Jõuluisu on

Kui mu tervis oli juba piisavalt hea, et minna üle leebematele filmidele ja mitte enam ainult piinlevaid inimesi vaadata, siis mõtlesin välja plaani, et ajan bioloogilise kella sassi. Et täitsa terveks saada. Teen endale jõulutuju ja siis organism arvab, et on juba 5 kuud haige olnud ja saab terveks:)

Niisiis vaatasin ühel päeval ära kaheksa jõulufilmi. Järgmisel viis.

Ülejärgmisel päeval (täna) läksin tööle, niiet mu masterplani võib õnnestunuks lugeda! Kui jätkuv köha välja arvata muidugi.

Lisaks köhale on mul nüüd teine mure ka. Jõuluisu 😀 Aina süvenev.

Tahaks jõulumuusika mängima panna…

… ja jõulukinke ja kaarte meisterdada. Ja jõulukingitusi pakkida. Ja piparkooke süüa. Ja hapukapsast ja liha! Ja kakaod juua. Ja ahju kütta ja pleedi sisse keeratuna Koon voodis “Üksinda kodus” maratoni vaadata.

Ja väljas võiks paljupaljupalju laia lund sadada. Siis teeks vahepeal filmidesse pausi ja läheks kõnniks lumes ja piiluks akendesse. Mitte niimoodi pervilt, et oioi, mis te seal teete… Vaid pigem aknaid ennast, kus advendiküünlad põlevad jne.

Ja teeks lumeingleid ja lumememmesid ja mängiks Koonuga lumesõda ja.. ja… ja Jõule tahaks. vot.

Ühtlasi tahaks jõule selle pärast ka ilmselt, et detsembriks on Koon tagasi. Nimelt siirdub ta kuu lõpus kaheks kuuks dekreeti ja lapsehoolduspuhkusele.  Kui te teda näeks: paisub iga päevaga nagu oleks rannapalli nahka pannud 😛 aga hullult nunsik. Nii et tagumine aeg kutsikaostule mõtlema hakata, kui endale Maailma parima koera maailma parimat poega tahate 🙂 Kes on ka ühtlasi maailma parim. Sest teate ju küll, et “Everyone thinks they have the Worlds Best Dog. And everyones right.”

Näe, nüüd läksin jõulult pisiperele üle. Aga suva. Sellega sai kõik öeldud vähemalt.

Nüüd tahaks veel köhast lahti saada ja siis oleks suisa hea olla.

Mula, Uusaastalubadused

Oleks võinud ju 2 postitust eraldi teha, aga ajanappusel teen 2 in 1.

1. Mula

Mu kõrv deformeerus vist ööga. Igal hommikul kuulan bussis klappidest musa (ikka veel seda Let it go lugu ja Sadamasilda). Ja täna ei püsi enam paremas kõrvas see “nööbike”. Tuhat korda vähemalt kukkus välja. Lõpuks ei viitsinudki enam tagasi panna, jäi lihtsalt lahtiselt mütsi sisse töllerdama ja kuulasin ühe kõrvaga.

Keegi targem, mis see seekordne blogiteema oli? “Tema tahab”? “Tema soovib”? “Tema soovid”?

Minionitarkuste leht FBs oli vahepeal kadunud. Aga on nüüd tagasi.Wiiiiii!
Tähistan seda ühe nende targa mõtte jagamisega:
“Elu on liiga lühike, et kogu aeg tõsine olla. Kui Sa ei oska enda üle naerda, siis helista mulle, ma naeran ise Su üle.”

Ja lisaks leidsin ühe niinunnu pildi jääkarupojaga, kes istub ja pragunevat jäämäge plaasterdab. Juures tekst: Please stop Global warming…

Ja last, but not least. Leidsin meililt igivanad pildid ja sheerin siis uhkusega, et kui osavnäpp ma ikka olen.
Kunagi pisut nooremana (veel nooremana kui eelmisel aastal 😀) käis mulle pinda, et mul oma nukumaja ei ole. Tegin siis riiuli tühjaks ja meisterdasin ise nukumööbli. Lapse tehtu kohta pole vigagi, ma ütleks (sest kes mind ikka liputab, kui mitte ise, eksole). Ega ma praegu paremini ei oskaks 🙂

This slideshow requires JavaScript.

***

2. Uusaastalubadused

Ma ei mäleta, et mul oleks kombeks endale uusaastalubadusi anda. Tean ju ette, et ma ei täida neid niikuinii :D… no kui, siis võib-olla 2-3 päeva. Ehk isegi nädala.
Kui just tegu poleks lubadustega asjadest, mida niikuinii teen ja mida meeldib teha. A la: luba, et sügan iga päev oma koera. No problemo!
Küll aga sikutasin eile endale üke äppi (mobiilirakenduse) nimega Coach.me. Seal saab endale seada (mugavam on valida olemasolevatest) eesmärke. Ühtlasi valida ka sageduse, kas tahad teha seda 1-7 korda nädalas? Kas meeldetuletust ka tahad? Mis ajal? Jne.
Ma valisin endale kohe 9 erinevat Challenge-it. Millest tegin esimesel päeval kõik tublisti ära peale ühe. Arvake ise, millise :D.

1. 30 Day Abs Workout
Esimese päeva ülesanne oli 15 kõhulihast, 5 kükki, 5 jalatõstet ja 10sekundit plank-i (ma ei tea seda eestikeelsena)

2. 32 Steps of Lifestyle Design
Eilne ülesanne oli: Naerata, kui sõbraga vestled.

3. Lateral Thinking Puzzles
Iga päev on üks ülesanne, mis sunnib Sind kastist väljaspool mõtlema. Ma ei viitsi eilset mõistatust ümber trükkida.

4. Mental Math (Level I)
Peastarvutamin. Kergem tase. Eilne oli: 26+37=?

5. Mental Math (level 2)
Peastarvutamine. Keskmine tase. Eilne oli: 8+6+4+5+1+9=?

6. Motivational Quotes
Igapäevane ülesanne on lihtsalt päeva tsitaat läbi lugeda :). Eilane oli George Bernard Shaw “Life isn´t about finding yourself. Life is about creating yourself.”

7. Random Acts of Kindness Challenge
Igasse päeva headust. Eilne oli: Naerata võõrale.

8. Take a walk outside.
Iga päev sama ülesanne. Mis arvestades Koera olemasolu on piece of a cake 🙂. Muuseas, Dzeik Jõuluvana tõi mulle jõuluks purgi, kus olid igak späevaks sildikesed. Eilne soovitas ka õues jalutada. Käisime siis õhtul lausa kogu komplektiga ja haarasime T. ka kaasa.

9. Write in Journal.
Ehk siis – blogi! Ma nii julge kui Sesamy ei olnud ja  seadsin eesmärgiks 3 korda nädalas. Eks näis. Selle nädalaga on peale praeguse postituse avaldamist siis ühelpool 😛

*

Ehk siis nagu näha, siis ma püüdsin võimalikult lihtsalt hakkama saada. Loomulikult on äppis suuuur valik dieedi ja keeleõppe ja spordi ja jooga ja tervisliku toitumise ja uute oskuste õppimise jms variante, aga ma olen liiga laisk selleks. (jah, teil on õigus, kui arvate, et ainsana jäi mul tegemata nr 1 – kõhulihaste trenn 😛).
Raha eest võid endale lausa treeneri saada, aga ma olen liiga vaene selleks. Nii ma siis lepin nende praeguste lihtsate variantidega.

Oeh,ma tegelikult tahtsin veel otsingusõnadest ka rääkida, aga ei jõua täna. Mis seals ikka. Ega blogi pole jänes, kes eest ära jookseb, vms.
Otsingusõnad tuletavad mulle omakorda meelde, et mulle ei meeldi WordPressi uus statistikaleht.

Roomablogi 2/9 – 2. päev – 19.mai 2010

IT 10:22, EST 11:22

Buongiorno!
Hommik! Vedelen voodis ja ootan, et teised ärkaks. Ise olin olude sunnil juba kell 4 üleval. Not cute. Tegelikult ehmatasin, et fakk, nina voolab jälle… Õnneks olid seekord salfad ligi ja katsin nina kinni… aga kui pärast põiele läksin, märkasin peeglist, et olenemata (oma arust) kohe jaole saamisest, olid nägu ja käsi ikka punane (ja üldse oli peeglis mingi tulipunaste huulte ja tumesiniste silmaümbristega creepy sell…), eniveis, tulin siis hirmuga voodisse ja voilà – padjapüür (äkki padi ka?) oli vahvalt määrdunud. Ideaalne!
Olen tähendanud ühe inimese puhul, kes ei tahtnud, et ta mulle meeldiks, et ta tegi end võimalikult ebameeldivaks. Nüüd üritab Rooma sama: teha kõik, et ma teda vihkaks. See ei tööta. Veel. (Märkus: Tartu on sama proovinud.)
Koleda ilma saatis ta ka tänaseks.

Aga ikka olen rõõmus!

PS. Minu üllatuseks läks siin juba enne 10-t pimedaks… ja valgeks läks alles 6-7 vahel.

 IT 14:25, EST 15:25
Istume Trevi purskkaevu lähedal Macis =).

Susco McDonaldsi katuseterrassil

Kindel valik vähemalt ja mitte kõige kallim ka. Happy Meal koos õunalõikudega oli 4€. Hommikul sõitsime bussis jänest (sest seal polnud pileti-putkat!), nii et säästsime :P.
Viskasime mündi üle õla Trevisse… ikka selleks, et jälle tagasi tulla 😉

Trevi Purskkaev

…ja nägime lõpuks Colosseumi teise külje pealt ka! Eelmisel korral ei läinudki sinna.

Colosseumi teine külg (ja kollaste nokamütsidega noortegrupp seal ees)

(Kräpp, ma hammustasin keelde just. Lausa pisar silmas, nii valus!) Circo Massimo´t nägime ka… vist… st. seal ei olnud midagi peale liiva, aga turistid rääkisid kõik sellest.

Circo Massimo

Host tuleb õhtul 8-9 ajal, seega oleme veel mitu tundi kodutud. Ilmselt näeme-avastame veel pisemaid armsaid tänavaid ja loodame kenasid giuseppesid kohata, muig. FK blondist karvast pole seni sugugi kasu olnud. Ainus (mitte müüjalt) „Ciao!“ on pärit 10-11 aastaselt poisilt. Närb värk.
Aga Silvio, meie homne host, kutsus meid 7st-9ni joogile. See on nummi vähemalt, ootame põnevusega.

Oo, hea uudis ka – ma köhin… vähem. Pisut rohkem nagu otse kopsudest (kajab), aga üldiselt vähem! Sest pole ju aega köhida, kui on tegemist aevastuste+nuuskamisega!

No ei ole elu, ei ole.
Aga ikka olen rõõmus!

Heh, ämblik kukkus sülle just, aga pettus, et ma teda ei pelga ja sibas minema.

Hoiame kohta kinni ja peame nüüd edasi liikuma, ciao!

Ps. Palav on. Teised on suveriietes ja mina tumedates teksades ja kõrge kraega sviitris. Elagu kopsuhaiged! Urra-Urra!

IT 16:15, EST 17:15
Üks tüüp ütles meile „Ciao!“ just! Ja ta ei olnud 11-aastane! Parajas eas ja täitsa kobe :P…
Istusime kusagil suva-tänavanurgal, kus enamik ärimehi meid veidralt vaatasid, aga siis tuli Tema! Ütles „Ciao!“… ja läks. Tõbras. 😛

Ärimees-Giuseppe, kes meid tervitas ja oma teed läks…

Aga pisut aega tagasi sõitis siit 2 miljonit politseitsiklit ja autot (Alfat!) mööda ja nende vahel hunnik tähtsate ninade autosid. Ja õhus saatis 2 või 3 politseikopterit. Turvameetmeid vaadates meeldib meile mõelda, et see oli Berlusconi&Co.. Susco võib kinnitada :P.

Politseikopter

Heh, enne käisime apteegis. Köhisin ja küsisin midagi selle raviks. Anti ka. Mingid tablakad (suured valged), aga tekst oli ainult itaaliakeelne. Panin tänaval ühe suhu ja lutsutasin ca pool imemistableti pähe ära ka, aga maitse oli ta-lu-ma-tult kibe, ülejäänu viskasin ära.

Köharohi, Tossoral

Eks pärast küsin tõlget… ja kuulen raudselt, et see on mõeldud hoopis vees lahustuma =).
Ootan põnevusega.

Nüüd hõivasid pool meie pinki sommide seltskond, kes õlled lahti korkisid (what a shock 😛), jätame siis neile rohkem ruumi ja kaome tänavarägastikku. A presto!

19.mail hiljem toimunu, kirjutatud 20.mail IT 15:30, EST 16:30
Heh, need soomlased rääkisid meiega. (Põhiliselt keele sarnasusest/erinevusest) Aga soovitasid ka kohta ühe kiriku juures, millest mööda olime tulnud.. ja läksimegi. Sissepääs maksis 1€. Pilte teha ei tohtinud…

Cripta dei cappuccini uksesilt

Põhimõtteliselt oli see kelder, kus olid 4000 kaputsiinimunga (sh. laste) luud (kolbad) erinevateks mustriteks kokku seatud. Osad luukered olid ka veel terved ja nende ette olid maetud „hiljuti“ surnud. Aga creepy osa oli see, et osa hiljutistest luukeredest olid juba välja kaevatud ja üles pandud… neil olid veel nahk (küll kuivanud) ja küüned alles… ja silmad. Suht jube oli.
Nende juures oli ka silt: „What You are now, We used to be. What We are now, You will be!“

Postkaardid, millel see tsitaat ja näide kolbakujunditest

See kirik-kelder oli täpselt Barberini metroopeatuses… Plaanisime sealt Termini´sse (põhi“jaam“, kus 2 erinevat X-kujulist metrooliini ristuvad) kõndida… Kõndisime-kõndisime… arvasime, et oleme juba lähedal.. ja voilà – leidsime end ringiga taas Barberinist. Kõik teed viivad Rooma… täpsemalt Barberini´sse. 😛

Barberini. Kino.

Vahepeal tuli korralik äikesevihm ja pugesime väikesesse baari cappuccinole (0.90€, nagu enamikes kohtades), et varjus olla ja jõudsime siis Termini asemel hoopis Cavour´i, kust sõitsime metrooga EUR Magliana´sse, kus pidime kell 7 Silvioga kohtuma (meie host järgmiseks päevaks). Saatsin 6:45 sõnumi, et oleme jaama juures bussipeatuses ja ta tunneb meid ära oranži mängukoera järgi (Aeg kohtuda Suscoga! Sest FB vestlus Silvioga, kus ta rääkis, et Susco on küll eelmise reisiga rohkem Roomat näinud, kui keskmine kutsikas; oligi tõukeks, et Sussukas ka seekord kotti suruda).

EUR Magliana metroojaam

18:57 tuli SMS, et ta jääb 10 minutit hiljaks.

Me olime shokis, sest italianode jaoks on normaalne 1-2 tundi teatamata hilineda ja siis küsimise peale alles öelda.

Oodates jälgisime, kuidas suht meie juures bussi oodanud mustanahalise juurde tulid 3 sõdurit ja politsei ja hakkasid dokumente nõudma vms… et too polnud aga midagi teinud, oli ta segaduses ja ei tahtnud näidata.. Need siis jälitasid teda seepeale… vastikud kiuslikud bully´d.

Siis nägime autot, kus oli potensiaalne üksik mees sees. Läksin siis oma oranži koeraga sinna ette keksima… aga vale mees oli =D.
Lõpuks tuli õige ka (ja tundis meid kohe ära). Miski suure lahmaka BMW-ga… Hull peast. Liikluses, kus parkimiskohad on 1,2 meetrit pikad (aga ta parkis sinna vabalt ära) ja kõik teised liiklejad ümberringi on Su kallile autole ohtlikud. Crazy!

Näide pargitud pisikestest autodest

Tutvustasime endid ja Suscot… korjasime peale tema sõbra Francesco (Cisco), kes meid VB peab vahepeal hostima… ja kes tundub ka tore, aga ta oskab ainult väga algtasemel inglise keelt. Õpetasime neile see-eest kesktasemel eesti keele selgeks: „õ, ä, ö, ü…“; „Sul on kena pepu!“, „Sul on kenad silmad!“ (või „Sul on kena silm“, kui juhtud kohtama ühe silmaga neidu). Käisime miskis väikeses kohas, kus 10€ eest (suht kallis… saame selle eest veel nälgida) sai joogi (meile õlu, sest eestlased on ju alkohoolikud… ja pealegi ajasid sommid juba päeval meile õlleneelud peale) ja siis „rootsi lauast“ süüa. Kõik puha tundmatud asjad… aga head.

Pubilaud ja isetehtud märgid

Keeleõppefraasid salfrätil

Rebisime õhtu otsa kildu. Valgustasime neid Pronkssõduri teemadel: Mul oli koti küljes isetehtud märk Colosseum´iga ja nad uurisid, et kas see on mingi tundut Eesti ausammas? Vastasime „jah“ ja ristisime selle Aljošaks. (Märkus: Kui Silvio pool aastat hiljem Tallinnasse külla tuli, viisime ta lumisesse surnuaeda ka Pronkssõdurit vaatama… ta ütles siis, et me oleme esimesed tüdrukud, kes teda surnuaeda jalutama viinud on 😀)… Irvitasime Susco-teemadel…Rääkisime neile „peenise-mängust“, mida Fkga olime mänginud (peate vaatama filmi „500 days of Summer“, et mõista 😉). Õppisime „mine…“ itaaliakeelse vaste: „Vaffanculo!“ (Mida kasutatakse tegelikult mitme erineva väljendina). Keeled suhu ja Euroopasse! Ja jätsime lauale kirjakese oma õpitud sõnadega: „Sul on kena pepu, vaffanculo!“

Siis käisime Trastevere´s (vanalinn) jalutamas… kus meile tutvustati absoluutselt igat platsi sõnadega: „See on see plats, kus tavaliselt õhtuti on palju inimesi väljas…aga praegu mitte, sest väljas on külm.“ Väljas oli pimedaks läinud ja oli ca 18´. Teised sõid jäätist, aga mina oma kurguga loobusin. Ahjaa, muide – see tablett, mida imesin, oli närimistablett. Close enough! (Õhtu otsa mõnitati mind muuseas: „You should take a pill!“)
Trastevere oli imeilus, isegi pimedas… vanad majad, lilled akendel.. nurr. Nad lootsid esialgu meid majade vahele viia ja erinevas suunas ära joosta, aga unustasid seda teha, sest me olime nii võrratud :P.

Tiberi jõgi õhtupimeduses

Alguses pidi ta meist kella 9st lahti saama, aga et me nii võrratud olime, viis ta meid kella poole 12 ajal maja ette ära. Ahjaa, see oli esimene (ja viimane) kord, kui olen olnud autos, mille juht on alkoholi joonud. Ca 3 tundi varem 1 veiniklaas ja 0,33 õlu. … 0,5 promilli on siin lubatud ja ilmselt polnud tal sedagi… aga hirmus oli ikkagi ja Eestis nii ei teeks. Aga üldiselt sõitis see „bemmimees“ kordades viisakamalt kui italianod üldiselt (või Eesti bemmimehed).

Gabrielel oli korteris enne bändiproov olnud (kuni naabrid virisema hakkasid) ja 2 kaaslast olid veel seal. Rääkisid meiega poole üheni juttu ja küsisid „Itaalia lauamängust“ (Nagu „Eesti mäng“) küsimusi. Ainus, mis meelde jäi oli, et esimene XXX-multifilm oli „Fritze pornogatto“ („Pornokass Fritze“) vms. Mängu teine versioon oli, et ette loetakse vastus ja Sina pead ütlema, mis oli küsimus?! (Vastus oli: „Kolm.“) =D

Aga täna öösel magasin ilusti… silmad tegin lahti alles valges ja lõplikult ärkasin 9:18. Tublidus. Hommikul suhtles Gabriele meiega veel. Meiega suhtles rahulikult, aga siis kui italianod oma perega suhtlevad, tundub küll, et kõlab nagu kodusõda… hull action käib…

P.S. Selgus, et Emilia ei tule seekord Rooma.. ja me ei lähe ilmselt tema kodukülla ka, vaid võtame hosteli vms… sest tema vanaisa suri sel nädalal. Ebaaus :(.

*** *** ***

This slideshow requires JavaScript.

Roomablogi 4/9 – 4. päev – 21.mai 2010

21.mail toimunu, kirjutatud 22.mail IT 11:50, EST 12:50
(kirjutatud Colosseumi juures pargis)

Täna ei hakanud kesklinna minema ja pühendasime päeva EUR-i (linnaosa laadne asi, mille äärel Silvio elab) uudistamisele.

This slideshow requires JavaScript.

Plaanisime jõuda järve äärde. Silvio märkis ära meie asukoha kaardil, millest, otseloomulikult, alles järgmise päeva hommikul õigesti aru saime. Rändasime ringi täiesti vales EURi osas, mida ei olnud kaardil…

This slideshow requires JavaScript.

…ja nii kulus umbes 2,5 tundi, enne kui sihtmärgini jõudsime. AGA! Teepeal leidsime me POE! Supermercado..

Udune pilt küpsiseriiulist

Supermercado

Siin ei ole suuri poode, kus toitu jms müüakse, peaaegu üldse… vaid VÄGA üksikud kusagil äärelinnas. Ja need üksikud „suured“ poed on umbes nagu need väikesed Rimi kodupoed. Keldripoekese suurusega isendeid on rohkem.
Igaljuhul tähistasime oma poe-leidu eestlastele kohaselt ja ostsime õllede 3-paki. Siin olid 3×0,33 Peroni õlut kokku 1,99€. Tallinnas leidsin kaupsist Peroni, mis maksis üksinda 28 krooni. Ei ole elu, ei ole 😛 (Vesi on siin muuseas sama kallis ja/või kallim!)
Ja soolapähklipaki ostsime, aga jätsime järgmiseks päevaks.
Teel leidsime Laurentina metroojaama lähedalt turu, kus olid müügil sokid (0,50€); T-särgid ja seelikud (2€)… aga et meil siin veel mitu päeva elada vaja ja 2-3 ööd hosteli eest maksta, siis loobusime. Samamoodi ei too me siit peaaegu kellelegi suveniire kaasa… Säästutripp J Välja arvatud T.-le ja Carole, kes mulle lahkelt reisiraha laenasid.

And then, finally, we saw the LAKE!
(Mul on juba keeltega segadus.. inglise, itaalia ja eesti keel hakkavad sassi minema).

Järv EURi uhkete majade kaldal

Astusime järveäärsest McDonaldsist läbi (aga ärge seda meie hostidele öelge – nemad näevad Mac´ide vajalikkust ainult tasuta WC-de näol =D (Public toilet)). Aga me oleme siiski näljased säästueestlased ja võtsime burksid, väikesed friikad ja hakkasime järvede (neid oli 3) kallast mööda liikudes grüünet otsima.
Otseloomulikult oli terve siinpoolne kallas üles kaevatud ja aedadega piiratud, nii et pidime kolmanda järveni kõmpima. Ja otseloomulikult nägime me kogu selle aja vastaskallast, kus oli ideaalne muru. 😛 Tüüpiline!
Aga lõpuks istusime murul ja sõime burksi. Supermercato´st soetatud Peroni´t avama hakates jõudis kohale, et avajat meil küll ei ole. FK võttis avamisel abiks kotis olnud purgi… mina koti küljest väikese „Kõik erinevad, kõik võrdsed“ märgi… ja nii ma kangutasime korgid üks-sakk-haaval lahti. Lõbusaim hetk selle juures (minu jaoks) oli ilmselgelt see, kui FK purki auk tekkis ja ta peale seda tilkus :P. See oli peaaegu sama palju väärt kui hetk, kus pudelid lõpuks lahti saime =).

Kõik Erinevad Kõik Võrdsed märk = avaja ja Peroni

Peroni ja Susco grüünes

Järveäärne park ei meenutanud sugugi tüüpilist Roomat. Pigem tundus seguna Kadrioru tiigist ja Tartust :)..

Park

.. vaid ümberringi kõikjal vabalt amelevad itaalia paarikesed ja tüütud hindud reetsid, et tegu ei ole Eestiga. Paar tundi kannatasin ära (minu jaoks on päevitamine kui tegevus maailma kõige igavam… ja üldse istusin ma enamuse ajast varjus, sest kuna hommikul oli pilves ilm, jättis tark laps (mina) mütsi koju(olen brünett päikesepistesõltlane)). Lõpuks loobusime chillimast ja kuulnud Silviolt, et lähedalt Viale Europa´lt tuleb otsebuss Tintoretto´sse saime „koju“ umbes veerandtunnise bussisõiduga 2,5 tunnise kõmpimise asemel. Muig, muuseas, järgmisel päeval (22.05) avastasime, et Tintoretto´sid on kokku 6.. . ja me tulime iga kord vales maha.. see selgitab, miks me iga kord 3 peatusevahet kõndisime ja laulsime laulu tablettide võtmisest: „Prenda una pollola, due volta e a giorni“ [brenda una poolloooolllaaaa, duuuue volte a džjorrrniii…] (võtke 1 tablett 2 korda päevas).

„Kodus“ pisut puhanud ja õhtused uudised (või nagu nemad neid kutsuvad, siis dickhead-Berlusconi-propaganda) ära vaadatud, tõi Silvio 3 suurt pitsat mida jagasime. Kõik olid niiii head. Tõsiselt! Sink singipitsal oli hoopis teise maitsega. Juust ka.
Peale sööki tutvustas Silvio Suscole Skandinaavia rotti, kelle ristisime Karen Svenssoniks, kes küll ööseks Suscost eemale magama kobis ja sellega vaese kutsika südame murdis… aga üldiselt oli neil nii palju ühist – näiteks ei salli kumbki kasse =).

Rott Karen Svensson ja Oranž Koer Susco

Kassi-jutuga tuli üks ropp seik meelde. See lause, mida teadsime „La donna aveva un gatto nero e una scopa“ („naisel olid must kass ja luud“)… „una scopa“ tähendab „luud“, aga lihtsalt „scopa“ tähendab „to fu*k“), niisiis, kui lauset kogemata ümber tõsta ja valesti öelda, võib välja tulla midagi stiilis „naine pani kassi“… teeb ettevaatlikuks edasise (võõr)keelekasutuse osas…

Õhtul 11-ajal läksime San Giovanni´sse, mis on ülikooli lähedal asuv ala, kus kiriku ees platsil õhtuti noored kogunevad. Kui autoga sinna sõitsime ja valgusfoori taga peatusime, tulid JÄLLE hindud (neid jagub kõikjale).. ilma küsimata tegid nad Silvio ette esiklaasile seebiveega ja harjaga südame-kuju… ❤ Silvio kommentaar sellele oli, et „Ta (hindu) on vist gei“ =) Soovitasin Silviol talle öelda, et tal on kena pepu. Kui hindu FK ette aknale ka südame tegi, kommenteeris Silvio, et „Ta on vist hoopis biseksuaal“ =). Igaljuhul pesi ta pärast seda akna uuesti puhtaks (kuigi aken puhtam välja küll ei näinud) ja jäi siis raha ootama. Silvio keris akna alla, andis talle ühe euro ja ütles: „Sul on kena pepu!“… kuigi ta valetas, kann polnud suurem asi… Meie, rikutud ja lapsemeelsed, hirnusime muidugi kõvasti.
Jõudsime parklasse, kus hilisõhtuti on tegelikult parkimine tasuta. Aga seal oli kamp töötuid aka isehakanud parkimiskontrolöre, kes sobiva parkimiskoha kätte juhatasid. Seejärel pidi neile parkimise eest maksma, sest kui Sa seda teinud ei oleks, oleks auto tagasi saabudes ära retsitud olnud. Nagu katusepakkujad…
Võtsime San Giovanni´sse platsile jõudes baarist Peronid (2€ 0,5L) (Märkus lisatud 2014: tegelikult mind nüüdseks häirib, et reisikiri kõlab nagu Kristjan Jõekalda India-saates: alkot, alkot, kust saaks alkot, andke mulle alkot! Jne…) ja seisime väljas. Kõrval mängisid mingid tüübid muusikat. Majaseinale oli dataprojektoriga kuvatud videomäng Prince of Persia, mida mängiti.
21.mail hiljem toimunu, kirjutatud 22.mail IT 23:10, EST 00:10 (23.05)
(Kirjutatud motellis.)
Suhtlesime ja norisime üksteist niisama. Näiteks jutu kohta Silvio ülikooliõpingutest, saime vastuseks, et „ah, see oli 7 aastat tagasi, te polnud siis veel sündinudki“ jne.
Vahepeal tuli üks tüüp meiega rääkima ja flaiereid jagama. See oli sama flaiku, mis meid seni jälitanud on: kohe alguses Gabriele juures.. siis nägime sama flaikut linnas auto kojamehe vahel.. ja nüüd. Tegu oli üritusega, kus Gabriele bänd ka mängis. Üritusele me kahjuks ei jõudnudki.

Spanda Che Ti Passa flaier

Lõpuks läksime mingisse lähedal-asuvasse söögikohta, kus kohtusime Silvio sõbra ja tema tüdrukuga. Too sõber tundus kõike muud kui italiano! Kui Silvio ise on nii ihult kui hingelt sihuke pooleldi-skandinaavlane, siis see sõber nägi välja täiesti puhas eestlane 😀 (Mitte, et see siis halb oleks…)
Silvio tutvustas meid ja juba umbes kolmas lause oli: „Nad on 3 päeva siin olnud ja kõik, mis nad räägivad, on pepudest =)). Edasine jutt jätkus taaskord teemadel: minu koer ei hammusta; Vaffanculo; Sul on kena pepu; Sul on kena/kenad silm/silmad; õ,ä, ö, ü (btw, see on nii haige, kuidas Silviole kohe esimese korraga eestikeelsed laused ja õ,ä,ö,ü meelde jäid.. nii kirjapilt kui hääldus…) Jne. Aga kui töötajad juba koristama hakkasid, saime vihjest aru (hakkame lõpetama, hakkame lõpetama – koristaja on ka inimene!) ja läksime „koju“… nii kella 2 paiku, ilmselt.

Silvio, olenemata sellest, et Eestis oleme bemmimeeste ja siin niisama hullude juhtidega harjunud, on sõites väga tubli! Ma pole autos kordagi kartnud 😀 (Itaalias on see imeasi! 😀) Suunda näitab ja sõiduradu järgib erinevalt teistest kohalikest korralikult. Aga kurtis, et ta on meiega sõites aeglasemalt sõitma hakanud… ja tema street reputation is going way down¸seetõttu. Lohutasime, et aga tal on ju blondiin kõrvalistmel! (FK… Itaalias on blond pliks imeasi.) Sellega ta nõustus ja leidis, et äkki peaks veelgi aeglasemalt sõitma, sest muidu äkki mõni ei näe! =)

Kuna kodus olid ribikardinad kinni ja tuba koopa moodi pime, magasime hilishommikuni ja ärkasime alles 10:05!

PS. Ahjaa! Õpetasime täna italianosid keset tänavat Kaera-Jaani tantsima! (Tantsisid ka!) Viime Jaani Euroopasse!

*** *** ***

EURi maja

EURi kaares maja

Menüü – crepid ja paninid

Koeragräffiti

Bastardo

Kohalik bensiinijaamakett

Kollane tareke

Kohalik kirik

Veider suur must maja

Metsviinapuuga pooleldi kaetud maja

Välise trepikojaga hoone

Roomablogi 5/9 – 5. päev – 22.mai 2010

22.mail toimunu, kirjutatud 23.mail IT 14:00, EST 15:00
(kirjutatud Villa Pamphilli pargis)

Kui kell 10 ärgatud saime, kohvi joodud, 2 küpsist söödud ja asjad taaskord kokku pakitud, viis Silvio meid ja meie kotid Colosseumi juurde, kus me ennast mingi puu all kotihunniku otsa istuma seadsime ja jäime Emilialt SMSi hosteli kontaktidega ootama.

FK, Susco ja kotihunnik Colosseumi juures lebos

Õues oli mõnusalt soe (29,5´) ja päike säras, niisiis päevitasime niisama. Isegi mina! Kuulasime klappidest mussi (Ozzy, Hannah, Mahavok), kribasin… ja jälgisime lähedal piknikku pidavat prantsuse laste klassiekskursiooni. Nad olid vanuses 10-12 umbes… Päris varakult teevad juba ekskursioone teistesse riikidesse, me avastasime küll kuni keskkoolini Eestimaad (ja olen sellega väga rahul ja hinna tõttu ma välismaa-ekskursioonile ei jõudnudki näiteks…) ja Prantsusmaa on ju veidike suurem = rohkem oleks kohti avastada…

Avastasime kotist eilsed Supermercado soolapähklid, millest lõunasöök sai.

Juba ca 2 tundi hiljem saime kahe odavaima hosteli kontaktid. Üks neist üsna Termini (peajaam) juures. Sõitsime Metrooga kohale ja… leidsime isegi tänavarägastikust õige koha üles… AGA… hostelist oli vahepeal uhke hotell saanud ja kui meilt toa eest 80€/per öö küsima hakati, loobusime viisakalt… ja läksime tagasi metroorongile, et lõpp-peatusesse (Rebibbia) sõita ja Via Osimo´le jõuda.. täpsemalt Via´le, mida ei olnud ühelgi meie kaardil =D.

Via Osimo tänvasilt

Küsisime suunda metroojaamas ühelt naisterahvalt, kes:
1. ei osanud inglise keelt
2. polnud kunagi midagi Osimost kuulnud.

Läksime eemale bussipeatusesse, et peatuste nimekiri läbi lugeda, aga ka nende hulgas polnud õiget. Seisime seal oma kotihunnikuga ja üsna nõutute nägudega, kui sama tsikk, kellelt me enne küsisime tuli ja meiega uuesti rääkima hakkas (enamjaolt kehakeeles). Põhimõtteliselt helistas ta oma mehele, kurtis, et õu, siin on 2 eksinud eestlast, kes otsivad Osimot ja kutsus meid siis endaga kaasa. Pisut eemal autos olid tema mees ja imearmas tütar (ca 3a… isa oli itaallane ja ema brasiillanna, nii et pisike tumedate lokkidega inglinägu nägi eriti nunnu välja). Kotid paluti auto pagassi panna ja autosse istuda. Istusimegi, eeldades et mõne aja pärast vägistatakse meid ära, tehakse asjadest lagedaks, lõigatakse tükkideks ja söödetakse need hindudele =D.

Nii ei läinud. Meid viidi hoopis motelli (Peter Pan Hostel) juurde ära.

This slideshow requires JavaScript.

Juurde jagati selgitusi, et mis bussidega ja kust tagasi saab.. ja mainiti fakti, et Peeter Paani hostel on üsna usklike joontega. Soliidne, alles me ju olime antikristlikul underground kontsedil. 😉
Jagasime lahketele abilistele Kalevi Annekese šokolaadi ja Barbarissi karamellkomme. Pisike piiga oli nende üle nii armsalt õnnelik. 🙂 Ja meie küüdi üle ka!

Läksime siis sisse, et tuba küsida. Ootasime juba, et valvelauas istub nunn =D. Ei olnudki. Täitsa tavaline tädike, kes muuhulgas õlut müüs… Päris süvausklik kiriku-koht vist siis pole.
Aga tädike ütles, et neil ei ole tube, sest meil ei ole broneeringut. No tore, tore…
Olime juba valmis lahkuma, aga ta lubas, et kontrollib igaks juhuks üle… ja siis pakkus kahte voodit jagatud toas. Ainult üheks ööks. 15€ nägu.
Ofkoors olime nõus! Maksime ära ja andsime andmete kirjutamiseks ID-kaadid. Need anti ikka tagasi ka. Selgus, et tädikese tütrel on samal päeval sünnipäev, kui mul!
Seejärel õpetasime talle minu nime eestipärast hääldust (tegu on küll puhta Itaalia nimega, aga hääldus on siinmail eestipärane). Ta oli väga tubli ja jättiski meelde… ja umbes 2 tundi hiljem pöördus FK poole ka nimega. Nii armas! Mul oleks samasugust mälu vaja!
Jagatud tuba tähendas 6 nariga (st. 12 inimesega) tüdrukutetuba. Sihuke ühika moodi. Kehv ei olnud ja üldse, oleme üsna leplikud ja tänulikud, et üldse koha saime… ja seda vähema kui 80€ eest!

This slideshow requires JavaScript.

Panime kotid tuppa ja piilusime korraks internetti (koridoris oli üldkasutatav arvuti). Üks tore onuke (ei saanudki aru, kas töötaja või boss) tegi meile FKga šokolaadicappuccino välja =) (Ja seda peale lõunat! You naughty boy!)

This slideshow requires JavaScript.

Seejärel läksime ümbruskonnaga tutvuma. Kõndisime ca tund aega ühes suunas…

This slideshow requires JavaScript.

…kuni poe leidsime.. ostsime õlu (piinlik) ja sandwitchid.

Poesaak: Nastro Azzuro, küpsised, saiad

Siis ootasime, kuni äikesevihm järgi jäi ja kõndisime ringiga tagasi.

Olime samas toas enamjaolt jänkidega, aga nad olid üsna igav seltskond, niisiis läksime jooke nautima hosteli ette kiik-pingile.

FK hosteli ees kiik-pingil

Sealsamas kõrval oli suur grupp Hollandi meestekoori kutte… kõik frakkides ja kenad. Ja kui nad veel laulma hakkasid! „My Girl“ kooriesituses oli super…

Hollandi meeskoor

…aga see polnud veel midagi! Kui „O sole mio“-t lauldi, oli refrääni ajal äkki hunnik kutte meie ees ühele põlvele laskunud, meile otsa vaatamas ja laulmas =). Kasutasin võimalust ja tegin kiirelt 2 pilti ka 😀 ülejäänud aja sulasime niisama ära… NIII äge oli!

O Sole Mio

Aga kui tüübid linna peale laiama ära läksid, käisime ka teisel pool ümbruskonnas kooserdamas. Avastasime, et me oleme päris (liiga?) julgeks läinud, õhtul kell pool 11 (mil õues oli +18´) käisime oma fotokad käes, kusagil pimedas äärelinnas.

18 soojakraadi

Meenutas küll pigem sellist armsat, a la Rakvere Rägavere teed, aga kes teab.. äkki on tegelikult Kopli-laadne?!

Ühes putkas nägi müüja meid ja poseeris kohe Romuluse-Remuse-Hundi vapiga.

Poosetaja-Müüja Rooma-vapiga

Enne jalutuskäigul nägime seda vappi ka majadel, gräffitina jms. Siin piirkonnas väga popp miskipärast. Kui meelest ei lähe, küsin esmaspäeval Silviolt… äkki ta teab.

Jalutasime McDonaldsini (ei ostnud midagi!) ja tagasi.

“Ingresso McDrive” silt

Kõige põnevam leid oli vist Alfa Romeo keskus :P…

Alfa Romeo keskuse silt

…ja Volkeri oma. Ja lõpuks nägime neid parklates ootavaid prostituute ka! Olevat keelatud, aga väga levinud. Nagu Silvio neid ükskord varem kommenteeris: „Those ladies beside the road are not waiting for the bus =).“

Magama kobisime kesköö paiku.

 *** *** ***

This slideshow requires JavaScript.

Roomablogi 6/9 – 6. päev – 23.mai 2010

Et hommikusöök 7.00 – 9.30 oli ja 10-st check-out pidi olema, vedasime ennast enne kaheksat dushi alla. Söögiks oli kohv ja virsikutäidisega croissant. Helbeid võis ka võtta, aga polnud isu.

Croissant ja kohv

Küsisime seejärel mingilt tüübilt valvelauas igaks juhuks üle, et kas kindlasti ei ole tänaseks enam kohta? Ja tema ütles, et me võime jääda ja homme maksta. Ma kahtlustan veidi, et ta ei saanud inglise keelest aru, aga eks seda näeme siis, kui tagasitulles uued inimesed Suscoga voodit jagavad. =D

Susco hostelivoodis laiutamas

Tänane plaan oli minna Trastevere´sse Piazza Triluzza ´le, kus kohalik Couchsurfing´u kohtumine pidi olema, et sealt koos Villa Pamphilli´sse minna.

Ostsime endale Peronid ja Pizzalõigud (kokku 3.70€) ja istusime trepile sööma-ootama. Aga nägime vaid paari tsikki, kelle kohta oletada võis, et võib-olla Couchsurfing´ust, aga miskipärast ei julgenud me ise nende juurde minna ja otsustasime hoopis omapäi tee parki leida.

Potensiaalne Couchsurfingu seltskond

Otseloomulikult viis meie tee läbi Gelatteria´st (jäätisekohvik), kust 2 euriga apelsini-jogurtijäätise võtsin. Saab veel näha, mida see mu kõri ja köhaga teeb, aga Silvio on kindlasti õnnelik, kui mind esmaspäeval köhimas kuuleb. Saab ju jälle öelda: „You really should take a pill or something 🙂“.
IT 21:22, EST 22:22
(Kirjutatud motellis)
Parki me igaljuhul jõudsime, aga see kurjam oli NII suur!

Üks osa suurest pargist

Jalutasime läbi mitme suurema grupi juurest, et näha, kas need võiksid olla potensiaalsed Couchsurfarid =)… lõpuks, vist tunnike hiljem, avastasime, et park läheb veelgi edasi…

Pargi jätk

… jõudsime Villa aeda ja seal nägime CS-i seltskonda lõpuks ka… mitte eriti suur seltskond ja neil oli piknik täies hoos.. aga et me ühtegi poodi ei leidnud, siis ei tahtnud hakata sinna tühjade kätega minema ja loobusime. Kogu suur töö ja vaev, eksole :P.
Läksime oma jookidega siis hoopis eemal paistva mäe otsa (kust juba järjekorras kolmas park algas) ja võtsime pisut päikest teisele küljele.. sest eilsest oli üks külg roosakas-pruun (aga küll see kaob varsti ja olen jälle tagasi lumivalge tuvi).

This slideshow requires JavaScript.

Mingil hetkel tundsin äkki ära, kus me oleme! Samas pargis käisime ju novembris eelmisel Roomareisil, kui Emiliano (meie toonane host, kellega homme õhtul kohtume) meid oma ultimate frisbee (frisbee-ameerika jalgpalli-pesapalli laadne sport) treeningule kaasa võttis. See, mida mõni päev tagasi otsisime. Nii muhe oli uuesti näha :).

Tuttav park, ultimate frisbee plats

Lõpuks otsustasime tagasi liikuma hakata.. .aga et sinna niiii pikk maa oli olnud, plaanisime teiselt poolt pargist väljapääsu otsida.
Otseloomulikult leidsime taaskord umbtee (edasiliikumist takistas võrkaed keset metsa 😀) ja lõpuks läbi veeeel ühe pargi suure ringiga jõudsime välja ka. Vähemalt nägime teel ilusat järve. Ja hanesid.

Järv pargis

Pargi jätkumine – lagedad väljad

Pargi metsistunud lõpp

Aga pargist välja jõudmine ei olnud veel pääsemine. Sest meie asukohta ei olnud kaardil. On üsna raske kuhugi minna, kui Sa ei tea, kus Sa oled!

Mingi tänav, mida polnud olemas

Aga tuju tõstis see, et leidsime poe!
Tõesõna, see on juba liiga palju poode… oleme põhimõtteliselt kogu „väikese“ Rooma linna läbi käinud ja see on JUBA neljas pood! Impressive!
Seekord otsustasime õhtul kokata, sest hostelis on üldkasutatav köök olemas… ja see tuleb võrreldes väljas söömisega „odav“ (loe: umbes 45 krooni näkku… Eestiga (krooniajal) võrreldes masendav, siinsega võrreldes pandav). Selle raha eest saime paki spagette, pudeli tomatikastet, 200 grammi singikuubikuid ja 3-paki Peronit (tunnistan, et meil on probleeme… kodumaal siirdun ravile.. vähemalt AA, kui mitte midagi kangemat… AAA äkki?). AGA, võin enda kaitseks öelda, et Red Bulli pole ma ühtegi joonud! (Märkus, olen juba ammu täielik sõltlane olnud.) Isegi õlu on ju parem kui see keemia?

Poest shopatud saak

Enivei, poes käidud, vantsisime esimesse peatusesse ja valisime bussi, mis mingisse vähegi tuttavasse kohta viis – Piazza Venezia sobis täiesti, et sealt metroole silgata.
Peatuses oli päris kirju seltskond: „pioneerid“ ehk sinistes särkides kaelarätikutega poisid lipukestega, kellesarnaseid täna kõikjal näinud oleme… nunnad… kohalikud… ja veel turiste peale meie. Aga me kõik mahtusime bussi!

“Pioneerid”

Selles bussis polnudki piletiautomaati, nii et olime sunnitud jälle jänkut sõitma :(. Meil vedas ja 50€ trahvi ei tulnud. Aga metroos ja sealt edasi bussis oli vähemalt pilet olemas. Vahel oleme ikka tublid ka =P.

Kuigi kumbki meist süüa ei oska teha, said spagetid siiski valmis… tomatikastme saime lisada vaid tänu ühe italiano abipakkumisele selle lahti-keeramisel.

Kokkamine in action

Pott ja pann on töös

Aga toit tuli hea (ja seda tuli palju)…

Valmis HastaLaPasta

Vaatasime telekast filmi „Seventeen again“, aga kui ise poleks seda hiljuti näinud, siis ei oleks küll kottigi aru saanud, sest nad koevad kõikidele filmidele/saadetele peale… (Märkus lisatud 2014: Ma vaataisn nüüd hiljuti uuesti seda filmi, arvates et ma pole seda kunagi näinud.. ei tulnud tuttav ette ka.. alles nüüd Rooma-päevikut lugedes sain teada, et olen seda varem näinud 😀 Väärt mälu!) ja netis käisime ka kiirelt, et Twitteris nutta, et 3 päeva ainult jäänud ja 6 juba seljataga… no ei ole elu, ei ole!

Täna on hostelist need kooripoisid läinud :(. Kui tulime, mängis maja ees pink-kiigel üks kutt kitarri, aga nüüd pole sedagi :(… Aga meil on see-eest toas 3 väga (!) lobisemishimulist (õnneks omavahel) tšehhitari (?), kes vahetpidamata oma arusaamatus keeles mulisevad.. California plikside jutust on vähemalt võimalik aru saada :P… ja meie oma arusaamatu keelega oleme vaiksemad.

Silvio jõudis tagasi Rooma ja pakkus öömaja, aga et me olime juba hosteli võtnud, siis loobusime tänaseks… aga homme hommikul kell 8 asume ühest metroo lõpp-peatusest teise teele oma pakkidega (+ 2 bussi), nagu meil kombeks. Vähemalt on meil hobi =).

Aga nüüd lidun oma sokke pesema ja siis tuttu millalgi.

PS1. Ma käisin täna esimest korda päev otsa seelikuga väljas… viimati käisin seelikuga vist 5 aastat tagasi, aga nüüd Rooma-tripiks soetasin endale neid lausa 2! Võite kuhugi risti teha küll sel puhul… =)
PS2. Õppisime uue itaaliakeelse väljendi (ei ole roppus!): il fine giustifica i mezzi – eesmärk pühitseb abinõu.
PS3. Pesin sokke dushigeeliga… täiesti uus kogemus mu jaoks =).

*** *** ***

This slideshow requires JavaScript.

suveretsept

1 osa suveraamatu lugemist õues istudes
1 osa suvemuusikat
1 osa sööki kõhu-paitamiseks
1 osa televiisorit vihmase ilma tarbeks
1 osa toredaid paiku, mida avastada.

Tarbi mõõdukalt.

***

Ch. ja VäikeFränky reklaamisid mulle miskit blogimisvõistlust, mille tulem on olla motiveeritud kirjutama. 1500 tähemärgiga ja vahepeal kindla teemaga postitusi vähemalt kord kümne päeva jooksul. Tulevikus ka tihedamini, kes vapramalt vastu pidanud on. Ja kes kirjutada ei viitsi, on luuser.

Luuser ma mõistagi olla ei taha, nii et kui peab, siis peab. Kuigi pisut nukker, et mul puhkus tulemas.. siis ma ei viitsi pea kunagi arvutis olla. Aga sel aastal vist peab.

 

Seekordne postituseteema on:

“Suvi”

Igal suvel on teadagi oma eripärad. Aga on ka oma ühised jooned.. tegevused, mida peab igal suvel tegema… laulud, mida kuulama, raamatud, mida lugema. Siitpoolt minu soovitused.

Suveraamat:
On minu jaoks täiesti kindlalt Kalle Blomkvist… st, kõik kolm osa. Umbes alates 10-12 vms (?) eluaastast olen selle/need igal suvel korra läbi lugenud… Okei, no, paar aastat tagasi jäi tegelikult see Kalle ja Rasmuse raamat suvel lugemata… siis lugesin sügisel järgi. Kuna need raamatud on meil füüsilisel kujul maal olemas, siis ilmselt sellepärast need suveraamatuteks ongi saanud… siis satub ikka Vinnimaale, krabab raamatu ja kobib aeda… Seekord peaks mingi lastebasseini muretsema, et Koonlane seltsiks olla saaks ja päikesepistet ei saaks 😛

Suvelaul(ud):
Ivo Linna “Suvi”
Justament “Suvetiir”
Code One “Sellest saab meie suvi”
Grease “Summer nights” või eestikeelne “Suveööd”
Djah, nagu näha, olen ma väga vana ja väsinud omadega. Värskeim lisatud lugu on aastast 2004 (mille inglisekeelne vaste on tegelikult palju vanem)… puha retro. Seda lihtsalt sellepärast, et ma ei tea uuemaid suvelugusid 😦 Ooot, siiski-siiski, kui ma nüüd meenutan, siis Getter ja Koit laulsid valgetest öödest ju kah.

Suvesöök:
Taimetoitlased tahavad mind selle vastuse eest ilmselt elusalt põletada, aga grill-liha. Ja toorvorstid. Mmmm…. Kanasašlõkk punase-sõstra-marinaadis… ja kõrvale rukola & muu “muru” & tomati & juustu & oliiviõliga salat…. mmm…
Edasised tähemärgid puuduolevaist 1500-st võtab enda täislobiseda preili Kõht, kellel on öelda järgmist [tsiteerin]: “Korrrr-korrrr-korrrrr…”

Suvefilmid:
Kes see ikka suvel telekat vahib. (Muuseas, mul on nüüd telekas!!! 🙂) Ja kuigi ma olen muidu suur filmiõgard, ei meenu mulle, et ma suviti midagi erilist vaadanud oleks. Isegi sarjad puhkavad siis. Küll aga võib olenevalt aastast jälgida suvel Jalgpalli MM-i (et hoida pöialt Hollandile ja Itaaliale), Jalgpalli EM-i (et hoida pöialt Hollandile ja Itaaliale) või Suveolümpiamänge (et hoida pöialt Eestile).
Aga tagasi filmide juurde jõudes, on kõige suvisemad filmid, mida soovitada oskan näiteks: “Siin me oleme“, “Suvi“, “Laanetaguse suvi“, “500 days of Summer” … või siis hoopis “I know what You did last summer“.

Suvekohad:
Suvel võiks iga endast lugupidav inimene käia ära vähemalt ühes kohas järgnevaist:
Eesti saared (vabal valikul kuhu-millal, aga jaanipäeval Saaremaale on liiga meinstriim… olgem erilisem!)
Kõrvemaa (rongiga Aegviitu ja vihma ja sääski trotsides telkima! Me Fränkyga käisime!)
Ida-Virumaa (kultuurišokk omas kodus. Ärge jätke sõitmata Sillamäe sadama kõrval mereäärset teed mööda, mis äkitselt kaob ja mülkaks muutub. Yolo!)
Seikluspark (vali ise, milline. Mine. Karda. Roni. Ripu. Ära kuku.)
Mõni linn, mis ei ole Sinu kodulinn (käi Tartu Toomemäel, Haapsalu promenaadil, Rakvere Vallimäel Tarvast paitamas, Pärnu rannas varbaid vette viskamas…)

Ja, et igaks juhuks sõnad peale lugeda, siis:
Asjad, mida mitte teha:
– Ära jäta koera autosse!
– Kui leiad palavasse autosse jäetud koera, löö aken sisse (aga ära politseile ütle, et mina soovitasin. Koerale võid öelda.)
– Ära võta endale suvilasse koera, keda sügisel hüljata.
– Alkoholi ja autosõidu suhtes nulltolerants! Ja  ära istu idiootjuhi autosse.
– Alkoholi ja ujumise kohta kehtib sama. Ja võõras kohas kaine peaga ujumise osas võta rahulikult.
– Ära jäta prügi loodusesse! (Ei suuri prügikotte, ega väikeseid klaasikilde (Koon tervitab eriti klaasikillu-idioote!))
– Ettevaatust äikese ja kodutehnikaga!
– Ära kuluta kogu puhkuseraha korraga ära, et siis järgmised kuud nälga surra (kuigi peale puhkust surra on ikkagi mõistlikum kui nt täpselt enne puhkust 🙂)

Ps. Suvetsitaat:

“Eelmisel aastal oli mõnus soe suvi, aga ma ise olin kahjuks tol päeval tööl.”

mõned lood siit ja sealtpoolt sood

Üleeile kodukandis staadionil Koonu jooksutades tuli suuuuur must lahtine saksa-lambakoera-segu koer. Isane siis. Tõsiselt suur tüüp. Olen temaga poole aasta jooksul kahel korral varem kohtunud, mõlemal korral on koer üksi ja lahtiselt, omanik on tropp ühesõnaga. (Mõlemal korral oli ta küll sõbralik, aga siis polnud EllieTheElephantil ka jooksukat.)  Tikkus kohe ligi. Pealetükkivalt.  T. käratas “EI!” ja tõmbas Koonu eemale. Hundut ei huvitanud karvavõrdki. Mina näutsusin, et kõtt, koju! Hundul oli savi. Otsisin silmadega mõnda kaigast…. Ei tea, mis sellega teinud oleks, lööma koera ei hakkaks.. äkki viskaks kaika eemale, et jookseb ehk ära tooma vms 😀 😀 Igaljuhul ei julgenud käsipidi eemale lükkama minna, sest ta on tõesti suuuur. EllieTheElephant vaatas siis T.-d ja mind ja otsustas, et oleme mingid kasutud klemmid ja kõik peab ikka ise ära tegema.  Tegi siis kurjalt URRRRR ja Hundu tõmbas nina eemale 😀 Meil vedas, päev varem oleks Koon sillas olnud Hundust :P… Aga Hundu saatis meid meetrise vahega kuni koduukseni. Päris tüütu putukas. Kuna see oli varjukatööaja-välisel ajal käiks tol ajal asjaajamine politsei kaudu jms, siis ei hakanud jaurama. Saime seekord oma jõududega hakkama. Aga kullapai Hunduomanik, mulle meeldivad koerad väga aga nüüd mul on juba üks. Sinu oma pole mulle lisaks vaja. Hoia oma koer endale, enne kui ta kellelegi viga teeb või ise liikluses viga saab. (*pobiseb vaikselt veel karvaseid sõnu siia juurde*)

Kui ma ennast juba kenasti pahuraks ajasin, siis kirun veel. Suitsetajad tänaval. Täpsemalt kõndivad suitsetajad rahvarohkel tänaval. Mis Teil arus on? Et kuna olete õues, siis haihtub suitsuhais kohe imeväel? Väike vihje Teile (loe: teen nüüd puust ette ja punaseks): Rahvarohkel tänaval on inimesi. Palju inimesi. Mõned neist Teie selja taga kõndimas. Kui Te ise liigute, liigub suits Teie selja taha suunas. Arvake ära, kes seda siis sisse hingama peab? Isegi kui Te selle seljataguse inimese mööda laseksite (mida Te niikuinii ei tee), siis tuleb sinna järgmine. Miks peab ennast nii palju aeglustama, et Teist 10 meetrit maha tingimata jääda või siis vahepeal jooksma, et Teist mööda pääseda?
Ja lisaks, kui ma juba pahurdan. Siis Armastan ma veel palavalt-palavalt neid tüüpe, kes bussipeatuses suitsetavad (sest isegi 3meetrit eemale minek oleks ju liigne väsitamine), ja kui buss tuleb, siis ukse ees veel viiiiiiimase mahvi sisse imevad, koni maha viskavad.. bussi astuvad, ja siis oma lehka välja hingavad. Armastan Teid palavalt.  Õnneks olen teiega Tartus vähem kohtunud kui Tallinnas. Eriti nüüd, kus bussiga üliharva sõidan. Aga ikkagi. Pidin ju mainima, muidu Te äkki ei teagi.

Nädalavahetusega sai “Bullerby Lapsed” läbi. Avastasin, et ma olen ikka hullult rikutud. Kõiki vasakuid seostuvaid fraase ma ei hakka loetlema, aga no näiteks lause “Poistele me ei öelnud, et me vanaisa käest tina saime” kõlas juba minu rikutud mõttemaailmas naljakana. Samas tekitas isu vana-aastaõhtul ka tina valada 🙂

Filmidest, nagu eile mainisin, vaatasin üle “Surnuaiavahi tütre“, mis oli masendavapoolne, aga muidu juba enam-vähem ja “Kormoranid“, mis üllatas mind positiivselt ja kui seda arbuusif*ck´i sees poleks olnud filmis, oleksin isegi ainult kiitvaid sõnu jaganud.

Viimase näosaate kohta miniks, et.. Koit peaks raskemale muusikale üle minema. Tõega.

Appi! ETV ei kannagi võib-olla Jalka MMi üle. Masendav 😦 Mul ei ole ju telekat, mis tähendab, et ERRi otsestriim netist oleks variant olnud… Mhh. Nüüd mul on telekat vaja, aitäh.

Hommikune hetk. Härrad 1 ja 2, osa 2 (loe ka esimest episoodi):
Härra 1: * vilistab *
Härra 2: “Oioi, see ju hammustab!”
Härra 1: “Hammustab jah”
Härra 2: “Ei, see tüdruk hammustab!”
Aitäh.

Eilsest innustatuna* nägin täna päris rõvedat (aga mitte verist!) ja kurba unenägulist.
Nägin unes, et Robbiel oli kontsert. Kusagil hoones sees, a la linnahall vms. Ja tal olid koerad kaasas. Kui ta, koos kaaskonnaga, minust möödus, hakkas üks koertest asjale parajasti. Et ma olen see tüüp, kes käib ringi, kilekotid taskus, siis ootasin, kuni nad mööduvad ja läksin siis kilekotiga koristama :D.. Edasi läks rõvedaks..  siis tuli mingi mees, välismaalane, mu juurde ja seletas, et miks seda kilekotti vaja on, ja hakkas seda paljakäsi koristama :/… Ja kui ma selle peale viltust nägu tehin, haaras oma ****se käega minust, et näe, see ei hammusta ju. Edasi veetsin mitu aega tualetis ennast puhtaks kraamides. Puhtaks ma sain, aga selleks ajaks oli kontsert läbi saanud. Niuks, kurb.

* Eile tulid Robbie uue tuuri kuupäevad ja kohad välja. Lähim on Helsingis (18. mai), mis tähendab, et liiga kaugel. Njäu.
Väljaheide – rikkust ja rohket raha. Väljaheitest enda puhastamist – hädast pääsemist.
Leidsin eile enda rahakotist raha. Süüdistasin juba liigses lahkuses T.-d kui selgus, et olin ise kuu aega tagasi raha välja võtnud, et Rakveres koertenäituselt toitu osta, aga seal ei müüdudki… Heh. Ja nii ma siis elasin viimased mitu aega, ise teades, et mul enam sentigi hinge taga ei ole. Ainult Maciga võib nii juhtuda, ainult Maciga...

Fäänsi. http://www.tartupostimees.ee/2601554/laane-ja-idaringil-lopeb-suur-tee-ehitus

Väga armas vettpidava põhjaga tekstiilist matt, onju 😛

vahekokkuvõte

Nädalavahetusel aitas Koonuke mind lahkelt, et ma ikka sisse ei magaks ja hiljemalt kell 7 ärkaks. Alguses mõtlesin, et asi oli selles, et ta ei teadnud, et tegu on nädalavahetusega, aga nüüd sain aru, et teadis küll ja lasi isegi kaua magada! Nädala sees on äratus kell 6 😛

Nädalavahetusel läbisin Pipi Pikksuka raamatu. Polnudki seda hea mitu aastat lugenenud, erinevalt Blomkvistidest, mis igasuvised sõbrad on. Igaljuhul avastasin, et ma olen supertruperpuperERITI Behmo! Näidake mulle kedagi teist, kes pisarad silmis loeb seda osa, kus Pipi laevale läheb ja Tommi&Annika hullult kurvad on. Isegi kui ma tean ju, [ettevaatust, spoiler:] et ta tegelikult ei lähegi laevale tookord. Noh, näidake?! Kedagi, kes oleks vanem kui 5 aastane :D… Okei, tegelikult võiks üldse näidata kedagi, kes on vanem kui 5-aastane ja vabatahtlikult iseendale Pipit loeb :P, icc.

Järgmiseks olen kolmevahel. Kas vana hea Bullerby Lapsed… või Vahtramäe Emil, mida ma olen vist ainult korra lugenud, ja millest ma ei mäleta, et see midagi superhead olnud oleks.. või hoopis Madlike, mida ma ei ole vist kunagi lugenud. Soovitusi? (ei hakka eraldi poll´i tegema, võib kommentaaridesse poetada…)

Viimase aja filmidest olen, mulle eakohaselt, ära tšekanud kaks multikat: “Planes” ja “Turbo“, mis mõlemad meenutasid veits “Cars“-i.. Lennukifilm isegi pisut liiga palju.
Natuke täiskasvanulikumatest filmidest kiikasin ära “Lone Ranger“-i. Kuna mulle vägaväga meeldib Johnny Depp, eriti siis kui ta on mingites kiiksuga rollides, siis mulle meeldis… aga ilma temata, poleks meeldinud 😀 nii lihtne ongi.

Mu Farmimängus (Hay Day) hakkas lund sadama! Lund tahaks! ja kelku tahaks!  Ja ruttu! Soovitavalt järgmise kahe nädala jooksul, et koos Koonuga kelgutama minna.

Täna tahtsin Koonuga korraks uuele vaateplatvormile minna, aga EllieTheElephant seisatas enne ja eelistas kindla maapinna peal oodata. Mis seal ikka, tegin oma klõpsu ära ja läksime tööle edasi.

Aa, veel.. nädalavahetusel käis meil teine Koon külas. Emane. Saavad hästi läbi. Nüüd said liigagi hästi läbi. Ja kumbki neist ei saanud vist aru, et teine Koon emane oli. Pärast paari edutut katset (edutut, sest inimeseloomad julgesid vahele segada), kupatasime Sabad erinevatesse toa otstesse :D… EllieTheElephant ei jätnud sellegipoolest vahele ühtegi võimalust J-le lähemale imbuda ja puusadega hööritada :D… muuseas, ma ei teadnudki, et koera saba nii painduda oskab, nagu ta seda nüüd painutab… djaaa…

Hah, ja siis mainiks veel, et kui menüüs on Koonu tavatoit, siis on tempo umbes selline: 1 amps, 3 minutit mälumist, 6 minutit mõttepausi, 1 amps… jne.. kuni 7 ampsu võetud ja rohkem pole isu vms. Kui menüüs on liha, siis on portsjon otsas umbes sama ajaga, mis tavatoidu puhul esimesele ampsule kulub. Amazing.

Hah, pühapäeval mängisime T.-ga uut lennukimängu! Olin lausa reeglid eestikeelseks tõlkinud! (kui keegi soovib, jagan lahkelt kama).. Ikka mängisime valesti :D, st.ma unustasin ära pisiasja, et kahe mängija puhul olid lõpus reeglid pisut teistsugused ja me mängisime vähemalt 3 mängija versiooni vms. Aga pole hullu. Mina võitsin ja see ongi peamine! =)
Koerakoonlane oli väga osav ja üritas korduvalt mängulauale imbuda, et lennukeid teelt pühkida 😛 Pätu. Aga NII ARMAS Pätu! Ta on tõesti ko-hu-ta-valt Armas, et Te teaks!

Mõttetera ka ja siis aitab tänaseks:

Pealkiri:
“Iga viienda tähe ümber tiirleb eluks sobivaid planeete“
Artikli esimene lause:
“Astronoomid leidsid, et iga viienda Päikese-sarnase tähe ümber meie 100 miljardi tähega galaktikas võib tiirelda potentsiaalselt inimeluks sobiv planeet.”
Märkasid erinevust? =)

Parimatega,
Teie Tähejäraja 😉

Kellele ei meeldiks Johnny Depp?

Täna jõuab kinno uus film John Christopher Depp II-ga: Uljas Ratsanik.

Filmi ennast pole näinud ja üldiselt sellise stiiliga filmid ei tõmbakski. Aga Johnnyl tundub seal olevat täpselt selline natuke napakas roll, mida ta superhästi täita oskab… nii et ainult Johnny pärast peab vaatama ilmselt. Sest talle nii sobivad kõiksugu veidrikud osad: Jack Sparrow, šokolaadiCharlie, Edward Käärkäsi… habemeajaja… Turistis ei olnud ta küll nii veidrik, aga natuke ikka ja see  oli ka niisama päris hea film. Aga mingis tavalises osas… ei kujutaks ettegi.

Aga. Tegelt tahtsin tänase blogipostituse hoopis mõnedest Johnny tsitaatidest.

“If someone were to harm my family or a friend or somebody I love, I would eat them. I might end up in jail for 500 years, but I would eat them.”

“When kids hit 1 year old, it’s like hanging out with a miniature drunk. You have to hold onto them. They bump into things. They laugh and cry. They urinate. They vomit.”

“If you love two people at the same time, choose the second one. Because if you really loved the first one, then you wouldn’t have fallen for the second.”

“I try to stay in a constant state of confusion just because of the expression it leaves on my face.”

“The only creatures that are evolved enough to convey pure love are dogs and infants.”

“You can close your eyes to the things you don’t want to see, but you can’t close your heart to the things you don’t want to feel.”

Suveöö Unenägu

Enne kui unenäost pajatama hakkan, mainin ära, et (ma ei tea küll, kuidas selline asi juhtuda sai, AGA) mul ei olnud õrna aimugi, et Itaalia ja Hispaania eile koos jalkat mängisid. Muidu oleks italianodele kaasa elanud. Veel vähem oli mul siis õrna aimu, et kumb võitis..

Öösel unes. Lippasin mina hommikul võtmete lisakomplekti tegema. Hommikul vara, sest pidin kooli kiirustama (täitsa põhi-või keskkooliaeg vms). Aga teel kooli jäi silma, et üks tädike jalutas lahtiselt kahe suure koeraga. Üks oli mastiff.. teine oli miski suur hele linnukoera-laadne (nimi oli väga sarnane Jessy´le, aga Jessy päris ei olnud...kaelas medaljoni järgi lugesin unes…) Koerad olid sõbralikud. Aga… liiga sõbralikud. Tädi ise seisis suvalt eemal ja rihma otsas lähenes ntx suur saksa lambakoer. See hele hüppas talle kohe peale, et õuu, mängime, noh, noh, noh… Õnneks sakslane ei olnud eriti kuri, kuigi mängida ka ei tahtnud. Hele oleks peksa saanud muidu. Siis ligines järgmine koer, hele lendas jälle suure hurraaga peale, et mängimeee… teine tüüp oli juba eemalt suht turris tema peale. Vaatasin abiotsivalt omanik-naise poole, tal oli savi. Läksin siis ise võõrast koera ära meelitama.. kutsusin ja kutsusin, lõpuks loobus turritaja juurde minemisest ja tuli mu juurde… Seadsin siis sammud omanik-naise poole ja meelitasin tema koerad ka kaasa. Oi, ma sõimasin seda tädi. Mina! Kes mind päris-päriselt teab, siis teab, et ma võin küll toriseda ja poriseda, aga päris otse kellegi peale karjuma.. no ikka ei lähe. Unes läksin. Lõugasin, et ta on vastutustundetu ja ei mõtle sellele, et mis siis et tema koer on sõbralik, võib see sõbralik kannatajaks jääda kui mängima läheb ja peksa saab. Ja süüdi on ei keegi teine, kui mutt ise, sest lubab neil lahtiselt joosta teiste koerte läheduses. Tädike vastas, et süüdi on ikka koer ise, sest koer ju läheb teise juurde. Ütlesin (loe: käratasin (jah! endiselt mina!! vau)) talle, et ta on Idioot! Ja läksin minema, sest niigi oli kiire.

Järgmise tänavanurga juures oli uus takistus. Pidutsev Hispaania jalgpallimeeskond 😀 (nüüd tuletage meelde, mida ma postituse alguses mainisin… Ma olen parem kui Nõia-Ints!). Kuna olin enivei ajahädas, siis loobusin võtmetest ja astusin hispaaniakuttidele ligi,et ka koos karikaga pilti teha. Klõpsisime kiirelt ühe pildi ja siis hakkas neil kiire, sest koolipäev pidi algama ja nad ei teadnud isegi, kus kool on 😀 Ja selgus, et nad käisid minu koolis ja minu klassis. muig. Läksime siis koos kooli. Leidsin meeskonnast endale pinginaabri ka.

Oh, mis üllatus, kui selgus, et lisaks uutele klassikaaslastele oli mul ka uus õpetaja. See idioot-koeraomanik tänavalt 😀

Oi, ta retsis mind terve tunni. Käitusin niigi nagu kukupai võrreldes teiste pidutsevate espanjoladega. Viimane asi, mis unest mäletan on, et mu hispaania-pinkar ütles mulle midagi ja õps otsustas mind selle eest pinginaabri vahetusega karistada. Vahetas tema ühe teise klassivenna vastu. Kelleks osutus Russell Crowe 🙂

Naiss.

Kõikvõimas Google lubab, et kui võin sellest und näha (mis siis et google mõtles vist unistust, aga ma tõlgin parem mulle sobivamalt), siis võin selle ka saavutada. Fain, olgu olla, Russel pinginaabriks! Nüt!

Ps. Eile tegin Lähtel kaks pilti.

lemmikkommentaar

Lugesin sellist teemat: välikohvikud ja sääsed.

Lühidalt:

Postitus ise: 
parm 06.06.13 14:37
“õues einestada on tore, aga varjulise ilmaga muutub see nii mõneski kohas võimatuks, lihtsalt sääski on nii kohutavalt palju tartus…
toidukohtade pidajad võiks investeerida mingitesse sääsepeletus vahenditesse.”

Üks vastuskommentaar:
Sääskedest 06.06.13 22:32
“Ei ole küll miinust pannud aga nii hädine ei saa lihtsalt olla. Kui ei suuda tühiseid sääsehammustusi välja kannatada, siis ei ole mõtet igas kohas seisma jääda või enam sööma hakata. Ega ma ka ise mingi superinimene ei ole ja lähen suht vastumeelselt soodevahelisse vanavanemate kodu heina niitma, kuid seal on kaks võimalust – kas mürgitad ennast pidevalt keemiaga, kannad võrkmütsi ja kehast eemale jäävaid riideid või surud esimesel päeval ja teise hommikul hambad kokku ja ei süga ühtegi hammustust. Peale seda ei ole enam probleemi nendest hammustustest.”

Ja minu lemmik, vastuskommentaar vastuskommentaarile:
lolz 06.06.13 23:53
jah, võrkmütsi ja kõva keemiaga annaks ehk tõesti asja parandada. samas mina näiteks ei tuleks selle peale et kesklinnas bisnesslunch võrk peas pidada,
samas ideel on jumet.

🙂

Pildaseid ja ommukamötteid

WordPressil on uus kujundus… esmapilgul tundub õnneks lihtsalt mugavamaks tehtud olevat, õnneks 🙂

Eile õhtul käisin Annelinnas… sel ajal kui jalutasin, oli päike, ja sel ajal kui tubane olin, oli vihm :P… kui läbi kesklinna koju sõitsin siis läks ilm päris selgeks ära. Ja muuseas, ma olen seda vist juba öelnud ka, aga eile kesklinnas märkasin jälle: Tartu on niiiiiiii nunnu.

Eile mainisin ka, et nädalalõpu veetsin Rakverekandis. Jassi lõpetamisel. Leidsin telefonist pildi u. viiendikuga tema lilledest 🙂

Kui reedel Vinnimaale sõitsime (muuseas Mustvee kaudu sõitmine on oluliselt igavam kui Jõgeva kaudu…) siis hakkasin taskust telefoni haarama ja hoidsin vist nuppu all… Siri, abivalmis, nagu ta on, oli sellepeale loomulikult veendunud, et mul on tema abi vaja ja ajas kõrvad kikki. Taskust-välja-võtmise-sahin ei olnud temakese jaoks siiski piisavalt arusaadav käsklus:

Siis veel kaks muusikapalasoovitust, mis vampsidest hiljuti kõrvu jäänud (ise guugeldage-juutuubeldage):
 

Ja lõppu veel kaks netist pätsatud pilti… esimene on… minulik :P… Teine on see koera-peremehe-SMSide sarjast (Text from dog):

   

Eile tuldi mu blogisse otsingusõnaga: γιαννα πιτσανη
🙂

Ja viimaste päevade uudiseid lugedes tekkis idee: tehkem linnadevahel eraldi teedevõrk ainult purjus juhtidele (alkoholiaktsiisi rahadest vms). Las sõidavad ennast ja teineteist seal sodiks ära… ärgu tulgu mõistusega inimeste sekka! Ja umbes aasta pärast on kõik eesti purjusrallitajad mullauurijad või voolikutoitujad ja siis saab teedevõrgustiku ka normaalsete inimeste seas kasutusele võtta 🙂

Stress massidesse!

Mõningaid noppeid Väikesest stressi käsiraamatust… kuidas endas ja enda ümber teistelegi rohkem stressi luua 😛

– Tee selgeks, millal algab telekast su sõprade lemmiksaade. Helista neile seitse minutit peale selle algust.

– Ootamismäng: jää alati hiljaks.

– Otsi endale sõpru, kes sulle ei meeldi.

– Salvesta hambapuuri heli. Mängi seda enne magamaminekut.

– Liigu alati tipptunni ajal.

– Parim tahtika: Ole aus. Kogu aeg. Kõigiga. Kõigis asjades.
– Veel parem taktika: Valeta. Kogu aeg. Kõigile. Kõige kohta.

– Kujunda enda ümber Huumorivaba Tsoon. Kui sa selles juhtumisi naerma hakkad, mine kohe teise ruumi ja püüa end kokku võtta.

Hommikul kuulasin klappidest.. siiani kummitab:

Emotions all hightened…

Eile jõudsin uuesti 4.hooaega. Spoilerdama ei hakka, aga üks muutus vampsiks ja tal emotsioonid möllasid ja värki. Mul vist sama jama (sest rase ma ei ole, et põhjus selles olla võiks :D)

Õhtul kui ilm (ime)ilusaks muutus ja mul toas olemisest juba seitse koppa viskas läksin Karlova vahele jalutama. Ja siis muutusin miskipärast hääästi kurvaks. Just like that. Mida samm edasi, seda kurvem olin. (Ärge nüüd arvake, et sellepärast, et avastasin, et mulle Tartu ikkagi ei meeldi 😀 oh ei :D)… eniveis, kobisin koju tagasi, et mine tea.. kui edasikõnnin, pärast ulun kusagil tänavaposti najal nutta 😀

Jõudsin koju, vaatasin jalkalõpu ära ja ETVst miskit filmi. Film ise oli üsna depressiivne, vähemalt algusepoole, aga minu tuju muudkui paranes, sest seal oli Itaalia 😛 (Kes veel ei tea, siis Tartul on minu südames ka õde/vend: Rooma). Lõpuni ei viitsinud vaadata siiski, sest hommikuärkamine oleks muidu valusam olnud. Aga magama kobisin suhteliselt heatujuliselt.

Täna hommikul on mul kuri-muri-tuju. Mitte miski otseselt välja ei vihastanud, aga kohe kui klappidest tuli mõni vaiksem lugu, lappasin edasi kedrata ja kui tuli miski vihkamist-täis rokilugu, siis kuulasin silm särades 😀

Nüüd on emotsioonitutuju. Aga kui keegi tahaks, et ma ta peale vihastaks, siis täna võin abiks olla 🙂