bussineedus vms

Ma live´s olen mõnele neid lugusid juba naernud-kurtnud-pajatanud, aga kuna ma pole sada tuhat aastat bloginud (isegi parooli olin ära unustanud), siis mõtlesin, et panen vahepeal siia ka mõned read.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et lähen varstivarsti New Yorki, eksole (rääkisin sellest 2 postitust tagasi)… (also: fun fact, mul on siiani reisirahast umbes pool palgatäit raha puudu… vot nii yolomutt olen, et noh, missealsikka, ma siis ei söö :D). 

Igaljuhul. Kevadel, kui olin lennupiletid NYC-sse ära ostnud, vaatasin kaarti, et no kui ma juba sealkandis olen, siis äkki on läheduses mõni teine paik veel, kuhu minna… ja kuhu Eestist just eraldi ei läheks :P. Mõeldud-mõeldud: Philadelphia asub ainult kahetunnise bussisõidu kaugusel ja bussipiletid olid 10 dollarit ots. Ostsime meile piletid: hommikul sinna ja õhtul tagasi. Selline tore päevatripp. Kuna mingid kõige põhilisemad Philly vaatamisväärsused on mingi 4x4km maalapil, siis kannatab üht teist ära näha küll.

Septembri alguses sain neilt e-kirja, et nende bussifirma, mis enne oli pika kahest-nimest-koosneva-nimega, tegutseb kuu lõpust kahe eraldi firmana ja vabandavad ebameeldivuste pärast. Aga et mis see siis nüüd tähendab, pole aimugi.

Uurisin välja, et kõne USA numbril maksaks eur minut… ootasin, kuni neil tööaeg kätte jõuaks… ja helistasin. Alguses oli veidi alla kolme minuti sissejuhatavat teksti ja siis teade, et olete järjekorras, ooteaeg 5 minutit. Mul dollarid jooksid silme ees ja mõtlesin, et proovin hiljem uuesti. Proovisingi. Ootasin jälle oma sissejuhatuse ära ja kuulsin, et ootaeg on 7 minutit. Kuigi nüüdseks olin sissejuhatustega juba pmst selle esimese kõne viis minutit ära kulutanud, olin kurblane, et loobusin, aga loobusin seekord seitsmest minutist ka. Et siis kolmandal katsel (peale kolmeminutilist sissejuhatust) kuulda, et ooteaeg on 8 minutit.
Kaks tundi hiljem oli ooteaeg (lisaks kolmeminutilisele sissejuhatusele eksole) 4 minutit ja selle ootasin siis ära. Et sinna otsa veel 8 minutiline kõne pidada.
Skisofreeniliste häältega kalkulaator mu peas rääkis mulle 24´st minutist, ehk siis kulunud oli peaaegu kolme pileti raha olemasolevast neljast :P.

Mis seda kõnet puudutab, siis ühtlasi oli vahva see, et ma unustasin sekundiga ära kogu oma inglise keele oskuse… ja pudrutasin ilmselt telefoni midagi stiilis: mina-saama-arvutikiri-ei-saama-aru-mis-peab-tegema-kas-saama-sõita-või-ei-saama… või miskit säänset. Ja mu lemmik oli see, kui pidin tähthaaval oma e-maili ütlema… aga seal on hunnik a ja i tähti, aga po angliiski on need ju a=ei ja i=ai ja e=ii jne.

Igaljuhul, tädike lubas meie piletinumbrid õigeks muuta ja uued piletid saata. Mida ta ka paar päeva hiljem tegi. Yay!

Lähemal vaatlusel selgus, et mingil põhjusel oli lisaks piletinumbrile muutunud ka tagasisõidu kuupäev… meie päevatripist oli saanud kolmepäevane tripp 😀 Mis meile hästi ei sobinud, eriti arvestades seda, et tagasisõidu pilet oli samal aja, kui meie tagasilennu pilet 😀 ja noh, ööbimisega oleks ka kehvasti ja nii…
Vastasin neile meilile oma murega, ootasin nädala ja vastust ei saanud. Kirjutasin teine meili nende kliendtoe e-mailile, ootasin nädala ja vastust ei saanud.

Kartes oma olematuks muutuvat inglise keelt kirjutasin endale seekord skripti ette 😀 Sest, noh, loll võid olla, aga kaval pead olema…

Seekord ei lasknud ma end ooteaegadest jms morjendada, istusin kohe esimese hooga ona 15 minutit telo otsas ära. (Oleks kolm minutit veel olnud, oleks täpselt kahe pileti hind olnud :P). Tädi kuulas mu mure ära, küsis mu e-maili (üle ei korranud…) ja ütles, et saadab pileti kohe ära, olgu ma ootel.

See oli nüüd mitu päeva tagasi, ja ma enam ei viitsi ootel olla ja  piletit pole ka saanud.

Aga nüüdseks oleme veendunud, et Universum üritab meid kogu jõust sealt eemale hoida, ju oleks mingi põder sarvipidi bussis meie kohal maandunud vms. Niisiis, loobume oma piletitest ja lihtsalt ei lähe. Näkku läks see trall siis kahepeale kokku umbes 73 euri. Aga noh, lollilt tulebki raha ära võtta, onju :P.

Ehk siis long story short: Philadelphia jääb ära.

***

Aga bussineeduse kui sellise ilmestamiseks veel teine lugu ka otsa.  Augustis oli bussipiletite sooduskampaania (nüüd hüppasin juba Eestimaiste piletite juurde), kasutasin juhust ja ostsin meile Tartu-Tallinn ja Tallinn-Tartu piletid ära, millega trippima minna ja tulla. Kaks täiskasvanut, edasi-tagasi oli kokku 18 raha. Muidu on üks pilet umbes 10-12, nii et päris tore kampaania 🙂
Septembris, kuna mul on pikad juhtmed, hakkasin juurdlema, et huvitav, kas ma ostsin need nüüd ikka Tallinna Lennujaamast või hoopis vanast harjumusest bussijaamast. Vaatasin, ja voilà: muidugi bussijaamast. My bad! Igaljuhul närb variant, isegi uue trammiga ja nii. Niisiis kirjutasin neile, et kas tohime nende piletitega siiski lennujaamas peale tulla või kui ei tohi, kas neid on võimalik muuta.
Üsna varsti oli mul meilil kiri, et palun, uued piletid.
Olin õnnelik… kuni lugesin, et tõepoolest, mina võin Lennujaamas peale tulla, aga reisikaaslane peab bussijaamast bussile tulema 😛 See oli ka närb variant :P. Kirjutasin uuesti ja sain paari minutiga uue versiooni, kus olid juba kõik piletid täpselt õigetel päevadel-õigetel aegadel ja õigest kohast… õigetele inimestele.

Ehk siis kodumaine versioon asjaajamisest on tunduvalt mõnusam ja kiirem, kui välismaine…

***

Aga muus osas… ma ootan juba nii palju seda trippi, et mine hulluks lihtsalt…

 

 

Happyness! Lots of it!

WordPress õelutseb ja laseb mul miskipärast postitust ainult selles html-aknas teha, mis mulle üldse ei meeldi… Niisiis teen pika postituse asemel lühikese rõõmukarjatuse.

Aga enne veel teine rõõmukarjatus: eile sai valmis kõige uuem plastiliinimultikas laulule “Tulbid ja Bonsai”. Mu senistest lemmik 🙂 Aga kriitika on väga oodatud :D… see arendab 😉

***
Aga sisi tagasi rõõmukarje juurde. Ma nimelt 4 aastat tagasi blogisin esimest korda sellest, et Armusin hetkega ja lootusetult New York City-sse ära.

Sellele on järgnenud neli aastat igatsust sinna minna, tundide viisi GoogleMapsis NYC tänavatel ja Central Parkis veedetud aega, kokkuostetud raamatuid NYC-st, filme, dokumentaale jnejnejne. Obsessioon noh.

Long story short – ma nüüd siis oktoobris lähen sinna. Vot.

***
Therefore võite lahkelt Giannafoto lehte FBs jagada ja laikida ja veel parem, pildistamisi buukida, sest sotsiaaltöötaja palgaga elan ma seal silla all 😛 aga kui suvega väikese lisaraha teenin, siis õnnestub see ära bookitud hostel ka kasutada 😛 Just sayin´

vanas eas targaks

Viimasel ajal on muudkui selgunud, et ega ma ikka kõige teravam pliiats karbis ei ole ja nii mõnigi koolitükk on kõrvust mööda libisenud… ja meelest maha läinud :P.

Aga õnneks olen ümbritsetud tarkuritega, kes mind siis harivad. Jagaksin siinkohal kolme kõige üllatavamat fakti, mida lähiajal teada olen saanud (ja mida, piinlik tunnistada, varem ei teadnud.).. aga äkki keegi teist ka ei tea, siis saate ka targemaks. Ega ma kade pole.

1. Vist kõige piinlikum… Selgus, et Hawaii on USA osariik.
   Ma pean tõdema, et mul polnud sellest õrna aimu ka. Olin veendunud, et täiesti eraldi riik. Neil on oma keel ju. Ja nad näevad natuke sellised aasiapärased välja. Ja… ühesõnaga, mul polnud halli aimugi. Nüüd on. Tänks, Kosmosemutt. (ja ühtlasi ka tänud artiklile sellest, et Hawaii esimese osariigina kilekotid keelustas… see mõjus kahtlustäratavalt).
2. Washington DC ei asu Washingtoni osariigis. Ma senini arvasin, et ma olen tarklaps, et tean niigi, et USA pealinn ei ole New York vms. ja isegi mitte Washington, vaid Washington DC. Teadsin ju küll, et üks on linn ja teine osariik. Aga senini olin elanud vales, arvates, et see linn asub selles osariigis. Selgub, et asuvad hoopis riigi teine-teises ääres. Wow. Tänks vol 2, Kosmosemutt.
   (Muuseas, selle teadmise tõi ta minuni peale Hawaii juttu nagu lohutuseks, et “oh, pole hullu, enamus inimesi ei tea ju isegi mitte seda, et Washington DC ei asu Washingtonis”… ja mina, üldse mitte lohutatuna, tõdesin, et djah, seda ei teadnud ma ka…)
   
3. Kolmas polegi niivõrd fakt, vaid… kui ma eilses blogipostituses sõna “kontsert” sugugi väänata ei osanud miskitpidi, siis üks tubli blogilugeja teadis rääkida, et see käändub-pöördub-väändub-kooldub nagu sõna “metspart”. Totally noted! Thanks!

unenäorännakud

Nagu kombeks lajatan oma unenäod siia üles, kui vähegi mäletan 🙂

Jalutasin mina unes tööle. Koos EllieTheElephantiga! Ja töötrepil magas keras üks võõras kuldne, poolik ketijupp kaelas. Üks tuttav kelgukoer jalutas koos omanikuga parajasti mööda ja teadis, kust kuldne pärit on. Läksin teda siis ära viima. Kohtusin teel ka korraks osakonna juhatajaga, kellele ütlesin, et viin võõra koera ära ja olen kohe tagasi 🙂
Viisingi ära, aga siis mõtlesin hoopis korraks Tallinnasse põigata. Nipet-näpet, siinsamas lähedal ju.

Jalutasin siis pealinnas Lasnagorskis. Väljas oli lumi maas ja ma piilusin, et kui paljud uut seadust järgivad. Uus seadus oli, et advendiajal peavad igal aknal olema need kolmnurksed advendiküünlad. Paljud rikkusid seadust muuseas.
Et ma juba Lasnas olin siis mõtlesin Empzile ka külla põigata. Kuigi teda päevasel ajal kodus polnud. Ja mul polnud võtmeid ka kaasas. Aga ei ole hullu, ronisin mööda viinapuuvääte (mida majal tegelikkuses pole) üles oma aknani. Päääris mitu korrust. Nagu orav :P. Jõudsin üles ja leidsin sealt Netrami ja Ja$i (kes oli unes oluliselt pisem kui täisealine!) lauamängu mängimas. Ühinesin ja mängisin ka, kuni Netram hakkas veiderdama ja sohki tegema. Vihastasin räigelt ja lahkusin! Alguses plaanisin uuesti akna kaudu minna, aga siis meenus, et välja pääseb vist ukse kaudu ka. Suht inimlik variant tundus kohe :P.

Jõudsin õhtuks bussijaama, kus juhtumisi M.-i kohtasin. Uurisin telefoniga Tpiletist Tartu busside pileteid ja selgus, et õhtul kõige viimane buss teeb vahepeatuse New Yorgis! Ilma naljata! M. hakkas vastu ja ei viitsinud nii pikalt sõita ja läks varasemale. Aga ma ostsin muidugi sellele (sama hinnaga!) ja saatsin siis Tpiletist kogu tutvusringkonnale rõõmusõnumiga screenshoti, et ma saan lõpuks ometi New Yorki! Mis siis, et kolme minutilise bussipeatumise jooksul, aga siiski!

Ja siis otsustas üks kutsiklane (Teletups), et tema eilne suuuuuuur väsimus on välja magatud ja ärkas üles ja hakkas ringi toimetama ja mängima. Mille peale ma korraks ärkasin. Ja njuujorki ei saanudki :(.

NY filmisoovitusi ja mõnus kohvihommik :)

Kuna ükski normaalne hing mu postitust niikuinii ilmselt lõpuni lugeda ei viitsi, siis küsin kohe alguses põhiküsimuse ära:
Soovitage filme, kus tegevuspaigaks on New York City.
Eriti hea on, kui seal on palju linnavaateid jms 🙂
(muuseas, aidake meenutada kas “13 going to 30”, kui ta täiskasvanu oli, kas ta oli NY-s?)

Nagu arvata võib, oli mul täna hommikul taaskord täielik New-Yorki-reisimise-igatsus peal. Võib-olla on süüdi see, et eile lugesin lennupiletipakkumist 499€ (mind lahutab sellest veel ainult 497€!.. otsisin eile kõik oma sendid kokku 😀)… no ja siis kaaslast oleks ka vaja, kellel on ka ilmselt 499€ puudu. Aga kui keegi tahab meid kohale lennutada, siis vihjeks, et oktoobri viimane nädal sobib. Aitäh!
(Kohapealse elu eest olen ise nõus muretsema! Vot nii lahke olen!)

Igaljuhul, tulin Koonuga täna veidi teistsuguse ringiga tööle, läbi täitsa-täitsa kesklinna. Ja kuigi Tartu kesklinnal pole New Yorgi kesklinnaga vist suurt midagi ühist, tekkis igatus nii nagu filmides, kui nad hommikuti enne tööle minekut topsi kohvi ostavad ja seda juues siis hommikupäikeselistel NY tänavatel jalutavad. Teate ju, mida ma mõtlen, onju?!
Tahtsin siis ka kohalikust kohvipoest kohvi teele kaasa haarata.

Selgus, et pea kõik kohvi müüvad asutused on varahommikul kinni. Sest kes see hommikul kohvi peaks tahtma? Ikka hilisõhtul ja varaöösel juuakse seda ju… või ei?

Olles juba kohvipuudusest frustreerunud, aga varahommikuste nunnude Tartu tänavate peale siiski pisut leebunud, jõudsin Kohvipaus´ini! Nad olid avatud! Ja lubasid mind koeraga tuppa! Ja müüsid mulle niihead latte´t!  Basically- saved the day!

Ehk siis, mul oli pöörfi moorning 🙂 (ja pärast seda s**t päev 😀 a see selleks…)

kohustuslik postitus

Mul on niiniinii palju tegemist kogu aeg, et ise ka ei usu. Mis on väga väsitav iseenesest, aga tore ka.
Aga et mitte blogimisvõistluselt välja kukkuda, pean ma midagi kokku kirjutama, enne kui nädal läbi saab.

Tegelikult on mul nädala jooksul korduvalt olnud mõte, et “selleks saaks blogida”… aaaaga pole lihtsalt selleks vaba hetke leidnud. Näiteks unedest! Alustasin juba mõni aeg tagasi uuesti Vampiiripäevikutega (aga ajapuudusel ei ole ma eriti edumeelne olnud.. alles teise hooaja alguses) ja nädin üksöö vampiire unes. Täna öösel nägin unes, et T. käis raadios tööintervjuul ja ma jõlkusin temaga seal kaasas.. ja sain samasse raadiosse tööle: kojameheks :D.
Üks öö seevastu olin ma liiga väsinud, et üldse und näha. Läksin õhtul kell 7 magama ja hommikul kella 6se äratuse peale kangutasin ennast raskustega üles.Aga väljapuhkamisest oli kasu. Soovitan teistelegi.

***

Vähem unistel teemadel jätkates: Ma võitsin Bingo Lotoga! Ma ei võida sellega muidu üldse-mitte-kunagi. Üheksal juhul kümnest lõpetan nurkademängu nii, et ükski nurk pole pihta läinud.

Nüüd läksid kõik 4 nurka! võitsin kokku 2.40€! Kui keegi kinnisvara ostuks laenu tahab vms, siis teate, kelle juurde pöörduda ;-). Mitte minu :).

***

Koon elab ka hästi. Ostsin talle eile uued klikkerid. Ühesugused, aga erinevat värvi 😀 Vastavalt rihma ja maiusekoti värvile :D. Vana klikker oli väga haljuhäälne. Uus on palju etem.
Ühtlasi kohtusime eile klikkerimüüja uue koeraga: u.4-kuune kollane labrador. Aww. Elluškale meeldis.

Kevad on hullult tegus koerarindel. Enne suvevaheaega veel viimased põhikülastused, siis jääb suveks vaid haigla ja üritused (Linnapäevad, Hansapäevad, Juhtkoerte laager jne).

Kui juba koerajutuks läks, siis kiitlen, et ma joonistasin ükspäev. KolleegK beaglel on täna sünnipäevapäev muuseas, aga beaglepilt oli talle niisama, mitte sel puhul 🙂

***

Ps. note for myself: kui ma kunagi 2h järjest kodus chillima juhtun, siis võin vabalt seda mitte ainult taustaks kuulata, vaid ka New Yorgi linna/tänavavaateid imetleda ja ilastada:

New Yorgiga meenus, et täna kirjutas Postimehes sellest, et saatkond jälgib ümberkaudseid jms. Mis tuletas mulle meelde, et elasin sealt mitte väga kaugel umbes 4 aastat tagasi ja tee tööle viis igapäevaselt jalgsi mööda Kentmanni tänavat. Saatkonna ees on mingi klaasist “esik”, kus turvatöötajad on. Juba mõne aja pärast hakkasid turvad hommikuti tervituseks noogutama 🙂 Mis mu meelest oli väga armas.
Igaljuhul, kolisin sealtkandist ära. Elasin aasta Kadriorus ja siis umbes aasta Tartus, kui Keskhaiglast jalgsi linna läksin ja sama teed mööda kõndisin.
Ja klaasboksist möödudes noogutati mulle tervituseks! Wtf 😀 Kelle mälu hoiab inimesi meeles kaks aastat? Ma ei tunne ilmselt siis ka inimest ära, kui ma teda kaks korda päevas kohtan 😀 Amazing.

Aga minu arust oli see armas, et mind ära tunti. Ja kuna ma pole sealkandis (ega ka mujal, olgu siinkohal selguse huvides mainitud) “paha peal väljas” olnud, siis on mul suhteliselt ükskõik, kas mind tuntakse ära jälitustegevuse tulemusena või mitte. Vähemalt olen kümme korda kuulsam, muu on savi :D.

nädalalõpp ja muud jutud (täiega “kutsuv” pealkiri, onju :D)

* I suck in writing headings… juba meedialaagris, kus õpetati neid “põmakaga” pealkirju, oli see kõige raskem osa. Artikkel oli pealkirja kõrval kökimöki. Aga siin siis nädalalõpp, lambijärjekorras.

Mac käis nädalavahetusel Sepa turul. Seal on kõik puha ümber ehitatud. Mõtlesin, et nüüd kus mu jalad juba jämeduselt normaalse inimese moodi on, mitte Aafrika näljahädalise omad, siis võiks ju proovida, kuidas need kitsad teksad jalga sobiks (senini olen truuks jäänud alt veits laienevatele retropükstele 🙂).
Pikkus sobis, läbimõõt sobis, aga… esimest paari proovides selgus see pisiasi, et mu jalad on ikka ko-hu-ta-valt kõverad ja kitsad püksid joonistavad selle tõsiasja kenasti välja. Big no!
Järgmisi paare proovides olin ma vahepeal liiga paks, vahepeal liiga peenike, vahepeal liiga pikk, vahepeal liiga kõver jnejne… Mingi kümmet paari proovisin vähemalt. Lõpuks oli nii, et loobusin sellisest kriteeriumist nagu: värv või püksid peaks mulle endale meeldima. Ja ostsin ära esimesed (ja viimased), mis mulle üldse jalga läksid igatpidi normaalselt…enamvähem. Õnneks olid suht norm välimusega ka, kuigi ma oleks suveperioodiks pisut heledamaid eelistanud, aga sain nüüd taaskord täitsa tumedad püksid…. ja shoppamisest sain täitsa kõrini.

***
Eile õhtul sain SMSi ja e-maili kontrollkoodiga, sest keegi soovivat mu Facebooki salasõna muuta. Noh, mina see igaljuhul ei olnud. Ütlesin seda FB-le ka. Aga kui mu konto siiski ühel mitte-eriti-ilusal päeval segast ajama hakkab, siis teate, et häkkeril oli lõpuks kreit saksess!
***

Eelmisel nädalal käis mul päkapikk… Kes ei lasknud end häirida ei väljas olevast aprillikuust (lõppude lõpuks sadas Tartus eelmisel nädalal äikesele vahelduseks ülepäeviti lund!), ega minu east… ja tõi mulle saja-tükilise kuldse kutsikaga pusle.

Olin saagiga rahul ja panin pildi kokku. Erinevalt sünnipäevaks saadud 1000tk kuldsete puslest, mida ma kokku ei saanudki :(.

***
Mul on täna reede tunne. täiesti kasutu fakt, aga lihtsalt mainin. Noh, et kui te mõtlete, et teil on halb päev, siis lohutage end teadmisega, et mõni arvab töönädala alguses, et reede on…

***

Lisaks on mul juba pikemat aega tunne, et tahaks puhata ja mängida. Pluss mul on juba umbes kuu aega lambist õhtuti väike palavik… siis mõni päev ei ole.. ja mõni õhtu jälle jne. Väsitav. Aga samas nagu ebapiisav, et sinisele lehele ka jääda…
Unise päeva puhul ei tule kasuks ka Koon, kes abivalmilt demonstreerib, kuidas ta suudab magada tuhande neljasaja kaheksakümne seitsmes erinevas asendis. Ei tee kadedaks, mkm.

Ja kuigi ma tahaks eelkõige puhata, siis lisaks tahaks ma vägaväga reisida, kuigi energiat selleks ei oleks :D. Õnneks või õnnetuseks on suurem probleem selles, et piletiraha ka ei oleks. Kohalolemiste osas oleme FKga juba õppinud säästutrippe meeldivaks tegema, aga piletiraha on probleem.
Praegu ma ei suudagi otsustada, kumba rohkem tahaks – tagasi Rooma (üle viie aasta), või uut sihtkohta, ehk siis New Yorki avastada. NYsse sõit on muidugi 10x kallim, ehk siis 10x kättesaamatum. Aga loota ju võib…

Täna kuulan taustaks Itaalia raadiot – Radio Roma … teate ju seda tunnet, et kui nt telekast satub mingi välismaa kanal ette ja seal nt reklaam jookseb, siis korraks on tunne, nagu oleksidki välismaal? Raadioga on vahepeal samasuguseid hetki…selline… õnnelik tunne :)… hiljem proovin ilmselt mõnda New Yorgi raadiot kuulata.

Ja kui ma juba oma hiiglamakallid soovid letti ladusin, siis mainiksin Maci läpparit (sest mul on natuke kõrini, et mu Dell ei suuda isegi seriaali ilma hakkimata mängida, kui netiaken samal ajal lahti on… sest noh, liiga palju nõuan ju…) Ja korterit oleks ka vaja.
Nii palju kauget ja kättesaamatut. Vahel ma soovin, et ma oleks sotsiaaltöö asemel itimehe ajuga, aga siis mulle tuleb meelde, et mulle ju meeldib sotsiaaltöö… Ja kõik mu vabatahtlikud tegevused = hobid, mis ei lase mul lisatööd otsida. Nii ma siis elangi vaesena aga enamvähem õnnelikuna edasi.

***

Ise võin ma ju vaene olla, aga Koon on toidetud.
Hiljuti ostsin talle lihale vahelduseks mingit peent toortoitu. Koonule maitseb väga, limpsib ja naudib seda ja lakub kausi ka puhtaks ja puha. Ainuke häda on see, et see toit on mingitest rupskitest vms valmistet… ja pehmelt öeldes… lehkab :D. Niimoodi, et kui ükspäev teda kodus toitsime, siis käisime poes.. umbes tunnikese… jätsime akna pisut lahti ja puha… ja naastes oli isegi trepikotta selline räme hais levinud, et kartsime, et naaber kutsub laibakahtlusega politsei kohale… (Koonu saaks nüüd laibakoeraks koolitada… ta läheks ainult oma “toidu lõhna” peale õige asjani kogemata…)

Niisiis peab Koon nüüd õhtusöögi-piknikke pargis… sest, no mis Sa hädaga teed. Kadestan oma aiaga inimeseloomi.

See ei anna ilmselt muidugi väga head eeskuju, arvestades, et ma üritan teda võõrutada parkides kõike leitut ära söömast… Aga jah, no mis Sa hädaga teed…

***

Tegelikult peaksin ma “Minu sõnavara” teemalist postitust kirjutama seoses blogivõistluse selle kuu teemaga, aga ma ei oska oma sõnavara kohta mitte midagi öelda. Niisiis lükkan ma seda postitust võimalikult edasi.

Ja last, but not least, pilt minu kuldse-kujust:

Jõul sai otsa

Niiiiiii kaua andis oodata ja nii äkki sai läbi. Ebaaus.

Jõulupühade sekka mahtusid traditsiooniliselt: söök, kingitused ja filmid 😀 Õnneks ka lumi!

Söögi osas saime tavapärasele kapsas-kartul-verivorst-liha-glögi menüüle mekkida ka Netrami Miami-reisilt toodud ameerikamaa-maiuseid. Ja julgeme kõik ühiselt tõdeda, et päris rõvedad olid 😀 Esiteks ülimegamagusad ja teiseks ei olnud sealsetest koostisainetest vist ükski “päris”. Näiteks maasika-maitseline maasika-asendaja (mis tõele au andes isegi maasikamaitseline polnud :D) ja ma ei imestaks, kui ka näiteks suhkru-asendaja, muna-asendaja, nisu-asendaja jms.  Eesti toit ja maiustused on ikkagi iga kell paremad!

Kingitustest sain muuhulgas näiteks helerohelise tutimütsi, mis sobib imehästi mu helerohelise jopega ja Ellie helerohelise helendava kaelarihmaga ja mu halli-helerohelise seljakotiga.  Veel sain Robbie Williamsi Tallinna-kontserdi DVD… ja Ja$ilt Vabadusesamba 3D pusle. Sobib hästi mu Pisa torni 3D pusle juurde. Et ma Itaaliat fännan ja New Yorki minna tahaks, teadagi.

Ja$ ise soovis PlayStationit. Et see vidin aga meeletuid miljoneid maksab, leidsime talle hoopis asenduskingi.  Kari peale kirjutasin uhkelt PlayStation 0.2.

Tegu siis selle vanakooli-telekamänguga.  Teate küll: Super-Mario ja Olympics ja Tetris ja kollased kassetid jne.
Ise olime küll rahul. Dzeik ilmselt ka. Ja$ vist mitte nii väga.

EllieTheElephant sai uue pestava pesa. Ja loomulikult maiustusi.

Ahjaa, me (Ja$ ja Dzeik tulid ka Tartusse!) pidasime jõule 23.12, sest T. lasi 24 varvast ja oli ju mõistlikum ikka kõik koos jõulud ära pidada. Siis on selle asjaga ühel pool :D.
Nii juhtuski, et õigel jõuluõhtul, 24.12, mäletasime me veel eelmise õhtu ülesöömingut ja sõime ebatraditsiooniliselt purgitoitu: Salvesti pilaffi :D. Ja kuna õues oli IMEILUS lai lumesadu. (Ma kordan –  imeilus!), siis võtsime oma klanni ja Koonu ja käisime kesklinnas jõulutulesid ja kuuske piilumas. Et kui maalapsed juba linna said, siis näitame, et suurlinna tuled ja värki  🙂

Tartu on ikka imeilus. Võrratult kaunis. Superb!

Õhtuti vaatasime (või kui seltskond varvast lasi, siis vaatasin) Visa Hinge osasid. Avastasin (nagu ka FBs rääkisin), et sealse esimese osa terrorist Hans on näitleja Alan Rickman, kes mängib ka Snape-i (mustade jõudude õpetaja Harry Potteris) Harry-t (sekretäri piiluv ärimees-pereisa Love actually-s, muuseas LoveActuallys on teisigi Potterifilmide näitlejaid) ja Rasputin-it (filmis Rasputin :)). Ma ei oleks ära tundnud.

This slideshow requires JavaScript.

Lisaks avastasin (ja kilkasin taaskord ka FBs, nii et mu FB-sõpradel ple mõtet mu blogi lugedagi: kõik puha vana info 😀), et kui tavaliselt on filmides pahad tegelased sellised… erilised kirvenäod, siis Visa Hinge neljandas osas oli näiteks paha poiss Timothy Olyphant. Behold:

This slideshow requires JavaScript.

Niih, nüüd kus ma ilastamise lõpetanud olen, läheme teemadega edasi :D.
Täna oli Politseiakadeemia maratoni päev. Ja nüüd vaatan Harry Potteri viimase raamatu teist filmi (ko-hu-ta-valt palju ja tihti on nad sinna reklaamipause vahele toppinud :/!). Enne seda vaatasin arvutist viimase raamatu esimese filmi ära. Mälu värskendamiseks või nii. Minu ülikehval mälul on nimelt ka eeliseid: võid ühte filmi ka 10 korda vaadata, alati on midagi üllatavat, mille ära oled unustanud :D. See kehtib muidugi heade filmide kohta, neid, mida ka esimest korda üliigav vaadata oli, ei taha ülejäänud üheksat korda enam kaeda.
Ahjaa, ja enne vaatasin Frozen-it. Sest “Let it go” kummitab mind juba niiiii kaua:

Saate aru, see pliks on alles 11! Ma olen 27 ja ma ei oska ikka veel niimoodi laulda. Ma ei oska teistmoodi ka laulda. Ma ei oskagi üldse laulda :(.

Et päev otsa mõnusat lund sadas ja et minul ja EllieTheElephantil on üks (mitte ainult üks) ühine omadus: Me ARMASTAME lund…

…siis käisime Koonuga lumes lõbutsemas. Mängime näiteks lumesõda: mina viskan, tema püüab. Talle hullult meeldib! Aga kui ma endale palle valmis meisterdan ja ta avastab, et mul maas neid terve varu on, siis hüppab ta kõigi nelja käpaga mu “relvalao” otsa ja kukub hävitama 😀 Ebaausad võtted, ma ütlen!

Aaa, ja seoses Koonuga on päeva suursündmus (muig, mul on ikka VÄGA igav elu, kui see suursündmus on 😀), et EllieTheElephant käis täna voodis! Ta ei ole seda siiani kunagi teinud ja arvestades seda, kuidas talle meeldib ennast märjaks ja mudaseks teha ja 2x aastas jooksukat jms, siis on isegi hea, et ta voodikoer pole. Rääkimata tema suurusest ja voodi väiksusest.
Aga see pole ilmselgelt minu taga olnud, ma ei suudaks talle ei öelda, lihtsalt õnneks ta pole tahtnud ka :D.

Aga täna imbus. Esmalt kahe esikäpaga. See on tavaline, sügamise ajal. Seda pole ma keelanud ka (seoses teraapiakoera-ametiga võib vaja olla, et ta sügamiseks lähemale/sülle poeb). Seejärel imbus voodiäärelt üles üks tagumine jalg (mitte minupoolne, vaid teine, mis tema taga peidus oli 😛)… mõni hetk hiljem minu poolne ka ja Koon vajutas ennast voodiäärele istuma ja ootas reaktsiooni. Seda ei tulnud, sest mina ootasin omakorda, et mida ta edasi teeb.
Ei lasknud teine siis võimalust käest ja oli hopsti minu kõhul keras. Vaatasin just samal ajal Frozenit ja tema vaatas siis ka. Nautis sügamist ja vaatas multat. Voodis.
Koeraelu ma ütlen.

Otsustasin siis, et kui ma seni käisin põrandal või tema pesas istumas, tema mul süles, et teda sügada… siis vahel, kui ta on ilus, kuiv ja puhas, võin ju teda voodisse ka kutsuda sügamisele :P… Ilmselt ma muidugi murdun õige pea, ja tüüp okupeerib mu voodikese ja siis kolin ma ise tugitooli magama, et T.-l ja Koonul ruumi oleks vms 😀

Aga nüüd aitab tänaseks. Vaatan filmi. Hakkab põnevaks minema. See lõpu Epic Battle käib.

PS. Mind külastavad homme inimkülaline ja koerkülaline. Niitoreniitore.

 Seniks sügan enda loomalist.

jõuluisu on

Eile halasin selle üle, et lund oleks vaja. Täna on lisaks üldine jõulu-isu ka. Kuidagi varavõitu, iKnow, aga ikkagi on.

Tahaks minna koju, vaadata PolaarEkspressi ja Üksinda kodus vol 1, vol 2 (Njuujork ju! *) ja vol 3….
*Netram käis eile NewYorgis… küll ainult mõneks tunniks vahemaandumisel, aga ikkagi olen kade.

Isegi Visa Hind 1,2,3 tahaks näha…

Tahaks, et mul oleks mini-kuused leitud ja ma saaksin samal ajal lumekuuli meisterdada. Ja jõulukaarte!

Ja jõululaule tahaks kuulata. “Last Christmas” ja “Spirit of the season” ja “Talve Võlumaa” ja “It´s beginning to look lot like Christmas” ja “The Polar Express” ja “Silver Bells” jnejnejne.

Tahaks oma blogi tausta jõulutaustaks muuta:

(Kavatsen praguse tausta kohe esimesel advendil (30. nov.) ära muuta jõulukaks!)

vot.

***

Täna olevat Koonupilt Õhtulehe lisa vahel. vot.

Sellesama üliarmsa Koonu, kelle peale ma eile karjusin, et ta ei veedaks oma aega selili väljaheites, sest me peame raamatukokku minema!!
Ta ei kuulnud mu hädakisa.Me ei läinud eile raamatukokku.

Täna on ta juba jälle armas. Ja puhas.

***

Mulle meenus praegu, et lubasin kunagi, et lisan kassipilte ka blogisse. Väärt mälu mul, juba meenuski 😀

Minioni-tarkused

Näoraamatus on Minionide*** leht (Minion Fans), kus avaldatakse pilte, kus on üks lahe kavala näoga Minion ja juures üks fakt-mõttetera-tarkusetera. Mõtlesin alguses, et postitaks mõne neist FB gruppi “Tekstid piltidel”.. AGA… siis sain aru, et Minioni-tarkuseid on sadu ja sadu, üks ägedam kui teine :D.. Vist ei lähe seda gruppi spämmima…

Valisin siis hoopis välja paarkümmend neist ja postitan need laused/mõtted/ütlused siia. Tekstina. Pilte ei hakka lisama.

* “Breaking news: I just found out there is nothing wrong with me. It´s the world that has issues.”

* “Sometimes I wish I was a bird… so I could fly over certain people and shit on their heads.”

* “I don´t have a bad handwtiting. I have my own font.”

* “My mind says: “Who cares?!”, but then mu heart whispers: “You do, stupid…””.

* “When You really want to slap someone, do it and say: “Mosquito!””

* “You never know what You have… Until You clean Your room.”

* “Internet Explorer – The best browser for downloading another browser.”

* “My Saturday was going pretty well until I realized it was Sunday.”

* “How to talk to me when I´m in bad mood? … DON´T!”

* “Square box, round pizz, triangle slices… I´m confused!”

* “Lazy rule no.2: If it falls under the bed. Its lost… Forever.”

*** – Minion = Minionid on pisikesed kollased mõngli-laadse välimusega armsad otud tegelinskid multikast “Despicable Me” (“Mina, Supervaras”).

PS. Mitte-Minioni-tarkust ka sekka (loe: faktid, huumor jms teistelt lehtedelt):

* “Kõige populaarsem koeranimi New York Citys on Max.”
(Karlovas on kõige populaarsem kuldse retriiveri nimi Max 🙂 (Maximus, Maxwell etc))

* “Sa võid jätta meelde Pii väärtuse (3,1415926), kui loed kokku tähtede arvu igas sõnas lauses: “May I have a large container of coffee?””

* “Mr. Bean (Rowan Atkinson) luges Zazu (sinine lind) häält multifilmis “Lõvikuningas””.

* “Aasta 1998 on sama kaugel kui aasta 2030!”

* “Klassis: 2+2=4.
Kodutöö: 734+555-432:69=77
Kontrolltöö: Kui 2 lammast lendavad, üks neist kollane ja teine suundub vasakule, siis kui palju maksab üks nael asfalti, arvestades et lehm on 10 aastat vana?”

* “Ma muutsin kõikjal oma parooliks “incorrect”, nii et kui ma oma parooli unustan, ütleb see mulle: “Your password is incorrect.””

sääks, raiks

Istusin täna öösel kella ühest ligi neljani üleval.. ja sügasin ennast 😀 Vahepeal vehkisin pimedas toas ähmaselt pinina poole, aga ilmselt ei tabanud, sest mõni hetk hiljem oli kehal järjekordne poole maakera suurune punn, mis sügeles kui kurask… Arghhh… Mul on tunne, et need olid mingid eriti mürgised võõrleegionärid… kes need sääselised seal Aafrikas olidki, kes malaariat levitasid? (Ma ei ole nii rumal, et ei teaks.. ma olen lihtsalt niii halva mäluga… eriti kui öösel 3 tundi üleval istun…) tulid koos seagripiga kaasa?

Pugesin teki(koti) alla peitu… palav hakkas… lükkasin jäseme välja… pinin.. sügelus…

Arghh, kuidas ma neid elajaid tappa tahtsin 😀 Tavaliselt ma ei ole nii tapahimuline. Aga ma kahtlustan, et ma ei saanud ühtegi rajalt maha võtta…

On küll olemas teoreetiline võimalus, et mul on lihtsalt kirbud, sügelised, voodilutikad, sinivetikad, süüfilis ja koeraallergia, eksole.. ja et sääsed lendlesid ringi üdini heatahtlikena, nagu vene rahuvalvajad ja valvasid mu rahulikku und… aga ma natuke kahtlen selles.

Hommik ei läinud paremaks. Või noh, algus oli juba positiivne. Käisin Koonuga 6.10 jalutamas staadionil, kus tavaliselt õhtuti/päeviti käime. Päike tõusis hoopis uuelt poolt ja nii veider oli 😀 Nagu mõnes võõras linnas oleks. Koon nimelt jäi täna koju ja jalutasime siis teises suunas kui tavaliselt tööle tulles jalutame.

Edasi mõtlesin, et tõmban kiirelt 3-aasta taguse Roomatripi fotod kõvakettalt arvutisse ja sealt mälupulgale (sest ma leidsin toonase reisipäeviku üles ja kui kunagi 66lk käsikirja sisse trükitud saan, siis plaanin ka pikkade-postituste sarjana selle “reisiraamatu” blogisse toppida.. mis siis, et aegunud. Enda jaoks.. ja igavlejad võivad lugeda…) Aga feilisin. Mingi tropp (=mina) oli teinud 5,6 giga pilte… midagi 4000 foto kanti.. ja need ei mahtunud pulgale ära. Hakkasin siis kiiruga neid vahelt kustutama, kus minu või FK näolapp peal on, aga neid oli NIIIII palju (ma olen haige inimene, kui mul fotokas käes on, mulle tundub…), et ma ei jõudnud eriti kaugele… 2500 pilti olid alles, kui viimasele võimalikule bussile lippasin  ja need 2500 pulgale ei mahtunudki :(.
Igaljuhul, väljusin kodust 2 minutit enne bussi väljumist ja jooksin. Jooksin nii, et mu sandaalid läksid puruks. Kreit. Alles üleeile kulutasin oma raha ketsidele (sellest räägin allpool) ja nüüd on neid ka uusi vaja… prf.

Jõudsin peatusesse 1 minutiga. Ja sain teada, et mobiiliäpp Tartu bussiajad, valetas mulle näkku ja bussi tegelik väljumisaeg, mis ka peatusepostil kirjas oli, oli hoopis 5 minutit väidetust varem. Thanks! Tatsasin teise peatusesse teisele bussile ja jõudsin täpselt tööle siiski… Kus olen nüüdseks esimese tunniga sõitnud oma tooliga neljal korral üle oma valge seeliku saba. Keenjus, kes eile pani selga liiga lühikese kleidikese, otsustas täna pika seeliku kasuks. Tubli töö, Mac.

***

Aga eputan siis piltidega pisut:

1. Selline on minu tüüpiline lõuna: pihvid ohtra juustuga, pasteet šampinjonidega ja nutella 😀

2. Nagu enne ütlesin, sain endale üleeile ketsid. ABC kingast. Espiriti omad. Originaalhinnaga 70 euroraha ja soodushinnaga 32. Fränky shoppas endale ka ketsid, aga poole kallimalt. Üldse ei oska soodukatest lähtuda. Tema omad on ka ilusad. Aga mulle meeldivad minu omad ka! (Kuigi üksainus pisike miinus on, et tunduvad jalas nagu number 41 😀)
Ps. Tegelikult on need vist suht helerohelised, pilt muudab need nii kollaseks…

3. Kolleeg uuris eile, et kas mul on palju lauamänge… No ma ei tea, mis te ütleks?
(Kapis olnud kaardimängud ja pokker ja uno ja skib-bo jms ei mahtunud pildile)

4. Fotoshuutisin üleeile väikeseid blonde modellihakatisi. Tsekake Flickr´i esimesi kutsikapilte.

***

Ja kaks linki ka:

1. Fränky blogi ja lugu sellest, kuidas Mac potis saaki püüdmas käis.

2. No, dziiz… mis mõistus peab olema inimesel, kellele pakkuda, et “pane ennast põlema” ja tema mõtleb, et “okei!”… I don´t wanna live in this world anymore…

***

Ma tahan New Yorki! Nii väga palju. Millistelt lehtedelt Teie, kes te odavaid pakkumisi leiate, oma reisid ostate?

***

Chat:

Mac: Su desktopil on rooma-piltide kaust.. ära ära kustuta

ja kõvaketas on voodil laiali, sry.. jooksin bussile (mida ei tulnud sest äpp valetas bussiaega)
T.: selge:)

mul jäävad ka vahel kellegi püksid vms laiali, ikka juhtub;)

sokid või..

Praeguse hetke nimekiri

Olen täiega väike vargaplika ja pätsasin Katre blogist “Praeguse hetke nimekiri” postituse küsimused ära… Õnneks ta ei kutsu mulle ilmselt Mupot kraesse, sest ise lubas lahkelt postituse lõpus, et võtke ka. Ja, noh, ema õpetas, et kui tasuta antakse, tuleb võtta.. vms 😀

Teen: Tööd, kohevarsti. Hetkel joon hommikukohvi ja blogin.
Söön: Kohevarsti helluse jogurtit 😀 Ja lõunaks pihve juustuga (juustuviilud peale ja mikrosse sulama), kõrvale ampsan šampinjonidega pasteeti ja magustoiduks pisut Nutellat :D… Ma ilmselgelt olen a) kohutav toiduvalmistaja ja b) oma isude järgi igasugu jama sööja…
Joon: Hetkel kohvi, varsti sidrunivett.
Ootan: Õhtut, lähen esmalt kutsikaid pildistama (awww) ja leidsin eile oma esimese Roomatripi nänni üles… tahaks need õhtul scrapbooki lisada…
Ei oota: Et ma alustasin eile suuuuuurt koristamist ja see läbu vajab jätkamist.
Loen: Blogisin. Lehti. Vahel raamatuid. Miki Hiirt 😀 (eakohane 😀).
Tahan: Puhata ja mängida. Magada. Filme vaadata ja puslet kokku panna (taaskord: eakohane).
Näen: Väga segamini töölauda. Minu stiilis süsteem: vajalike asjade hunnik, pikaajaliste asjade hunnik, kiirete asjade hunnik, niisama mingi hunnik, ei viitsi-aga peab-hunnik.
Vaatan: Seriaale (Vampiiripäevikud, Gilmore tüdrukud, Originalsid,  Grey Anatoomia.. ja veel paljupalju)… lisaks pikad multikad (eakohane!), nutufilmid ja maailmalõpufilmid.
Kuulan: Raadio Elmarit (eakohane!)… muusikast eelistan rocki või ballaade.. aga on erandeid.
Mängin: Hay Day´d. Lauamänge! (Eakohane!)
Kannan:Hetkel (kes mind teavad, ei usu!) musta lühikest kleidi moodi asja ja retuuse!
Otsustan: emm.. ma ei tea… mida vaja?!
Soovin: vt. Tahan*
Tahan osta: Ketse! Ühte kindlat lauamängu, Macbooki, kahte raamatut, liiklusseadust ja ülesandeid, kleepkiledega albumeid, lennupileteid New Yorki, korterit :D…(ei, ma ei võitnud lotoga.. küsimus oli “tahan osta”, mitte “ostan”).
Naudin: Vabadust.
Meeldib: Koerad. Soe (kuigi Koonust on kahju). Vaba aeg. Lauamängud. Seriaalid.
Ei meeldi: Pidevalt pahurad ja närvilised inimesed (eriti kui nad teiste peal ennast välja elavad). Idioodid. Masu. Ühed naabrid :D.
Imestan: Inimeste üle igapäevaselt: jobud, kasvatamatud, ebaviisakad, rumalad, ülbed, virisevad, vastikud 😀 (on erandeid ka).
Loodan: Rikkaks saada 😀 (normaalsed inimesed loodaks tervist ja värki, aga ma püsin reaalsena 😀).
Vajan: vt. Tahan osta.*
Tunnen: Väsimust.
Nuusutan: Hommikuselt veel värsket õhku.
Märkan: Klaasikilde vee ääres (idikad!), noorema generatsiooni ülbust (nii eakohane minust!)
Tean: Nii mõndagi, aga mitte piisavalt.
Mõtlen: … enamasti enne ütlemist (aga mitte alati).
Naeran: Musta huumori üle.
Imetlen: Inimesi, kes joosta jaksavad? Eih, tegelt ma vist mõtlen lihtsalt, et nad on päris hullud… õpetajaid äkki? Ja seda metsloomade heategijat Imeloomade Seltsist…
Armastan: Koeri. Üksi olemist.
Igatsen: Roomat.

uned

Tööl on kiire ja kodus on JalkaMM… blogimine kannatab ilmselgelt.

Ma olen umbes nädal aega igal hommikul ärganud (šokeeriv teadmine, et ma igal hommikul ärkan 😀) ja mäletanud end mõtlemas: oh, kui äge unenägu mul täna oli! Ja ma mäletan seda nii selgelt!
Tunnike hiljem on see ärkamine ainus osa, mida mäletan ja unenäo sisust pole halli aimugi.

Aga täna ma mäletan!

Esmalt olin ma koos Jassiga väikesel reisil. New Yorgis. (Siinkohal mainin umbes sajandat korda, et New Yorgi reis on viimase aasta jooksul aina süvenev ja süvenev unistus. Mis vist kunagi teoks ei saa, sest ainuüksi lennupiletid on sada miljonit triljonit biljonit raha.. kohapeal hakkamasaamisest rääkimata… aga unistada/und näha ju võib! Someday.. Maybe…PS2. “Someday, Maybe” raamatut tahan ma ka 😀 Palju tahtma hakanud.)

Igaljuhul. Olime me siis Jassiga njuujorgis. Alguses meil kaarti ei olnud ja vantsisime lihtsalt mingi hunniku kvartaleid Manhattanil(?) ringi… Rääkisin Jassile, et kui taksot tahab, siis  teadku, et liiklus on ühesuunaline, ühelt poolsaare äärelt poolsaare tipu poole ja teiselt küljelt tagasi maismaa suunal.. siis võtku takso sealt äärelt, kuhu sõita vaja, et mitte kogu tiiru ära teha. Mii sou smaart.
Igaljuhul, tahtsin ma minna ühte kindlasse kohta, aga nimi ei tulnud meelde. Üritasin siis Jassile pantomiimiga selgitada… ajasin ühe käe Freddie-Mercury-stiilis kõrgele õhku, ajasin teise käe sõrmed harali ja moodustasin neist endale pähe krooni. Kas Te arvasite ära, millele ma vihjasin? Vabadusesambale ju!
Jass igaljuhul pakkus unes, et Hitlerile. Djah…
Kui poolsaare ühte äärde jõudnud olime, leidsime miski turismiinfo ja saime kaardi. Selgus, et olime vales ääres. Me olime vasakul ääres ja Vabadusesammas (ja WTC) oli paremal ääres poolsaare tipus. Seadsime siis sammud sinna.
Ps. Guugledasin nüüd ja selgub, et ma olen unenäogeenius! Kaardilt on näha, et sammas ja wtc asuvadki paremal poolsaare tipus! :

Umbes poolel teel kõndides tuli mulle meelde, et appi, ma unustasin mobiilse interneti sisse ja maksan ennast nüüd ogaraks. Aga selgus, et mu armas väike telefonipoiss MJ oli ise neti välja võtnud, sest jagas matsu, et asun kodust kaugemal. 🙂 Smart Smartphone, I´d say. Sellega meenub mulle, et ta teeb tegelikult ka nii. Kui eelmisel suvel Narva kindluses olime ja telefon Vene võrku läks, küsis ta üle, et Sa ju ei taha siin internetti kasutada, onju 🙂
Proovisime siis unenäoJassiga hoopis, et ehk leiame kusagilt avaliku WiFi, et kodustele tervitus saata, aga selgus, et ega see pole Eesti, kus kõik traadita on… ja ei leidnudki.

Sellega sai mu USA-uni otsa ja edasi nägin hoopis actionit, kus meie korterisse üritati sisse murda ja kuidas pahad mehed üritasid meid õhku lasta ja T. ja Arn olid söönud mingit rohtu, mis pmst Su tagasi toob, kui Sa saba annad ja kui selgus, et meie mikrobussis, millega sõitsime on hunnik pomme, siis viskasid nad minu välja ja sõitsid sellega ise kaugusse, et kusagil inimtühjas kohas õhku lennata, ja siis tagasi tulla.

Minulik uni, mis ma oskan kosta…

***

Räägin MJ-st (mu telefon) veel. Kuigi ma armastan teda väga palavalt ja olen vägaväga rahul, siis pean tunnistama, et on üks asi, mida Apple toota ei mõista… Juhtmed.
Aasta tagasi, kui mul MJ oli vähem kui aasta olnud, läks laadija juhe katki. Läksin siis Maci-poodi ja ostsin umbes 20 euro eest uue USB-kaabliosa (see seina-käiv ots töötab ja jäi samaks). Tundus küll rämekallis, aga ei hakanud odavat hiinakat ostma, et äkki õige on vastupidavam.
Kottigi. Vähem kui aasta on möödunud, ja:

… täpselt sama jama. Prff.
Võimalik, et ma teen ise midagi seda kasutades valesti, aga no kuulge.. Pole veel näinud, et ühegi Nokia laadijaga seda mingi kümne aasta jooksul juhtunud oleks…
Eile tellisin uue osta.eest 2.90€ga… olgu või odav hiinakas, kui ta just iga kuu katki ei lähe, tuleb ikka odavam…

***

Niih.. edasi on mul küsimus kohviteadlastele… mis mulle ükspäev kakaod tehes pähe turgatas. Mis siis saab, kui piim keema ajada.. ja see kohvipurule (presskannu?) valada… noh, nagu muidu vee kohvile peale valad. Kas tulemus on kräpp? Või on see ehk mingi täiesti tuntud kohviliik (latte? cappuccino?)? Mul ple nimelt õrna aimugi, kuidas neid nt tehakse.
Aga mõelda vaid, kui tore, kui see mingi väga hea kraam oleks, mida veel olemas ei ole?! 😛 Siis ma saaksin rikkaks (eeldusel, et keegi mu ideed nüüd ei varasta) ja saaksin selle raha eest New Yorgis käia. Win!

***

Mac, peale seda, kui oli kõik Potteri-raamatud läbinud, vaatas järjest (noh, mitte ühe päevaga jutti järjest, aga iga päev ühe või paar) läbi ka kõik Potterifilmid… Algus oli küll selline, et mõtlesin, et äkki ei vaatagi. Filmid olid võrreldes raamatutega niii jurad :D.. Kuigi, lõpuks (viimasteks osadeks) läks olukord juba oluliselt paremaks… Aga esimesed olid küll pettumus…  Aga raamatuid soovitan küll 🙂 Ja kui sellest postitusest, kus ma rääkisin, kuidas ma “Süü on tähtedel” filmi kurvematel kohtadel naeru tagasi hoidsin, selgus, et ma olen kivist südamega tõbras, siis võin teid lohutada ja mainin, et Potterit kuulates tuli mõnes kohas küll klomp kurku (mitut kohta neist filmides ei olnud). Veel on lootust.

***

Ja (almost) last, but not least: Jalka MM. Virr-virr muidugi ajavahe teemal, aga üldiselt: niitoreniitore 🙂 Et Hollandil hästi läheb on niitoreniitore! Et Itaalial hästi läheb on niitoreniitore! Et Uruguayl (Forlàn :)) hästi ei lähe, ei ole niitoreniitore! Aga jalka on niitoreniitore 😛 Ja mul on mingi fetiš r-i põristamise vastu, nii nunnu on… Nii et kommentaatorit kuulan selle võrra veel suurema rõõmuga 🙂
Ps. Kui me eile koos Susco-Koera-ElayasKass´iga (kes kõik on oranžid) Hollandile kaasa elasime, hakkasin parajasti oranže sokke otsima, kui Austraalia värava lõi.. Ei mingit austust.

***

Ahjaa, Kikuriinu: mine ka Süü on tähtedel vaatama! Seal on Amsterdamivaateid 😉

***

See postitus tuli nüüd vist 1500 tähemärki täis küll.. klassifitseerub kenasti blogivõistlusele 🙂

filmiviktoriin või miskit sellist

Eile õhtul magama minnes oli mul palav. Täiesti uus kogemus minu jaoks :P… Igaljuhul oli veidralt raske uinuda, teki all oli palav.. kui mõni jäse (jäse on nii kole sõna btw) välja lükata,  oli samas nagu jahe.. oeh.. raske… Nii ma siis siplesin pool ööd…
Aga ajaviiteks tuli blogipostituse idee… Lemmikfilmidest filmiviktoriin. Valikvastustega ja puha. Allpool on küll vastused koos selgituse-kommentaariga  ära toodud, aga võite sellegipoolest kommentaaridesse omapoolsed vastused jätta 😉

NB! Ole hoiatatud, et kui Sa mõnda filmi näinud pole, on spoileri-oht!

1. Millises animafilmis on tegelane, kes on Koonu nimekaim:
a) Leedi ja Lontu
b) Lõvikuningas
c) Jääaeg 2

2. Ühes filmis mängis ühe meesterahva matustel lustakas lugu “Fairytale on New York“, millises filmis?
a) White Reindeer
b) The Last Song
c) PS. I Love You

3. Selles autofilmis oli üheks “peategelaseks” Eleanor Shelby
a) Kadunud 60 sekundiga
b) Kiired ja vihased 3
c) Autod

4. Millise filmi alguses oli tsitaat: “It has been said that something as small as the flutter of a butterfly’s wing can ultimately cause a typhoon halfway around the world.” (Chaos Theory)?
a) Butterfly Effect
b) Chaos Theory
c) Tsunami: The Aftermath

5. Kui Sa oled kunagi võrkpalli-palli nähes nutnud, siis ilmselt seda filmi vaadates:
a) Dodgeball / Palliga allapoole vööd
b) Cast away / Kaldale uhutud
c) Beach Ball

6. Selles mitmete paralleelsete lugudega filmis oli üks tegelaskuju peaminister:
a) New Years Eve
b) Valentines Day
c) Love Actually

7. “Kariibi Mere Piraadid: võõrastel vetel” oli vaja leida, mida:
a) Merineitsi pisar
b) Merekoletis Krakeni iminapp haarme küljest
c) Pärl kõige sügavama järve põhjast

8. Filmis “Kuues meel” / “The Sixth Sense” sai peategelane filmi lõpus teada, et:
a) Ta on tegelikult surnud
b) Poiss, kellega ta suhtles, on tema poeg
c) Poiss, kellega ta suhtles, on tegelikult surnud

9. Mis oli filmis “Slumdog Millionaire” / “Rentslimiljonär” viimane küsimus “Miljonimängus”?
a) Milline moto on India rahvuslikul embleemil?
b) Kes oli kolmas musketär peale Athost ja Porthost?
c) Kelle pilt on USA 100$ rahatähel?

10. Millise neist filmidest tegevus EI toimu Hawaiil?
a) The Holiday / Puhkus
b) 50 First Dates / Mu pruudil on mälukas
c) Just go with it /

11. Sinine ja ebamaine:
a) Shrek
b) Avatar
c) E.T. – Sõber Kaugelt

12. Viktor Kravorski (Tom Hanks) filmis “The Terminal” on pärit:
a) Kazhakstanist
b) Kartakstanist
c) Krakoziast

13. Miks suri kurtisaan Satine (Nicole Kidman) filmis “Moulin Rouge”?
a) Kukkudes esinedes lae alt alla
b) Tapeti armukadeda hertsogi poolt
c) Põdes tuberkuloosi ja suri sellesse

14. Kui peaksin seda filmi kirjeldama 4 sõnaga, oleks need: jalanõud, punane müts, tuhk ja road-trip(-map):
a) Red Riding Hood
b) Elizabethtown
c) Euro-trip

15. Mis filmiga on tegu:

a) If Only
b) Just like Heaven
c) City of Angels

VASTUSED:
1-c (Ellie, Jääaeg 2)
2-c (Ps. I Love You)
3-a (Kadunud 60 sekundiga)
4-a (Liblikaefekt)
5-b (Kaldale uhutud, Wilson)
6-c (Armastus on see, Hugh Grant)
7-a (Merineitsi pisar)
8-a (ta oli ise tegelikult surnud)
9-b (Aramis… ülejäänud küsimused olid sealses saates 2. ja 5. küsimus)
10-a (The Holiday… tegevused paralleelselt USAs ja Inglismaal)
11-b (Avatari tegelased)
12- c (Krakozia, väljamõeldud Nõukogude Liidu riik)
13-c (Suri tuberkuloosi, olles pääsenud nii kukkumisest kui kadedast hertsogist)
14-b ()
15-c (Inglite Linn)

Kümme kümmet! (2)

Nonii… Kümme kümmet, osa kaks:

10 kohta kuhu minna:

1. Mine Rooma või Itaaliasse (okei, juhtumisi sattus esimene eelistus number 1 alla 😛)
Sest Rooma on nii-nii armas. Kuigi suur, siis väga ruttu muutub koduseks. Ja seal on pisut soojem kui siin… ja seal on nii chillilt sarkastilise huumoriga inimesed, kes tegelikult on ilusad ja head (päriselt)… ja sest Itaalia toidud on nämmad. Ja Itaalia cappucino on nii hea. Ja Alfa Romeo on italiano. Ja Trevi purskkaev ja Colosseum ja Trastevere.. nurr… Ja itaalia keel on nii armas. “Il mio cane non morde!”; “La donna aveva un gatto nero e una scopa!”. Ja sest Suscole meeldib ka Itaalia ja Rooma 🙂 Ja pargid on mõnusad ja Peroni… oeh.

This slideshow requires JavaScript.

2. Mine Tartusse (Fain, paneme siis seekord esimesed kaks kindlat kohta esimesteks.. ülejäänud on suvajärjekorras).
Tartu on lihtsalt Tartu ♥… Siin oleks nagu kogu aeg jõulutunne. Ja kui lahe graffity silla-alustes on. Ja kui superhäid pannikaid Crepp teeb. Ja kui muhedad inimesed Pirogovis töötavad. Ja kui mõnus on Emajõe ääres jalutada. Ja kui tore on, kui Sind ülekäigurajal alla ei taheta ajada (enamasti). Ja kui tore on, kui bussijuht teeb Sinu Jaoks Su nina ees ukse lahti, mitte ei pane seda Su nina ees kinni. Ja kui harjumatu on ümberringi (ka Maximas (!)) suures osas ainult eesti keelt kuulda. Ja kui Armas Karlova on. Ja kui tore on suvalises suunas jalutama hakata ja mitte ära eksida 🙂

This slideshow requires JavaScript.

3. Mine Koerte varjupaika
Sest igal koeral ja kiisul ei ole oma kodu. Kahjuks. Mõne puhul õnneks ka, sest see kodu, millest nad sinna satuvad, ei ole suurem asi kodu. Ja mõnel inimesel ei ole oma looma. Nemad kohtuvad varjupaigas ja siis on häppi end 🙂 Loodetavasti. Mõnel inimesel ei ole võimalik kõiki maailma koeri ja kasse kohe enda koju võtta, selleks puhuks tasub varjupaigas koeri jalutamas ja kudrutamas ja kiisusid silitamas käia. Aga hoiatus, oht nunnumeetri lõhkemiseks 😎

4. Mine New Yorki
Mitte, et ma ise seal käinud oleks. Aga mõni aeg tagasi blogisin ka sellest, et esimest korda elus on USA-isu. Ehk siis kui Sa tahad öösel kell kolm minna kolmekorruselisse M&M-si kommipoodi, et osta komme suurtest torudest ja kruuse ja mänguasju ja t-särke, siis seal on selleks võimalus. Ma küll M&M komme ei söö, aga ikkagi tahaks. Oikuidastahaks.

5. Mine Seiklusparki
Maa ja taeva vahel turnida on tore! Ja hirmus! Ja hirmus tore! Ja kui maa-peal mõtled, et sihuke 1,5m hüpet on kökimöki, siis umbes 3-4.korruse kõrgusel ühe puu otsast teise otsa karates on hoopis teine tera! Aga oi,oi, kui hea pärast olla on. Jah, seikluspargid on toredad (välja arvatud Tarzani köis).

6. Mine Metsa! Kõrvemaale
Kindlasti on Eestis palju hästi ilusa looduse ja matkaradadega kohti… minu jaoks neist koduseim on Kõrvemaa. Aga tegelikult ma ei soovita ka sinna minna, sest eelmisel kaastal kui Väikese-Fränkiga telkima läksime, siis olid niii paljud kohad juba võetud. Aga kui siiski minna otsustate, siis: Ettevaatust, hoiduge karude eest.

This slideshow requires JavaScript.

7. Mine Magama.. õhtul vara
Ainult väikesed lapsed lähevad õhtul magama. Ütlevad täiskasvanud ja haigutavad poolest lõunast laialt, sest niiiiiiii uni on. Mingem varem magama, mitte ärgem istugem silmi lahti kangutades pool ööd feissbuukis jälitustööd tehes. Proovige paar korda, uskuge mind, sellega võib lausa ära harjuda.

8. Mine Viljandisse
Kui Tartu poleks Tartu, siis oleks Viljandi vist mu järgmine valik. Mine ja vaata ülevalt linnast alla järvele ja saad ise ka aru, miks. PS. Viljandi on kahtlemata Eesti maasikapealinn!

9. Mine parki/botaanikaaeda ja loe raamatut
Võib ju täiesti vabalt juhtuda, et mets on kaugel ja sinna jõudmine ei olegi nii lihtne. Leia lihtsalt lähim grüüne ja sea ennast sinna mõnusalt sisse. Need ilmad mis praegu on, nii vihmavaba aega, ei juhtu Eestis just eriti tihti. Enjoy it!

10. Mine sõbrale külla!
Olene sõbrast ja teie omavahelisest suhtest, mil viisil: meeldivad talle üllatusvisiidid? Kraba kaasa lauamäng/film/jäätis/vein/meekook/pitsa ja ütle, et siin ma siis nüüd olen. Või lepi viisaka inimese kombel enne kokku. Või ühenda meeldiv kasulikuga, ja teades, et sõber nädalalõpul suurpuhastust plaanib (ja seoses sellega on tema social life cancelled) mine ikkagi. Võta kaasa ajalehed ja aknapesuvahend ja paku end samal ajal aknaid pesema ja kardinaid vahetama ja põrandaid küürima, kuni tema ennast kapile-lauale-riiulile kogunenud kultuurkihist läbi närida-sorteerida üritab. Ja samal ajal lobisegem. AGA, see samal ajal lobisegem töötab mõistagi ainult siis, kui mõnemad asjaosalised naissoost on, sest mehed teatavasti ei suuda kahte asja korraga teha.

(muidugi on mul veel enda jaoks armsaid kohti nagu näiteks Vinnimaa.. aga sinna ma teid ei saada :))
Ps. Soovitust Mine Pildistama ei olnud kümne hulgas sellepärast, et seda võiks/peaks niikuinii enamikes neist kohtadest teha.