kultuuriprogramm

Alustan algusest.

Hiljuti, kuigi samas juba natuke aega tagasi, käisin Sadamateatris lavastust “Tappa Laulurästast” vaatamas. Kuigi mitte üldse tänapäevane sisu, rääkis see päris täpselt tänapäevastest probleemidest. Kõik kordub 🙂 Igaljuhul, mõtlemapanev tükk oli. Ja Hannes Kaljujärv on mu meelest võrratu 🙂
Mul on mingi rahustava-hääle fetish vms. Kaljujärvel on selline. Derek Shepherdil oli/on selline. Ja mitmel veel.

Siis, sellest hiljem käisin Sadamasillal Tartus, aga sellest juba rääkisin.

Sellest omakorda mõni päev hiljem jõudsin lõpuks üle piiiiiiika aja Termikale. Ükskord blogin Termikasuvest jms-st ka pikema postituse. Aga lühikokkuvõttes olin kunagi hiiglamasuur fänn, aga viimastel aastatel pole enam üldse sattunud. Kui nad Tartus käivad, siis on nad enamjaolt ööklubides, kuhu ma üldse mitte ei kipu. Suvel olid Hansahoovis, kuhu oleks tahtnud, aga samal päeval olin mõnisada kilomeetrit eemal Empzi sünnipäeval.

Igaljuhul, nüüd siis lõpuks jõudsin 🙂 Jejejee 🙂

Jass oli muutumatu, täpselt sama energiline ja poisilik (kõige paremas mõttes). Ja lugude valik oli suurepärane! “Torm”, “Portselanist tüdruk”, “Muinasjutumets”, “Kaitseta”, “Kuutõbine”, “See ei ole saladus”, “Sinu juurde tagasi” jnejnejne.
Publik teadis peaaegu kõiki lugusid peast, välja arvatud “Lasud”. Aga publik oli ka ainus miinus keikka juures. Kohutavalt palju ennast kapsaks joonud inimesi. Masha sai mingi proua kämblaga korduvalt vastu nägu. No ma saan aru, et elad kaasa, aga kui Sa ühe korra juba virutad, siis äkki jälgiks edaspidi? Ei?
Kosmosemutti krabati niisama ühe eriti purjus isendi poolt, kellel vist kõigiga mingi probleem oli ja lõpuks vist õnneks välja juhatati.
Teine tüüp kukkus mulle sülle. Jnejne.
Ühesõnaga, Termikat läheks veel ja veel kuulama, sest nad on endiselt niiiii head :)… aga koha suhtes olen endiselt valiv, isegi valivam kui varem.

Hah, Termikakeikkaga meenub veel üks lugu, aga selle rääkimiseks alustan algusest. Ma nimelt ei ole suurem asi neiu. Pigem olek teksad-tossud-pusa-hobusesaba-ah-yolo-läksime-tüüp. Kunagi, umbes 4 kuud tagasi, ostsin mingis meeltesegaduses ripsmetuši, aga sinnapaika see jäi.
Eelmise nädala alguses oli Facebookis see mingi üritus “Meigivaba nädal”, kus ma siis ka nalja pärast osalesin :D.
Sama nädala laupäeval, olles juba ammu minekuvalmis, oli Kosnosemutt oma ettevalmistustega nii hiiglama aeglane, et ma otsustasin oma ripsmetuši üles otsida. Kotis ei vedelenud, aga sahtlipõhjast sain kätte. Mõeldud-tehtud. Naerutasin veel Kosmosemutti tušitopsiku pealt manuaali otsimisega (ei leidnud) ja sain siis ise hakkama.  Ja käisin kontserdil ära. Ja naastes kraapisin seda soga seebi ja veega silmast välja. Lõpetasin pandakaruna ja kipitavate silmadega. Sellega meenus, miks mulle ripsmetušš ei meeldi :D.

Aga ühesõnaga, pika loo point oli see, et mina, kes ma võin vabalt 4 aastat jutti ilma meigita elada, värvisin ripsmeid just meigivabal nädala. Guud dzoob.
#MacilIkkaJuhtubJu

Siis vahepeal käisime üksõhtu kolleegidega tähistamas seda, et nad enam mu kolleegid pole (lahkumispidu), kui ma ripsmetušile uue võimaluse andsin. Ja olles seda öösel jälle mitte-eriti-edukalt seebiveega maha kitkunud, hakkas Kosmosemutil minust hommikul kahju ja ta andis mulle oma meigieemaldajat. Oh, holy Mary: teate kui lihtne see sellega oli? Ja kui valutu? 😀 Nõnda ma siis ostsin endale ka ühe… juhuks, kui Kosmosemutt aastalõpul välja kolib ja ma juhuslikult näiteks sünnipäeva puhul jaanuaris otsustan uuesti ripsmetuši kasuks, enne kui see ära kuivab. Et siis oleks millega eemaldada…

Ja siis, Last, but definetly not least, ei suutnud me vastu panna ja käisime pühapäeval JÄLLE Sadamasilda kuulamas. Masha&MashaHusbandiga ja Kosmosemutiga. Mul tähtaeg tiksus peale, 26. novembril saab aasta esimesest kontserdist. Nüüd jõudsin napilt enne KÜMNENDALE :D. Teistel oli 5, 4 ja 3. kontsert “alles”… aga neil oli poolaastas,nii et sama hullud põhimõtteliselt. Aga nagu Kosmosemutt seda kirjeldab, siis sellist emotsiooni ei ole kusagilt mujalt võimalik saada ega seda millegi muuga võrrelda. Tõsilugu.
Ja ma ei tea, miks mul peaks igav olema. Pool esinemist on laulude päralt ja need on kõik väga head. Väga häid laule meeldib mulle niikuinii uuesti ja uuesti kuulata ja lives on see ju veel parem. Teine pool on vahejutud, millest mõned on tuttavad (no näiteks laulu saamislugu… see ei saagi ju iga kord muutuda, et eelmine kord rääkis, et kirjutas USAs kõrbes, aga seekord räägiks hoopis, et kirjutas selle Naissaarel vms :D), aga teine osa lugusid on enamasti esinemispaigaga seotud. Tartus rääkis Tartus toimunust, Viljandis rääkis nüüd Viljandi lugusid jne.

Kauplesin endale 10.kontserdi puhul tuuriplakati koos autogrammidega. Nii ei pidanudki Masha seda mulle linnapealt rebima minema :).
Ja kui minu teha oleks, siis läheksin pühapäeval viimasele kontserdile Viimsisse ka. Tahaks Empzi sinna viia (Magusa laulu pärast). Ja siis juba Netrami koos kaasaga ka. Aga see on pühapäevaõhtu ja esmaspäev on tööpäev ja kahe linna vahe on pikk ja T. ei soostu autoga sõitma.

Näis.

:):):):):)

Käisime eile Sadamasilda kuulamas, shalalala 🙂 Ja lihtsalt pean siin ära kilkama, siis võin päevaga edasi minna 🙂

Lemmik Sadamasilla-kontsert, raudselt. Kõigekõigelemmikum üldse on Kauksi suvine Sadam-Laikre kahekesiesinemine, aga Sadamasilla omadest kõige lemmikum on eilne (ja mitte ainult minul). Lihtsalt kõik oli ideaalne: nii koht, kui bänd, kui publik (keda oli piisavalt!) ja kõikkõikkõik. 🙂 Ja vägavägaväga lõbus oli (kuigi vahepeal kurb ka…). Naljakas, kuidas Sadam suudab isegi kõige lihtsamatest juhtumitest rääkida nii, et terve saal kuulab põnevil, et oh, nii, räägi veel, ja mis  edasi sai… ja naerab laginal… nii emotsionaalselt ja hea huumoriga ei oska just eriti paljud lugusid pajatada.
(ma sattusin siin lõigus sõnakordustega suht hoogu, ma vaatan 😀 eesti keele õpetajate õudusunenägu 😀)
Seoses selle lõbususega. Mul oli eile nende üheksas kontsert aasta jooksul ja see oli esimene, kus minu sisemine-sotsiaaltöötaja välja ei löönud, mõeldes, et huvitav, kas solistil on ikka kõik korras… sest ta tundub vahepeal nii katkine ja kirjeldamatult kurb. Seekord ei tundunud üldsegi. 🙂 Ja mitte, et kurb nüüd olla ei tohiks, aga… no seekord igaljuhul olid kõik heas tujus, isegi Rõõmus naeratas tihti :P.
Ja siis ma lihtsalt pean veel reklaamima, et üks põhjus, miks Sadamasilla kontserdil käia, on raudselt Anett. See ei tule minu arust lindistustelt üldse nii palju välja kui lives, aga tal on haruldaselt selline… soe hääl. Teate ju seda õpetust, et telefonile tuleb vastata naeratades, sest siis hääl muutub ja teiselpool toru on rõõm kuulata vms. Tal on minu arust täpselt selline… heatahtlik hääl 🙂

Igaljuhul, 2,5tundi puust pingil istumist möödub seal nii, et kordagi ei vaata kella. Sellepärast ei vaata, et kardad, et kurat, äkki hakkab aeg läbi saama varsti :(.

Hah, pingil istumisega meenus üks “tore” #fu*kmylife hetk eilsest 😀 .
Laenasin tuhat aastat tagasi ühele vahvale blogilugejale raamatut “Hollow City”. Olenemata tema korduvatest püüdlustest raamat mulle peale läbilugemist tagastada, unustasin ma ta järjekindlalt ära 😀 (vabandust). Aga kuna ma olen blogis piisavalt palju endast rääkinud, siis ta oli piisavalt tark ja pakkus, et annab raamatu mulle Sadamasilla kontserdil tagasi. Sobis kenasti :). Ühtlasi teadis ta minust ka seda, et ma armastan Geisha komme, mille paki ta koti lisas (aitäh!) ja Minionse, kelle järjehoidja ta mulle meisterdanud oli 🙂  Aitüma!

Igaljuhul. Me istusime kontserdil pingil, mis oli sellise trepi-moodi-tellingute teisel kõrgel astmel vms. Ja pingil mu kõrval oli mu kott, milles oli see raamat ja kommid ja plaat, mille ostnud olin.
Ja nüüd arvake ära, kas ühe ilusa vaikse hetke ajal kontserdil, läks mingi idioot (loe: mina ise) vastu kotti ja pillas selle pingilt maha ja sealt omakorda tellingute alla. Arvake ära, kas isegi Kosmosemutt, kes istus mitumitu rida eespool, kuulis seda pauku? M. ja ToreBlogiLugeja, kas te kuulsite täitsa ette ka? 😦 Igaljuhul, mul oli rämedalt piinlik, et ma laamendasin. Nagu päriselt. :/.
Et mitte Jumala eest rohkem häirida, siis ma istusin edasi ja otsustasin, et mul on peale kontserti aega küll, et tellingute alla roomata ja oma majapidamine sealt kokku korjata. Istusin siis ja häbenesin ja kuulasin… kui keegi mulle õlale koputas ja siis tagantpoolt saabus mu raamat … ja siis plaat… ja siis kommid. Võib-olla ma siis mõtlesin küll, et äkki ei olnudki hea mõte jälle kontserdile tulla :D. (aga tegelikult oli küll 🙂)
#MacilIkkaJuhtubJu

Teine vussiläinud asi eile oli see, et Fränky ei saanud tulla. Aga tema pileti ostis T. juba ära. Helistasime siis ruttu kõik tulijad läbi, et äkki keegi on olnud laisk ja lohakas ja pole eelmüügist piletit ära ostnud. Lootusetu 😦 Mu sõpruskond on väga ettemõtlev ja omasid kõik juba ammusest ajast piletivaru. Lõpuks läks nii, et andsime üle jäänud pileti lihtsalt ette kassasse, et kingitagu esimesele inimesele, kes kohapealt piletit osta tahab vms. Ma ei tea muidugi, kas nii tehti ka, sest tegelikult tähendab see ju siis nende tulu vähenemist selle esimese piletiostja võrra…  aga mis seal ikka.

Plaadi ostsin ettenägelikult Empzile jõulukingipakki. Autogrammiga. Empz on nimelt maiasmokk ja suvel selgus tema sünnipäeval, et talle väga meeldivad “Magusa laulu” sõnad. Laul ise ka muidugi. Las siis meeldivad teised ka 🙂 Näiteks “Kuidas elad, ema” võiks ju meeldida.
Kui ma juhuslikult vahepeal rikkaks saan, siis tahaks tuuri lõpukontserdile minna Viimsisse ja Empzi ka viia. Ilma ta niikuinii ei läheks. Aga see eeldab pileteid ja bensiini ja autot ja logistikat.. ja on pühapäev… aga näis.
Ja minu meelest pole midagi imelikku korduvalt käimises :D. Mul on veel meie Termikasuvi selgelt meeles, kus me seltskonnaga terve suve jooksul peaaegu igal kontserdil käisime… ja ka nt Pärnus, ilma et ööbimiskohta oleks ja siis rannas pingil istudes ööbisime peale kontserti. Korduvalt. jne. Sellega võrreldes me oleme ju paranenud juba :D.
Muuseas, laupäeval lähme Termikale 🙂 vägaäge 🙂 Mashaga, kelle kaasa muuseas on täpselt Sadamasilla bassimängija koopia.

ps. Lugu “Sõstrapõõsaste vahel” on mu kõigelemmikum. Ma loodan, et Sadam ei anna alla ja lugu jääb ikka kontsertkavva alles. Kuigi väga raske on mitte algusest peale kätega kaasa tantsida 😛 põhimõtteliselt peab esimese poole kätel istuma :D.

ps2. Kes veel käisid, Teie kommentaare? Mul oli ju õigus onju! Nagu mu ekskolleeg, eilne esmakordlane meeldivalt tõdes: “Ma ei tahaks seda küll öelda, aga Sul oli seekord õigus…” 😀

Ps. Täiesti offtopic, aga postitus poleks EllieTheElephant´ita ju täiuslik. Ta saab täna 4 aastat, 4 kuud ja  4nädalat vanaks 🙂

Blogimisvõistlus – Eesti kuulsus, kellega ma tihti teed jooksin

Märtsikuu blogiteema seega. OhSaJuudas, kui raske teema.

Kui ma vastaks nii nagu asi on, siis tuleks postitus liiga lühike. Ehk siis asi on nii, et: “ma ei tea :D”.

***

Seda sellepärast, et ma ei tea ju ühtegi Eesti kuulsust nii hästi, et ma teaks, kas ta tegelikult on “minu inimene”. Meedia alusel ma nüüd küll tervet pilti kellestki kokku ei paneks.

Olen kunagi koolilehtedega seoses käinud pikki intervjuid teinud näiteks Jaagup Kreemiga ja käinud teed joomas Lea Liitmaaga.  Intekaid oli teistega ka, aga nemad on meeldejäävaimad, sest olin/olen niikuinii Termika ja Blacky austaja. Muidugimõista oli tore, sest vestlusteemad (loe: küsimused) olid ju olemas. Aga ma ei tea, kas ja mida ma oskaks regulaarsetel teejoomistel rääkida :D.

***

Kuna mu suur hetkelemmik on Sadamasild (ja kes on kontserdil käinud ja selle emotsiooni saanud, see saab täpselt aru, miks), siis ma veits kahetsen, et me Fränkyga peale kontserti sinna teed jooma ei jäänud. Isegi poolel koduteel kaalusime veel ümberpöördumist, aga seekord jäi nii… On the bright side – lähme 20.03 uuesti kontserdile 🙂

Aga ikkagi, regulaarse teejoomise kohta ei oskaks ma midagi kosta. Olekski tahtnud ühe korra jääda, et näha, mis mehed need bändimehed (+N) on ja kui palju lavalt paistvaga ühtib jms.

***

Nii siis ongi nii, et ma alustasin otsinguid kaugelt ja jõudsin lõpuks päris lähedale.  Joon teed ja kohvi ja muus koos ühe raadio saatejuhiga. Pole küll nii kuulus, et kõik nime teaks või tänaval ära tunneks, aga selle raadiojaama kuulajad teavad ikka. Aga kuna ta on häbelik, siis ma ei ütle siin nime. Sõbrad teavad niikuinii T.-d :).
Hmm.. Tea with T. 🙂

Get to know me tag

Pätsasin ühest blogist, kuhu Zdina kaudu sattusin ühe  “Get to know me – tag´i”… ma tean küll, et need ei tööta tegelt nii, et võtan ja teen vaid tuleb oodata, kuni keegi seda soovitab vms. Aga ma olen süüdimatu vargaplika ja näppasin ja kõik. vot. Mugavama lugemise nimel tõlkisin küsimused ka eestikeelseks ja lisasin lõppu selle täägivõimaluse, et teiste eraeludes tuhnida 😛

***

1. Mis Sul seljas on?
Teksad (Sepa turg) ja valge kõrge kraega kampsun (kaltsukas, 1€) ja must Bambi pildiga särk (Ch.-lt, tasuta)

2. Oled kunagi armunud olnud?
Muidugi.

3. Oled kunagi üle elanud kohutava lahkumineku? 
Eih.

4. Kui pikk Sa oled?
Pikkus pole oluline muidu, aga 176,5 cm.

5. Kui palju Sa kaalud? 
48-50kg, olenevalt päevast, riietusest ja kaalust.

6. Tätoveeringuid? 
Ei, ma kardan nõelu.

7. Augustusi?
Ei. Ma kardan endiselt nõelu.

8. Mis oli Su lemmikõppeaine koolis?
Eesti keel põhikoolis ja inglise keel ülikoolis. Mõlemad eelistused on suht õpetajate “süü” :D.

9. Lemmik-show?
TV-saade vms ma eeldan. Ellen. Cesar Milan. Extreme Makeover Home Edition.

10. Lemmik-bändid? 
Vägaväga ammused lemmikud on Blacky ja Terminaator. Uuema aja lemmikuim on Sadamasild (kes tuleb märtsi algul Tartusse!!! 🙂). Välismaalt meeldivaid on palju, ei viitsi kõiki loetleda…

11. Midagi, mida Sa igatsed?
Lapsepõlve. Ällut. Fototrippamisi. Korralikke talvi. Sooja.

12. Lemmiklaul?
Kuna ma enne panin eesti esitajad, siis panen lemmiklauluks hetkel enim kummitava välismaa laulu:


13. Kui vana Sa oled?
Üldse naisterahvastelt pole ilus vanust küsida. Küsitakse, et mitmendat aastat lilleke õitseb.
Just õitses 28 aastat täis, tänan küsimast.

14. Sodiaagimärk? 
Veevalaja (kõige parem üldse!)

15. Mida Sa partneris otsid?
Noooo… pandav peab olema 🙂
Nali-nali. Peab tegema nalja. Olema rahulik. Mitte närvitsema, solvuma. Mitte olema liigselt armukade. Ja võiks olla hoolitsev, mitte ainult minu suhtes, vaid ka üldse.

16: Lemmiktsitaat?
Neid on vägavägaväga palju.
Veenduge ise.

17: Lemmiknäitleja?
Ühte kindlat läbi aegade lemmikut ei olegi. Ian Somerhalder on kahtlemata äge 🙂

18: Lemmikvärv? 
Oranž ja laimiroheline. Samas helesinine ja roosa meeldivad ka.
Pruun ja tumeroheline ei meeldi.

19: Vali või vaikne muusika? 
Üldiselt mulle ie meeldi kära-müra. Pigem kuulan vaiksemaid laule, millel on head sõnad. AGA, on ka paar lemmiklugu, mida lihtsalt peab kõrvatrumme-purustavalt kuulama 🙂

20: Mis on Su lemmiklaul hetkel? 
Välismaalt ennemainitud “Let it go“, mis on muuseas üks neist, mida tuleb valjult kuulata.
Eestimaistest Sadamasilla “Kuidas elad, ema?”, aga sellest ei olegi videot juutuubis.

21: Kui kaua Sul duši all käimine võtab?
10 minutit kuni 30 minutit (siis saab soe vesi otsa 😦)

22: Kui kaua Sul hommikul enda valmis-seadmiseks kulub?
Oleneb, kas ma lükkan edasi 1,2,3 või 4 äratust. Rekord on ärgata 7.41, käia veel ka koeraga õues ja jõuda ikkagi 7.53 bussile! HAH!

23: Lemmik-parfüüm?
Puudub. Aga mu lemmiklõhn on pöetud muru ja kutsikalõhn 🙂

24: Turn on?
Sarkastiline huumor. Sõbralikkus.

25: Turn off?
Rullnok(k/s)lus

26: Blogima hakkamise põhjus?
Verbaalne kõhulahtisus. Igavus.

27: Hirmud?
Ussid. Kurjategijad. Mõned putukalised.

 
28: Viimane asi, mis Sind nutma ajas?
Mõni film või video. Need juutuubi videod üllatuskohtumistest jms. Päriselus olen ma südametu tropp ja ei nuta eriti.
EDIT: vabalt võin ma aga nutta õllereklaame vaadates 😀

29: Kas Sa naerataksid võõrale?
Ofkoors.

30: Sinu bloginime tähendus? 
MacRipper´i taustalugu on lahti räägitud selles postituses.

31: Viimane raamat, mida lugesid?
“Seal kusagil ma olen“.  Nii närvi ajas. Ootasin teistsugust lõppu.

32: Kas räägid mõnda teist keelt?
Inglise keelt. Ja umbes 10 lauset vene keelt. Ja umbes sama palju itaalia keelt.

33: Kas oled kuulnud laulu, mis Sulle kedagi meenutab?
Jah. Palju.

34: Mis telefon Sul on?
iPhone 4s, nimega MJ2

35: Kas Su elu on samasugune nagu 2 aastat tagasi?
Osalt. Ja osalt mitte. Linn on juba sama. Koon on uus.

36: Lemmiktoit?
Seened. Keedukartul soola ja hapukoorega.

37: Koht, mida tahad külastada?
Rooma tagasi minna ja New York Cityt näha.

38: Kas Sa kannad rohkem teksasid või dresse?
Kodus dresse, mujal teksasid.

39: Kas Sa oled armunud?
Ma olen pea kogu aeg natukene armunud. See käib nii lihtsalt 🙂

40: Vallaline või suhtes?
Suhtes.

41: Kas Sa oskad süüa teha?
Mina ja kokkamine on üks eeposemõõtu anekdoot 🙂

42: Lemmik magus maitseaine:
Oleneb asjast. Üldiselt ei söögi eriti magusat. Aga lassi nt mango oma. Puding šokolaadi oma. Jäätis vanilli. Sheik banaani.

43: Milliseid instrumente Sa mängid?
Ma olen täiesti andetu. Aga mul on olemas kitarr, mida ma mängida ei oska.

 44: Lemmik-ehe?
Käepaelad vist…

45: Viimane sport, mida tegid?
Eeee…eee…eee…eee…eee… djah…

46: Kas Sa arvad, et Su elu muutub enne 2015ndat aastat?
Ma jäin hiljaks. Aga vaevalt et mu elu eriti muutub üldse 🙂

47: Kas see on armas, kui poiss Sind otsaesisele suudleb?
jep 🙂 Kuigi viimati tegi seda hoopis mu kolleeg 🙂 Mittepoisslaps seejuures. Pisut pärast seda, kui ta oli ähvardand mind ära tappa. Normals.

48: Kui Sa saaksid oma silmavärvi muuta, kas teeksid seda?
Pruunid ja sinised on küll nunnud, aga mu rohekad on ka änksad.

49: Kas Sa olid aasta tagasi suhtes?
Jah.

50: Kas Sind huvitab, kui inimesed Sinust halvasti räägivad? 
Huvitab selles suhtes, et mida nad räägivad ja miks. Aga kui see alusetu on, siis ma sellepärast ennast õhtuti magama ei nuta.

***

Ch., Fränky ja Sesamy. Vastatagu!

Lisablogimine – Esmamulje

Sigmund Freudil oleks selle kohta ilmselt nii mõndagi öelda, et kui ma andsin seekordse lisablogimise-teema: “Kirjutage oma muljest mõne inimese kohta, mis osutus hiljem valeks…” Ma ei suutnud seda ilusti pealkirjastada ja jätsin selle iga kirjutaja oma teha. Mina ise mõtlesin blogida (ja blogingi) selle nurga alt, kuidas keegi, kellest mul väga arvamus puudus vms, osutus hoopis väga toredaks :-).. .Aga näiteks Brit´i vaatenurk tema postituse pealkirjas oli hoopis vastupidine: “Kuld, mis ei ole kuld“.

***

Aga see selleks. Tegelikult tahtsin rääkida, et mulle väga meeldib saade “Laula mu laulu“, sest see on kuidagi.. nii inimlik ja vaba. Tavaliselt kuulsaid inimesi väga muus keskkonnas ei näe, kui laval oma muusikat esitamas. Või toimetatud teksti kirjalikul kujul Kroonikas vms. Aga seal saates on lisaks nende muusikale ka selline… chill ja omavaheline suhtlus jms, mis laseb inimesest endale palju parema pildi luua.

Kui välja arvata need, keda ma teismelisena kõvasti fännasin (loe: Termikas ja Blacky), siis teised osalejad on minu jaoks üsna tume maa. Ma tean nende muusikat, aga ma ei tea, millised need inimesed “päriselt” on.
Eelmisel hooajal hakkas mulle saate põhjal enim meeldima Tanel Padar, sest ta oli lihtsalt nii.. lapselikult rõõmus, vaba, lahe. Naeratas tihti ja soojalt. Samuti meeldis mulle väga Heidy Tamme, kes oli nii nooruslikult lõbus :)…
Ja minu üllatuseks meeldis mulle kõige vähem Lenna Kuurmaa, kellel, kui ta naeratab, on niiiii soe naeratus… Aga, ta ei naeratanud peaaegu üldse. Teistega võrreldes vähemalt. Vaid oli enamasti nii kurja-tülpinud näoga.

Mul on naeratuse-fetišh. Otsustan selle järgi palju.

**

Nüüd jõuan alles teemani: mulje inimese kohta, mis osutus valeks.

Chalice tundus mulle senini kas:
a) selline üdini tõsine kultuuri-inimene;
b) selline ülbe räppar…
ehk siis ma ei olnud süvenenud ja ju ta siis üks neist on, mis muud?!
Aga esimeses saates selgus, et tüübil on üliäge huumor!

Ma nüüd üritan paar näidet mälu järgi taasluua.. vabandan, kui mõne sõnaga mööda panen või midagi vahelt ära jätan vms.

Chalice läks õue vastu saatesse saabuvale sõbrale, Tõnis Mägile.
Tõnis Mägi: *näitab korvi õuntega* Näe, ma tõin õunu ka!
Chalice: Oo… Aga ma tõin Sulle kasti banaane!
Tõnis Mägi: Päriselt? Ei toonud…
Chalice: Tõin-tõin, need on toas.
Tõnis Mägi: Ei toonud?! Päriselt tõid?
Chalice: Jah, tõin-tõin.
Tõnis Mägi: Valetad ka või?
Chalice: *nii muuseas* No võib-olla natuke valetan.

*
Mõni hetk hiljem osutab Chalice Laitse Graniitvillale: Nooh, siin ma siis elan!

*
Veel mõni hetk hiljem sisenetakse tuppa, kus teised istuvad. Chalice ees ja Tõnis Mägi, õunakorv käes, tema järel.
Chalice: Näete, ma tõin õunu! Tõnis aitab mul tassida!

**
🙂 Huumor ju.
Mul on huumorifetiš ka… Inimene peab nalja mõistma, muidu pole ta üldsegi inimene!

***

Mis veel saadet, aga mitte enam praegust blogiteemat puudutab, siis kas ma olen ainus, kelle meelest Tõnis Mägi on nagu… saate mitte-ametlik kohtunik vms 😀  (Mitte halvas mõttes!) Kuigi seal ei ole üldse žüriid või kohtunikku vms, siis ikka iga kord, kui keegi laulu esitab, jälgin ma ikkagi Mägi reaktsiooni.. et näha, mis vanaMeister asjast arvab vms. Lihtsalt, igal eestlasel on vist tema vastu selline Austus, et kui talle meeldib, siis PEAB hea olema!
(PS. Tema arvamus on lisaks isiklikule arvamusele lugudest, mitte ei kujunda isiklikku arvamust…)
Mulle meeldis, kuidas Jaagup eelmises saates selle austuse-osa sõnastas, et üldiselt on Juulikuu lumi tema jaoks lugu, mida ta hea meelega ei taha, et teised laulaksid… aga tal on hea meel, et Tõnis Mägi selle loo valis, sest, noh, ta on ju Tõnis Mägi!
(Aga jah, see lõik läks nüüd blogiteemast väga mööda, sest arvamus temast on olnud kogu aeg sama hea 🙂)

***

Aga, et ikkagi esmaarvamuse VS hilisema arvamusega lõpetada, mainin ära, et kui ma esimest korda tööalaselt Ch.-d kohtasid, siis ma hullult kartsin teda 😛 Ja kui aastake või nii hiljem uuesti teda tihedamalt kohtama hakkasin, ja tal oli endiselt seltsiks imearmas koerakoonlane, siis võtsin julguse kokku ja läksin ligi. Koerateemal muidugi.

Ja teate mis selgus? Ta ei olegi hirmuäratav 😛 Suhtlen siiamaani, ja mitte hirmust vaid täiesti (vaba)tahtlikult! 🙂

Helid (blogivõistluse II vooru teema :))

Olen juba eelmisest pühapäevast teadnud, millest ma seekordse blogivõistluse teema (“Helid”) selle nädala  postituse teen… aga olen olnud ko-gu-aeg eemal.. või siis pole mul internetti käpapärast. Võeh… proovin nüüd siiski selle postitusega maha saada 😛 Sest välja langemine on ju nõrkadele! 🙂

Niisiis. Teemaks on Laulupidu. Ootasin mina teist. Käisin maal Laulupeo Tule tulemist vaatamas (Siiamaani kummitab see Tule minemise laul)… Tantsupeo päeval jälgisin Tuletulemise kodulehelt tule teekonda staadionile ja telekast Tantsupidu. Järgmisel päeval vaatasin telekast Laulupeo rongkäiku ja õhtust Laulupeo kontserti. Ülejärgmisel päeval vaatasin samuti Laulupidu.

Piinlik oli küll, et ise kohale minna ei saa… aga vähemalt tegin enda nädalavahetuse vabaks, et kõike jälgida…

Nojah. Jälgisin siis… Ja teate mis? Enam ma ei olegi nii pettunud, et ma kohapeal ei olnud…

Laulupeo kava saate lugeda SIIT… ei hakka neil laulupealkirju siia eraldi kopeerima…

Okei, hümn.. Sind surmani… Ilus oled, Isamaa… Ärkamise aeg… Koit… Päikeseratas… Sind surmani… esimene õhtu oli ju täiesti okei… Tuntud ja tundmatuid palasid enam-vähem võrdselt.

Aga järgmine päev? Esmaettekanded, uudisteosed, pasunakooride instrumentaalpalad… Hallooo, see on LAULUPIDU… Rahvas tuleb sinna laulma! Mida Sa laulad kaasa laulule, mida keegi kunagi varem kuulnud ei ole? Või orkestrile? Kas nad ei võiks näiteks 11 instrumentaapala asemel mängida laulude saateks? Ja veel parem, kui need oleksid näiteks tuntud laulud?

Kui ei meenu ühtegi tuntud lugu, mis puudu oleks olnud, siis võin omalt poolt lahkelt ja tasuta soovitusi/meenutusi jagada:
“Mis maa see on”
“Rahu”
“Laul Põhjamaast”
“Virumaa laul”
“Isamaa ilu hoieldes”
“Ei ole üksi ükski maa”

Kas sellised laulud kavad ei oleks kuidagi rohkem.. laulupeolik?Ja ei, tänan küsimust, ei oleks liiga tihti, kui iga 5 aasta tagant neid samu laule kuulda. Vastupidi, siis jääks ehk midagi ka pähe ja  ehk oskaks publik ka “Koit”-u kaasa laulda, mitte ei peaks brožüürilt spikerdama (jah, fain siis, koorid lugegu nooti kui soovivad…)

***

Ja ei, ma ei tunne end nüüd vähem eestlasena, et sellist püha lehma maha julgesin teha… Ma ei ole laulupeo vastu… aga ma ei taha istuda ja oodata, et “ahh, saaks see lugu juba läbi”… Jah, muidugi on nähtud kõva töö ja vaev kõigi korraldajate ja osalejate poole jne… aga… aga…

Saate ju aru, mida ma mõtlen?

***

Kuna peale Laulupidu ei jäänud kõrvu kummitama ükski megahea lugu, vaid hoopis imeilus päikeseloojang, mis sealt kaare tagant siras ja mulle möödundsuvist Robbie kontsertit meenutas, siis võtsin hoopis juutuubi ette ja vaatasin Robbie kontserdi üle:

Ja kohutavalt rikutud ja miskõikveel nagu ma olen, meeldis mulle iga viimne kui üks nendest “odavatest” ja “räpastest” naljadest (laenan internetikommentaatorite arvamusi), mida ta seal tegi 🙂
Aga kuulujutt räägib, et DVDle see kontsert olenemata lubadustest ei jõuagi. Loodan, et kuulujutt valetab.

***

Ps. Ostsin endale eile Termika uue plaadi 🙂

***

Ps2. Kõigi oma pattude eest (Laulupeoga mitte-rahul olemine ja Robbie riivatute naljade fännamine) sain eile nuheldud ja peale 2,5 tunnist pinget sai Holland jalkas peksa. Helid, mis ma seepeale kuuldavale tuua tahtsin, ei olnud eriti tsensuursed…

Mul on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga päev… (ega iga nädal.. ega iga kuu…)

Tegelikult ma olen nüüd depressioonis ja mõtlen mõneks aastaks Euroopasse pagemisest, sest Eesti ju ei ole Euroopa. Meil on noor seaduse järgi 7-26a. Neil on kuni 30 a. Vähemalt Roomas võiksin ma ennast noorena tunda. Aga siin?! Kondid juba valutavad.. pea läheb halliks… oeh.. oeh.
Aga mitte täna pole aega depretseda, täna tuleb kingitused vastu võtta. Masenduda on aega terve ülejäänud aasta! 😀

Aga esmalt väike üldine ajalootund. Noh, et te saaks siit mingi lambifakti pähe õppida ja tark inimene mitte ei tea kõike, vaid oskab oma väheseid teadmisi õiges kohas jutu sisse siduda ja faktidega hiilata, youknow. Noh, umbes et:
Sõber 1: Lugesin, et piima hind on tõusuteel…
Sõber 2: Jah, ma lugesin sama. Varsti maksab terve euro.
Sina: See meenutab mulle 94ndama aasta 22st jaanuarit, kui Bryan Adamsi ja Co laul “All for Love”  Billboard Hot 100 esimeseks singliks tõusis! Aga ta oli seal vaid 5. veebruarini, näis kaua piim vastu peab…On ju osav sidumine, ju?! 😀 😀

Fain.. teiste jutuga seostamisega tegelege ise, ma loetlen ainult fakte:

* 1506 – Rooma paavsti saabusid turvama esimesed 150 Šveitsi kaardiväelast
* 1788 – Sündis George Gordon Byron, inglise luuletaja
* 1869 – Sündis Grigori Rasputin, vene munk
* 1901 –  Suri Suurbritannia Kuninganna Victoria
* 1905 – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval umbes 500 meeleavaldajat, 1905. aasta revolutsiooni algus
* 1915 – Üle 600 hukkunu Guadalajaras, Mexicos, kus rong sõidab rööbastelt maha kanjonisse
* 1930 – Alustati Empire State Buildingu ehitust. 401 päeva hiljem oli see, tol hetkel maailma kõrgeim hoone, valmis
* 1941 – Sündis Jaan Kaplinski, Eesti kirjanik ja filosoof
* 1946 – Luuakse Central Intelligence Group, Central Intelligence Agency (CIA) eelkäija.
* 1962 – Sündis Dajan Ahmet, Eesti näitleja ja lavastaja
* 1970 – Reisilennuk Boeing 747 teeb esimese lennu New Yourgist Londonisse, pardal 332+18 inimest
* 1985 –  Sündis Orianthi, Austraalia muusik
* 1987 –  Sündis Astrid Jacobsen, Norra murdmaasuusataja
* 1987 –  Sündisin MINA 🙂
* 2009 – Barack Obama andis käsu 12 kuu jooksul Guantanamo vangilaager sulgeda
* 2010 – Conan O’Brien´i viimane “Tonight Show” episood

Et mitte vaid 22. jaanuariga piirduda, siis väike muusikavalik maailma parimast aastast:

***

Ja, et mitte ainult teistega piirduda, siis siin on 27 kasutut fakti minust, mida most of you might know alrwady:

1. Pilt? Ma ei saa endast päris pilti panna, sest ma olen Batmaaan-Batmaaan-Batmaaaaan!

2. Ma arvan, et mu lemmikloom on koer, aga kuni ma ei ole lähedalt ja meeldivalt kokku puutunud elevantide, tiigrite, surikaatide, hobuste ja jääkarudega, siis ma ei julge seda tulikindlalt väita, sest need tunduvad ka päris shefid olema.

3. Mu päris-nimi on itaalia/heebrea päritolu, aga eestipärase hääldusega, mille tähendus on “Jumal on armuline”. Ilus nimi on 🙂

4. Ma olin piisavalt laisk, et läbida 3-aastane bakalaureuseõpe 6 aastaga. Piinlik lugu.

5. Nagu eilse postituse järgi arvaya võib, on minu talvine lemmikvärv heleroheline. Suvised lemmikud on oranž ja roosa. Kuigi, noh, nüüd vist aina rohke roosa, sest teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam kleit. (Appi, ma pean siis kleite kandma hakkama!)

6. 176 cm ja 49 kg. Kehamassiindeks 15,82 (Olete ohtlikult alakaaluline!)

7. Ma olen 10 aastat olnud SEB Tallinna Sügisjooksu/Maratoni 1. joogipunkti vabatahtlik.

8. Mu lemmiklinn maailmas on Rooma ja lemmiklinn Eestis on Tartu. Ja üldse olen Itaalia-fänn 🙂

9. Mida mustem ja sarkastilisem huumor, seda parem. Ja et mulle meeldib igal pool “kildu visata”, siis saan tihti mõne kohatu huumori pärast piinlikkust tunda :P.

10. Ma jumaldan seeni!

11. Ma ei oska midagi/olen kõiges halb: käsitöö (kudumine-heegeldamine-õmblemine-tikkimine), kokkamine, sport, laulmine, tantsimine, joonistamine, matemaatika, võõrkeeled.

12. 9-l juhul 10-st eelistan soolast toitu (mmm.. seened.. lihaaaa) magusale. Ja mõru šokolaadi magusale.

13. Mu diagnoos on nii haruldane, et olen üks neljast Eestis. Abraham Lincolnil oli ilmselt sama diagnoos. (Ei, ma ei mõelnud süüfilist.)

14. Jess, lumi! :).

15. Mulle meeldib Jalgpalli vaadata (eriti suuri võistlusi). Varem jälgisin ka murdmaasuusatamist hoolega.

16. Oma teisme-ea aastatel fännasin enim Terminaatorit. Blacky oli kohe sabas :).

17. Kui ma ei oleks õppinud õpitud erialal, oleksin läinud ajakirjandust õppima.

18. Mind võib lisaks oma Koonule näha alatasa juhtkoerte seltskonnas hängimas.

19. Ma ei ole käinud ühelgi Eesti väikesaarel.

20. Ma ei oska ujuda. St. ma püsin pinnal ehk 2-minutit ilma jalgu põhja panemata ja suudan läbida kuni 20 meetrit ilma lainetuseta. Ja ma ei suuda nina vee alla panna.

21. Ma shoplesin endale sügisel 2012 iPhone 4Si ja olen siiani armunud. Esimene telefon, mille peale ma ennast ogaraks ei vihasta (või noh, nüüd juba teine, pärast seda kui esimene sel sügisel seletamatutel põhjustel otsad andis ja uus asemele anti).

22. Mulle meeldib oma kodutehnikale nimesid anda. Mu esimene läpakas oli Amy (tuletatud Fujitsu Siemens Amilost)… esimene iPhone MJ (Michael Jacksoni järgi, kuna telefon on valgenahaline), teine on MJ2… tolmuimeja on Mario ja pesumasin Annika. Kaalun oma elektrilise voodisoojendaja nimetamist Damon´iks, sest see&ta on lihtsalt nii kuum 😛

23. Ma olen maailma kõige kehvem rahadega majandaja. (Loe: annetused on teretulnud.)

24. Ma olen läbinud autokooli, aga siiani ARKi mitte jõudnud. I´m a quitter, what can I say.

25. Ma ei ole oma välimusega rahul. Päris ekstreemselt ei vihka ka ennast ja kodus peegleid kinni katnud ei ole, aga kiita ka midagi ei oskaks.

26. Ma olen long-time-relationships master! Kõige kaua-aegseima sõbrannaga on esimesed fotosüüdistused koos aastast 1989! Ja esimene ja viimane suhe on 2003-…

27. Viimati naersin… tööintervjuud (kuigi ei ole ilus teiste üle naerda.. ja ma olen nüüd juba selle eas, kus ma peaksin olema hea eeskuju…):

Muusikaennustus 2014

Mõeldud Winampile… seni olen hoopis Windows mediaplayeriga teinud… nüüd iTunesi muusika silmade läbi. Aga vahet pole, mis viisil, vaatame tulemust:

1. Kuhu ma olen jõudnud 2014 alguses? – Robbie Williams – Nan´s Song (Live at Knebworth)
Ei oska seisukohta võtta… Hea laul sellegipoolest. Aga liigume edasi.

2. Aasta 2014 põhiülesanne? – Forest Gump Soundtrack – If You´re going to San Francisco
Ehhh… USA-d külastada? 😀

3. Eneseteostus / minu “mina” aastal 2014?  – Chuck Berry – Route 66 (Cars soundtrack)
/me külastab endiselt USA-d

4. Rahaasjad aastal 2014? – Miley Cyrus ja John Travolta – I thought I lost You (Bolt soundtrack)
Ma arvan, et ma kaotasin oma raha ära (mis raha??), aga selgub, et ei kaodanudki? 😛

5. Sugulased ja naabrid aastal 2014? – Hannah – Ei suuda
Haistan armastuslugu naabrimehega… sest ometigi ju mitte sugulastega…
(PS. Mul oleks uut naabrimeest vaja.. Robbie, Jon, Ian, Ty… kesiganes võiks ju siia kolida…)

6. Kodu aastal 2014? Elmar Liitmaa / Elmariachi – Üks teiseta
Tundub päris depressiivne olevat… aga see-eest lumine, seegi hea.

7. Armastus aastal 2014? – The Polar Express – The Polar Express (The Polar Express soundtrack)
Kui meie armastus naabrimehega lõppeb, leian ma hoopis uue ja parema Elroni rongist! (äkki jagame temaga kohtade puudumisel istekohta vms.) 😀

8. Tervis aastal 2014? – Billy Ray Cyrus ja Miley Cyrus – Get ready, Get set, Don t go
Ee… lugupeetud tervis… kui Sa oledki valmis ära minema, siis please don´t go… 😀

9. Partnerlus aastal 2014? – Jason Walker – Down
Päris depressiivne, taaskord. Huvitav, kas mul on valikus ainult kurvad lood, millest valida… või 2014 saaki olema pekkis igal rindel?

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks? – Terminaator – Vastasmaja aknad
Eemm… mind ootab ees mitte elu armastus naabrimehega, vaid seks tüdrukuga punases vastasmajast hoopis?! Laenu tagasimaksena vms…

11. Reisid aastal 2014? – Baseballs – Candy Shop
Ma loodan, et see saab olema külastus New Yorgis asuvasse 3-korruselisse M&M-si kommipoodi öösel kell 3! vot.

12. Karjäär, firma arengud aastal 2014? – David Garrett  – November Rain (Live in Berlin)
Sõnu pole… Arengut ei toimu, nagu näha.. vihmane värk 😛

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2014? – Robbie Williams – Advertising Space
Okei, mul vist ongi ainult kurvad lood.. täis kaotusi ja südamevalu. Keeldun seda muusikaennustust uskumast!

14. Saladused, protsessid alateadvuses aastal 2014? – Karl Madis ja Karavan – Rock´n´rolli lapsed
Ei oska kommenteerida

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2014 lõpuks? – Alessandra Amoroso – Stupida
ee. Lolliks läinud, nagu näha. St. VEEL lollimaks.

***

Ma pidin täna veel blogima sellest, et teavitan kõiki, et minu pesumasina nimekaim ei ole sellega sugugi rahul, et tema nimi pesumasinale anti (kuigi ma ei mõista miks). Nii, et ma siis nüüd teavitasin.
PS. Ei, ta ei andnud oma rahulolematusest märku mu peale hüsteeriliselt pröögates ja ähvardades 😀

11.11

Mul ei ole täna blogituju kuidagi… mitte, et ma morn oleks, aga lihtsalt ei viitsi. Ikskjuuzmii.
(äkki päeva peale muutub, aga liialt oota ei tasu.)

Ahjaa, seda ütleks küll, et blogi on ikka hirmus asi. Ma ei oska inimestega enam midagi rääkida, sest nad teavad juba kõike.. kui me kohtume, pole mul ühtegi uudist edastada vms :D…
Ja samas, ma kuidagi eeldan, et inimesed, kes on kunagi blogi lugenud, teevad seda siiani… ja siis olen üllatunud, kui: oh, kuidas Sa seda ei tea, see on ju nii vana asi, ma kirjutasin sellest blogis juba ammu… ja ma jätkvalt unustan, et nad ei loe ju, doup…
Ja siis kolmandaks on veel inimesed, kelle kohta ma pole kindel, kas nad loevad või ei… siis ma igaks juhuks räägin oma uudised ikka ära, aga vahel mõtlen, et äkki nad lihtsalt viisakusest kuulavad ära, aga on ise seda juba lugenud ja teavad ammu…

Ja last, but not least: EllieTheElephant on niiiiii tore! Ja Armas!  Juba 37 päeva 🙂

37 ajas mulle laulu peale kummitama…

2 päeva-lugu

Päeva laul vol 1: Termika “Torm”, loomulikult:

Sest, noh, täna oli ju selle aasta esimene sügistorm. Mulle tormamine meeldib, kui ma ise soojas toas olen on mõnus kuulata ja vaadata. Ei pea tingimata sügistorm olema: äike… lumetuisk.. kõik läheb loosi 🙂 Samas olen ma tubli ja jälgin seda ohutust kaugusest, mitte ei lähe merekaldale varbaga katsuma, et ou, kui suuured lained.. huvitav küll, miks need inimesi kaasa viivad… Prff, need lained ei tule keset linna kedagi killima.. inimesed ise oskavad lihtsalt ettevaatamatud idioodid olla. Masendav.
Me käisime EllieTheElephantiga hommikul 5.20 maja juures õuel… Ja siis möllas ikka korralikult. (Tegelt kui kella 2st hakkas kostuma, kuidas tuul mürises ja katust kolistas, siis ootasin hommikul, et kui korteriukse lahti teen, pole ülejäänud maailma enam alleski 😀 aga oli küll.. üks aed ja osa naabrimaja katust olid pisut nirus seisus, siiski.)
Koon nautis õueskäiku, niiiii palju  lendlevaid puulehti, mida taga ajada, jeee! Mina aga mõtlesin, et djah, pärast läheme bussiga tööle.. sest muidu kukuvad viis pargitäit puid meile pähe ja see võib üsna ebamugav olla. Aga kui tund hiljem (vahepeal jõudsin ühe Koeralausuja osa ära vaadata) nina tänavale pistsime, oli tuul ikka endisega võrreldes väääga vaikne… ja vihm oli mingi õrn udu. Niisiis tulime jalgsi. Kõige tuulisem koht oli Kaubamaja ees platsil, kus mingi tuulekoridor tekkis… minul võttis sammu vankuma ja Koonu Kõrvad lehvisid uhkelt... ja Kalevi tänaval nägime murdunud puud ja elektriposti... aga jah, võrreldes akna tagant kostuva heliga oli kõik väääga korras.
Tööle me jõudsime.. olenemata partidest, kes nii meelitavad, niiiii meelitavad olid.. nagu sireenid vees 😛 Tööl lugesin, et EllieTheElephant pole mitte ainus koer, kes tööl käib. Teda pole kodukal töötajate nimistus ka.. veel. Küll aga olid kõik väga rõõmsad, et Koon täna kaasas oli (eile ju ei olnud)… absoluutselt igast kabinetist, kuhu läksime, kõlas esimese asjana etteheitev küsimus: kus Sa eile olid?!
Koonule meeldib täna tööl. Kuna õues on väga soe, siis tööl on miski automaatne süsteem, nii et toas läheb kohe külmaks (küte väga maha).. kodus see eest oleks ilma kütmata liiga külm ja küttes väga palav (eile hommikul hoidsin 10min kahte akent lahti ja toatemperatuur langes 24,5le kraadile lausa).. Nii me siis jagame oma ööpäeva vennalikult.. kodus olen mina temperatuuriga rahul, ja Koon lõõtsutab.. tööl vabisen mina hulga vammuste all ja Koon mõnuleb. Kummalegi oma.

***

Teine lugu on Smilersi “Aega parajaks teen”:

Sest tänase päeva seisuga on Mac+T.=10aastat. vot.

tehnikajutud ja koonujutud.. nagu ikka.. aa, muusikast ka!

Kuna mu koduse netipulga kuumaht (30GB) on juba jälle täis.. ja 2euroraha eest tellis T. sinna vahepeal 2GB juurde… ja see 2 on ka juba otsas.. ja mu nett seega si-ga-aeglane olema, siis kiirustasin Ch.-d reedel, et ta mulle 3 suurt faili kiirelt Dropboxi paneks, siis saan pulgale võtta ja koju viia..sest kodunetiga jääkski neid tirima.

Mõeldud tehtud.. kuni sinnani, kus neid mälupulgale kopeerima hakkasin. Sest Kiku antud ER-i pulk oli vahepeal märkamatult ära surnud (minu tehnikakarma juures, pole ime)… tavaliselt on mul veel kotis teine pulgake ja rahakotis kolmas… nüüd polnud muidugi ühtegi! Neljandat ma ei mäleta ise ka, kus ta olema peaks, aga seda ka ei olnud. Ärr. No fain, ootan esmaspäevani. Brr.

Õhtul peale tööd läksin siis MJ asjus esindusse. Sain töökaaslase nõusse minuga sinna jalutama ja väljas Koonu sügama, kuni kiirelt ära käin.. sest, noh, mittejuhtkoerad pole tolereeritud eriti ja üksi välja ei jätaks Koonu neverever (oleks lihtsalt koju viinud ja siis ise tagasi tulnud). Eniveis, esinduses arvasin, et vastus on üks kolmest:
a) Teeme/tegime Teie MJ korda, remont maksab 800€.. tahate?
b) Kahjuks ei õnnestunud korda teha…
c) Palun, siin tema on. Nüüd on korras.

Oli hoopis variant d, mida ma ette näha ei osanud. Ma ei saanudki MJ-d tagasi. Sain lihtsalt uue asemele, sest eelmist ei hakatudki parandama. Mul vajus lõug läbi keskuse kolme korruse toiduosakonnani välja vist. Täiesti uus. Dziiz. Muidu täpselt samasugune, ainult ilma selle kaitsekileta, mille ise paigaldada olin lasknud (oli hoopis see uue-asja-kile, aga selle võtsin ära).
Armusin uuesti sada korda ära, kui telefonile selgeks tegin, et ou, see olen mina. Siis tiris iCloudist numbrid alla ja taastas iTunesist varasemad äppid jms… Ja kui piltide osas rõõmustasin alguses, et huh.. kopisin eelmine nädal viimased pildid ära, seega ainult nädalavahetuse omad läksid kaduma, sest neid pole kuhugi kopeerinud-laadinud… siis eile õhtul ringi tuhlates nägin, et ou.. nädalavahetuse (ja varasemad) pildid on ka kõik alles. Amazing!

Uue tupsu nimeks sai muuseas MJ vol 2.. hellitavalt MJ :D… sest ma ei õpi oma vigadest 😛

Kuna asi, mida MJ ei restornud automaatselt oli see, et ta oli ikka iOS6 peal, siis tahtsin talle iOS7t tõmmata… aga jah, kodune nett… teate ise. Noh, jah, mis seal ikka. Tellisin lisamahu, et saan Dropboxi failid ka kätte ühtlasi.
Aga nett kiiremaks ei läinud. Ühendasin pulga lahti ja tagasi. tegin restardi arvutile. Njetu. Naada. Ühendasin pulga lahti ja hoidisin pulga SIMi väljas.. tegin restardi. Njetu. Naada.
Mõtlesin, et äkki saatis sõnumi valesti. Proovisin uuesti. Ei lubanud enam, ütles, et enne ei tohi, kui vana lisamaht pole täis kulutatud.  Selle tigupostikiirusega neti 2GBd ei kuluta ma täis enne kaheksat aastat. Võrdluseks, proovisin dropboxi faile kätte saada. Norm kiirusega tuleks 5-10min…(kolm faili tulevad 15-20mintsaga) nüüd näitas ainuüksi ühe faili puhul, et wupdiduu, 9 tundi ja juba päral 😀 Not gonna happen. Jurasin veel mõnda aega ja siis käisin hoopis põrandal Koonupesas peesitamas ja sügamas… lugesin raamatu lõpuni ja kobisin magama.. et äkki netikiirus seekord lihtsalt taastub väikse viitega..ja on hommikuks tagasi. Kottigi 😀

Laupäevahommikul oli asfalt kuiv ja käisime EllieTheElephantiga pikal jalutuskäigul: park 1, park 2, uuesti park 1, park 3 ja staadion… (ükskord varem tutvusime väikse karvakera Jossuga.. seekord tutvusime teise väikse karvakera Joosuga. Populaarne nimevorm 😀) Tagasi kodo proovisin netti. Mnjah. Youtube näiteks pärast poolt minutit laadimist mängis juba maha esimesed 4 sekundit videost! Ja asus siis järgmist nelisekundit laadima. Fain. Helistasin teenusepakkujale. Veits imelik oli, et õu, aitäh uue telefoni eest, aga nüüd paluks seda netti ka, mille eest ma eile maksin… et uude telefoni vana telefoni sisu ka saada… aga mis seal ikka, helistasin.
Laupäeva hommikul olin ooteliinil kümme minutit. Vähemalt oli hea muusika. Telefon oli kõlaril ja tegin endale musa-taustal kohvi ja võikud valmis. Noormees oli viisakas. Juhendas mida teha ja lubas sealtpoolt ka restardi teha. Tore.
Mis ei olnud tore, oli see, et netikiirus ei taastunud ikkagi. Fain! Olgu siis omaette. Jätsin Koonu koju tuduma (sest ilm väljas oli vahepeal kardinaalselt muutunud ja taevast kallas nagu Indias mussoonvihmade aegu) ja läksin mujale internetti. Ühtlasi sain ka oma failid lõpuks Dropboxist tervele pulgale. Aga MJ on nüüd nagu uus.. või noh, on uus ja on nagu vana.. tegelikult. Ahjaa, õppisin alles nüüd ära, kuidas iTunesi kaudu pilte telefoni saada ja sikutasin sinna terve posu… Nüüd on igal tihedamal (ja mõnel mittetihedamal) helistajal oma larhv ees, kui kõne tuleb/läheb…  Tasutaks läks üks Rooma-piltidest.. Hispaania trepid. Oh, good old times.

Et ma ülejäänud nädalavahetuse ikka suhteliselt netivabalt veetsin, siis koonu-kudrutamise ja asjalik olemise vahel vaatasin filme (Leedi ja Lontu, Kärbeste Jumal… ja sarjad: Vampiiripäevikud, Originals, Grey anatoomia) ja sorteerisin pilte ja faile nii kõvakettalt kui arvutist.. mille tulemus on see, et mul on arvutis 76 giga vaba ruumi (varasema viie vms asemel).. ja Välisel kõvakettal on 6 giga vaba ruumi.. varasema 20 asemel, nii et üsna edumeelne oli kettalt nii palju träni ära visata, et 70giga asemele laduda ja ainult 15 giga ruumi rohkem ära võtta varasemast. Onju!
Ühtlasi sorteerisin ka ketta muusikakausta ja võtsin sealt mingeid kiviaegseid laule, mida ammu kuulanud polnud… Ja siis võtsin arvutist hetke lemmiklugusid ka juurde.. ja nüüd ootavad mul MJs 264 lugulaulu kuulamist. Teiste seas:
vanad head:
Africa ; All for love ; Civil war; Dancing queen; I don´t wanna miss a thing; Sacrifice; Sailing; Cose della vita; With or without you; We are the world; Will you be there.
retropalad:
On küll hilja; Goodbye my lover ; I believe I can fly; I can´t help myself; Gianna; Helesinine vagun; Dear penis song; If tomorrow never comes; Muinasjutu mets; Torm; 4B.
jõulused:
All I want for christmas is you ; Head uut aastat; So this is christmas; Õige tasa; Polar Express; Just believe; Winter wonderland; Nüüd taas sajab lund.
kunagised lemparid:
Don´t cry daddy; Iris; One of us; Last train home; Liquid; Life is a highway; The story; Skin; War is not over; Öölaps; Free; Vivo per lei; Waka Waka; Wife and kids; Andatte tutti affanculo; Advertising space; Stupida; November Rain
uuema aja lemparid:
Down; The Driveway; Holding on and letting go; Family tree; Temptation; A thousand years; Between; What could have been love; 7 things; Candyshop
Ja Eesti oma:
Ei suuda; Üks teiseta; Kas tead; Tassike teed; Kassike ja Madu; Koit; Möödakarvapai; Pipi laul; Raudteejaam; Salaja; Mis maa see on; Käime katuseid mööda; Vaid igatsus teeb nii; Aega parajaks teen; 15. november; Unistustemaa; Inetu; Tänapäeva muinaslugu; Tulbid ja bonsai; Valgusfoorid; Rahu; Vana vaksal.

Nagu tähele panite, siis GNRi November Rain on hoopis David Garreti viiulipalana… siin note for myself, et kuula Davidilt Seda ja Seda ka. Ka kõik teised pole originaalesitaja lood.. valisin *võimalusel* selle esitaja, kes mul telefonis olevas versioonis on. Kuna mul endal hetkel kõlareid ei ole, et kontrollida, siis võib juhtuda, et mõni link on närune.. otsige siis ise parema kvaliteediga, kui viitsite 🙂 Samuti on mul tegelikut Hannahi laulude ballaadversioonid, aga võib juhtuda, et siia sattus tümmim värk.
PS. Ärge nüüd minust selle muusikavaliku põhjal halvemat mõtlema hakake 😀 Mõni on hetkel ka minu jaoks küsitava väärtusega, aga mingil perioodil (osa ilmselgelt tiinekana 😀) on see laul minuni jõudnud ja mulle tähtis. vot. 🙂

***

Pühapäeval oli juba parem ilm. Päikest polnud ja tuult oli rohkem kui vaja, aga vihma vähemalt ei sadanud ja õhk oli soe. Seadsime Koonuga siis sammud kesklinna, et koos kahe juhtkoeraga Raadi parki jalutama-jooksma minna. Teel kesklinna kohtusime esmalt noorhärra Maximusega (kuldne retriiver), kellega oli ka tore :)… Juhtkoonudega oli ka kena. Valisime Raadil hea koha, teest kaugel.. ja järvele ka mite väga lähedal. Aga see pisiasi ei takistanud loomulikult EllieTheElephanti sukeldumas käimast. Tõeline veekoer. Läksime siis koju tagasi. Kokku kõndisime u. 9,5kilomeetrit pluss vahepealsed jooksu-mängupausid (ajaliselt olime väljas kokku 4 tundi)… Õhtul Koon igaljuhul magas süüüügavat und. Tatsamine pluss veeprotseduurid. Mõistetav.

Täna on Koonuke kodus, sest ma tööasjus paariks tunniks linnast välja. Kui T. koju jõudis oli Koon igaljuhul vääääga õnnelik olnud.. Nüüd tassivat lendavat taldrikut talle vihjeks.
Oeh, tahaks ka juba koju :D. Jah.

Ahjaa, netikiirus taastus pühapäeva õhtul! Nägime “Su nägu kõlab tuttavalt” vähemalt ära 🙂

I know what u did in 2003…

Üleeile nägin unes kuidas mina-Netram-Jass metsa ära eksisime. Või noh, tegelt olime mingil kruusateel, aga kellelgi meist polnud aimugi, kuidas sealt ära saada vms. Jass, muuseas, oli selline 4-5aastane armas põnn…

Eniveis.. olime me seal siis hädas nagu mustlased mädas. Telefonilevi polnud ka kellelgi… pidime Siilikese järgi kutsuma endale…aga ei saanud ju. Oh, Häda ja viletsus.

Siis tulid 2 lennukit. Sellist… lendasid meist üsna madalalt üle. Lehvitasime neile. Neil oli ükskõik.
Tuli välja, et nad olid “teenäitajad”. Nende järel tuli terve rodu teisi lennukeid.. ja kõigil neil rippus all lastiks laev/jaht/kaater vms… ja nad tulid lennates aina madalamale… ja lendasid meist üsna madalalt üle. Piilusime siis meie selja taga olevate põõsaste taha, et kuhu nad lähevad. Ja voila: põõsaste taga oli suur järv, kus miski veefestival käimas oli: parkla autosid täis, vesi paate täis, rannal karnevalitelgid-värgid… ja mobiililevi. Aga levi polnudki vaja, sest Siilike chillis ka seal ja tegi aega parajaks oodates, millal me ükskord talle helistame :P…
Ahjaa… ja siis ma sain, ei mäleta kust, endale setteri kutsika… numparillo oli 😛

***

Eniveis… täna öösel siis (unes)… tulin kooli kokkutulekult… ja pisin koolitusele minema.. aga lõpetasin hoopis  (täpselt ei mäletagi kuidas.. mingi lennukiteema äkki?) kusagil metsas. Jälle :P… Seekord põõsa taga tsivilisatsiooni ei olnud. Oli hoopis töökaaslane, kes ka samale koolitusele minema pidi. Igaljuhul oli ekslemist üsna palju.. lõpuks leidsime mingid röövraie tüübid, kes suurte metsaveomasinatega seal ringi trallisid. Jätsime pättidele vist hea mulje: igaljuhul ei koristanud nad meid ära, vaid viisid hoopis koolituspaika :)…
Enne koolitusele minekut tahtsin hotellist vetsust läbi hüpata. Lähen mina siis vetsu. Panen ukse kinni. Jõuan potini ja: uks irvakil. Lähen uuesti, panen ukse kinni, ukse lukku ja… uks tõmmatakse uuesti lahti. Katse kolm. Jälle sama lugu. Ja siis astuvad järsku kolm tundmatut neiut vetsu sisse. Sellised…. karmid.. hirmuäratavad.

Üks, tumedapäine, küsima: “Sa vist ei mäleta mind?”
Tõesti ei mäletanud…
Kuri neiu: “Sa rikkusid 2003 mu elu ära” (aastal siis)…
Oi, mina siis mõtlesin ja meenutasin. 2003. Ilus aasta oli. Termika-suvi. Tambu-poiss. Haapsalu, Viljandi, Pärnu… Vinnimaa… Sügisjooks… ?
Ükski neist ei olevat õige vastus… aga siis ärkasin üles. Ja nüüd mind jäigi painama, et kes see tsikk siis oli ja millega ma ta elu ära rikkusin… Ja üldse, ma keeldun uskumast, et manii sellel kui mõnel teisel aastal midagi nii kurja korda saatnud olen. vot.

Aga ikkagi: kes ta siis oli 😀

***

oeh. äkki peaks vähem magama. aga kuidas saab veel vähem magada kui niigi ko-gu-aeg uneka son. Ma olen nagu teine Mary juba :/…

***

Aga pisut fotosüüdistusi ka:

Reedel sain oma rekordsuure kokku… 1500-se siis:

Laupäeva hommikul käisin jalutamas. Soooe ja tuulevaikne oli. Ainsad lained olid laevade tekitatud, tegelikult ei liikunud  puulehtki.

Laupäeva õhtul mina küpsetasisin: (FB sõbrad on sooda-lugu juba kuulnud 😛)

Ja pühapäeval panin viimase, 1000-se kokku.. nüüd on pusled otsas. Niuksti.

I´m just a dreamer…

Veel yx hyplik (&98,7% kiruv) postitusepoiss

Kõigepealt- Juua tahaks 😀 irw, probleem, millega ilmselt nii mõnigi eestimaa mees on silmitsi seisnud 😀 Kahjuks või õnneks, on mul selle leebem ja emasem versioon, piirduksin häämeelega sidrunimulliveega… või äärmisel juhul kokakoolaga/fantaga/spraidiga… kes tahab tuua? Selguse huvides olgu igaks juhuks öeldud, et toojale kinni ei maksa paraku 😛 eilne arstilkäik tegi mu vaesemast vaeseks…

Õnneks või kahjuks on näha, et ma pole ainus vaesekenenene… TAK kuulub ka kahtlemata meie õnnetute sekka. Olen 2 päeva jooksul sõitnud 3 erineva bussiga… mis KÕIK oleks ilmselt pidanud juba enne minu sündimist liinilt maas olema (ilmselt olidki ja sedasi nad Eestisse sattusid)… päris hirmus ikka… imestan, et meil nii vähe busse põlema läheb… sõidavad nad kyll nii, et tundub, et yks peatusevahe veel ja siis on kõik… irmus.

Ziiz.. minu eilane neljapäev…. oli juba vahepeal täitsa lill… vb mulle samas ainult tundus nii, ja selles võib syydistada seda noormeest kes bussis mu taga endale isuga kummiliimi sisse laksas.. kergelt nakkav või nii 😀 Igaljuhul jõudis ööpäeva viimase pooltunni jooksul veel neljapäev uuesti neljapäevastuda, kui:
a) mu Hannahi Ballaadide plaat telefonis ei tööta.. ytleb, et tundmatu lugu ja otsib järgmise laulu, mis ei oleks Hannah 😥 niuts…
b) Jordan ei tulegi Kõrvemaale.. prf… KÕIK on seekord viilijad, bäh :P… Mina enam ei pissi teie liivakasti, ise teate, kust märga liiva saate edaspidi!

Mac tegi eile remonti 😛 ehk siis aitas empsi pisut… ja ajalehti põrandale ladudes, tapeediliimi alla, oli iga teine lehekülg Jacko’st. Ärge saage valesti aru- mulle ta meeldis, ausõna… aga Let the Man rest!!!

Nagu oleks mingi kondikava valmis, mida tuntud inimese surma puhul teha:
1. päev- nutame kõik hea sõnaga taga (ja siin peaks artiklid lõppema)
2. päev- pakume välja saladusliku surma 305 erinevat vormi
3. päev- anname sõna kuulsusjanus sugulastele, (juhu)tuttavatele
4. päev- kõige tähtsam: võlad ja sissetulekud!
5. päev- anname sõna vaenlastele (kes eelmisest punktist tulenevalt võivad lähedase tuttava rolli haarata, kui see kasulik on)
6. päev- toome mängu lapsed (+kas on ikka oma lapsed? kas on veel lapsi jms crap)
7. päev & edasi- hakkame avaldama stuffi, mida elav staar poleks avaldada lasknud… jms

Oh, kui hea on olla hall hiireke.. kui mina kõrvad pea alla panen, räägitakse sellest ehk mõni tund lihapiruka ja puljongi taga ja sellega asi piirdub.. huh.

Liigume surmadelt edasi lõbustuspargini (ma ju hoiatasin, et hüplik postitusepoiss!). Macile hullult meeldis 2003.a suvi eksole, kui Caroga sai Tivoli Tuuri sabas mööda Eestit ränneldud, et Termikat kuulata (sellel oli ka teine boonus- Tam-Tambet 😛)… vaatasin siis, et näeh, Tivoli on kah tagasi, ja piilusin nii igaks-juhuks, et mõni okei esineja ka on? No, mitte yhtegi nime ei tundud ära. Aga mida te minust, kes ma isegi Moby’t ei tea, ootasitegi, eksole?! Igaljuhul, Feel Free, et mind harida teemal, kes on: Wallavanem, Liiza Q ja Smashed Nail Sister ?

Üks küsimus veel mis mu peakest vaevab? Miks see Pedaja kube viimasel ajal igalpool teiste artiklite kõrval vilgub? On asju, mida mul EI ole vaja näha eksole…

See tuletas mulle meelde (ärge püüdkegi aru saada, kuidas.. minu mõtete keerdkäigud on võimatult keerulised.. tõestan seda järgmises lõigus 😀)… minu eilse päeva geniaalne mõte (süüdistan taaskord kummiliimi). Kui mul oleks kaks krässus karvaga koera… siis ma paneks neile nimeks Vahvel ja Lokk… sest siis kui ntx jalutama minna, oleks hea lihtne öelda “Kas võtame VahvliLoki kaasa?” .. ei peaks seda “ja’d” sinna vahele toppimagi..:P Näiteks “Kas võtame Alexi ja Hesperose kaasa” kõlaks ju palju lohisevamalt, onju 😛

Ja viimaks.. tõestus, et minu hallollus on üks keerulisest keerulisem paik… võtame miski suvalise sõna ja laome kirja kõik, milleni me selle sõnaga seoses jõuame.. ntx APELSIN.
Apelsin- Oranž- Pusa- Soe- Külm- Infokas- Elevant- Vantsik- Vesi- Haigla- Von Baer- Masu- Maailm- Vihmametsad- Ahid- Banaanid- Aafrika- Apelsinid 🙂 Põhimõtteliselt samas kohas väljas, aga mõttetöö polnud yldse kerge sinnasaamiseks 😀 prfff… panen segast, nagu ikka.. lähen nyyd arenen natuke laua-all… ciao

*** Heh, lahe… kui postitusest paste’da ainult see osa “(&98,7%”, siis näeb see välja nagu mõni tsenseeritud roppus… icc, nooti-nooti…

** Jesver, kui pikk postitus järjekordselt.. ma vihkan neid.. keegi ei viitsiks nagunii siia lõpuni jõuda.. võin siia samahästi miski saladuse välja logiseda, keegi ei teaks 😛 aaaaga, ma ei tee seda 😛

* Vihmahääl.. Sa ehk jõudsid siiski niikaugele? Vapper, nagu Sa meil oled…
Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju… pluss 1 😉 vot. <3

hommikune rõõmusõnum

tegelt vist juba eilehommikune, aga alles täna sattusin saiakese kõrvale Kroonikat lappama…

Tsitaat sealt “Lõpp hea, kõik hea! Liis Lassi hüljatud Elmar Liitmaast on, taevale tänu, taas naistemees saamas- Elmari süda tuksub uue blondipäise kaunitari, “Terevisiooni” virgutusvõimleja Kerstin Kurniga ühes rütmis.” Kui ilusti kirjutatud, kas pole? Võtab härduspisara silmanurka, eksole 😀 Irw, nagu tõsiselt… mis kirjutis? Aga taevale tänu ikka küll, sest ma ütlen, mul oli ikka tõsine hirm juba… irw… ausõna, mul pole kummagi vastu, mina Termikafännina ju loomulikult Epu pooldaja.. lihtsalt see Kronsa artikkel kõlas väga naljakalt 😀 Nagu terve Eesti oleks juba muretsenud, sest on ju teada, et kui mõni kuu pausi on, ega siis enam naist ei leia kahhh naljalt, icc…
Btw, kas seda südamevärki saab kardioloogi juures timmida? Mulle seda nagu ei pakutudki

Okok, ma ei mõnita tegelt 😀

Mõtlesin blogida veel kahest teemast.. üks korduspostitus ja üks Kiku küsitud ajatelgjoon autokooliteemal.. aga arvan,et teen need uute postidena 😛

Kaitstud: Pass: my name?

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool: