaistva ümbrisega, diskokuuli kujuga:

19. Viis järjestikust pärlit: Ülemine, keskmine ja alumine on helerohelised väikesed ja läikivad pärlid, keskmised kaks on pisut suuremad tumerohelised, läikivad. Konksud hõbedased: (Läinud: väikeseFränky päralt)

Ja millist/milliseid soovid?

Transporditasud:
Smartpost automaat = 2.79€ (automaatide asukohad)
Post24 automaat = 2.59€ (automaatide asukohad)
Eesti Posti maksikiri = u. 1-2.5€… oleneb, kas tähitud, või mitte.. ja kui saatmine ise on 0.90-2.20, siis juurde tuleb see mulliga ümbrik ja margi kleepimise tasu jms 😀 Ma ei saanud täpselt hinnakirjast aru ja täpse summa saan pärast postitamist öelda.
Tartus käest-kätte (kuskil kesklinna piirkonnas) = Tasuta 🙂
Tasumine kättesaamisel, üldiselt ülekandega, v.a. Tartus kohapeal kättesaamisel 😉

2:09

Ärkasin täna 2:09. Üritasin kõike. Lugesin numbreid..1..2…3…koer..ei, ei ole koera..4..5..6…koer… ei, mõtle muust!…7..8..koer… arghhh 😀 Rahu! Mõtle korraks muust peale koerte! 9…10… mmm, kümme koera oleks tore. Oeh 😦

Pool 4 loobusin ja hakkasin MJga mängima. Toitsin HayDay mängus oma lehmad, kanad, sead ja lambad ära…  küpsetasin saadustest pirukaid ja saiu ja popkorne ja värki. Virk ja kraps maalaps!

Pool kuus viskasin T. välja (või noh, tegelt ta läks ise) ja hakkasin Koerakuulaja kuuenda hooaja osi piiluma. Millani raamatu lugemise kõrvale või nii.

Aga jah. Olen psaiko. Ootusärevil psaiko.

Nüüd proovin tööga mõtteid mujale viia. Good luck with that…

Ahjaa! Kütma hakati! Jejejejejeeeee!

 

“great” morgens

Trükkisin hommikul koonukirja (veel ei räägi täpsemalt, aga pöialdame kõik kõvasti.. nii igaks-juhuks), aga telefoniga olin vist suht aeglane selles. Kui tänavanurgale jõudsin sõitis igaljuhul buss juba peatusesse. Kreit! Aeglustasin siis sammu, et aega on nüüd maailm. Njah, kui ma oleks jooksnud, või isegi kiiremini kõndinud, oleksin tegelikult jõudnud, sest buss oli päris tükk aega peatuses. Nice.

Otsustasin järgmisse peatusesse kõndida, et äkki tuleb seal teine buss rutem. Kõndisingi. Tuli välja, et teine buss läks ka just ära. Tore.

10 minutit järgmise bussini. Istusin pingile. Vihma hakkas sadama. Väga kena.

Järgmine buss jäi vahele. Super!

Lõpuks tuli järgmine “teine buss” sest ülejärgmine tavabuss jäi ka hiljaks. Nummi.

Läbisin umbes 15-minutilise töö-teekonna kolmveerandtunniga. Osav.

Toa-temperatuur tegi uue alamrekordi. 13-kraadi. Hommikupäike ei soendanud. Sweet.

Uni on kah, sest ärkasin öösel “korraks”, aga ei jäänudki enam kauakauakaua magama. Mõmm.

Sellest olenemata olen ikka rõõmus 🙂 Ja loodan, et varem või hiljem tuleb negatiivse porr-postituse asemele Ood rõõmule 🙂

Koon & plära

Kuna ma oma rahaküsimise müügipostituses lubasin pühalikult, et ainus viis igapostituselisest koonu-igatsuse-halast pääsemiseks on maksta, siis ma ju pean halama :D.
Mul On Koera Vaja! 😀
(sheerige seda siis oma püstirikaste sõprade seas. Ae, firmaomanikud? Kutsika väljaostja auks nimetan ehk koonu firmanimega (vist.. oleneks firmast. Apple.. Mac…Alfa Romeo või Ferrari.. või Ferrero kõlaks ju shefilt, aga mingi EasterneEuropePornIndustries mitte nii väga 😀)

Eile nägin hommikul kuldset.. ja õhtul jalutasime T.-ga pärlipoodi, et konkse varuda, et kui Te kõrvarõngad ära shoppate siis kohe uued üles panna, siis nägime koertekooli tundi vms, labradorid kambakesi koos. Ei, ma ei sulanud üldse… nooot :D. Täna nägin ühte tädi kahe koeraga, ja minu meelest on äääääretult ebaõiglane, et temal on mitu ja minul mitte ühtegi. Jah.

Täna tuleb õnneks külaliskoon. Homme või ülehomme lisandub loodetavasti teine veel. Kui ma ütleks, et ei oota, siis selgelt luiskaks (selle tõestuseks tuleb suust auru ka välja… aga vb on asi lihtsalt 14-kraadises toa- ja 6-kraadises õuetemperatuuris.)

***

Kuna T. ärkab hommikuti enne kukke ja koitu ja kuna ma olen kõige kehvem “uuesti-magama-jääja” üldse, siis üritan hommikuti viie-poolekuueni ja siis tõusen. Mängin mänge ja mõtlen tähtsaid hommikumõtteid. Täna näiteks juurdlesin sooja teki all mõnuledes selle üle, et kui inimene tuleneb ahvist, siis mingil hetkel sündis ju esimene karvutu laps ka.. kuidas ta ellu jäi ja külma kätte ei surnud, sest tema vaevalt kohe endale riideid taipas küsida ja emme-inimahv ei taibanud pakkuda ka, sest tal endal oli soe kasukas ju…
Sellised tähtsad mõtted siis…
Teine küsimus tekkis veel. Kas nahk tunneb valu/ebamugavust ainult väljastpoolt? Nt otsmikul on suht teiselpool nahka luu eksole… ja kui näonahk miimikaga liigub siis naga pahem pool hõõrub ju vastu luud.. kuidas see ebamugav pole?
Jah. Vot sellised tähtsad mõtted ka…

Aga õhtuti, tänu viiesele ärkamisele, murrab uni juba kella kuuese aktuaalse kaamera ajal. Kella üheksase AK ajal magan juba õndsat und. Vanainimeste asi.

**

Mac on viimaste nädalatega olnud hiiiglama tubli ja lugenud läbi KÕIK oma blogipostitused ja tääginud KÕIK need ära. Kokku vist 72 sõna.. kõrval-menüüs sildipilves on neist 25 näha…  Ja iga postituse juurest leiab neid ka. Üldiselt ma ei tea, miks see kõik hea oli, aga mis seal ikka. andis mulle ülevaate millest ma obsessed olen. Ntx tääg “Kuri” on väga popp :D… Aga üldiselt täägisin ainult neid asju ja inimesi, kes-mis korduvalt-korduvalt esinesid. Kolm tähtsat jäid siiski välja: Energiajook (kunagine suur sõltuvus), Külm (sest see läheks pea igasse postitusse) ja uni (vt. “külm”).
Igivanadest postitustest veel:  päris hirmus oli lugeda. Ma olin ikka rumal küll. Twitteri-ajastu oli veel päris piinlik. Aga ma säilitasin kõik piinliku, et hea oleks meenutada, ja tähendada, et ISEGI mina olen pisut arenenud.
Ahjaa, huumorit leidsin ka. Esimene pool postitusest. (hoiatus: pisut ropp on kohati)… ja sealset linki võib ka ise sirvida.

*

Aitab küll tänaseks.
PS. Külm on. Koeraga koos küll ei oleks külm :D.
PS2. Tartu on ikka niiii tore, vot. Igal hommikul läbi kesklinna sõites vaatan ja olen sihukese armunud lontu näoga 🙂

Koonufond ja netihala

Kuna teatavasti on mul kogu aeg raha otsas sellepärast, et siis kui mul raha on, maksan ma esmalt ära kõik vajalikud arved ja ostud.. ja siis sean sammud raamatupoodi ja lauamängupoodi ja pärlipoodi ja siis ägan ülejäänud kuu Salvesti purgisuppidega (mida on mul vähemalt nutti kuu alguses kokku osta 😀)… Siis ei jäänud helesinise koera-unistuse kunagiseks täitumiseks üle muud, kui asutada Koonufond.

Plaan on sihuke. Alates novembrist (sest oktoobris peaks küttepuud ära ostma, talv tõotab suvest külmem tulla) panen igal palgipäeval kõrvale 50 raha. mis on umbestäpselt see summa, mille üks loomlane kuus ära sööks, ehk siis peaks olema reaalselt võimalik koguda. Kui ma selle raha kontole jätan (mitte ei vii kohe kuu alguses lemmikloomapoodi), siis läheb nii nagu alati.

Et ma olen vaimselt 12-aastat vana noor ja et mulle meeldib meisterdada (kuigi ma seda ei oska, aga see on pisiasi), siis ma tegin endale eile kassa. Tuunitud ja puha, et motivatsiooni ikka kõrgel hoida:

Sinna lähevad ka kõik need meeletud ülekanded ja sünnipäevakingid, mis kannavad alapealkirja: koer :)…
Peaks kõrvarõngaid tegema hakkama, jaa, kui hea mõte!

Ja ma ei ütle teile, kuhu ma selle peidan! Aga riiulile vedelema ka ei jäta. Õige mul vaja, et mõni muukrauaga tüüp mulle külla tuleb.
PS. Kas teile tundub ka, et ma olen päris paranoiline?! 😀 Kutsehaigus vist.

***

Eile sai mu Gilmore Tüdrukute viimane hooaeg läbi. Niuksti.

Eile viskas T.-l üle, et nett nii sigaaeglane on (sest selle kuu netipulga mõistliku kasutuse piir vms on ületatud). Otsis siis kodukalt selle lisamahu tellimise info. 2GB 2€. SMSiga. Fain. Saatis sõnumi. Saivastu sõnumi, et teil ei ole õigust sellele seadmele lisamahtu tellida vms. (huvitav, kas saatmise eest läks raha ikka?) Okei. Äkki sellepärast, et leping on minu nimel. Proovisime siis minu telefoniga. Sain samasuguse sõnumi, et mul pole õigust… (huvitav, kas 2€ läks SMSi eest ikka?).. Okei, saatsime siis SMSi netipulgalt endalt. Siis funkas ja halleluuja, nett, mille aknalaadimisel ei peagi vahepeal kohvi keetma, oli tagasi! Jess.
AGA.. meie mõlema SMSid olid sisuga: LISAMAHT 2GB 5XXXXXX (netipulga number)…
Ja kodulehel on öeldud:

1. Lisamahu tellimine seadmega, mille maht on ära kasutatud (nt netipulga programmist netipulgale)
   Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB“
    
2. Lisamahu tellimine telefoniga teisele seadmele, mille maht on ära kasutatud (teisele telefonile, tahvelarvutile, netipulgale või ruuterile)
   Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB 5XXXXXX“

Ehk siis kas meie oleme idioodid? Sest ma ei saa aru, mida me esimesel kahel katsel valesti tegime?

tiksun niisama

Mac ja T. käisid eile (Preemiaks selle eest, et ma eilse ilusti üle elasin :)) ER-nädala raames kinos. Vaatasime filmi “Tomboy”.

Mulle meeldis. Esimene pool oli hästi nunnu.. sihuke ühtehoidev ja armas pere oli, eriti lapsed omavahel :)… keskel oli vahepeal natuke hirmus… ja lõpp oli jälle armas. Vot. Rahul, et käisin.

Teist filmi, mis algas 21.15, oleks tahtnud ka näha, aga sellega on see mure, et ma läksin kell 9 magama :D.. nii et vist ei jõudnud.

Aga Kikuriinut ja E.-d nägin, mis oli torekas. Mitu päeva juba olen endale helkurit tekitanud, nüüd Kikult pätsasin. Ühe endale, ühe Dzeikile. Ma ütlen, kui Kikut ja E.-d ei oleks, siis oleks ma juba kolm aastat järjest auto alla jäänud.. nad kogu aeg varustavad mind, nii armas 🙂

Koduteel nägin maas kahte kastanit. Mõlemad sõiduteel. Ohtu trotsides sukeldusin mõlema järele. Üks neist lõpetas minu, teine T. taskus. Kastan taskus toob õnne, teate ju, eks? Mul on eelmise aasta kaks kastanit ka veel alles :D.. saagu seda õnne siis kohe ja palju! Ja karvast!

Täna kinno ei jõua, sest lükkasin eilseks kokkulepitud Pirogovi-platsil suvelõpetuse K. ja koonuga ebaviisakalt tänasele edasi. Aga homme plaanime T.-ga jälle kell 19 Ekraanis olla ja “Mustlast” vaadata… kuigi homme peaksin sel ajal hoopis kusagil Statoilis wifit otsima, sest iOS7 tuleb ilmselt enam-vähem samal ajal.. Hmm.. Kiku (ja E.), te raudselt plaanite kusagil wifi leida võimalikult ruttu, eks? Filmi asemel? Tahate mu MJd ka kaasa? 😀 (mjäu)

Ma tahaksin, nagu iga päev, mainida ka, et “Mul on koera vaja”, aga kuna ma olen seda juba 386 korda maininud, siis täna ma seda ei ütle. Ütlen hoopis, et Mul on raha vaja 😀 .. et koer osta 😀
(sest küsi, ja Sulle antakse.. youknow)

oeh, koeraigatsushala (again)

Aramis oleks ju tore, onju… wink-wink-kink-kink (mitte, et ma sünnipäeva lähiajal omaks või midagi, aga eeskujulike teenete eest inimkonnale ja koertemaastikule ju võiks?! 😀
Või ettemaksuna järgmise kümne aasta sünnipäevakinkide-jõulukinkide eest?

Oeh.. see läheb iga päevaga hullemaks. Koerasoov, ma mõtlen…

Huvitav, mis need koera-ostu järelmaksutingimused kah on? Mingid sellised, et 800 rahane koer tuleb hiljemalt nelja kuuga kinni maksta?… siis on veits valus…

lühidalt

Täna teen lühidalt, sest kõigil on niigi oksendamiseni mu ulgumisest, kuidas ma koera tahan/vajan. Palun mulle üks kuldne retriiver või šoti terjer (šotu on läbiaegade imetlusobjekt olnud ja kuldne nüüd, mida rohkem ma teda uudistan).

Eile ei tulnud iOS 7-t. Tuleb 18. septembril. Siis on Robbie kinos, muuseas.

Mul on ai… ja mul on koera vaja!

Guess what. Täna ei ole grammigi vähem valus olla.  Eile nurusin T.-d, et äkki saab naaatuke massaaži, ehk hakkab heam. Tavaliselt käib massaaž umbes nii:
Mina: “No tee nüüd natuke kõvemini, üldse pole tunda!”
Tema: “Ma ei julge, Sa lähed katki.”

.. siis eile oli veits teistmoodi:

Mina:”Aaaaaaah, valuus!!”
Tema: “Ma ju vaevu puudutan..”
Mina: “Aga valus on juu…”
.. umbes minut aega pärast silitamist (isegi sügamine oleks tugevam, massaažist rääkimata) loobusime, enne kui naabrid politsei kutsuvad, et seal vist pekstakse kedagi…

Ma ei mäleta, et eelmistel aastatel nii ai olnud oleks.. äkki ma olen lihtsalt vanaks jäänud? Muidugi, minu mälu arvestades on ka reaalne, et on olnud ai, aga ma ei mäleta…

***

Nägin täna hommikul ühte kuldset retriiverit. Ilmselgelt olen ma veetnud liiga palju aega juhtkoerlaste seltskonnas. Esmalt tahtsin hüüda, et “Ooot, aga rant! Te ei peatunud randil!”… siis meenus mulle, et ou, see pole juhtkoer… ja juba kaks sekundit hiljem tahtsin hüüda, et “Ta läheb diagonaalis üle sebra! Otse! Otse.”… mis on hea näide minu supermälust muidugi.

Aga mul on koera vaja. Väga. Kõige rohkem ideaalis retriiverit (ükskõik,kas kuldset või labradori). Ei pea omama isegi tõupabereid, aga välimus ja iseloom peaks tõuomane olema. Seda selleks, et pitsu ei peaks päev otsa kodus ootama, vaid võiks tööl kaasas käia. Sellise teraapiakoera-laadse tõuga oleks see mõeldav ilmselt. Purejama-äkilisema tõu puhul ilmselt mitte.
Muidugi pole mul paberite vastu ka midagi, aga mul pole hetkel raha, et tõukoera shopata…

Aga mul on koera vaja. Olen isegi nõus üürikas koera pidamisega (kui ta tööl kaasas käia saaks), sest ma nii-ii-iii väga tahan kutsat. Keegi tõesti ei tahaks sheerida? Tal oleks nii hea elu 😛 (mis ei tähenda, et talle kõik lubatud oleks.. loomulikult ei pääseks ta koolitustest ja reeglitest.. aga voodis magaks raudselt). Ja kui ma temaga 3x päevas pargis käiksin, siis suurendaks see mu tervislikke eluviise ja liikuvust ja parandaks lihaseid ja järgmine aasta pärast sügisjooksu ma äkki ei oleks niiiiiiiiiiiiiiiii suremas enam. Oleks ju tore?! :D… Ja tal oleks palju sõber-labradore, kellega mängimas käia. Ja paljupalju sügamist. Mul on kodus isegi koerakausid ja hunnik mänguasju ja maiused olemas! (Sest isegi kui mul koera pole, ei suuda ma kunagi loomapoest tühjade kätega ära tulla 😀). Ainult koon ise on puudu. Igaljuhul ootan macripper ´i aadressile hot.ee-sse kirju, et “ou,ma ostan sulle selle kutsika kui tahad”.. või et “ära anda, just Sulle” 🙂  Aitäh 🙂

***

Teadjamad.. kas vastab tõele, et tavakasutajale ei tule täna siiski ios7-t välja? Kuigi uus telefon tuleb… või on siiski lootust?