Blogimisvõistlus – Tähtis sündmus (või miskit)

Minu mäluga suutsin meelde jätta umbkaudse teema ja on võimalik, et täpne sõnastus läks võssa…

Tähtsaid, traditsiooniliselt septembrikuiseid sündmusi on toimunud kaks. Üks neist Sügisjooks/Tallinna Maraton ja teine iOS 8 väljatulek :D.. siinkohal siis esimesest (küll mõningase hilinemisega).

***

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama sellest, kuidas Koon laupäevahommikul teel bussijaama, et Pealinna sõita, otsustas pargis väljaheidet süüa. Ja mida tegin seepeale mina? Kasvatasin teda siis seal? Oh ei, hoopis ohkasin kergendunult: Jumal tänatud, parem sisse kui peale! 🙂
Ja eks ta tõsi on.

Bussile me jõudsime. Bussiga pealinna samuti. Kuna ma jõudsin sinna kell 14 ja Dzeigile pidin Lasnamäele bussi vastu jõudma kell 16, siis leidsin, et paras vahepaus, et külastada bussijaamale lähimat sõbraisendit, Vihmahäält… Sest koos Koonuga ei olnud aega ega tahtmist linnaliiniga kuhugi minna (Vihmahääleni sai jalgsi ja sealt edasi Lasna pidi nkn bussitama).
Mõeldud, mõeldud. Vihmahääl kokkas, sõime jms. Istusime köögis ja ma jälgisin seinakella, et ikka kindlasti 15.30 välja astuda. Kui kell minu arvestuse järgi kolm sai, helistas miskipärast Dzeik… ja kõnele vastates näitas minu mobiilikell miskipärast 16:04.
Nii selgus, et kuna kevadine kellakeeramine oli ju just äsja, hetk tagasi, polnud Vihmahääl veel köögis kella keeranud.. ja see oli tunnike taga.

Aga Dzeik jõudis ise koduni ja mina&Koon ka lõpuks järgi. Sain Dzeigilt hunniku manti, vaatasime Grey anatoomiat, ja kobisime õhtupimeduses Ja$ile bussivastu.

This slideshow requires JavaScript.

Ja$i bussiga oli veel nii, et kodulehel on kirjas, et buss peatub Väos (Peterburi maantee ääres Lasnamäe alguses) ja jõuab sealt  2 minutiga bussijaama :P. Praktikas peatus buss, nagu kõik teisedki, hoopis Kanali ääres Mustakivis.. ja seda umbes 15 minutit enne bussijaama 😛

Pühapäeva/Maratoni-hommikul ärkasin kell 4, kuigi äratus oli 5st. 7-ks olime kood Dzeigi ja Ja$iga oma joogipunktis. 8-ks olid kohal ka ülejäänud. Punkt asus, nagu alati, Russalka juures.. Päike tõusis kaunilt rannas ja üldse oli elu lill 🙂

Leidsin soolapakilt retsepti soolataigna kohta, millest kujukesi teha saab:
1 dl vett
2 dl jahu
1 dl soola
1 mingiühik õli
Sega kokku taignaks, vooli mant valmis, viska tunniks 100 kraadi juurde ahju ja voila.

Nagu alati, olid maratoni ja poolmaratoni stardid joogijagajaile suhteliselt chillid.  Neis oli 2500-3000 osalejat. Valasime jooke, pakkusime sööke (kas te teate, kui hästi maitseb leib soolaga… värskes õhus 😀), ja koristasime maast topsikuid ja olime niisama ilusad. Okei, tegelikult oli tegemist kogu aeg, aga hullumaja vähemalt ei toimunud 🙂

This slideshow requires JavaScript.

Ja siis, äkki, veel enne kui eelmised võistlejad otsa said, olid 10 km distantsi omad päral. Ja neid oli 11 000.. pluss veel natuke. Sebimist jagus. Jooki ka jagus.
Olime, nagu alati, esimese laua juures. Ja esimest korda ajaloos (loe: minu 11 aasta jooksul) ei saanud esimene laud HETKEKSKI joogitopsikutest tühjaks! Oleme superuhked! Tavaliselt on kõik võistlejad kohe esimese laua taga seismas… ja laud enamuse ajast niiii tühi, et üksikute lisatavate topsikute põhjad hetkeks lauda puutuvad, aga muidu ei miskit.. aga seekord oli miinimum ühel hetkel 4 topsikut laual.. ja enamasti rohkem! 🙂
Mida ei saanud kõikide teiste laudade kohta öelda.. sest võistlejad on õppinud esimesest lauast edasi liikuma, ja liikusid kõik teisele poole 🙂

This slideshow requires JavaScript.

Ja siis olid nad (võistlejad) äkki otsas 😦 Kuigi vägaväga paljud proovisid topse prügikastidesse visata, said needki täis ja valged topsihanged vajasid koristamist. Lendasime oma punasärkide armeega peale ja leidsime valge kihi alt jälle rohelise muru üles.

This slideshow requires JavaScript.

Ja juba ta läbi oligi 😦 Selleks aastaks vähemalt. M. jäi minuga veel tšillima ja mingil hetkel saatsin tema ka ära. Lugesin sõnad peale, et istu Kadriorus trammi nr 2 peale ja sõida Balti jaama.
Õnneks ta sai mingil hetkel ise aru, et ma ajasin talle täielikku jama ja Kadriorust üldse tramm number 2 ei sõidagi. Nii et rongile jõudis ta olenemata minu püüdlustest :D.
#MacilIkkaJuhtubJu

Kui veoautomees laudadele järgi tuli, läks vaja ka minu tohutut jõudu ja kehamassi, et tervet alust u.20 laua-pingiga kallakust üles lükata. Toime tulime, loomulikult (ma ei kahelnud hetkeksi.. isegi mitte siis, kuis ee alusetäis meid kallakust tagasi alla veeredes teise aluse poole lükkas 😀).

Kui lõpetasin, helistasin T.-le, et millal järgmine buss tuleb? Selgus, et 16.38. Kell oli 16.38. Hea ajastus :).. aga ootasin järgmist ja olin 17.30ks Lasnamäe-kodus 🙂

***

Ps. Lasnamäel sorteerisin emme asju. Ja avastasin, et esimesed mulle suunatud postkaardid (peale sündi) olid:
a) koerapildiga
b) russalka (joogipunkt ju :P) pildiga

Siis leidsin emme vihiku. Kirjandivihiku imeilus käekiri pani mind mõtlema, et olen vist adopteeritud…

… aga õnneks oli vist eesti keele õpetaja lihtsalt nõudlik. Teised vihikud olid ikka minu stiilis, ehk siis loetamatud 😀

Ja lisaks kasutasin juhust ja vaatasin Netrami arvuti tervet DVD-lugejat kasutades ära hooaja sarja Extraordinary dogs, mille kaltsukast ostsin. NIIIIII hea! Soovitan!

 

pildipostitus

Et mul on kiire ja puha, siis lobisen piltide kaudu.

Mac sai reedel Kanadast külmikumagneti. Tegin siis seekord lahkelt pilti nendest magnetitest, mis mingi kindla kohaga seotud on (ülejäänud külmikutäis (aga mul on väga väike külmik!) on n.ö. tavalisi nunnukaid magneteid täis):

* Seljakotiga tüüp vasakul sinisel kandilisel magnetil: on töökaaslase poolt toodud magnet Londonist. See tüüp on Finn, multifilmist nimega “Adventure Time“. vot.
* Paremal rohelise taustaga magnet kännul istuva tüübiga on ise shopeldud ühel suvisel saaretripil. Hiiumaalt. Kärdla Selveris asuvast müügiletist, et veelgi täpsem olla.
* Uuesti vasakule äärde tulles: kandiline kollakasroheline magnet kalju ja paadi ja purjekaga. Nagu kirigi ütleb, siis päritolukohaks Phuket, Thailand. Netram tõi, kui veebruaris soojas lebotamas käis (õnnelik tõbras 😀). Btw, Dzeik: Sulle ei ole samasugune magnet:P
* Selle kõrval olev hõbehall kobras on reedel Postcrossingu kaudu saadetud. Nagu punane vahtraleht kõhul ja kiri “Canada” selle all vihjab, siis… jah, see saadeti Kanadast 😀
* Kopra all on puulõigule põletatud Ülikooli sambad ja kiri “Tartu”. Ise ostsin siinsest suveniiripoest. Siis, kui ma veel ise kaugel päälinnas elasin ja ainult külas käisin.
* Omakorda paremal olev sini-must-valge koer on sel suvel tripilt T. poolt mulle ostetud (sest ma kõrval nõudsin! 😀). Sini-must-valge reedab, et ilmselgelt Eestist pärit. AGA Teile  üllatuseks võin reeta, et väga idapoolsest Eestist. Narva linnusest :).
* Parempoolseim on väike magnetkalender Itaaliast. 12 lehte, 12 pilti. Aww. Aastanumbri 2012 järgi pakun, et FK tõi selle, kui EVSina Roomas oli. Sest mu Roomatripid olid varasemad ja siis tõin selliseid kalendreid teistele ja endale mitte ühtegi. Vot nii hea inimene olen! 😀
* Ja rida allapoole hüpates Suudlevate tudengite pildiga tühi tikutops on samuti mõnel külaskäigul Tartusse siit ise ostetud. Mingi jõhkra summa eest tikutoosi kohta… (ca 1€! Ja isegi tikke polnud kaasas )… aga et mulle oli tähtis, et see oleks Tartust pärit, mitte mingi Tallinnas ise valmistatud könn, siis ostsin ära :).
* Sealt vasakul on pisike maasikapildiga tass. Maasikas reedab ilmselt, et pärit Viljandist. Ise shoppasin, kui juhtkoertega Viljandis käisime, kevadel mõni aasta tagasi. Hiljuti kinkisin samasuguse Tartu-pildiga magnet-kruusi Fränkyle ka (kes on samuti külmkapimagnetihaige)… nii et nüüd on tal mõistagi kõikide Eesti linnade kohta kruuse vaja. (Help anyone?!)
* See valge ümar puujumbu seal vahepeal on niisama… ja last, but not least põdrapildiga pudeliavaja-magnet Ruotsi kuningriigist. Kui paar aastat tagasi koolitusel käisin, siis otsisin just avaja-magnetit. Leidsin kah! Maksin selle eest 65 rootsi krooni (mul oli üldse 5ks päevaks 200 krooni kaasas)… 65 rootsiraha on umbes 7 eurot… Umbes 110 kunagist Eesti krooni. Räme raha ikka külmikumagneti eest :/. Aga avaja on aus… mitte, et ma nüüd päevast-päeva muudkui õllepudeleid avaks, aga vastu on ta pidanud ilusti 🙂

Ellie käis täna hoiukodu avamisel. Mina sain selle eest, et tema nunnu ja tubli on, kõrvarõmgad ja kollase (!) roosi (vt. allpool). Aga eelmisel nädalal käis Koon (koos minuga) ühes koolis Lugemiskoeraks. Ja teenis sealt selle eest lemmikloomapoe kinkekaardi. Et Koonlane selle kaardiga suurt miskit teha ei mõistnud, võtsin kätte ja vahetasin selle ise poes träni vastu. Nii on koonul nüüd Royal Canin´i maiuseid (Low calorie ja Enery booster); lisaks suuri närimispulki; väikeseid dental hygiene´i maiuseid ja pehme beež siilimänguasi. Nagu teiselt pildilt näha, on Siilipoisil mõnusad okkad, mida ära sikutada ja närida tahaks 🙂
 

Koerajuttudega jätkates… Laupäeval oli miski lumekiht maas. Koonule meeldis. Mulle meeldis ka, kuni tänaseni. Täna sulatas päike lume veeks, mis koos lumetõrjega (liivaga) tegi beeži koera pruuniks koeraks. Vähemalt poolenisti (alumise külje). Aga Koonul on uus sõber, Husky-kutsikas 🙂 Pilti mul temast pole, aga võite uskuda: meganunnu on :D.

***

Ülevaade viimaste päevade #100HappyDays projektist ka.

#Day3: Laupäevane rõõm oli, et leidsime peale pmst kogu parkla läbitiirutamist (alustasime lõpust, lõpetasime alguses) parkimiskoha. Pildilt ilmselt polegi aru saada, aga tegelikkuses ei olnud ma kunagi Lõunaka parklat NIIIII täis näinud. Aga meil oli ju ka vaja loomapoodi pääseda! Püsivus viis sihile, leidsime koha. Kusjuures, keskuses sees polnud tavapärasest rohkem rahvast…

#Day4: Pühapäeva hommikul (minu kohta päris hilja, lausa peale kaheksat!) ärkasin võrrrrratu šokolaadimuhhini lõhna peale. T. küpsetas köögis. Kuna need nägid välja täpselt sama võrratud nagu lõhna järgi tundus ja maitsesid veelgi võrratumalt, siis juhtus nii, et esmalt hävitasin need kõik ära… ja siis tuli alles pähe, et oleks võinud rõõmu-pilti teha. Tegin siis taarast vähemasti 😀 (btw, see on natuke linnu kujuga, onju.. all vasalul laiali aetud saba ja äärtes tiibad püsti vms… onju?!)

#Day5: Nagu eelpool mainisime, sain täna selle eest, et EllieTheElephant superkoer on, kingiks LAstefondi kõrvarõngad ja kollase roosi. Kollased roosid on mu lemmikud 🙂 aww

***

Ja last, but not least… ja ilma pildita… aga üks rõõm on mul veel!Ma olen kohevarsti $ 1,500,000.00 raha võrra rikkam! Seda kohe, kui preili Serah Kofi saadab mulle pangakaardi, mille arvel nimetet´ summa olemas on. Pean veel ainult välja mõtlema, et kuhu ta selle mulle saata võiks. Postkontorisse, nõudmiseni? 😀

suunatuled ja muud jutud

Mul on väike vihje  kõigile autojuhtidele. Mingi osa jalakäijatest (erinevalt mingist osast autojuhtidest) on täiesti teadlik suunatuledest ja nende eesmärgipärasest funktsioonist. Mõni imeloom teab lausa, et suunatuli võiks olla sisse lülitatud 3 sekundit enne manöövri sooritamist. Ehk siis poole pöörde pealt suund sisse lülitada on veits hilja, siis pole mõtet hakata vaeva nägemagi, teate.

Ehk siis jalakäijana ajab mind päris tihti närvi see, kui ootan teeületust ühel pool ristmikku (suhteliselt väikesed tänavad, nii et sebrat ei ole)… ja teiselt poolt ristmikku läheneb auto. Üksainus õnnetu auto.
Suunatuld tal sees ei ole, kui ristmikule läheneb. Selge, järelikult tuleb otse. Järelikult ma ei astu teele, vaid seisan ja ootan. Seisan, ootan, seisan, ootan, seisan, ootan. Ja voila! Auto pöörab ära, lülitades suunatule sisse alles pöördel… kui isegi siis. Prfff. Oleks ju võinud 3 sekundit enne suunda näidata, ma oleks sellest aru saanud, et ta ei tule otse ja oleksin juba viis korda üle tee jõudnud minna. Prff.
Ja see pole mingi ühekordne juhus. Palju kordi. Erinevates linnades. Oeh.
Btw, kui ma veel autojuht oleks, siis mind ajaks ERITI närvi, kuidas kaasliiklejad ei oma mingit teadmist, et nende juhitavas autos selline põnev lisavidin nagu suunatuli üldse olemaski on. Prff.

***

Käisin eile kiirvisiidil päälinnas. St. kohapeal viibisin kiirelt. Sõiduks kulus päevas ikka kobedad 5 tundi. Mille sisse mahtus 2,5 filmi 🙂  Esmalt tsekkisin lõpuni viimati pooleli jäänud “Limitless“´i, mis sarnaselt filmi esimesele poolele ei jätnud eriti head muljet. Bussis vaadata käras, aga midagi erilist ei olnud. Siis piilusin üle filmi “Grown-Ups 2“… seda oleks hoopis tahtnud pigem kinos vaadata, kus terve saalitäis inimesi on seda vaatama tulnud. Üksi vaadates oli kuidagi veider huumor… Ja last, but not least, tsekkisin filmi “21 Jump Street“… ma lootsin, et see on see retro, 1987. aasta versioon Johnny Depp´iga… aga oli hoopis miski tänapäeva uusversioon. Johnny astus küll natukeseks läbi, et maha lastud saada.. aga ikkagi. Aga eilsetest filmidest oli see sellegipoolest vist kõige vaadatavam, kuigi uuesti vaadata ei viitsiks.

***

Koju jõudes sain kätte postkaardi Singapurist. Ja tegin küpsisetorti! Jah, mina, kelle kokkamis-oskus on tavaliselt külmutatud pitsa mikrolaineahjus üles-soojendamine.. või röstsai juustuga 😀 Ehk siis küpsisetort on juba täiega kõrgem tase! Eriti veel arvestades, et see oli kihiline! Küpsised olid nii heledad (banaanimaitselised) kui pruunid (kes küll oskaks ära arvata, millemaitselised 😀) ja kihtide vahel olid banaaniviilud ja kakao-hapukoorekreem ja banaani kohupiimapasta ja hapukoore-suhkrukreem riivšokolaadiga. Täna maitsen ja parem oleks, et see sigahea oleks! Ma nägin ju NIIII palju vaeva.
#ohküllmaolenikkatubli

vot tak.

tölpa

Mac hakkas hommikul kohvi tegema. Selleks oli uus purk vaja avada. See lahustuva kohvi klaaspurk, mille peal enne esimest avamist on tsellofaan vms asi (mingi kate, noh 😀). Aga sellel purgil, erinevalt nt ketšupipudelist, ei olnud selle kattepaberi äärel seda pisut laiemat osa, kust kinni haarata, et see pealt tõmmata. Oli selline ühtlane ülilühike äär.
Minu maniküüri stiil kannab nime: küüned võimalikult maha ja on elu lihtsam. Lihtsam kõiges muus, välja arvatud selle katte maha sikutamises :D.

Võimlesin, mis mina võimlesin. Lõpuks lõin käega ja läksin kurva näoga töökaaslase jutule. Tema vaatas mind sellise näoga, et ega ma vist kõige kirkam kriit karbis ei ole, või teen lihtsalt mingit nõmedat nalja. Võttis käärid kätte, lõi kattepaberisse ja lõikas selle pealt.

Vot siis. Nii saab ka.

Oli küll piinlik. Oli jah. Mis on natuke lohtuav, ses suhtes, et täitsa rumal vist ei saa ise ka aru, et ta rumal on. Ma vähemalt tunnistan seda endale. Pool teed paranemiseni :D.

***

Kui ma juba siin avalikult oma lollusega hiilgan, siis kasutan juhust ja küsin targematelt. Kõigi maade jõe-targad ühinegem ja vastakem.
Kas ja millest oleneb jõevoolu kiirus? Mida kitsam? laiem? kurvilisem? järsemate kallastega? kivisema põhjaga? enamate lisajõgedega? … vms on jõgi, sellest? Tean, et jõe keskel on vool kiirem, seega minu loogika järgi (sest ärgem ära unustagem, et ma olen puhta loll) on kõige kiirem ilma äärteta jõgi 😀 Noh, et kus ongi igal pool jõe keskosa 😀 😛 icc.

Jah, just selliste muredega vaevan oma peakest tööle kõndides. Vahel leian lahenduse ka (nagu nüüdki, leiutasin ilma ääreta jõed pmst). Kahju, et ma homme tööle ei tule, muidu leiaksin raudselt näljahädale lahenduse vms.

***

Näljahäda meenutab mulle Aafrikat ja see omakorda seda, et vaatasime üksõhtu T. ja Hóseph´iga filmi “Captain Phillips“, mis, olenemata sellest, et ma peale “12 years a slave” ja “Butler”´it natuke valgeid inimesi jälestasin, muutis mind nüüd natuke rassistiks. Kuigi jah, peab tõdema, et selles, et need piraadid täielikud primaadid tundusid, ei olnud süüdi nende nahavärv vaid üldine käitumine. Oleks nad teist värvi, aga sama juhmid, oleksin nendest samamoodi arvanud.
Aga film iseenesest oli pandav 🙂

Siis… kiirelt Koonuteemal. St. kiidan, ennast, kui tubli ma olen olnud! Ma olen viimasel ajal üritanud instagrami ka teisi klõpsatusi teha kõigest muust, mitte ainult 100% koonupilte. Ja teate, mis ma avastasin? Et mu sõbrad on sama koerahaiged kui mina 😛 Sest “laike” saavad seal ainult EllieTheElephanti pildid. muig.

Mis Teraapiakoera-vesti puudutab, siis eile sain rõõmusõnumi, et kui kõik hästi läheb, saab seda aprillis vahel juba ka eesmärgipäraselt kasutada. Aga sellest juba siis 🙂

Ps. See luguline Tai koolist on päris loetav 😉

PS2. Ma pean tänasest õhtust ligi 24 tundi Koonuvabalt olema (T. on koonuga). Niuks. Juba on raske. Ladies and Gentleman, let me introduce to You – the DramaQueenMac! 🙂 Ja et seda mulle veel raskemaks teha, siis puges Koonlane mulle eile õhtul niii nunnult sülle, kui põrandal istusin. Awww.
Mis tuletab mulle omakorda meelde, et sõin seal põrandal siis üleeilset vastlakuklit. Üritasin esmalt ümber-ringi süüa, et kõige parem osa (loe: vahukoor) viimasena ära süüa. Õnnestus. Kuni hetkeni, kui see vahukoor lihtsalt kukli otsast alla kukkus. Üritasin seda käega püüda, aga käehoopi hoopis lõi koorepritsmed laiali. Nii  leidus vahukoort koera seljas, minu särgil ja põrandal. Aga mitte enam kuklil. Nojah. Pole hullu, vähemalt oli sai ka hea. Mjäu. #macilikkajuhtub

PS3. Sain Tšehhist kaardi 🙂

hakkasin asjalikuks

Natuke kiire periood ja blogimiseks ülemäärast aega/energiat ei jää. Mõnest asjast siiski pajatagem.

1. Filmid.
See kunagi ühes postituses kiidetud 3-osaline dokumentaal “Inside the animal mind”… Vaatasime nüüd kõik kolm osa ära ja selguse huvides olgu öeldud, et jään endiselt seisukohale, et see on väga äge ja soovitan kõigile! 🙂

Tambuga kaesime ühel õhtul filmi “12 aastat orjana” ja teisel õhtul sarnast filmi “Teener“. Esimene neist korjas 3 Oscarit… Aga minu/meie meelest oli teine film palju parem! Nii, et soovitan hoopis seda, vot.

Nädalavahetusel astusin Fränky ja meha juurest läbi. Nemad, kes nad teavad, et ma olen nõrga närvikavaga ja ei kannata õudusfilme,  näitasid mulle südamerahuga filmi “The Uninvited“. See ei olnud neist eriti ilus. Näiteks ei julge ma enam kunagi ilmselt prügi välja viia :P. Eih, tegelikult oli see õuduka kohta päris hea. Mitte sihuke Saag/Mootorsaemõrvad/Mägedesilmad tüüpi film vaid pigem 6-meele kanti. Et point oli täitsa olemas. Aga filmi jooksul oli lots of disturbing images.

Täna hommikul kell pool kuus vaatasin “Switched at Birth”-i esimese hooaja viimase osa ära. Muidu on lahe sari, aga hooaja finaalosa oli natuke pettumus. Kuidagi, ee… tavaline osa. Ilmselt olen ära hellitatud Grey Anatoomia hooajalõppudega, kus alati mingi draama ja trauma ja maailmalõpp on, et jääd uut hooaega oodates vaevlema, et “mis nüüd edasi saab”… aga praegu ma ei vaevle eriti. Alustan hoopis vahepeal Carrie Diares´iga vahelduseks.

 

2. Hommikud.
Tavaliselt ma ei vaata tegelikult hommikuti pool kuus filme. Ainult kord nädalas või nii. Küll aga kõnnin ma hommikuti vara-vara tööle. Lihtsalt sellepärast vara, et Koonuga hea rahulik kõndida oleks. Vaadake ise pilti, kui ei usu. Kesklinna “melu”:

Aga hommikud on NII valged! Amazing. Kui veel nt nädal tagasi päikeselise ilmaga väljudes olin juba 1/3 teed läbinud, kui tänavavalgustus kustus.. siis täna tulin 10min varem välja, ilm oli pilves ja tänavavalgustus juba kutu. Ömeizing..

Ja hommikune kõndimine. Kui asfalt vähegi veest ei uju, üritan terve tee  (~4km) jalgsi tulla (ja kuiväga märg on, siis pool teed).
Oh kuidas ma ei viitsiks seda teha, kui Koonu poleks. Aga seltsis segasem. Ja Koon rõõmsam. Ja kui ma juba alustanud olen, siis tuleb mulle meelde, kui mõnus kõndida on. Esimene samm on raske :D. Räägivad, et jooksmas käimisega on  samamoodi, aga ma ei viitsi seda esimest sammugi proovida :P.

3. Nänn.

Realiseerisin nädalavahetusel Gusti jõulukingi. Pildil näha osa tulemusest (ehk siis need 3 pildiraami). Koonud raamides on vasakult vaadates: Ällu, Ellie ja Sid 🙂

Sain eile postkaardi Ukrainast (Kiievist) ja rahatähe+mündi ka. Suutsin vastusaatmiseks isegi Eesti sente leida. Eurosendid oleks ju igavamad.

4 tabletti armastust 2 korda päevas

mina: Lumi tuli maha, tore ju?

vastasleer: Niunäuniunäu, said oma lume.. eks Sa katsu autoga sõita sellise ilmaga?

mina: väike nipp.. ära mölise roolis mobiiliga ja reageerimisaeg pikeneb piisavaks, et ka lumel toime tulla.. prf.

***

Jah, nagu näha olen ma seekord kuri roolis mobiiliga rääkijate peale. Seda pärast seda, kui üks oinas, kellel parajasti maailma KÕIGE tähtsam (vähemalt) vestlus pooleli oli, ei pannud tähele, et kui tramm seisab peatuses ja uksed lahti on ja inimesed trammile ja maha lähevad, siis võiks nagu seisma jääda, mitte nende varvastelt üle sõites vahelt läbi kihutada (et kohe trammi ees enivei punase tule taha seisma jääda.. ime, et foorigi märkas).  Ja samal õhtul hiljem pidi üks tsikk, kes samuti kõrvapidi telefoni küljes rippus, peatusest väljuvale bussile sisse sõitma. Peab tõdema, et ma natuke lootsin, et sõidab ka.. karma või nii (6). Aga bussisolijate ajakulu osas õnneks siiski ei sõitnud :).

Eniveis, pärast seda õhtut paar päeva tagasi, hakkasin teadlikult jälgima. Teekond tööle kestab 3-4 peatust.. ja hommikul akna tagant sõidavad ka autod lähedalt mööda. Ja no tõesti: iga kümne auto kohta vähemalt ühes räägib keegi telefoniga. Seda ka tuisus ja suurtel ristmikutel (no näiteks Viru ringil) jne. Päris ohutu värk. Noot. Ostke handsfree, või.. kui Sa just maitea, Tallinnast Poola jutti ei sõida, siis ei ole see tee nii pikk, et Sa ei saaks vahepeal telefoniga mitte rääkida. Helista tagasi, niiiii suur see minutihind ka ei ole. Ja kui on, siis tee vastamata kõne :D.

Inimesed peaksid õnnelikud olema, et mu füüsiline vorm on… mitte-kõikse-parem :)… muidu läheksin politseiks ja kui praegu paljumitu politseinikku väga inimlikud ja mõistvad on, siis mina seda ei oleks. Lõpetaksin enda blogis välja elamise ja väänaksin trahve alaealistele suitsetajatele, turvavööta sõitjatele, kanalis kihutajatele, roolis mobiiliga rääkijatele, helkurita liiklejatele, punase tulega teeületajatele.. ja kõigile teistele, keda ma KOGU AEG näen.

***

Positiivsemat ka.
1. Küpsetasin eile juustusaiakesi ja kaneelisaiakesi. Juustuomad olid NIIIIIII head, eriti soojalt. Kahepeale pistes oli plaaditäis umbes veerandtunniga otsas. Õhtusöögi asemel 🙂 Homme Ja$ ja VäikeFränky külas, siis peaks ka tegema :).
2. Homme-ülehomme on voodi- ja sülekoer-uriseja-Janet ka külas.. Wiii, wiii, wiii 🙂
(oeh, ma niiiii igatsen neid karvakerasid…)

3. Macil on varsti sünnipäiv! Mac lendab sünnipäeval ligi nädalaks Ruotsinen. Mac mõtleb, et kui lennukis on lubatud sisse võtta 1 kott ja alla panna 1 kott… aga kui mul on spordikott+läpakakott+fotokakott, siis kas ma läpaka ja fotokaomad võin eraldi lennukisse sisse võtta? Alla ei tahaks väga panna kumbagi… A kui ma mõlemad ühte suurde kilekotti topin? Siis on üks kott ju 😀
Lennukiga seoses.. peaksin vist rahakotist selle minigrip-kotikese valgete tablettidega välja võtma selleks ajaks, muig.
(Peavalurohud siis, dooooh… mis te siis mõtlesite?)

4. Mac astus täna ühistransporti, samal ajal Tambule SMSi trükkides, et ilm nõnna lahedake on. Sees mõtlesin, et heh.. äkki oleks pidanud numbrit ka vaatama või miskit? Kuna sees ühtki viidet numbrile ei olnud ja majaakendelt ka loetavalt ei peegeldunud, siis kobisin järgmises maha.  Ja ennäe- oligi vale :D… seljataga tuli õige :-).

5. Mac võttis kuus uut Postcrossingu aadressi ;)… kuigi väga agaralt vist enam saatma ei hakka.. margi hind tõusis ligi kaks korda… ja on nüüd Euroopa ja ülejäänud alade vahel ka erinev… Liiga hilja vist sünnipäevakingisoovilisti euroste-markide-lehti lisada?

6. Heh, vaat, millise lumememme ma ühe varasema blogiposti jaoks valmis nokerdanud olin 🙂

gnissorctsoP-Postcrossing

Nih… olen selle hooletusse jätnud… mitte siis krossimise enda, vaid piltide lisamise… siin on siis piiiiiiikkkkkk update vahepeal saadud kaartimajandusest…

Btw, kopp-kopp, Vihmah22l, Sinu südametunnistus koputab… aegunud marke ei saa sa lõpuks enam saata, kui mitu aastat oodata plaanid 😉

Vahetasime isetehtud kaarte… Eestlannaga (:

Soome:

Kanada:

Hiina:

Holland:

Inglismaa:

Soome:

Soome:

Prantsusmaa:

Sveitš:

Šotimaa:

Filipiinid:

Island:

Soome:

Saksamaa:

Saksamaa:

Lisaks eel kaks pikka kirja- USAst ja Hollandist 🙂

***

Voootttt… nüüd lähen ja kriban valmis kaardid Soome (eeeiii, kes oleks osanud arvata???) ja Lõuna-Koreasse (Chun-Nam linna Oodooli Cheong’i… thats more impressive :P).

 

**

A, mul homme esimene praktikapäev.. edu mulle 😉

muahaha

Hello!

Long time no seen. 🙂
Kuidas ripub? Mul läheb hästi, tänan küsimast 🙂

Olen siin õhtuti interneti avarusi avastanud… võin nüüd auga öelda, et PEAAEGU saan Facebookist aru (a)… enamusest vähemalt.
Postcrossingu foorumit avastasin ka. Uurisin, et meskrdiasi on RR ehk Round Robin. Tuleb välja, et neid on miskeseid erinevaid… põhimõtteliselt on nii, et 1in (kes aga tahab) mõtleb välja mingit eema, kogub kokku osalejad, aadressid ja koordineerib põhim… minule hakkasid huvi pakkuma 3 teemat, millega ka liitusin:

1. Kirjasõprade RR- pikad kirjad, miinimum 4lk, maksimumi pole.
Ehk siis, saad 4 inimese aadressid ja saadad neile nn esimese ennast tutvustava pen-pal kirja. Ja neil 4l inimesel on sinu aadress ka ja saadavad sulle ka. Edasi kui soovi on, võib kirjasõprus jätkuda, kui ei sobi miskit, ei pea… võid uue 5liikmelise grupiga proovida.

2. Kleepsude RR.
Esimene (kelleks minu grupis juhtusin mina) saadab järgmisele nimekirjas (5 liiget jälle) ümbriku, kus sees on hunnik kleepse. Järgmine võtab ja valib sealt endale nii mitu kleepsu, kui aga soovib.. AGA, paneb omalt poolt asemele täpselt sama palju uusi… ja saadab nimekirjas järgmisele. Kui viimaseni jõudnud on, saadab see kirja esimesele (mulle) tagasi 🙂

3. Võõrad keeled-RR.
Erinevad grupid olid erinevate teemadega- numbrid, nädalapäevad,  kuud, tuntud laused jne.. mina ühinesin päevade omaga (jeebus, kui pervolt see kõlas 😀)… seekord on sisu lihtne… saadad 4 postkaarti (teistele sinu grupis olijatele) nädalapäevadega eesti keeles…+ tõlge ingl. keelde. Nemad saadavad oma keeles sulle sama… easy 🙂

*

Krossinguvälisest ka pisut. Meie tänane kodune töö oli- osta pakk kondoome :D… teoreetilsielt ka küsida müüjalt, et milliseid peaks ostma, miks need hea on, mida ta soovitab. Päris andekas oleks, kuskil kaubamaja “minijärjekorras” kassapidajaga (ja miks mitte ka ülejäänud kassajärjekorraga?) arutleda, et kas ikka mummukestega või täpikestega? Apelsini või mandariinimaitselised? Durexid või…ee…Durexid… sest minu jaoks puudub mõni teine mõistlik variant :D. Aga ma arvan, et minu kondoomieelistused pole vist päris mõistlik blogiteema?! Kuigi lapsed seda ilmselt ei loe, ja pooled lugejad on veel vasakuma mõtlemisega kui mina… aga siiski. Kui just pole mingi vastuseidnõudev meem minuni jõudnud, kus kõike päritakse 😛

**

Mõtlesin, mis mina mõtlesin ja välja mõtlesin… peaaegu. Nälgin (üsna vabatahtlikult) ka märtsikuus ja ostan pealejaanipäevaks edasi-tagasi piletid Itaaliasse… ilmselt. Kohapeal kodumajutusega ja praegu piletiostuga on suurem võimalus mitte seal ainult kiirmakarone närida, kui nt. viimase-hetke reisiga minnes. Kui praegu pilkud osta, on hind 2500. Reis tuleks 8-13 tuhhi.
Otsin kaaskondlast, kes oleks ka käpp?

***

Haa, see Itaalia tuletas mulle meelde mu unenägu.. eilset… päris kriipi oli.
Mingi teerada oli, kus mingi vanatädike lonkis… ja siis sai tee otsa, lihtsalt lõppes ära eksole.. ja see oli kujundlikult nagu mingi “elutee lõpp” vms. Ja siis see tädike keeras ringi ja digimon digimuundus ja siis olin seal hoopis mina… päris spuuki. Samas, ma olin ju seljaga lõpu poole… nii et nagu alguses… ju?!

Aga noh, nii igaks juhuks.. olgu öeldud, et ma olen eutanaasia poolt (vähemalt enda puhul) ja ei taha ilma igasuguste reaktsioonideta aastaid voolikute otsas rippuda. Aga enne võiksite sisikonna tühjaks teha ja võtta kõik, mis võtta annab ja doonorluses kasutatav on ;).
Ja siis ma tahaks tuhastamist ja vähemalt veidi seda võiks Itaaliamaale viia ja kuskile kaljule-randa loopida. Aitäh.

Why should I be out of mind, just because I’m out of sight...

ciao bella

Mac is hääääppppiiii 🙂

Kunagi mainisin siin ka oma itaaliaarmastust… eriti Padua ja Genova vastu… ja täna sain ma postcrossongukaarti- GENOVAST!!!

jippiiiiiii!!!!!!

Postikana

Hei-hoo!

Kõigepealt.. Vihmah22l.. kui Sa seda seni IKKA teinud pole, siis chop-chop, kliki siit ennast Postcrossingu lehele. Rega ära, ja saada oma esimesed 5 kaarti teele. Ega sa suvel ei hakka ometi meie ilusaid lumememmemarke kaartidele kleepima 😛

Teiseks, kõik teised juba Postcrossijad… kui te märganud pole, siis teie kontole (http://www.postcrossing.com/user/kasutajanimi) on üles äärde ilmunud uus rida: Interested in direct swaps. Ehk siis kas oled huvitatud ka niisama, nende aadressidejagamise väliselt kellegagi kaarte vahetama?! Algselt on kõigil sinna No (ei) pandud, aga oma profiilis saad all ääres selle linnukesega Jah’iks muuta ;).. kui soovi on muidugi :P.

Ma sain kaarte…

Kõigepealt millalgi varem juba Tšehhist:

Siis üleeile USA’st:

Eile sain kaarti Soomest:

Ja Taiwanist:

Ja viimane, eile Türgist:

***

Aga nüüd peaksin koristama hakkama.. muidu emme saab õhtul kurjaks, sest olen juba miljon aastat (jah, mina olengi esimene dinosaurus :P) lubanud, et teen täna maagiat ja kaotan selle hunniku karpe, mänge, pabereid, kilekotte, karpe, karpe, karpe, karpe jms sodi oma kapilt… näis, kas õnnestub.

Ahjaa, Kodusjavõõrsilit nägin täna kordusena… krdi kurb ikka. Eriti matuste osa. Aga see tantsimise osa oli niiarmas :). Trompet, va mühakas, ei pigistanud loomalikult ühtki pisarat välja… mehed :D.

Aga õuki.. ciao.

***hehe, meile tuleb praktikant Itaaliast, ja kui mul väääga veab, siis saab ehk pisut itaaliakeele tunde 😛 Mõelge kui khuul.. ma oskaks pulmareisil (mitte, et seda oodata oleks, aga tean lihtsalt, et SEAL see toimub) pitsat itaaliakeeles küsida :P***

kaartipilta :)

Yello!

1. Kaks postcrossinguga täna saadud kaarti- Soome ja Serbia.
2. Kaks postcrossinguga  isetehtud saadetud kaarti- Eesti ja Soome.
3. Star8 filtriga klõps aknast 🙂

***

***

…

kuna rikkusin oma eelmist lubadust kaatide kohta ja saatsin ühe veel.. Ameerikamaale, siis mõtlesin blogimise külje pealt juba ka rikkuda 😀

Ehk, siis, oh seda rõõmu.. vajusin mina suurde tuppa Pikka poissi sööma ja vajutasin televusseri mängima.. ja heh, mingi VH1 või miski sihuke kanal näitab praegu (ilmselt lõpusirgel siis) Bon Jovi weekendit… nägin päris mitut videot, mida ma videona polnudki nähenud.. lauluna teadsin kyll :). Et siis, oh seda rõõmu :).

Ahjaa… Mac ootab 10. aprilli 😛

Aga enne veel sünnipäeva… korra juba vihjasin, mis ma Fotoluksist sünnabellaks tahaks…
SIIN on teine variant veel 😉 .

krossposter

Heh, kuulge, tupsakad.. ma olen ju siinse Postcrossingu update’mise täiesti hooletusse jätnud… miks keegi meelde ei tuletanud? Mulle hakkab juba tunduma, et teil on sama halb mälu kui mul… paras kuldkalakasvandus oleme 😀
* neil vist oli see 3-sekundi mälu… või ole see haugil?*

Eniveis… siit nad tulevad:
Saksamaalt sain sihukese tsuhhi-kaardi:

Soomest sain varase sünnipäevakaardi:

Sellega oli kaasas ka kink- mitmed kleepsud ja tühi kutsukaart:

Selle sain Vihmahäälelt ja Marylt jõulukingile lisaks 🙂 Kink oli ka lahe.. sihuke kalende, kus on kuud-päevad olemas, aga pildile ruumi jäetud- rebikleebivoldi ise sobiv teema 🙂 Naiss.. danke (a).

And last, but not least, Prantusmaalt:

Meenutab kahtlaselt Mary’t, kas pole 😉

Kui ma juba siia sattusin, siis kurdan pisut oma rasket hommikut 🙂
Kella 8 paiku… suuretoa kell lõi küll selle aja jooksul kella 10t, poolt 11st ja 11st, aga pakun, et tegelikult oli aeg ca 8st 9ni, sest väljas oli veel pimedavõitu. Igaljuhul, minu armas pitsu:
1. Hüppab müraki voodisse mulle otsa.
2. Püherdab mõnuga.
3. Istub.
4. Sügab tagajalaga kõrva… aga kuna tal on plastikust krae ümber pea, teebsee põrgulärmi, kui küüned vastu käivad.
5. Raputab… krae teeb jälle koledat kolinat.
6. Hüppab maha.
7. Raputab uuesti.
8. Istub.
9. Sügab kõrva/kraed.
10. Hüppab voodisse.
11. Punktid 1-10 all over again.

Nüüd on vaeseke muidugi väga väsinud ja magab voodis rahulikult.. miks ta siis ei osanud nii teha :S.

Õnneks jäin ma ka uuesti tuttu ja põõnasin poole 12ni… I LOVE day offs (või on see Days off?)…

Ja ise saatsin ka kolm kaarti- ühe isemeisterdatu (ei viici praegu pilte arvutisse tirida… tänu fotoblogile olen seda niigi terve nädalavahetuse alatasa teinud, nüüd ei viitsi) Soome, ühe Tallinnapildi Hiinasse (päris jõhker oli tähthaaval neid x, y, i, o jnejnejne sinna pikka aadressi maalida :)) ja ühe Tallinna pildi Saksamaale… tänaseks aitab 😉 nii kaardindusest kui blogimisest. Bye.

Lumiiiiiii (y) (y) (y)

Tallinnas on lumi… Tallinnas on LUMI!
TALLINNAS ON LUMI!!!

Kes kunagi dets-märts vahemikusTallinna sattunud, see mõistab. Siin ei ole lund tavaliselt.. no mitte ei ole 😦 Siit nt ida v lõuna poole sõites ei pea väga kaugele jõudma, kui teeääred valendavad, aga siin on maa must. Tavaliselt. Mitte täna. Wiiiiiiiiiiiiii.
*Ja selle postituse eest tean ma vähemalt 5 inimest, kes tahaks mul pea maha võtta selle eest, et ma niiväga lund fännan, njäuh*

Mac oli täna seltsimees unetu. Tuttu jäin tiba prsti ühte ja enne kuute olid luugid valla. Ses mõttes oli hea, et vedasin ennast püsti, lugesin lehte.. vaatasin enne kodust äratulekut “7.Taeva” lõpuni.. sõin mitumitu röstsaia jne. Aga ca paari tunni pärast maksab see mulle ilmselt kätte ja ainsaks ravimiks saab Punapull :P… nooti mii.

Seitsmendast taevast rääkides… see hakkas jälle jooksma. Kahjuks küll suht ebasobival ajal mulle, aga mõnest pealesattumisest on piisanud, et peaks esimesi hooaegu uuesti piiluma hakkama… hiljem, kui lapsed suured, on see juram enivei, nii et pääsen vähesega.

Liitusin Twitteriga… ja sain kurjaks, sest selle widgetit ei saagi siia äärele lisada.. nõmekas. Alguses annab ta valida, et kas tahad Flash widgetit või Html’i oma. Valin siis targalt htmli, sest wordpress erinevalt bloggerist ei luba ju miskit muud… ja siis nexti vajutades kysib twitter, et nii ja millist flash-widgetit sa tahad. Kas mina olen loll w? Ei tahagi ju 😦 prff.

Panin täna kolm uut kaarti posti, nagu eelmisest lingist näha. Heh, ja mainisin eile, et sain palju uusi kaarte. Palju indeed. Saatmist ootab 61 kaarti! Millest küll pooled on jõulukad ja ootavad järgmist aastat.

Kuulge.. aga oli meeldiv- nägemist.

unine teisipäev.

Tahaks blogida, ei oska… proovin siis lihtsalt segast peksta… on keegi (peale Dzeiki) kunagi teinud viskit Jutuvoo-asja vms… et paned kõik kirja, lampi, mis meenub… lausete ja märksõnadega… eks ma siis proovin. Keski ei käsi lugeda. Ma siis kriban pool päeva sinna juurde kõike, mis meenub lampi, mitte ei seivi kohe ära…

– Sain 2 kaarti, Brasiiliast ja Portugalist… pildid lisan lõppu.
– Sain emmelt just kirjaga mingi “Kivisildniku horoskoobi 2009”. Veevalaja: Ma ei tunne ühtki korralikku Veevalajat, seepärast pole mul põhjust neile ka midagi head ennustada. Veevalajat ähvardavad pahad haigused, tavalisest sagedamini langevad nad röövmõrtsukate ja sarivägistajate saagiks. Head on ainult niipalju, et Veevalaja ei kaota tööd, aga selle lolli töö võiks ta ise ära lõpetada, kui natukegi oidu peas oleks. No tänks, emps :D.
– Käisin kaardishopingul.. sain palju toredaid kaarte ja paar marki ka… varsti on aegumas mu esimene kaart, mis praeguseks teel olnud 55 päeva (60 pealt on expired ja siis saan uue adre võtta). Inglismaa on ikka kauge kant küll, pole ime, et kohale ei jõua nii ruttu 😀  Mis ime läbi see Brasiilia kaart küll 28 päevaga kohale jõudis, ei tea.
– Teleyks saatis smsi. Häid jõule nad mulle ei soovinud. Uut aastat ka mitte… sünnipäevaõnnitlust ei ootagi, aga “teil on arve maksmata” on nad küll mihklid messama. Näh, unustasin, noh. Nüüd on makstud ja rahu maapeal. Järgmise kuuni :P.
– Uurisin-puurisin Twitterit. Huvitav, kas peale Postcrossingu on miski asi veel nendest, mida ma kasutan, mis sellega ühildub?  Päris igav oleks, kui ainsad täiendused on kord kuus et Mac got a new postcard :D. Põnevpõnev.
– Käisin lõuna järel tööle tullas Hesburgeris… jeej, träshfuud. Aga võin seda oma 49 kilo ja 176 sentimeetriga veel lubada ma arvan, või mis? Ostisin lasteeine ja sain kaasa musta Pink Pantheri käekella…  üsna veider teine. Pakun nv’l ilmselt Jossule.
– Ahjaa, Jass tuleb mulle nv külla.. jepii. Peab kinokava tsekkama.  Kas see hiiremulta on ka hää kraam?! Tundub, et liiga emane 😀 Kahju, et Bolt veel ei jookse. Ja kahju, et sellele peale loetakse. Arvan, et lõpuks võidab “Unejutud”.
– Süüa tahaks. Jälle. Ma olen vist Lasteeinest välja kasvanud. Kräpo.
– Haa, ma kiitlesin siin juba oma kolmjalaga. Ostisin puldi ka. Ta on niiiiii pisike ja niiiii armas… nüüd on orks autoportreid täis.  Ja tahaks modelli… Caro+Riws, Vihmah22l, Marieega-Mariiga ja kõikkõik teised toredused… help me get better and do a lot of awful pictures of You (cän ai teik a pikture aut of juu? 😀) Ajage käpad püsti, pliiz? Teeb miski päev tripi Russalka juurde, randa ja Kadriorgu jms nt…
– Appi… tööl on kõik haiged ja mu pea om ka täna sihuke veider paks… loodan, et sellepärast, et kehvasti maganud (hakka või pärast 5 aastat uskuma, et 1-inimese voodi polegi kahele mõeldud :D)… Aga ma olen kyll piisavalt laisk, et haigena kodus teki all teed juua.. õnneks õnnestuks ilmselt tänu poolkohale ka nii sättida. Aga esialgu on mu viisaastakuplaan, mitte haigeks jääda. Good plan, isn’t it.
– Hommikul sundisin Tami lõpuks multikalist vaatama… polaarekspressi siis. Jõulul tuli telkust ka, vb keski nägi.

– Ohoh, ma olen juba üpris tublisti kribanud… täitsa uhke enda üle. Ainult nälg on… mjäuh.
– Täna õhtul kodus üle piiiiikapika aja. Ei tea, mida vaadatagi. Kodueri uusi osi pole veel… ja Montana ka jõulupuhkusel ja järgmine nädal vms alles uus osa väljas. Gilmori ei julge hakata uuesti vaatama, muidu peab jälle 7 hooaega üle vaatama ja see on rohkem kui ühe õhtu töö.
– Lugesin Termika kodukalt, et : ” 25. novembril Nukuteatris salvestatud ETV LIVE on eetris 10.01.2009 kell 21.35″. Kontserdile ei jõudnudki, kuigi tahtsin… ja raudselt jõuan pühapäevaks selle ka ära unustada. Olge siis hääd ja tuletage meelde, eksole?! (kui keegi üldse siiani jõudis lugemisega ja enne ära ei kustunud).
– Täna Kätzi sünnipäevapäev. Palju õnne talle. Minu sünnipäevapäevani on aega umbestäpselt 16 päeva. Jeppii… Kas panen kingisoovilisti ka üles? (a)
– Ahjaa.. lappasin miskipäev oma fotokakarpi ja leidsin seal mingi reklaami, mida esimese tuhinaga polnud aega sirvida (no come on,mõelge ise- võtad karbist tutika Nikon D40, mis juhtumisi on Sinu esimene digipeegel. Asetad kõrvale ja hakkad tähtsa näoga reklaame sirvima?!). Igaljuhul, tuli välja, et saan tasuta Nikonschooli koolituse. Esimene vaba aeg oli aprillis, aga regasin ennast ära ilusti.
– Tahaks magada. Ei, natuke rohkem tahaks pilte teha. Iniemstest. Aga tööl hakkavad kõik juba karjuma, kui ma fotuka välja võtan. Kodus ka. Mhh… Aga mina tahaks ilusaid hubaseid kohvikupilte hoopis teha… sellist kus kellegi nägu aurava kakaotassi tagant piilub… Kes siis käpp on? Teen selle ühe kakao välja?! (otot, ükshaaval, härrased-prouased.. rahu-rahu!).
– niih, olin 10minutit eemal, joonistasin Kikuriinule Tegakisse kommentaari ja üritasin mõelda, et kas ma tahan miskit kiita kurta veel. Miskit ei meenunud. Ühesõnaga nälg on ja silmad valutavad (ja hästi korraks käisid köhapoisid ka, bäh) ja pilte tahaks teha… käpad püsti ja kommentaarid kirja.

CIAO!