Mula, Uusaastalubadused

Oleks võinud ju 2 postitust eraldi teha, aga ajanappusel teen 2 in 1.

1. Mula

Mu kõrv deformeerus vist ööga. Igal hommikul kuulan bussis klappidest musa (ikka veel seda Let it go lugu ja Sadamasilda). Ja täna ei püsi enam paremas kõrvas see “nööbike”. Tuhat korda vähemalt kukkus välja. Lõpuks ei viitsinudki enam tagasi panna, jäi lihtsalt lahtiselt mütsi sisse töllerdama ja kuulasin ühe kõrvaga.

Keegi targem, mis see seekordne blogiteema oli? “Tema tahab”? “Tema soovib”? “Tema soovid”?

Minionitarkuste leht FBs oli vahepeal kadunud. Aga on nüüd tagasi.Wiiiiii!
Tähistan seda ühe nende targa mõtte jagamisega:
Elu on liiga lühike, et kogu aeg tõsine olla. Kui Sa ei oska enda üle naerda, siis helista mulle, ma naeran ise Su üle.”
minionitarkus

Ja lisaks leidsin ühe niinunnu pildi jääkarupojaga, kes istub ja pragunevat jäämäge plaasterdab. Juures tekst: Please stop Global warming…
StopGlobalWarming

Ja last, but not least. Leidsin meililt igivanad pildid ja sheerin siis uhkusega, et kui osavnäpp ma ikka olen.
Kunagi pisut nooremana (veel nooremana kui eelmisel aastal 😀) käis mulle pinda, et mul oma nukumaja ei ole. Tegin siis riiuli tühjaks ja meisterdasin ise nukumööbli. Lapse tehtu kohta pole vigagi, ma ütleks (sest kes mind ikka liputab, kui mitte ise, eksole). Ega ma praegu paremini ei oskaks 🙂

This slideshow requires JavaScript.

***

2. Uusaastalubadused

Ma ei mäleta, et mul oleks kombeks endale uusaastalubadusi anda. Tean ju ette, et ma ei täida neid niikuinii :D… no kui, siis võib-olla 2-3 päeva. Ehk isegi nädala.
Kui just tegu poleks lubadustega asjadest, mida niikuinii teen ja mida meeldib teha. A la: luba, et sügan iga päev oma koera. No problemo!
Küll aga sikutasin eile endale üke äppi (mobiilirakenduse) nimega Coach.me. Seal saab endale seada (mugavam on valida olemasolevatest) eesmärke. Ühtlasi valida ka sageduse, kas tahad teha seda 1-7 korda nädalas? Kas meeldetuletust ka tahad? Mis ajal? Jne.
Ma valisin endale kohe 9 erinevat Challenge-it. Millest tegin esimesel päeval kõik tublisti ära peale ühe. Arvake ise, millise :D.

1. 30 Day Abs Workout
Esimese päeva ülesanne oli 15 kõhulihast, 5 kükki, 5 jalatõstet ja 10sekundit plank-i (ma ei tea seda eestikeelsena)

2. 32 Steps of Lifestyle Design
Eilne ülesanne oli: Naerata, kui sõbraga vestled.

3. Lateral Thinking Puzzles
Iga päev on üks ülesanne, mis sunnib Sind kastist väljaspool mõtlema. Ma ei viitsi eilset mõistatust ümber trükkida.

4. Mental Math (Level I)
Peastarvutamin. Kergem tase. Eilne oli: 26+37=?

5. Mental Math (level 2)
Peastarvutamine. Keskmine tase. Eilne oli: 8+6+4+5+1+9=?

6. Motivational Quotes
Igapäevane ülesanne on lihtsalt päeva tsitaat läbi lugeda :). Eilane oli George Bernard Shaw “Life isn´t about finding yourself. Life is about creating yourself.”

7. Random Acts of Kindness Challenge
Igasse päeva headust. Eilne oli: Naerata võõrale.

8. Take a walk outside.
Iga päev sama ülesanne. Mis arvestades Koera olemasolu on piece of a cake 🙂. Muuseas, Dzeik Jõuluvana tõi mulle jõuluks purgi, kus olid igak späevaks sildikesed. Eilne soovitas ka õues jalutada. Käisime siis õhtul lausa kogu komplektiga ja haarasime T. ka kaasa.

9. Write in Journal.
Ehk siis – blogi! Ma nii julge kui Sesamy ei olnud ja  seadsin eesmärgiks 3 korda nädalas. Eks näis. Selle nädalaga on peale praeguse postituse avaldamist siis ühelpool 😛

*

Ehk siis nagu näha, siis ma püüdsin võimalikult lihtsalt hakkama saada. Loomulikult on äppis suuuur valik dieedi ja keeleõppe ja spordi ja jooga ja tervisliku toitumise ja uute oskuste õppimise jms variante, aga ma olen liiga laisk selleks. (jah, teil on õigus, kui arvate, et ainsana jäi mul tegemata nr 1 – kõhulihaste trenn 😛).
Raha eest võid endale lausa treeneri saada, aga ma olen liiga vaene selleks. Nii ma siis lepin nende praeguste lihtsate variantidega.

Oeh,ma tegelikult tahtsin veel otsingusõnadest ka rääkida, aga ei jõua täna. Mis seals ikka. Ega blogi pole jänes, kes eest ära jookseb, vms.
Otsingusõnad tuletavad mulle omakorda meelde, et mulle ei meeldi WordPressi uus statistikaleht.

Minionitaskused, vol III

Nagu seeni pärast vihma tuleb uusi postitusi, ma ütlen. Pean ju jätkama uute parimate palade lisamist siia. Onju? Jah?!

(voh, mul tuli geniaalne mõte, ma ju ei tääginud neid eelmisi postitusi “minioni” täägiga. Parandan selle vea koheselt! Silmapilkselt! Hop-hop! Nüt!…
… All better now. Uus tääg olemas.)

– “Expect nothing and You will never be disappointed.” (Minu moto!)

“If nothing goes right.. Try going left!”

“Sometimes I pretend to be normal, but it gets boring, so I got back to being me.”

“Smile today, tomorrow could be worse.”

“When I said I cleaned my room, I just meant I made a path from the doorway to my bed.”

“If we´re not meant to have midnight snacks, why is there a light in the fridge???”

“I was supposed to have a nice body for people to look at this summer, but there is one small problem… I love Food more than I love People.”

– “I leave homework to the last day, because I´ll be older, therefore wiser.”

“The biggest lie I tell myself is: “I don´t need to write it down, I´ll remember it.”

“They say we learn from our mistakes. That´s why I´m making as much as possible. I´ll soon be a genius.”

“I´m only responsible for what I say, not what You understand.”

“Instead of a sign that says: “Do not disturb” I need one that says: “Already disturbed, Proceed with Caution.”

“Parents spend the first part of our lives teaching us to walk and talk, and the rest of it telling us to sit down and shut up.”

“Wi-Fi went down for five minutes, so I had to talk to my family. They seem like nice people.”

“People say we cannot live without love. I say oxygen is more important :P.”

“My life is like a romantic comedy, except there is no romance and it is just me laughing at my own jokes.”

“A jelaous woman does better research than the FBI.”

– “Being single is smarter than being in the wrong relationship.”

“They say money talks, but mine just waves goodbye.”

“Maybe money can´t buy happyness, but I think it´s only fair to give me some and let me learn that lesson myself.”

“I do it because I can. I can because I want to. I want to because You said “I couldn´t.””

“I look back on my life and I´m extremely impressed that I´m still alive.”

“Never let Your friends feel lonely… … disturb them all the time.”

“A best friend is like a four leaf clover: hard to find, lucky to have.”

“A smile is a sign of joy. A hug is a sign of love. A laugh is a sign of happyness. And a friend like me…  …well, thats a sign of good taste.”

***

lõpetuseks muid fakte:

“Null – on arv päevi, mil pole olnud sõda kusagil siin planeedil, alates 2925 E.K.R.”

That awkward moment when You´re not sure if You actually have free time, or You´re just forgetting everything.”

***

PS. Palusin Siri´l mind ükspäev lõbustada. Esmalt käskis ta mul get Siri-ous, aga seejärel rääkiski ühe pala:
The past, present and the future walk into a bar. It was tense.”

Minioni-tarkused, vol 2

Kuna Minioni-tarkused vol 1 meeldisid inimestele (ja lisaks inimestele nt Fränkyle ka 😛) ja kuna neid on taaskord juurde tekkinud nagu seeni pärast vihma, siis ei hakka endiselt FB gruppi (tekstid piltidel) risustama vaid toksin need siia. Sama lugu, et pildil on tekst ja siis üks sellise uudumuudu olekuga mõnglilaadne olend Minion.
* “Unless Your name is Google, stop acting like You know everything!”

* “Maybe You should eat some makeup so You can be pretty on the inside too!”

* “Diet rule no 1: If nobody sees You eating it, it doesn´t contain any calories.”

* “Im in desperate need of a 6 month vacation twice a year.”

* “If someone throws a stone at You, throw a flower at them. But remember to throw the flower pot with it!”

* “Every night it´s and endless battle between sleen and the internet…”

* “Diplomacy is the art of telling people Go To Hell in such a way that they ask for directions!”

* “You can only be young once, but You can always be immature.”

* “Who says You´re ugly, when You´re the most beautiful monkey I´ve ever seen?!”

* “You will never realize how wired Your friends are until You start describe them to someone else.”

* “Laughing is the best medicine, but if You´re laughing for no reason, You may need medicine.”

* “Did You know that id You light a candle under the moonlight and You say 3 times the name of the person You love, You will look really stupid doing that.”

* “HELL YEAH! Home alone! Expectations: PARTYY! Reality: Peeing with the door open.”

* “That awkward moment when You´ve already said “What?” three times and still have no idea of what the other person said, so You just agree.”

* “What if Your pillow could record Your dreams and when You wake up You can plug it in to the computer and watch it back.”

* “I could be a morning person. If morning happened to be around noon.”

* “A lot of problems in the world would disappear if we would talk to each other instead of about each  other.”

* “Have You ever noticed that anybody driving slower than You is an idiot and anyone going faster than You is a maniac?”

* “I consider myself a crayon. I might not be Your favourite color, but one day You will need me to complete Your picture.”

Friday minions

***

Ja mitte-Minioni-tarkus-vol-2 ka:

* “Kui ma vanaks saan, siis elan ma koos oma lastega. Ma vallutan arvuti, ei maksa arveid, söön kogu toidu ära, ajan maja segamini ja kui mind koristada palutakse, siis käitun nagu see tapaks mind!”

* Aafrika lapsed seisavad kõrgendikul rohelise maastiku kohal päikese käes ja naudivad vaadet. Juures on jutumullid:
Laps 1: “Kas teadsite, et Euroopas peavad lapsed terve päeva vaikselt klassis olema, vabal ajal istuvad nad õues jooksmise asemel hoopis toas arvutis ja puhta toidu asemel söövad nad väga palju e-aineid?”
Laps 2: “Kui kohutav! Peaksime nende jaoks annetusi koguma!”

* “To be laughing so hard that no nose comes out and you just sit there clapping like a retarded seal.”

* Koer ootamas: “Minu omanik teeb 5 korda nädalas 8-tunniseid autosõite, aga mind ei võta kunagi kaasa.”

***

PS. Teiste üle ei ole ilus naerda ja ilmselt arvavad hiinlased meie nimedest samuti nagu meie nende omadest, aga ükspäev sain ma paki tüübilt nimega: Ding Dong Feng… how hilarious is that?!

Minioni-tarkused

Näoraamatus on Minionide*** leht (Minion Fans), kus avaldatakse pilte, kus on üks lahe kavala näoga Minion ja juures üks fakt-mõttetera-tarkusetera. Mõtlesin alguses, et postitaks mõne neist FB gruppi “Tekstid piltidel”.. AGA… siis sain aru, et Minioni-tarkuseid on sadu ja sadu, üks ägedam kui teine :D.. Vist ei lähe seda gruppi spämmima…

Valisin siis hoopis välja paarkümmend neist ja postitan need laused/mõtted/ütlused siia. Tekstina. Pilte ei hakka lisama.

* “Breaking news: I just found out there is nothing wrong with me. It´s the world that has issues.”

* “Sometimes I wish I was a bird… so I could fly over certain people and shit on their heads.”

* “I don´t have a bad handwtiting. I have my own font.”

* “My mind says: “Who cares?!”, but then mu heart whispers: “You do, stupid…””.

* “When You really want to slap someone, do it and say: “Mosquito!””

* “You never know what You have… Until You clean Your room.”

* “Internet Explorer – The best browser for downloading another browser.”

* “My Saturday was going pretty well until I realized it was Sunday.”

* “How to talk to me when I´m in bad mood? … DON´T!”

* “Square box, round pizz, triangle slices… I´m confused!”

* “Lazy rule no.2: If it falls under the bed. Its lost… Forever.”

*** – Minion = Minionid on pisikesed kollased mõngli-laadse välimusega armsad otud tegelinskid multikast “Despicable Me” (“Mina, Supervaras”).

minionid

PS. Mitte-Minioni-tarkust ka sekka (loe: faktid, huumor jms teistelt lehtedelt):

* “Kõige populaarsem koeranimi New York Citys on Max.”
(Karlovas on kõige populaarsem kuldse retriiveri nimi Max 🙂 (Maximus, Maxwell etc))

* “Sa võid jätta meelde Pii väärtuse (3,1415926), kui loed kokku tähtede arvu igas sõnas lauses: “May I have a large container of coffee?””

* “Mr. Bean (Rowan Atkinson) luges Zazu (sinine lind) häält multifilmis “Lõvikuningas””.

* “Aasta 1998 on sama kaugel kui aasta 2030!”

* “Klassis: 2+2=4.
Kodutöö: 734+555-432:69=77
Kontrolltöö: Kui 2 lammast lendavad, üks neist kollane ja teine suundub vasakule, siis kui palju maksab üks nael asfalti, arvestades et lehm on 10 aastat vana?”

* “Ma muutsin kõikjal oma parooliks “incorrect”, nii et kui ma oma parooli unustan, ütleb see mulle: “Your password is incorrect.””

Kalendermärkmikest, Macist ja, dooh: Koonust :)

Macil on alati olnud mingi teema Päevikute ja Kalender-märkmikutega.  Nende valimine on selline.. eriline .. ja õige leidmine veel erilisem. Õige märkmiku tunnen ma ära.

Märkmik peab olema nunnu ja mugav ja mõnusalt kasutatav. See ei tohi olla LIIGA suur ja raske, aga peab sisaldama ruumi, et lisaks kõigele vajalikule, mahutada ära ka ebavajalik: tsitaadid, kritseldused, joonistused, kleepimised ja muud loomad.

2009 oli mul näiteks Bunny Suicides´i märkmik, 2010 ja 2011 aastal olid mul Navitrolla kalendermärkmikud, 2012 taas Bunny Suicides´i oma, 2013 läksin üle väiksemale formaadile ja leidsin Karupoeg Puhhi märkmiku. Neis kõigis olid juba sees hunnik pilte ja tsitaate ja need kõik olid ägedad :P.

2014 sain töölt selle tavalise pisikese igava kalendermärkmiku ja mõtlesin, et mis seal´s ikka. Kasutan seda.

Kasutan ma jee. See on nii igav, et ma ei ole motiveeritud sinna ilusa käekirjaga kirjutama.. ja nii ei loe ma välja, mida ma sinna üldse kirjutanud olen… Ja nüüdseks ei vaata seda enam ja olen kuhugi kultuurkihi alla ära matnud :D.

Kuna ma umbes kuu tagasi avastasin, et Koonul on NII palju tegevusi nii mitmes kohas, siis leidsin, et kõige mõistlikum oleks tal päris oma märkmikku omada. Mõeldud… mõeldud… Sest selgus, et pärast kooli algust korjati kõik päevikud ja märkmikud müügilt. Käisin mitmes kohas. Tulemus oli üks kolmest:
1) Märkmikke ei olnud üldse.
2) Olid needsamad megaigavad väiksed märkmikud… mis pealegi algasid alles 2015, mitte nüüd…
3) Olid megasuured, aga üsna igavad ja kallid 2015 a märkmikud…
***

Läksin Rahva Raamatusse ja olin juba nii meeleheitel, et mõtlesin, et võtan mingi suvalise… mingi enam-vähem märkmiku. Leidsin ühe pisikese, enam-vähem normaalse… rämekalli… Läksin juba kassasse, aga kuna märkmik oli kilesse pakendatud, uurisin seal, et kas see on 2015. aasta oma või 2014? või sügis 2014 kuni sügis 2015?
Kassiir tegi lahkelt kile lahti… ja selgus, et see polnudki kalendermärkmik. Hoopis aadressiraamat. Ühtegi vihjet selle kohta pakendil ei olnud, nii et vedas, et küsima läksin.

Ma ei ostnud seda.

Et ma juba raamatupoes olin, töllerdasin siis niisama ringi. Mulle meeldivad raamatupoed. (Ja lauamängupoed. Ja lemmikloomapoed. Need tekitavad minus umbes sellise tunde, nagu normaalsetel naistel ilmselt kingapoes on. Minul isiklikult on kingapoes tunne, et ahh, leiaks juba midagi odavat, madalat, mugavat ja enam-vähem pandavat… ja saaks minema 😀) Märkmikest kaugel eemal olid seinakalendrid… ja nendest omakorda eemal oli – VEEL MÄRKMIKKE!

Ja seal Temake oligi! Teadsin seda kohe, kui nägin! Kindluse mõttes vaatasin küll ülejäänud laua ka üle, aga polnud küsimustki. Koonule sobis just SEE! Koerateemaline märkmik... koertele!
Lihtsalt  i d e a a l n e !
notebooki kaas sisekaas ja koerapildid

Esiteks on see nunnu! Teiseks on seal koerapildid ja koeratsitaadid ja koerad ja koerad ja koerad.
lugemiskoera pilt tsitaadid

Ja see on kasutatav! Seal on valida, kas kuu-plaan või nädala-plaan.
Nädala planeerija kuukalender
Ja seal pole kindla aasta kalendrit ette tehtud. Alustasin kuu-plaanidest ja joonistasin sinna septembri-oktoobri-novembri-detsembri kuupäevad… ja täitsin Koonu-graafiku järgi ära ka (pmst on kõik ruudud täis 😀). Ja kui 12 kuu pärast saavad kuu-graafikud täis, siis saan nädala omasid kasutama hakata. Neid jagub ka aastaks! Seega lausa 2 aastat hooleta!

Ja lisaks on veel mingeid muid lehekülgi: Kontaktid (kasvataja, loomaarst, raamatukogu, põhikülastuskohad).. checklist, hunnik tühje märkmelehti jne.
checklist ja koerapilt kontaktide lehekülg

Ühesõnaga. Superb! Ma olen megarahul 🙂

Btw, nägin nüüd, et Rahvaraamatu kodulehel on miljon märkmikku.. poevalikuga ei anna võrreldagi. Õnneks on mul kõige parem märkmik nüüd olemas, kui oleks mingi suvaka võtnud ja nüüd näinud, oleks küll kahetsenud vist…
#FirstWorldProblems

Roomablogi 8/9 – 8. päev – 25. mai 2010

IT13:20, EST 14:20

 (Vatikanis, mingil suvalisel trepil).

APPI – homme on viimane päev! Kui esimesel ööl tundus, et 9 päeva on ikka päris pikk aeg,siis nüüd tundub (üllatus üllatus) vastupidi. Hakkame just alles harjuma autode vahelt suvalises kohas üle tee jalutamisega… „Ciao!“-dega võõrastelt, mida nüüdseks on nii mõnigi kogunenud… McDonaldsile nurgapealse pitsa eelistamisega… ja kaua üleval olemisega… ja päikesega! Mul pole RedBulli vajagi, kui päikeselt energiat saab. 😉

Anyway, ärkasime täna peale seitset, et 8:30 välja minna. Pakkisime asjad ära ja jätsime Silviole Kareni kõrvale FK tehtud pehme jänese, kellel oli rinnas märk kirjaga „Life is what happens, while You´re busy making other plans“ ja kõrvale tänukirja järgmise tekstiga:
Grazie mille! (Tuhat tänu it.k.)
Ps. Harjuta kaerajaani!
PPS. Sul on kena pepu!
PPSS. Kui Tallinnasse tuled, võta Karen kaasa!“
Mis tuletab mulle meelde, et eile kirjutasime Emi juures tema tahvlile ka read:
„Sul on kena pepu!
PS. Thanks for the wine!
-by: Skirt

ehk (Tänud veini eest!
– Seelikult
)

Silvio ärkas ka korraks ja saatis meid viisakalt uksest välja. Vaeseke oli niiii unise näoga. See oli talle ilmselt sama piinarikas, kui FK-le esimesel ööl kell 4 ja kell 7 korratud: „Are You asleep yet? How about now?“ jne.
Olime juba liftis, kui FKle meenus, et tema päiksekad jäid maha. Koputamist ei kuuldud ja telefon oli väljas, nii et pidime kõik üles ajama ja uksekella andma. Aga prillid saime vähemalt kätte, erinevalt FK mobiililaadijast, mis vist Gabriele juurde jäi… Kadunud see igaljuhul on. Niuts.

Sõitsime (olude sunnil) veel viimast korda bussis jänest. Trahvid on siin muuseas 100-500€, aga 50€ siis kui kohe maksad!

Valik pileteid tõestamaks, et olime vahepeal tegelikult tublid ka

Valik pileteid tõestamaks, et olime vahepeal tegelikult tublid ka

Imekombel oli seekord MetroB rong selline uhke-ilus valge nagu MetroA omad tavaliselt. Läksime Termini´sse, istusime seal A-le ümber ja sõitsime Re di Roma´sse ning kõndisime järgmise host´i (SOS-host) majja. Nimeks oli vist Ferdinando, kui ma ei eksi. Sealsamast olime muide õhtuti-öösiti korduvalt Silvioga mööda sõitnud =).
Viisime kotid üles ja ütlesime host´ileTere!“ (pildi järgi ei oleks tema nime ja nägu küll kokku pannud :D) ja läksime linna peale laiama =). Esmalt asutsime läbi sealtsamast lähedalt Tiramisu baarist, kus croissantid ostsime (mulle šokolaadi ja FKle valge kreemiga) ja cappuccinod ka. Kokku 2.40€.

Il Regno Del Tiramisu tšekk ja 20 senti jotsi

Il Regno Del Tiramisu tšekk ja 20 senti jotsi

Metroo poole jalutades nägime väikest ehetepoodi, kusnänn oli odavam kui suveniirikates. Krabasin endale ketsi koti külge rippuma… ja käepaela… ja kruusi. Et olen seekord kulutanud pmst ainult söögile-joogile-transpordile-ööbimisele, siis võisin ju lõpetuseks ka midagi mälestuseks osta, onju. Oleks ropult raha oleks kingitusteks ka ostnud, aga kuna meil selline säästutripp on, siis sorry, but no way, Josè! =)

This slideshow requires JavaScript.

Sõitsime metrooga Vatikani poole Ottaviano´sse, kus avastasin, et õues on äkitselt palavaks läinud. (Ma pole kordagi päevasel ajal temperatuuri näinud kusagil.. õhtul oli 18, aga päeval pole leidnud kohta, kus näha). Et mul olid teksad jalas ja teksaseelik kotis, ei olnud ju mingi probleem endale Vatikani müüride ääres trammipeatuses seelik selga ajada ja siis teksad alt ära kiskuda. Särgiga oleks juba keerulisem olnud, või lühikeste pükstega seeliku asemel.

Vatikanis istusime mingile samba-äärele ja mina kirjutasin ja FK joonistas. Nagu ikka.

FK joonistus Vatikanist

FK joonistus Vatikanist

Kui tuvi FK särgi täis lasi, vahetasime kohta.

St. Pietro katedraali ei läinud. Tuurid olid kallid ja ilma tuurita järjekord umbes 8 kilomeetrit pikk (ja piletihind ka sel juhul päris kobe). Ootasime, et ehk satub Paavst segadusse ja tuleb rahvast tervitama, olenemata sellest, et täna on teisipäev. Aga seda ei juhtunud.

This slideshow requires JavaScript.

Loobusime siis ja asusime Vatikani-taguseid Rooma-alasid uurima.

Eesmärk oli leida mõni nurgatagune püstjala-pizzabaar. Seekord ostsin (vist) Valge pizza. Seal oli taigen all ja peal. Ja keskel oli liha, basilik ja miski sidrunimaitseline hapu asi. Aga nämma oli! 2€ tükk.

This slideshow requires JavaScript.

Ja nüüd istume ja puhkame jalga mingil suvalisel kõrgel trepil, mille leidsime. Erinevalt Jaapani turistidest teame me kõiki Rooma getosid nurgataguseid. Ja selline reis meile meeldibki. Alatasa öömaja vahetamise osas on uute linnaosade tundmaõppimine positiivne. Kuigi igapäevaselt oma pagasi uude kohta vedamine on jälle halb osa. Kui homme ka veel seda spordikotti+seljakotti kaasa lohistama pean, annavad õlad lõplikult otsad vist. Aga jah.. ka homme ju pean… sest 14:30 oleme Fiumincino´st tagasi startimas. Niuts. No ei ole elu, ei ole. Aga praegu on täna ja kell 15:10 ja me lähme tatsame edasi.

IT 16:30, EST 17:30
(Vatikanist väljas, mingil suvalisel parkla-äärekivil).

Kolisime veel rohkem äärealadele. Mingi parkimisplatsi äärekivile istuma.

Parkla

Parkla

Jalad on kõndimisest päris läbi, nii et oleme loobunud mööda peamisi turistiatraktsioone jooksmast… peamised oleme ka seekord ära näinud. Ainsad, mille otsa kummalgi reisil komistanud ei ole, on imetava emahundi + Romuluse ja Remuse (Rooma linna rajajad) kuju… ja see suur mündi moodi nägu, mille suu on lahti ja legendi järgi kui käe suhu paned, raiutakse see otsast. Aga meie käed on meile niikuinii armsad, kuidas ma muidu 46lk kirjutada oleks saanud. =)
Igaljuhul, meile piisab teadmisest, et ME OLEME ROOMAS!…ja me ei pea selleks 3x päevas Colosseumis giidituure ostma. Emi näiteks rääkis eile, et ta peab täna Vatikanis tuuri samale grupile, kes tal 2 päeva tagasi käisid. Ma pisut kahtlen, et nii vanas kohas, nagu Vatikan, 2 päevaga väga palju muutnud on… aga eks ise teavad.. jõudu neile.

Teel siia käisime poest läbi. Leidsime JÄLLE poe! See on juba liig, kujutage ette, terve linna peale on kokku juba vähemalt 10 väikest toidupoodi!!! Lõppude lõpuks on neil ju ainult 2,8 miljonit inimest toita. =D… pluss turistid, keda on ilmselt teine sama palju…
Seekord me ei ostnud Peronit. Ostsime goopis 0,33ste Birra Moretti´de kolm-paki. Kuigi siinsetes õlledes on promille 4,5-5,1 ja kogused 0,33-0,66, siis palavaga ei jõua pähe midagi… Eestis piisaks märksa vähemast.

This slideshow requires JavaScript.

Avajat meil otseloomulikult ei olnud. FK avas enda oma vastu aiaposti ja lennutas pool laiali =). Mina olen oma kõik-erinevad-kõik-võrdsed märgiga juba kiire ja osav. Kes mind kiita jõuab.

4 poissi mängivad siin jalkat. Autoparklas täitsa sõidutee ääres. Kreisipöörad :P…

Parkla-jalgpallurid

Parkla-jalgpallurid

…aga me avastasime neid vaadates-kuulates, et Roomas ei ole sellepärast üldse võõrast tunnet, et kogu aeg võõras keel ümberringi on. Tallinnas on vene keel (meie jaoks) samamoodi tundmatu, nii et tuttav tunne on umbkeelne olla ja tunneme end nagu kodus :D. Aga inglise keeles mõtlemise-kirjutamisega oleme küll ära harjunud. Õnneks tänu sellele, et FKga kahekesi oleme, saab vahepeal jälle estonskit ka rääkida… ta oskab seda pisut paremini kui keskmine itaallane.

IT 17:48, EST 18:48
(Tagasi Vatikanis).

Mõtlesime, et laisad inimesed nagu me oleme, ei viitsi niikuinii ühekorraga tervet teed Emiliano majani kõndida.. ja tatsasime esimese kolmandiku sellest ära. Oh kräpp – teele jäi ette mingi pood, kus olid niiiii nunnud kaardid…

4 imeilusat Rooma postkaarti

4 imeilusat Rooma postkaarti

…ja avajaga võtmehoidja! Pärast kõiki meie siinseid pingutusi/kannatusi õllede avamisel esimese kättejuhtuva abivahendiga, on Rooma ja pudeliavaja ju ideaalne kooslus suveniiriks! Seda enam, et mu eelmine Rooma-võtmehoidja katki läks ja nüüd ainult pool sellest võtmete küljes ripub. Sinna poodi mu viimane raha läks (kaardid hinnaga 0,30€/tk ja avaja 2€.) Loodame, et õhtusöögil 4€ga hakkama saame. =).

Nii veider – kell on juba kuus ja taevas on ühegi pilveta sinine! Tavaliselt on hiljemalt kella kuueks nagu kellavärk äikesevihm kohal. Ei päevagi ilma. Praegune on täiesti uus kogemus meie jaoks =).
Ja teine uus kogemus on see, et ma tahaks nüüd kõndida… sest tagumik on istumisest kutupiilu. Iseasi, kas ma suudan nüüd FK ka oma kõndimise-usku pöörata.. .aga, noh, me oleme ju ometi Vatikanis! Siin usuvad kõik… nii et ehk õnnestub.

Dziiz.. avastasime justalles, et mu 4-gigane mälukaart on kadunud… see, millel 1500 Rooma-pilti on (ehk kogu reis kuni tänase hommikuni)… Mu väike vaene süda jättis juba mitu lööki vahele, kui selle lõpuks koti põhjast leidsime. Nii vähe ongi õnneks vaja =).

Lugesime, et Eestis on jopeilm. Just nüüd, kui ma harjusin seelikukandmise (isegi tuulega „Marilyni tegemine“ ei häiri enam) ja +30-ga ära. Niuks. Ei ole elu, ei ole…

IT 20:35, EST 21:35
(Cipro metroojaamas).

Ilmselgelt ei tähenda kell 7 italianodele kell 7… ka kell 8 ei tähenda neile kell 7… või pool 9… ja see 1,5 tundi pole ka piisavalt suur hilinemine, et märkmisväärne oleks… neile siis, kes ootavad.
Njahh… ma Armastan Itaaliat palavalt, aga kella-aegade osas on italianod küll… bööö! Selles suhtes muidugi kiitus meie pool-skandinaavlasest Silviole (kes tegelikult on puhastverd italiano, aga nii välimus kui iseloom on pool-svensson) kes ALATI teada andis, kui hilines… isegi kui hilines vaid 10 minutit.

Ehk siis, nagu aru saada, ootame me Emilianolt elumärki… seni asjatult küll, aga et Ferdinando niikuinii enne kella kümmet (ja italianosid teades on meie kell 10 nende jaoks krt-teab-mis-kell) ei jõua, siis on meil aega oodata.
Jalutasime siia ühe metroopeatuse jagu. Vahepeal on väljas külmaks läinud (24´-26´), niisiis valisin ühe toreda koha tänava ääres ja vahetasin seeliku tagasi teksade vastu.Eile oli kell 23 küll oluliselt soojem.

Mac tänavaääres teksasid jalga sikutamas

Mac tänavaääres teksasid jalga sikutamas

Temperatuurinäidik +24´

Temperatuurinäidik +24´

Teel ostsime veel viimase gelatto….(2€ eest) küpsise-vanilli-šokolaadi maitselise. Lürps, kui hea!
(Appi, kui armsate silmade ja asjaliku näoga poiss siin just oli 🙂 Oleks ta vaid 20 aastat vanem… =D)
Teel tegime endast parajasti koos jäätisega pilti, kui üks „Me-suitsu-ei-tee“ jamaikalane ka pildile jääda soovis…

"Me-suitsu-ei-tee"-tüüp poseerimas

“Me-suitsu-ei-tee”-tüüp poseerimas

…ja uuris siis, et kust me tuleme… rääkis, et tema on Jamaikalt, teeb siin mussi.. ja kutsus kuu aja pärast oma džembe-esinemisele. Seejärel andis meile Jamaica-käepaelad…

Jamaika-käepael

Jamaika-käepael

…ja küsis eurot =D. Üks tark mees ütles kunagi FBs, et: „Italians are ALWAYS trying to rip You off!“ Tal oli õigus. Sama tahavad ka hindud. Ja jamaikalased. Aga et see kulin täitsa lahe oli, siis leppisime „ostuga“. Üldiselt, kogu selle käevarre-täie nänniga olen ilmselt nüüd 3,2 kilogrammi raskem.. aga kogu selle kõndimisega jällegi umbes 6 kg kergem. Tasakaalus… almost. 😛
Tegelikult kaalusin siia tulles 49,2kg.. eks näis kodus, kumb rohkem mõju avaldas: õlu ja saiatooted või kõndimine ;).

IT 20:39, EST 21:39
(ikka veel Cipro metroojaamas).

This slideshow requires JavaScript.

Ikka vaikus. URR!
Eelmisel korral veetsime viimase õhtu Emi töökaaslase järgi oodates, et talle mingid ümbrikud üle anda. Tookord seisime raamatupoe ees oodates 18:00-19:20… aga seekord Emi purustas tema rekordi. Vähemalt on meil traditsioon :P.

25.mail hiljem toimunu, kirjutatud 26.mail IT 13:16, EST 14:16
(Kirjutatud Fiumincino lennujaamas, D7 värav, Terminal 3)
Emi ootamisest loobusime kell 21 ja istusime metroole, et Re di Roma´sse sõita…. Seal pidi Ferdinando (meie host) kella kümneks koju jõudma. Arvestasime seega, et ta jõuab ilmselt 11-12 vahel :P. Jõudsime sinnakanti pool kümme ja istusime parki ootama. Kui metroost tagasi levisse jõudsime, oli Emi vahepeal ka sõnumi saatnud (21:08), et aku oli kutu ja tööpäev kõvasti pikem jne.Vabandused. Ja uuris, et kas meil ikka ööbimiskoht on. On.
Jalutasime pisut ümbruskonnas, aga ei leidnud ühtki kohta, kus TV-d näinud oleks, et Eestit Eurovisioonil kuulata 😛 Seda sellepärast, et: „in Italy, no-one cares a sh*t about it!“
22:02 tuli Ferdinandolt sõnum, et ta on kodus.
Hirmus! Õigeaegselt! See oli nüüd küll üllatus. 🙂 Läksime siis sinna.

Kui teda hommikul nägime, tundus ta nii vaikne ja tagasihoidlik. Nüüd tundus ka.. st. tema nägu püsis kogu õhtu emotsioonituna… aga tema jutt… =D….
Oeh, ma juba igatsengi italianode huumorit… nad teegvad KOGU AEG sellist kildu, et kõht on kõveras. Kõigile see ilmselt samas ei meeldiks, aga just meie stiilis huumor on: selline hullult julm ja mõnevõrra solvad… aga samas tead, et ta ei mõtle seda tõsiselt (vist… täiesti…).

Kokkuvõte meie õhtust oleks umbes selline:
Ferdinando hostis meid ühe öö. Ta käskis meil minema visata meie kallilt ostetud käepaelad, sest need toetavad vale tiimi. WC oli keelatud 21st 9ni, sest selline on majareegel. Raseeritud käerauad toodi välja pärast esimest tundi. Rollid pandi paika kohe: „You´re the boss!… And You´re just an Artist!“ Susco ja FK tembeldati koledateks. Mina pidin magama vetsus, FK kassipuuris (koos 52 inimesega). Alatasa kõlasid vanglanaljad (sest ta oli veendunud, et Rebibbia´s olime me kongis, mitte hostelis). Me ei tohtinud sohval kõva häält tehes kaelkirjakutega se**ida. (Aga ninasarvikutega võiks). Suscole tehti abieluettepanek („Susco, ma ei julgenud siiani midagi öelda, aga nüüd, kus ma olen purjus (1 lonks Vana Tallinnat), saan lõpuks ometi öelda, et Sa oled mulle alati meeldinud… kas Sa abiellud minuga?“)… millele järgnes kõrvakiil, sest Susco keeldus (Tal on ju Karen Svensson). Kui kaks sõpra (kellest üks oli nunnu ja kuulus filmirežissöör ja mul on ta autogramm ka!) …

Pühendusega (Best Wishes and Happy New Year :)) autogramm

Pühendusega (Best Wishes and Happy New Year :)) autogramm

…külla tulid, sunniti meid PS2 jalgpallimängul võõrale meeskonnale kaasa elama. Õhtusteks mängudeks olid: „joonista-käeraudades-olles-veinipudel“, „Varasta-Buddhalt-Müts-ja-Tee-Pilti“ jms.

This slideshow requires JavaScript.

Lisaks veel hulgim mõnitusi. FK kunstnikuamet taandus kriipija-ametile (autodelt värvi mahakriipija, kui parkimise eest ei maksta.)
Siinkohal valik FK kunstiteoseid:

This slideshow requires JavaScript.

Mõned vestlused/tsitaadid/hetked õhtust:
Mac: „Ma jätan FK siia ja Susco võtan kaasa… sest FK võin ju iga kell uue osta, Eestist saab neid odavalt.“
Ferdinando: „Jah, ma võin FK siin maja müüa.“
Mac: „Saaksid vähemalt 3 eurot!“
Fer: „Arvan, et suudaksin 6 välja rääkida…“
* pool tundi hiljem: *
Fer: „Okei, ilmselt pean hoopis peale maksma, et sellest lahti saaks… 6 eurot siit küll ei tule!“

*** *** ***

Ferdinando: „I´m curious to see Your pajamas =)“

***

Jalgpalli PlayStation2 mäng:
Mac: „You guys should try to kick that ball INSIDE the goal for a change!“
Ferdinando: „Oh, thanks for reminding me that!“ *lööb värava!*

***

Meie: „On Sul ka kujutletavaid käeraudu meie kujutletavale sõpradele?“ (Milkodele)
Ferdinando: „Muidugi! Pean ainult meenutama, kuhu ma need panin…“

***

Meie: „Sul on roosad karvased käerauad, eks?“
Ferdinando: „Yeah!“ *toob välja metallist tavalised käerauad*
Meie: „Kas Sa sheivisid oma käerauad ära?“ :-O

***

Mac: „Cuz I´m the Boss!“
Ferdinando: „Yeah! Cuz She´s the Boss!“

***

Mac: „Kas Sa ütleksid FK-le, et ta on kole?“
Ferdinando: „Ei, ta teab seda isegi!“

***

Fakt: Ferdinandole meeldib Zen Circus väga :)!

***

Järgmisel hommikul meie lahkuma hakates, esikus:
Ferdinando: *täiesti emotsioonitult* „Oh, You´re leaving? So sad!“
Mac: „Actually, we were planning to stay for a month or so…“
Fer: endiselt emotsioonideta* „Good.. it´s okay too…“
Mac: „But Susco…“
Fer: *katkestab nõudlikult* „No! The dog has to go!“

*** *** ***

This slideshow requires JavaScript.

Film “Süü on tähtedel”

Jätkuks eilsele raamatupostitusele.

Eile vedasin T. kinno. Ütlesin, et vot.. tahan minna ja silmad peast nutta. Võtame salfad kaasa ja tule ka.

Salfad unustasime muidugi maha, aga kaasa ta tuli. Kuigi ta oli veendunud, et saab olema ainus poiss-inimene saalis, siis kokku oli neid lausa kolm! Kuigi kogu suure saali peale oli vist üldse mingi max 40 inimest, nii et 3 on neist päris tubli tulemus.

Kokkuvõttes võib öelda, et selgus, et ma olen üks südametu närakas. Kõige kurvemate kohtade ajal (ma ei kavatse spoilerdada, et mis need olid), kui mul oli plaanis nutta ulguda… närisin ma oma rusikat, et mitte kõva häälega naerda… Sest minu kõrval olid kolm tüdrukut, kes pool filmi lihtsalt kõõksusid nutta (isegi naljakatel kohtadel!)… ja eespoolt saalist kostusid südantlõhestavad nuuksed.. Ja.. minu jaoks oli see situatsioon kuidagi niiiiii naljakas, et ma ei suutnud… Loodan, et teised pidasid mu purskeid nutuks… piinlik.

On the bright side – siis ei läinudki vähemalt mahaunustatud salfasid vaja.

***

Ja noh, film oli muidugi Hollywoodilikum ja raamat südamlikum, ilmselt sellepärast ka läks raamat rohkem südamesse.

Ja siis mind häirisid mingid pisiasjad, mis raamatus olid ja filmist puudu olid. Näiteks üks raamatu parimaid tsitaate oli ühes kirjas “Not that I don´t trust You, of course, but I don´t trust You”… aga filmis oli see asendatud mingi pikema jutuga, umbes, et mitte, et ma Sind ei usaldaks, aga ma ei saa ju usaldada võõrast vms… prf..
Ja mõnedes kohtades olid nagu puudu need Hazeli enda mõtte-kommentaarid ütlustele lisaks.
Ja Isaaci oli filmis maruvähe.
Ja näiteks T. ütles, et ei saanud alguses üldse pihta, et miks ta seda kotti kaasas veab… Raamatus oli see hapnikuballooni värk kiiremini-paremini ära seletatud.
Ja see raamatu-lõpu kirjutamise teema… raamatus oli see parem, filmis jäi poolikuks.

Ja mul on väga hea meel, et ma T.le enne sisu ei rääkinud, siis oli tema jaoks vähemalt point üllatav 🙂

Aga filmil ei olnud viga. Nalja sai. Nutta said kõik teised. Uuesti vaataks pigem kusagil üksi. Aga fakt, et uuesti vaataks, näitab, et halb vist ei olnud 😛

***
Ahjaa, päris koom oli see, et enne filmi treilereid näitas ilma hääleta… Ja siis hakkas film peale… Aga hääl oli ikka maas ja tuled põlesid… Esimesed ~5 minti filmist nägime siis nii…

***

PS. Raamatus oli üks mõtlemapanev koht veel (tegelikult on seal üks mõtlevapanev koht iga natukese aja tagant 😀).. ma tsitaati täpselt ei mäleta, aga Hazel arutles umbes selle üle, et huvitav, kas siis kui ma suren, kirjutatakse minu (sotsiaalmeedia) järelehüüetes ka ainult, et “ta võitles vapralt” jms, nagu ainus asi, mida ma üldse kunagi tegin, oleks olnud vähiga võitlemine.

PS2. Et mitte sellise depressiivse mõttega lõpetada, siis hõiskan, et Jalka MM algas! Mis siis, et minu uneaega arvestades saavad olema 19.00 algavad mängud ainsad, mida vaatan (ja täna muidugi Hollandi mängu ka 😛), aga eilset avamängu ei kaenud.  Aga ikkagi on tore! 🙂

PS3. Ilusat täiskuist reedet ja 13ndat 🙂 eriti KR-ile 🙂

 

Raamat… “The Fault in Our Stars” / “Süü on tähtedel”

Tavaliselt ma ei viitsi teiste raamatuarvustusi vms lugeda…  Sest, tihti kirjutatakse pmst igast raamatust, mida loeti ja siis ma ei suuda nende vahel valida, et huvitav, milline neist siis tõesti väga hea oli/on?! Sellepärast kirjutan ma ise raamatusoovitusi ainult siis, kui ma avastan midagi, mida terve maailm peaks lugema, sest muidu on mul süümekad, et ma ei ole nendega midagi NII võrratut jaganud.

Seekordseks avastuseks on John Green´i “Süü on tähtedel“… Võimalik, et eestikeelne raamat on ka väga hea tõlkega jms, aga minu versioon oli seekord hoopis inglisekeelne audioraamat “Fault in Our Stars“. Olen selle versiooniga super-rahul. Pakun, et see just võimendas vaimustust veelgi. Mulle meeldis, kuidas Kate Rudd´i lugemine selle kuidagi “elavaks” muutis… Ja raamatus on nii palju metafoore ja kõnekäände ja pikki tsitaate, mida võib olla väga keeruline, kui mitte võimatu eesti keelde tõlkida. Aga jah, ma pol eestikeelset lugenud, võimalik, et tegin praegu tõlkijale liiga, ja e.k. versioon on täpselt sama hea, kui mitte parem. Ja kui te hindate oma inglise keele oskust mitte nii heaks, et pikki kiireid arutlusi maailmast mõista, siis soovitan emakeele juurde jääda.

Kuulasin selle eile läbi. Täna alustasin uuesti. Just nimelt selle pärast, et seal on nii palju nüansse, et… mõni asi vajab teistkordset kuulamist, et kohale jõuaks.

Kunagi meeldis mulle (okei, siiani meeldib VÄGA, aga see on läbimüüdud ja ma ei leia seda kusagilt 😦) David Hill´i raamat “Näeme veel, Simon!(kellelgi pole seda raamatut üle?!), sest see oli mõtlemapanev ja kurb… aga samas nii naljakas. On vähe raamatuid, mida lugedes ma nii palju naernud oleks. Või nutnud.

“Süü on tähtedel” on samasugune. Täis musta huumorit. Täpselt minu tassike teed. Ma olen nimelt selline… lugupidamatu, kellele meeldib teha nalja asjade üle, millega ei naljatata. Näiteks on üks parimaid huumoreid päris-elust minu meelest VäikeseFränky sõbra tsitaat, kes teda kohates hüüab, et “Tsau, Fränky, ikka oled pime vä?“… Ilmselgelt ei läheks sellist nalja muidugi igale ühele tegema, aga Fränkyle võib 🙂 Sest ta on sama lugupidamatu kui mina. Või siis külmetuseköhaga poetatud tsitaadid, et “Ähh, egas kopsuvähk põle veel kedagist tapnud” vms. Aga jah, kui isegi huumorit teha ei tohi ja kõige ja kõigi üle kogu aeg muretsema peab, siis on ju elu veel masendavam, kui ta muidu on. Onju?!

Palju mõtlemapanevat on ka. Ja noh, ei pea vist välja ütlemagi, et palju kurba on ka. Aga ma soovitan. Vägavägavägavägaväga.

Kinodes jookseb see film nüüd ka. Ilmselgelt ma tahan seda näha, kuigi olen enam kui kindel, et see pole ligilähedanegi raamatule. Umbes nagu Potterifilmid ei küündi raamatuteni absoluutselt.  Või Videvik. (Kellele ei meeldi ei Potter ega Videvik, siis “Süü on tähtedel” on hoopis “teist masti raamat”, FYI)

Otsisin välja ka mingi hulga (inglise keelseid) tsitaate… Vältides neid, mis raamatut väga spoilerdasid (sellepärast soovitan ka enne lugemist mitte ise rohkem tsitaate otsida).. Kuigi ma usun, et ilma lugemata pole need katked päris see… Aga natuke vihjavad stiilile ikkagi 🙂

_   _   _   _   _   _   _   _   _   _   _   _   _   _

“Without pain, how could we know joy?
This is an old argument in the field of thinking about suffering and its stupidity and lack of sophistication could be plumbed for centuries but suffice it to say that the existence of broccoli does not, in any way, affect the taste of chocolate.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

May I see you again?” he asked. There was an endearing nervousness in his voice.
I smiled. “Sure.”
Tomorrow?” he asked.
Patience, grasshopper,” I counseled. “You don’t want to seem overeager. ”
Right, that’s why I said tomorrow,” he said. “I want to see you again tonight. But I’m willing to wait all night and much of tomorrow.
I rolled my eyes.
I’m serious,” he said.
You don’t even know me,” I said. I grabbed the book from the center console. “How about I call you when I finish this?”
“But you don’t even have my phone number,” he said.
I strongly suspect you wrote it in this book.”
He broke out into that goofy smile. “And you say we don’t know each other.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

Some tourists think Amsterdam is a city of sin, but in truth it is a city of freedom. And in freedom, most people find sin.
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

It’s just that most really good-looking people are stupid, so I exceed expectations.”
“Right, it’s primarily his hotness,” I said.
It can be sort of blinding,” he said.
“It actually did blind our friend Isaac,” I said.
Terrible tragedy, that. But can I help my own deadly beauty?
“You cannot.”
“It is my burden, this beautiful face.”
“Not to mention your body.”
“Seriously, don’t even get me started on my hot bod. You don’t want to see me naked, Dave. Seeing me naked actually took Hazel Grace’s breath away,” he said, nodding toward the oxygen tank.
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***
Because you are beautiful. I enjoy looking at beautiful people, and I decided a while ago not to deny myself the simpler pleasures of existence
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

Headline?” he asked.
“‘Swing Set Needs Home,'” I said.
“‘Desperately Lonely Swing Set Needs Loving Home,'” he said.
“‘Lonely, Vaguely Pedophilic Swing Set Seeks the Butts of Children,'” I said.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

“I told Augustus the broad outline of my miracle: diagnosed with Stage IV thyroid cancer when I was thirteen. (I didn’t tell him that the diagnosis came three months after I got my first period. Like: Congratulations! You’re a woman. Now die.)”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

“I was blind and heart broken and didn’t want to do anything and Gus burst into my room and shouted, “I have wonderful news!” And I was like, “I don’t really want to hear wonderful news right now,” and Gus said, “This is wonderful news you want to hear,” and I asked him, “Fine, what is it?” and he said, “You are going to live a good and long life filled with great and terrible moments that you cannot even imagine yet!”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

Thank you for explaining that my eye cancer isn’t going to make me deaf. I feel so fortunate that an intellectual giant like yourself would deign to operate on me.
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

What am I at war with? My cancer. And what is my cancer? My cancer is me. The tumors are made of me. They’re made of me as surely as my brain and my heart is made of me. It is a civil war, with a predetermined winner.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

“What’s that?”
“The laundry basket?”
“No, next to it.”
“I don’t see anything next to it.”
“It’s my last shred of dignity. It’s very small.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

We are literally in the heart of Jesus,” he said. “I thought we were in a church basement, but we are literally in the heart of Jesus.
Someone should tell Jesus,” I said. “I mean, it’s gotta be dangerous, storing children with cancer in your heart.”
I would tell Him myself,” Augustus said, “but unfortunately I am literally stuck inside of His heart, so He won’t be able to hear me.”
(- John Green, The Fault in Our Stars)

***

“I hadn’t been in proper school in three years. My parents were my two best friends. My third best friend was an author who did not know I existed.
(- John Green, The Fault in Our Stars)

lihtsad elutõed

Leidsin netist 42 elutõde. Mõni on päris tõene kohe :).. kopin mõned siia ka (koos kommentaariga).
1. Elu pole õiglane, aga on sellegipoolest elamist väärt.
Selle on iga eestlane oma negativismis ammu selgeks teinud… “elu ei peagi õiglane olema” on siinmail tavaline käibefraas.

3. Elu on liiga lühike – nii et naudi igat hetke.
Päris keeruline on päris IGAT hetke nautida. Katsu sa kellelegi, kes rämedas kõhugripis vaevleb ja ajusid välja oksendab parajasti öelda, et “naudi seda hetke.. elu on niigi lühike” :P.
Küll aga olen ma nõus sellega, mida ilmselt TEGELIKULT selle lausega mõeldi.. ehk siis elu tuleb võimalikult nautimisväärseks teha, mitte naudinguid edasi lükata…

5. Maksa oma krediitkaardiarved alati ära.
Easy to say. Tavaliselt vist ei võta krediitkaarti need, kellel mingit probleemi asjade äramaksmisega ei ole.. või?!  (tavaliselt (!))

6. Alati ei pea igast vaidlusest võitjana väljuma. Jää lihtsalt iseendaks.
Siis peab, kui Sa oled veevalaja tähtkujus. Veevalajatel on vaidlemine veres. Nende/meie jaoks on see sport. Nauditav sport.

7. Nuta kellegagi koos. See parandab haavu paremini kui üksi nutmine.
Ja kui ma nutan sellepärast, et ma olen täna nii üksik, siis ma ei tohi nutta vaid pean ootama, kuni saan kellegagi koos olla, aga siis ma ei tahagi enam nutta, sest ma pole enam üksik.

8. Kogu raha oma pensionipõlveks. Alusta kogumist kohe oma esimesest palgast.
Khm. Ilmselgelt on need elutõed tõlgitud kusagilt.. algtekst oli vist mõne heaoluriigi keeles :P.

9. Mis šokolaadi puudutab, siis vastupanu on mõttetu. Anna parem kohe alla.
Mul on väga harva šoksi-isu ja siis ei osuta ma talle ka mingit vastupanu, aga mulle lihtsalt VÄGA meeldib see mõte ja sõnastus 😀.

15. Vabane kõikidest ebavajalikest asjadest. Segadus rõhub Sind mitmel moel.
Mul on kõiki mu asju vaja. Isegi neid, mida mul ei ole vaja. They complete me…

18. Kõigele, mida Sa tõeliselt armastad, ära ütle kunagi EI.
Välja arvatud juhul, kui Sa armastad midagi eriti mitte-aktsepteeritavat.

19. Põleta küünlaid, kasuta luksuslikku voodipesu, kanna kaunist pesu. Ära hoia neid eriliste sündmuste tarbeks. Iga päev ongi eriline.
Ma lihtsalt pean mainima, et lugesin esimese hooga, et põleta luksuslik voodipesu… reaktsioon oli et WTF :D.

21. Ära karda olla silmapaistev ja eriline. Ära oota pensionieani, et kanda roosat.
Ma käisin eile roosa mantliga. Olin päeva jooksul ainus roosas inimene, keda nägin. Täna tulin sinise tuulekaga ja olen näinud vähemalt 5-10 roosasse riietunud inimest :D.

24. Iga õnnetuse või ebaõnne puhul küsi endalt: “Kas sellel on ka 5 aasta pärast mingit tähtsust?”
Ja kui vastus on “Jah, isegi 10 aasta pärast on…” mis ma siis tegema peaks?

27. Pole Sinu asi, mida teised Sinust arvavad.
Mind ei huvita, mida te arvate, kui ma tänaval alasti käin ja linde kividega loobin. vot.

28. Aeg parandab peaaegu kõik haavad. Anna ajale aega.
“Anna ajale aega” kõlab sheffilt.

32. Ära lükka elu edasi. Ole kohal ja võta sellest kõik, mis võtta annab.
See on ju põhimõttelt sama, mis number 3.

38. Kadedus on aja raiskamine. Tunne rõõmu selle üle, mis Sul on, mitte ära unista kogu aeg sellest, mida oleks juurde vaja.
Sihtide seadmine ja uute eesmärkide poole püüdlemine on ju hea samas… nii materiaalsete kui mittemateriaalsete…

39. Parim on alles ees…

lemmikosa filmist

I hate the way you’re always right. I hate it when you lie. I hate it when you make me laugh, even worse when you make me cry. I hate it when you’re not around and the fact that you didn’t call, but mostly I hate the way I don’t hate you. Not even close, not even a little bit, not even at all.

“Kas maailmas veel normaalseid inimesi ka on…

…või on kõik idioodid?”

– küsis Trompet minult bussis ükspäev ja absoluutselt iga bussisõiduga veendume, et vastus on “ei ole”. No tõesti, miskipärast on viimasel ajal sihukesed krantsid kaasreisijateks, et võta üht ja viska teist. Üleeile oli bussis too nummi lasnapaarike, kes juba aastaid narkomaanid on. Kraam vist otsas, nuusutasid niisama välgumihkli sisu. Või siis ei olnud päris otsas, sest silmad olid muhedalt pahupidi küll…

Eile tulime Tamiga ja meie ees istus teine armas paarike… 2 kutti… narkomaanid, vahelduse mõttes või nii… üks oli oma rõõmsalt oma mullis ära ja hõljus silmadkinni.. teisel oli mingi motoorne rahutus kallal, muudkui sügas ja keerutas, võttis jope ära ja pusa ära ja pani selga tagasi jms… mõlemad haisesid nagu täiskustud pompsud. Ja nüüd “parim” osa. Nad olid töölised, mingil ehitusobjektil. Sellistel on tööd, aga normaalsed inimesed seda ei leia? Mismõttes nagu???
Samal ajal istusid meie taga 2 mingit laia lehte, sellised rullnoka stiilis maailmanabad, kelle jutt ajas öökima. Nii suur mees ja nii väike mõistus 😀

Täna oli bussis mingi paarike, kes rääkisid oma (jälle) kinni-istuvast sõbrast.. ja sellest, et kutt ise on kriminaalhoolduse all jms. Ja sama pingi (tagarea) teises otsas istus mingi teine tüüp, kes nendega koos ei olnud, aga, üllatus-üllatus: viibis ka kriminaalhooldaja valve all. Kas kõik kriminaalid on bussidesse sooja kolinud? No sellisel juhul olen ISEGI mina valmis varsti lumest loobuma…

jnejnejne… need olid 2 viimast bussisõitu kolmel viimasel päeval… enne seda on neid veel ja veel ja veel olnud. Põrrh.

Ja kõige hullem on see, et kirjedused pole sugugi hullemaks tehtud, pigem vastupidi…

***

Täna vaatasin “My sister’s keeper“’it… agmas, aga kurb film, aga see pole ju üllatus. Mõni minut enne filmikallale asumist helistasin kirurgile 2nädalat tagasi tehtud inimkatsete tulemuste osas. Böö, mingit shaasta (loe: kasvajarakke) kuskil siiski on… 8. märtsil lähen jälle sinna uuringule ennast kiiritama, mida nad vältida üritasid, et näha kas ja mida siis hakkida vaja seekord. Sound’s fun.

ps. Rooma lähen ikkagi 😛 vot.

***

Jesver, 2 inimest ootasid just uksetaga, et millal ma neid näen.. ja kutsusid mind siis viipega sinna, et küsida- me tulime kinno 😀 Nagu, meil pole ju silti ukse,et kutsumata mitte siseneda? 😀

***

Küsisin küll, kas võin selle tsitaadi avaldada, aga vastust ei saanudki. Kui autoril miskit selle vastu on, siis teeb suu lahti, ja ma võtan selle maha, onju ;)… aga lihtsalt, see on vist maailma kõige targem lause üldse, minu meelest vähemalt :“Jah, oleme haritud ja ilusad, oskame matemaatikat ja keeli, aga selles kuidas oma Armastatud inimesi ja peret hoida, igapäevasest rutiinist välja tulla … ja naerda kui lapsed… põrume täiega
alles siis kui oleme 100 korda patja nutnud hakkame alles neile asjadele tähelepanu pöörama.
Või jooma.”



Gilmore Girls

Irff… vaatan ja irvitan.. juba sajandat korda samade asjade yle 🙂

Lorelai: “Wow,  Harvard is over 300 years old.”
Rory: “Yes, founded in 1636.”
Lorelai: “That means that almost everyone who’s ever gone to Harvard is dead now. Are You sure You still wanna go here?”

***

Lorelai bumps into her mother: “Sorry mother your brake lights were out.”

***
Lorelai: “This is amazing chicken, Mom. I mean it, really great.”
Emily: “Thank you, Lorelai.”
Lorelai: “It’s like super chicken. I bet it could fly. Have you tried tossing it out the window?”

***

Happy Lorelay: “I have to go pick my mother up from jail. this night just keeps getting better and better.”

***

Lorelai: “Where are you?”
Luke: “I’m about an hour from “If I lived here I’d blow my brains out.””
Lorelai: “Oh, I heard it’s nice there this time of year.”

***

Luke: “I’ve got a surprise for you in the bedroom. Close your eyes.”
Lorelai: “Oh Luke I’m not scared of it anymore!”

***

Lorelai:
“Im writing a letter
i cant write a letter
why cant i write a letter
im wearing my green dress
i wish i was wearing my blue dress
my blue dress is at the cleaners
the germans wore grey
you wore blue
casablanca casablanca
such a great movie
casablanca the whitehouse bush
why dont i drive a hybrid car
i should really drive a hybrid car
i should ride by bicyle to work
bicycle unicycle unitard
hockeypuck rattle snake monkey monkey underpants”

***

soe…sea…hea

Õues on soe ja hea… ca nädalase vahega käisid mu seljas- talvejope, õhem kevadjope, tuulekas kampsuniga, tuulekas kampsunita, fliis, ja t-särk… toplessiks veel ei hakanud siiski, kuigi eeskuju anti küll 😀 Aga lihtsalt, jubemõnsa soe… eriti Kõrvemaal.. aga ma pole üllatunud, ma seal alati maist-oktoobrini särgiväel olnud 😀
*mac naudib seda natuke aega ja hakkab siis esimest lumesadu ja suurt lumetormi igatsema jälle*
*eelmise lause eest tean ma vähemalt 6 inimest, kes tahaks mul selle eest munad maha võtta.. Jumal tänatud, et hiljaks jäite ja ma suht-koht emane olen :P*

***

Otsisin eile vabatahtlikele välja järgmiste ürituste kuupäevad… oh Sa kräpo… 6. juunil on kaks korraga :S… Tallinn või Kõrvemaa, selles on küsimus… Tlna kasuks räägib see, et VB õnnestuks sinna Trompet ka kohale rebida, vahel ikka õnnestub… Kõrvemaa kasuks räägib see, et see ei ole Tallinn (ei, ma ei vihka seda kohta.. mulle lihtsalt meeldivad teised paigad rohkem 😀). Tallinna kasuks räägib mugavus kohale-tagasisaamise osas, Kõrvemaal on lootust, et vähemalt 1 ots saab mingi khuuli transpordiliigiga reisitud (atv nt)… tagasi võib ilusa ilmaga kõndida ka. Eniveis, ei tea veel.. vaatab. Aga pakun,e t kuna mais olen niikuinii Tlna omal, siis on suvi (juuni ja juuli) just õige aeg Kõrvemaal mööda metsaalust fotokaga roomata. Thänk Gaad, et puugisüstid tehtud, eksole…

EDIT: Sain just teada, et Tallinna 6. juuni nihkub VB 7. juunile.. see oleks purrrrrfect, sest siis saan mõlemasse.. wiii 🙂

TEGELIKULT oli mu pika jutu mõte, et pange kuupäevad kirja ja olge õigel ajal käpad 🙂 Ja Dzeik.. kas Jordan ei taha mõnele tulla?

L, 23. mai 2009
Maijooks Tallinna Lauluväljakul
L, 6. juuni 2009
Ramirendi Kevadjooks Tallinnas, Pirita metsas
L, 6. juuni 2009
Tallinna Rattamaraton Kõrvemaal
L, 18.07 2009
Kõrvemaa Neliküritus- Triatlon
P, 13.09 2009
SEB Tallinna Sügisjooks
L, 26.09 2009
Kõrvemaa Neliküritus- Rattamaraton

Eniveis, oli meeldiv, ja jätke lugemisest ikka jalajälg kommentaariumisse 🙂
Teie,  Notsu 😛

***

Notsu: Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!
Karupoeg noogutas.
Notsu: Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada.
Karupoeg: Aga kus sina siis oled?
Notsu: Mind ei ole.
Nii ei saa olla, ütles Karupoeg.
Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi.
Miks sa mind kiusad? vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said
aru?
***
” Puhh ? ” , sosistas notsu .
” Ja notsu ? ” .
” Ei midagi ” , ütles notsu ja võttis puhhilt käest kinni , ” lihtsalt kontrollisin , et oled olemas ”
***
On Võimatu Olla Masenduses, Kui Sul On Õhupall!