Mac käis eile Kõrvemaa rattamaratonil. Muidugi vabatahtlikuks. Esiteks oleks ka lühem maa (21km) minusuguse behmo jaoks liig olnud, eriti maastikul. Teiseks ei ole mul hetkel ratast. St. ratas on, aga seisab. Pärast seda, kui tal tekkis natuke ohtlik komme tagumist ratast sõidu ajalt alt ära kaotada. Isegi pärast remonti. Aga ei, ma ei asuta veel uut jalgrattafondi. Elutähtsad asjad (loe: koer) on eelisjärjekorras.

Eniveis. Laupäev, kas teate, on rongiliikluse poole pealt kõikse kehvem aeg. Alustuseks minek. Keeruline on olla kell 9 Aegviidus, kui rong jõuab sinna 9.50. Niisiis tuli ärgata pool kuus, minna kolmveerandseitsmese kiirrongiga (mis Aegviidus ei peatu) Tapale… Kus 40 minutit chillida saab…
Perroonil üksi olles, varesed karjumas ja linn udu täis, oli see kuidagi nagu Mystic Falls Vampiiripäevikutest. Sheff, aga spuuki. Klõpsasin ühe telefonipildi ka:

Siis võib veel laupäevahommikul kell 8 ajaviiteks kohalikku kauplust külastada näiteks (reklaamipaus: Grossipoes nädalalõpupakkumisega müüdav palmiksai on väga hea)…
ja siis natuke vihastada, kui Sul on äkitselt 10 vabatahtlikku puudu ja siis sa helistad varahommikul kõik olemasolevad läbi, et kas nad ikka jõudsid bussile ja siis saad viis vastust, et : ahjaa, ma ei tule, aga ma unustasin Sulle varem öelda. Tänks, düüds. (PS. Sellevõrra hindan kõrgelt kõiki neid tublisid, kes ilusti kenasti kohal on. Õnneks lahenes kõik kohapealsete kohandustega.
Ahjaa, edaspi pidin (ja läksin) minema Narva-Rakvere-Tapa-Aegviidu-Tallinn rongiga, millega Jass ja Lolo ka tulevad. Rakverest 8.21 väljuv. Helistasin 8.20 Jassile, et küsida, kus rongi osas nad istuvad, et tean kuhu end perroonil sättida. Ta vastas, et nad pole veel rongis. Vaatasin uuesti kella: wtf? Sa tead, et teil väljub minuti pärast rong? Jõuate ikka?.. Tema vastas, et loodame. Naiss…
Järgmised kolm minutit olid närvesöövad, pmst valisin endale kena puuoksa välja :P… Kui Jass lõpuks tagasi helistas.. vestlus oli umbes selline:
J: “Sul vedas, et rong kaks minutit hilines”
M: “Ei, Sul vedas”
J: “Mis mõttes?”
M: “Noh, et Sul oleks muidu kaks muna vähem olnud!”
J: “Aaa, selles mõttes…”
Djaa, ma olen vägivaldne ja kuri. Õnneks lahenes kõik hästi. Ükski oks ei pidanud minu massiivse kehakaalu all murduma 😛
Aga päev oli tore. Chillisime joogipunktis, ilm oli super, võistlejad toredad.

Päeva pikkus, teoorias, oleks kella 16.00-ni, kuni finiš sulgetakse… minu VIIMANE rong, mis Aegviidust Tartusse läheb, läheks 15.38. Teostatav.
Õnneks oligi teostatav. Kauplesin lahke J. et ta tahaks mind Aegviitu sõidutada, ja õnneks tahtis. Ees ootas veel 2 tundi sõitu kole ebamugavatel istmetel… ja korraliku vihma nägin ka ära. Ahjaa, ja rongis olid kaks koera. Niitore!

Ma ei lainud muuseas koeri segama. Erinevalt mõnest:

Eile õhtul rääkis Väike-Fränky, et läheb nüüd blogisse kurjustama. Ma siis ootasin KURJA postitust. Prff, nii leebeke lugemine tuli teine. Kui inimesed minu elu ohustakid, siis ma ikka sõimaks neid igasuguste karvaste sõnadega. Brr.

Kümmekond päeva tagasi rääkis üks mõõduka vaimupuudega tüdruk, et ta teab, kes on juhtkoer ja teab, et teda ei tohi segada-kutsuda-paitada-häirida, sest “see on ju pimedale naisele ohtlik” (aga meestele? :))… eniveis, nagu näha: mis siis, et mõnele on matemaatika juba kümne piires keeruline, on eluks vajalikud teadmised (ja teiste eluks vajalikud) tal kümme korda rohkem selged, kui mõnele võib-olla kõrgeltkõrgelt haritule.

PS.  Mul on raske absoluutselt igast koerast mööduda ilma neile kaela kargamast ja kallistamast, aga ma saan endaga hakkama ja piilun neid lihtsalt heldinud näoga silmanurgast. Tehke järgi.

***

Kütan esimest korda uuel hooajal ahju täna. Tere, Sügis. Rongiaknast oli ka mets ilus värviline 🙂

BUS

Mõtlen, et tänapäeval vist ei ole eriti populaarne, kui Sa bussiradade teemal sõna ei võta. Mul siis on üks tähelepanek ja üks küsimus kah 🙂

Pärnu mnt alguse bussireastamine on puhta tark otsus. Eriti tänu sellele, et tee  sebrasid täis on (foor Tammsaare pargi kõrval; reguleerimata ülekäigurada Lasta Maailma maja juures, reguleerimata ülekäigurada Draamateatri ees ja foor Vabaduse väljaku ristmikul). Sealt on kogu aeg rahvast üle minemas. Ka siis kui autodel oli (Männiku suunas sõites) veel 3 rada kasutada, oli neid seal seismas ja ootamas terve rodu.

Nüüd on neil üks rada.

Nii, et kui teil on parasjagu sadistlik isu näiteks vaadata pealt mõnda tipptunni-ummikut ja närvilisi juhte.. aga parajasti pole tipptund ja kell on näiteks üks päeval ja pealegi on veel suvi, kus linn niikuinii inimtühi on… Ärge heitke meelt! Eelviidatud kohal näete igal ajal seisvat autoderodu, mis pargib end ühest sebrast järgmiseni. Ja järgmisest ülejärgmiseni. Vahel sekka ka sebrale. Aga tramm kihutab tuule vilisedes vähemalt mööda, uhke värk 🙂

ps. Ma üldse ei virise… Pigem selline lõbus sarkasm teiste arvelt 😛

Ja nüüd küsimus suurele ringile. Kas jalgrattaga tohib bussirajal sõita? Sest ma hästi ei kujutaks enne jalgratturit tee keskel sõitmas (kui ääres bussirada on ju)… aga kui ta sellel sõidab, siis bussid on nii suured ja kiired, et ta jääb ette. Kui ta just miski Tour de France vääriline sportlane pole 😀

rattast, kiivrist ja ilmast kah

Mac sai Netramilt ja Itsrekilt lõpetamiseks spordipoe kinkekaardid. Nad teadsid, et pean/tahan kiivri/t  ostma/osta, niisiis hea valik.

Läksin virusse millalgi. Pood oli sealt ära kolinud. Nujah.

Kuna panin tähele, et ühes teise firma spordipoes ei olnudki üldse kiivreid, siis helistasin ükspäev kindluse mõttes sõbrale, kes seal poes töötab (ainult vales linnas). Küsisin, et kas teil on rattakiivreid. Ütles, et on küll :). Uurisin hinna kohta: tuli välja, et vähem kui arvasin/kartsin. Küsisin (kuna ta kauges linnas on eksole :P), et kas kõikides nende poodides on neid. Ütles, et peaks olema küll.

Täna olin kaheni tööl ja plaanisin siis lõpuks poodi sõita.
Hommik otsa oli päike. Kui kell 2 Vantsikuga (kes käis mulle korke toomas (kui kellelgi veel tuua on, siis on selleks tagumine aeg)) maa alt välja tulime, hakkas rõõmsalt tibutama. Õnneks päris sadama ei hakanud. (mitte naagu hetkel :S)

Kaalusin, kas sõita Kristiinesse või Sikupilli. Kristiinesse oli sealt 2,2km, Sikupilli 3km… aga pärast koju oli Krissust 5km ja Sikust 2,5.
Et Kristiine on suurem keskus, eeldasin et seal vähemalt KINDLASTI on kiivreid. Mis siis, et pikem tee. Väntasin sinna.
(peab muuseas ütlema, et tegelikult mulle üldse ei meeldi linnas sõita… tundub nii suitsiidne ja ebamugav).

Poes.
“Tere, kas teil jalgrattakiivreid on?”
“Ei, aga kõikides meie teistes kauplustes on!”

(vahemärkusena mainin, et võitsin täna hommikul kraabitava lotoga 5 eurot. ilmselgelt oli see päeva ainus vedamine. Homme jälle 🙂)

Heaküll. Asi see siis mööda Tehnika tn´t jaFiltri teed sinna sõita.  Teadsin, et Filtri tee on autodele suletud, aga mõtlesin, et jalakäijad ja muud loomad saavad ehk ikka läbi.

Ei saa. Selgus Veerenni ristmikul.

Selge. Aga Järvevana tehti ju uuesti lahti!

Urineeriva meesterahva juures ilutses silt “Järvevana tee jalgrattatee suletud”.

Fain. Lähen Juhkentali kaudu. Ja läksingi. Ja pääsesingi.

Muuseas, kogu tee Kristiinest Sikupilli oli korralik tuul vastu. Kõige kergem koht oli Tartu mntl Sikupilli juurest mäest üles sõtkudes, sest mägi varjas tuule ära 😀

Kokku sõitsin (minu kohta tublid) 12,5 km… plaanitud poole vähema asemel. Aga ajaliselt jõudsin koju täpselt selleks ajaks, kui algselt plaaninud olin, teadmata, et rohkem rändan, kui plaanis 🙂

Ja mis veel tähtsam. Koju jõudsin kiivriga!!!

Nii nupsik 🙂
Ainult et kui lõuaalused rihmad enamvähem parajaks (enne ma muidugi ei tulnud selle peale, et kui ainuüksi sall või polo okserefleksi tekitab, siis lõua-alune rihm pole ka eriti mugav… aga aju asfaldil laiali pole ka vist...) panin, siis jäi ühel pool üle lipendama miski 10cm rihma… mis on inetu ja tüütu kah. Mis sellega tegema peaks? Ära lõikama? Kardan, et äkki hakkab hargnema… kuidagi kärsatatakse neid paelaääri kinni, aga minu puhul põletan ma sel juhul kiivri kogu täiega maha… nii et loobun proovimast.

Aga lisaks kiivrile on mul nüüd jälle spidomeeter (järjekorras juba kolmas (a)). Kõige odavam, aga nii udupeen, et teab mulle rääkida, et toas on 22 kraadi sooja praegu. Kahtlustan, et valetab… Mulle tundub, et siin on pigem miinus kolm celsiust või nii…
Isegi paikapanekuga sain ise hakkama. Läks küll aega, kuni mõistsin, et ta on lahti, sellepärast et kinnitus on valepidi ntx.. või 30cm pikkuse joonlauaga ratta täisringi tegemise vahemaad mõõtes… aga sain hakkama! Insener Mac.

Ja last, but not least, on mul nüüd ka esimest korda pudelihoidja+pudel. Pudeliga oli kaasas silt, kus oli info: “Enne kasutamist korduvalt kuuma veega pesta! Mitte kasutada kuumade jookide jaoks.”
Ic. Logish.

Ja sellega tänaseks lõpetame. Ootan siis ettepanekuid kiivririhma lühendamise osas.
PS. Korraliku lõua-loti kasvatmine, et rihma pikemaks laskma peaks, ei ole hea ettepanek 🙂

vabatahtlikuks? (ja muu jutt)

Otsin endiselt vabatahtlikke. Anyone?

Mac sai täna sokid kätte!

Mac oli endiselt maruarmunud oma sokikestesse ja levitas fetishit ka tööl. Kokkuvõttes tuli seejärel esitada uus kollektiivtellimus. Vabandan varustajate ees 😛 Enam ei tee… või kui siis järgmine kord kobin ise tooma…

Mac käis nädalavahetusel maal. Ja tuli tagasi rattaga. Või tähendab, autoga, aga autos oli ratas ka. Täna hommikul sõitsin tööle 🙂
(3,3 kilti + veel jalgsi 0,7km, sest ratas on eemal kindlas kohas) Minu puhul võrdub seliste vahemaade läbimine (millegi muu kui motoriseeritud transpordiga) mõistagi täispika maratoni (või siis duatloniga). Seega olgem mu üle uhked. Aitäh.

Iseasi, kas õhtul koju ka vändata viitsib 😛 Tagumiki andis eilsest metsavahesõidust juba tunda. Teibin homme diivanipadja istmele vist…

Mac nägi täna öösel unes lõputöö kaitsmist :S Ainult et tegevus toimus mu kunagises keskkoolis, klassikaaslased olid tollased ja kaitsmiskomiteesse kuulusid tolleaegsed armsad õpetajad.
Sain (unes siis endiselt) umbes kell 12 teada, et täna kell 15 on minu kord. Ja siis veetsin järgmised 3 tundi Pöördumist õppides
“Austatud lõputööde kaitsmise komisjoni esimees, liikmed, juhendaja, retsensent, kaasüliõpilased” … ja siis üritasin oma töö pealkirja meelde jätta. Kumbki ei õnnestunud. Peab tõdema, et ka päriselt ei suuda ma kumbagi neist meelde jätta 😛 Muu on köömes…

a nüüd lõunale. headisumulle.

Minu päev (maailma igavaim kodukirjand)

Ärkasin kell 9. Mõistmaks, et 8 tundi ööund ei ole minu jaoks piisav, kulus vaid mõni hetk. Uuesti silmi avades oli kell mõni minut üks läbi. Now we’re talking, 12-hours.. nämm…

Hommikusöögiks (või lõuna-?) tegin vahelduse mõttes praeleiba. Ja praemuna. Oh, olen selles ikka hullult osav, arvan, et avan kunagi restorani, kus seda pakutakse. Sellesama restorani, kus kõik lauad hakkavad olema kaetud erinevate lauamängudega, mida söögiajal mängida saab. Võtan vastu annetusi algkapitali osas resto avamiseks.

Igav oli, vedelesin vannis tunnikese. Tuleb tõdeda, et sealne elu pole oluliselt põnevam ja ronisin sama targalt välja tagasi. Avastasin köögist pesemata nõud. Hommikusöögi miinus 🙂 … oma suures mures kasvava igavlemise pärast olin lausa nii meeleheitel, et pesin need ära. Kaua ei kulunud. Meeleheide kasvas. Meenus empsi jutt rõdul kuivavatest pesudest mille millaski (suht ammu vist) ära pidin korjama. Tegin seda. Kui nende jaoks on pühapäev kolmapäev võib ju ka minu jaoks neljapäev olla pühapäev, onja?! 😉

Pingutasin oma kehva mälukest ja suutsin “To do list”ist meenutaa veel lillekastmist. Pole aimugi, kas pidin seda tegema korra kolme nädala jooksul? Iga päev? Otsustasin kord nädalas kasuks, nii ehk ei uputa neid päris ära ja ära ka ei kuiva… vist. Eks saab näha 😀  Kaktus mu aknal on igaljuhul eluga rahul ja õitseb agaralt. Seegi hea. Ma ei teadnudki, et meil niiiiiiiiiii palju lilli on. Kui neljandat korda kannu täitma läksin, hakkas koitma. Vb peaks hakkama botaanikaaiale konkurentsi pakkuma? Loomaaiale ka, vaadates seda pehmete loomade kogu, mis siin laiutamas on :). Muide, mu karvased semud käisid eelmisel nädalal ühissuplusel pesumasinas ja on nüüd mõõõõnusalt pehmed ja siidised. Kes neid kaissutada tahab, andku märku 😛 Jõuame kokkuleppele ikka, raha on alati vaja.. muahahaha 😀

Aga minul on vist lamatised. Ahjaa, mul tuli enne geniaalne idee, et lähen rattama 😀 pakkisin fotoka seljakotti ja puha juba.. enne kui meenus, et ups.. mul ei ole ratast. Ah, pisiasi.

Okei, mul oli seda postitust sama igav kirjutada kui teil lugeda…aga hoiatasin ju. Mina jäin tukkuma vähemalt 8 ja pool korda. Mary jäi lmselt lugedes kyll 2x rohkem, aga see selleks 😛 (aww, ma nii Armastan kõiki toredaid keda on niilahe mõnitada 🙂 ilma selleta ei oleks elu, ei oleks…)

Eniveis.. siirdun Tudou’sse Gilmoride manu… ciao

Mu blogisse on jõuud, guugeldades sõna “shitbag”. Ma ei taha sellest rääkida.

Hommikud ja kummikud

Kõigepealt kummitas mind see “aga seda me teame, et siniseks taevaks saame..” pool bussisõitu… siis kuulasin mp3 ja nüüd teeb “Time to be Your 21” sama.. peaks loobuma igasugusest muusikast, kus on sõnad… tere, instrumentaalpalad!

***

Oi, Mary, kui Sa teaks, mis mul kotis on 😛 Nii suur 😛 Põhimõtteliselt, nagu sellel neegril pedas 😉 njäuuu… üübercool (überblingen :D)

***

Aga mac sai nüüd peavalust lahti, YAY! Ja nüüd hakkab hommikust sööma… 7days šokolaadicroissant- olete kadepoisid? muahaha

***

Eile sain ma oma rattakummid täis lõpuks.. wupdidoo… (aitäh!)
Nüüd hoiame kõik koos pöialt ja palvetame Sügisjooksuilmajumala poole, kes oskab head ilma välja võluda, et ta seda kordaks laupäeval- siis saan rattama-pildistama minna… keski seltsi pakub?

***
nähh, ma ei teadnudki, et eile juba Eurokas oli, oleks tahtnud blogida ja kiruda nüüd juu 😀 Neljapäeval Eesti kord? arvan, et see aasta ei vaata, äkki ma toon halba õnne neile 😛 Aga loodame siis parimat 😉
Laupäeval ka ei näe vist finaali… v lõppu vast siiski, enne Viimsis kontserdil.

Mis tuletab mulle meelde,et ma käisin eile Viimisis… seal enne kurvi vasakul.. junõu… sain päikseloojangust pilta 🙂 pealelõunat koju jõudes näen ka… krdi RAW, seda ju tööl ei näita, mjäuhh…
Aga vihmah22lele lohutuseks, et ma VIST tean nüüd, kus Viimsi Kk on, naiss 😛

õukidõuki… aitab tänaseks.. baibai!

MariE ja Vihmah22l… 23.05 Maijooksul käpad? Mary kyll tuleb 😛

Tänane õnnelause: Kui järgid kõiki reegleid, jääd kogu lõbust ilma

—
ps. kui oleks kõige viimane olnud, siis veedaksingi selle täpselt nii… 😉

viitsimatus

Mõtlesin blogida sellest armsast vanapaarist, keda täna käisin. Nad käisid käest kinni… mitte käe alt kinni, vaid käest kinni.
Aga sellest ei piisaks terveks blogipostituseks.

Mõtlesin blogida ühistranspordijuhtidest. Kuig ma ei tea, mis täpselt selle trolli juures eile toimus, oleksin kirunud kõiki teisi loomastunud bussijuhte.
Aga see ajaks mu ainult vihaseks.

Mõtlesin, et räägin siis oma uuest karvasest sõbrast, kelle ma Facebookis adopteerisin :P.
Aga see teema on liiga ropp… nagu näha:

Mõtlesin, et appdeidin eilset postitust, sest nii palju jäi välja- minu esimene erekas, skolnik, võidusõidukas, Legend… kutsu… Nikoni digikas ja digipeegel… siilipea… kiisuBenny… wazzaa… oldehansa… Järveküla ja Ida-Virumaa ekskursioonid… Kikuriinu siis ja praegu 😛 jnejne.
Aga ei viitsi.

Mõtlesin, et ma siis parem ei blogigi rohkem, kui miski ei sobi.
Tehtud!

Mõmmibeebi

Maggie ja Mac otsivad homseks kaasviitsijaid, kes viitsiks Pirita metsavahele fotojahtima tulla ratastega… plaan on sõitu nautida ja igast põnevast lillest-lehest-liblikast pilte klõpsida.
P.S. Pirita metsavahele kutsumise isee pole kuskilt otsast vasakule mõeldud 😀

Kas teadsid, et plekkpurk laguneb 200-500 aastat?

Tere, Tibud!

Hästivägapalju vabandusi, et pole jälle megakaua kirjutanud… tegelikult ma kirjutasin umbes nädal tagasi meeeegapika postituse ja kui seivisin, siis pani arvuti pange… vihastasin ennast vikerkaarevärviliseks ja loobusin mõneks ajaks igasugusest kirjutamisest… aga mõni aeg sai just otsa!

Vahepeal pole väga midagi toimunud, kui siis ainult Caroga… kes põrutab Kreetale ja… 😉 hõhõõ… ja Tammyga, kes kolib kõrvaltänavasse. Ja NÜÜD, kui me saaks hakata koos rattamas käima, lubatakse juulikuu lund ja vihma ja mida kõike veel… phähh…

Veel ilmast. Neljapäeval lubas sadu, aga ma ei luba sadada, sest olen neljaõhtul (neljapäeva õhtul siis) väljas… A le Coq Arenal saame Caro ja Tammyga kokku… kui veab näeme Belmut &Co´d ka… ahjaa, nii muuuseas juhtub parasjagu meie kokkusaamise ajal seal lõõritama üks poistebänd, Aerosmith vms  😛

Ei, tegelikult vääga sehv, tänud Džeikile ja Bärxile ka… ja Tami poolt ilmselt K2le 😛

reedel on töö ja õhtul lebo, aga vb hoopis mängin juuksurit (kui ma seda laupäeva hommikul ei tee)… ja laupäva õhtul lähen Õllekale. Ei, mitte jooma. Blackyt, Termikat ja The Suni kuulama. Koos Tamiga sedakorda, sest Caro, vana reetur põrutab õhtuminuga asemel Kreetale. Mina küll nii ei teeks… nooooot 🙂
Tegelt tahaks Õllekal jubedalt Benjihüpet teha, aga vist jääb ära. Mitte niivõrd hinna pärast, vaid kuna ma kardan. Ei, mitte sugugi hüpet, see oleks raudselt super, aga pärast seda killiks emps ja Tammy mind ilmselt viiel erineval moel, ja kuna benji laamendaks tõenäoliselt mu põlved ära, siis ma ei saaks nende eest jooksu ka panna 😀

voooot… ja siis veel nädalake tüüdata (loe: tööl käia ;)) ja põrutame Tami, Netrami& Silmarõõmuga Hiiumaale… pisike armas majake rannast 1 km kaugusel, nunnu 🙂 panin jordanilt võrkpalli pihta, ostan Aliase ja kohapeal ka reketid jms… sportlik weekend 🙂

Hmm.. nüüd ma rääkisin nädal aega ette. või lausa 2. Aga pole hullu, kuna ma ei saa lubada, et ma siia vahepeal väga tihti satun. Aga piiluda tasub ikka, sest mine sa tea- imesid juhtub 😉

Tervitaksin potsikut metsas (mille ma raudselt enne kümmet aastat üles kaevan :D), Kronka (kes mind positiivselt üllatas), Carot (sõida õige Sakku :D), ja Pilves Põtra 😀

P.S. Kõrvemaale-Sügisjooksule? 😉