Mul on niiniinii palju tegemist kogu aeg, et ise ka ei usu. Mis on väga väsitav iseenesest, aga tore ka.
Aga et mitte blogimisvõistluselt välja kukkuda, pean ma midagi kokku kirjutama, enne kui nädal läbi saab.
Tegelikult on mul nädala jooksul korduvalt olnud mõte, et “selleks saaks blogida”… aaaaga pole lihtsalt selleks vaba hetke leidnud. Näiteks unedest! Alustasin juba mõni aeg tagasi uuesti Vampiiripäevikutega (aga ajapuudusel ei ole ma eriti edumeelne olnud.. alles teise hooaja alguses) ja nädin üksöö vampiire unes. Täna öösel nägin unes, et T. käis raadios tööintervjuul ja ma jõlkusin temaga seal kaasas.. ja sain samasse raadiosse tööle: kojameheks :D.
Üks öö seevastu olin ma liiga väsinud, et üldse und näha. Läksin õhtul kell 7 magama ja hommikul kella 6se äratuse peale kangutasin ennast raskustega üles.Aga väljapuhkamisest oli kasu. Soovitan teistelegi.
***
Vähem unistel teemadel jätkates: Ma võitsin Bingo Lotoga! Ma ei võida sellega muidu üldse-mitte-kunagi. Üheksal juhul kümnest lõpetan nurkademängu nii, et ükski nurk pole pihta läinud.
Nüüd läksid kõik 4 nurka! võitsin kokku 2.40€! Kui keegi kinnisvara ostuks laenu tahab vms, siis teate, kelle juurde pöörduda ;-). Mitte minu :).
***
Koon elab ka hästi. Ostsin talle eile uued klikkerid. Ühesugused, aga erinevat värvi 😀 Vastavalt rihma ja maiusekoti värvile :D. Vana klikker oli väga haljuhäälne. Uus on palju etem.
Ühtlasi kohtusime eile klikkerimüüja uue koeraga: u.4-kuune kollane labrador. Aww. Elluškale meeldis.
Kevad on hullult tegus koerarindel. Enne suvevaheaega veel viimased põhikülastused, siis jääb suveks vaid haigla ja üritused (Linnapäevad, Hansapäevad, Juhtkoerte laager jne).
Kui juba koerajutuks läks, siis kiitlen, et ma joonistasin ükspäev. KolleegK beaglel on täna sünnipäevapäev muuseas, aga beaglepilt oli talle niisama, mitte sel puhul 🙂
***
Ps. note for myself: kui ma kunagi 2h järjest kodus chillima juhtun, siis võin vabalt seda mitte ainult taustaks kuulata, vaid ka New Yorgi linna/tänavavaateid imetleda ja ilastada:
New Yorgiga meenus, et täna kirjutas Postimehes sellest, et saatkond jälgib ümberkaudseid jms. Mis tuletas mulle meelde, et elasin sealt mitte väga kaugel umbes 4 aastat tagasi ja tee tööle viis igapäevaselt jalgsi mööda Kentmanni tänavat. Saatkonna ees on mingi klaasist “esik”, kus turvatöötajad on. Juba mõne aja pärast hakkasid turvad hommikuti tervituseks noogutama 🙂 Mis mu meelest oli väga armas.
Igaljuhul, kolisin sealtkandist ära. Elasin aasta Kadriorus ja siis umbes aasta Tartus, kui Keskhaiglast jalgsi linna läksin ja sama teed mööda kõndisin.
Ja klaasboksist möödudes noogutati mulle tervituseks! Wtf 😀 Kelle mälu hoiab inimesi meeles kaks aastat? Ma ei tunne ilmselt siis ka inimest ära, kui ma teda kaks korda päevas kohtan 😀 Amazing.
Aga minu arust oli see armas, et mind ära tunti. Ja kuna ma pole sealkandis (ega ka mujal, olgu siinkohal selguse huvides mainitud) “paha peal väljas” olnud, siis on mul suhteliselt ükskõik, kas mind tuntakse ära jälitustegevuse tulemusena või mitte. Vähemalt olen kümme korda kuulsam, muu on savi :D.
Esmalt kirumine.
teate neid väikseid nööpkõrvaklappe, mis kõrva sisse käivad vms: Kuidas neid muidu kasutatakse? Ses suhtes, et need kukuvad ju KO-GU aeg kõrvast välja. Maailma kõige ebamugavamad. Alguses kukkusid need umbes iga 50 meetri tagant kõrvadest välja (kokku oli läbida 3,75 km-i)… kui umbes poolel teel need lõpuks õigesse kõrva panin parem-paremasse ja vasak-vasakusse, siis oli tulemus muidugi ääretult roosilisem: need kukkusid kõrvust umbes iga 80 meetri tagant alles! Kreit saksess!
***
Nüüd vahelduseks rõõmu.
KolleegLuis, kes teab, et ma infolammas olin ja lambatassist joon ja et ma niisama veits veider olen, ostis mulle täna lõunal Maximast kingituse:
Behold my new sexy lingerie: Nii nunnud on 🙂 Awww.
***
Ja nüüd Greykurbust. Aga siinkohal palun, et need, kes muidu Greyd jälgivad aga nüüd viimane osa nägemata on, siitmaalt edasi ei loeks. Ma ise tegin selle vea ja lugesin hommikul pool 6 ära, et mis juhtub. Ja vaatasin siis kohe uue osa otsa ka. Aga see, et ma ette teadsin rikkus natuke kõik ära
Teistele lugemiseks igav, aga endale meenutuseks märgin mingid meeldejäänud unenäohetked eelmisest nädalast üles 🙂
***
1. Segane lugu sellest, kuidas me sõprade ja kolleegide jt-ga keset metsa mingites kämpingutes elasime. Metsas oli pime. Kogu aeg. Aga ikkagi oli keelatud öösiti väljas käia, sest väljas olid öösiti libahundid… (Ma pean ilmselgelt vähem Vampiiripäevikuid ja Originals-i vaatama. -Toim.)…ja lisaks mingid “teist liiki libahundid”, kes olid nagu hundi kehaga aga ilvese vms kaslase näoga ja hästi kissis silmadega.
Olenemata öisest liikumiskeelust hiilisin ma ühel õhtul välja, et suvalistes kohtades maad kaevata ja tuhka otsida… Seda sellepärast, et sain teada, et Maša oli ema tuha (kes tegelikult ei ole üldsegi tuhastatud -Toim.) lihtsalt mulle ütlemata mingisse kohta maha matnud, lahtiselt. Aga mul oli ju ometi olemas uhke urn! Ise tehtud, suurest lambipirnist!
Maša ei avaldanud peitmiskohta, aga suutsin oma hea ninaga õige kohani jõuda ja sõelusin mulla seest tuha välja ka.
Tagasiteel tulin mööda meie sõprade/naabrite majast, kus elas jaapanlasest sõber Kim (Kes juhtumisi oli Rory sõber Lane Kim Gilmore tüdrukutest, kes küll seal sarjas oli Koreast, mitte Jaapanist… PS. Äkki ma peaks vähem Gilmore Tüdrukuid ka vaatama? -Toim.) ja kuulsin-nägin läbi akna pealt nende vestlust, kus selgus, et need imelikud kissis silmadega tapjahundimoodiloomad olid jaapanlastest tekkinud libahundid.
Kiirustasin koju, et teisi hoiatada, aga see kuradi Maša ju vältis mind, sest kartis, et ma hakkan talt tuha kohta infot uurima ja ma nägin kurja vaeva, et teda hoiatada saaks… Argh, kui närvi ta mind ajas unes :D.
Aga kuidas kogu lugu lõppes ma ei teagi, sest uus unenägu tuli peale.
**
2. Sama öö. Nägin unes, kuidas T. päev otsa hästi veidralt käitus ja mind telefonis vältis jms. Kui õhtul koju jõudsin, siis sain teada miks. Ta andis mulle rasedustesti ja selgitas juurde, et ta olevat ennast hommikuti halvasti tundnud ja üldse on tal tunne, et ma olen rase, sest tal on kõik raseduse sümptomid ja tema ei saa ise rase olla :D. Ma ehmatasin ennast selle peale kohe ärkvele, sest see oleks suht hirmus ikka :D.
Veidi ärkvel olnuna jõudsin siiski maha rahuneda, sest tean kindlalt, et põngerja-hirmu ei ole… ja üldse oli kogu unenäos süüdi Vihmahääl, kes oli FBs mu kaalu-juurdevõtmise-postituse all küsinud, et ega ma rase pole. ei ole, tänan küsimast.
*
3. Aga see öö ei olnud veel läbi 😀 Sest kui ma ennast rasedustesti peale ärkvele ehmatasin, oli kell alles pool 2.
Järgmine uni algas pisut paremini. Otsisime sõprade ja T.-ga kohta, kuhu sööma minna ja lugesime erinevaid arvustusi. Umbes 20 erinevat inimest olid kõik soovitanud ühte sama kohta – Sadamateatris asuvat pubi (mida tegelikult ei ole olemas).
Mõeldud-mõeldud, läksime kohale. Sisekujundus oli segu Must Täku Tallist ja Hansatallist. Menüüks oli raamatuke, mis nägi täpselt välja nagu Hobby Hall´i kataloog vms ja sisaldas kõike. Loogika oli selles, et mida klient tahtis, see talle (linna pealt) leiti ja toodi. Näiteks tahtsid toidu kõrvale kahte tennisereketit ja rohelist jalgratast? No problemo!
Ma tellisin toiduks pasta, mis maitses sigahea ja teenindus oli super jne… kuni ma leidsin oma pasta seest umbes poole meetri pikkuse juuksekarva…
Ehmatasin end jälle üles. Õnneks ma ei mäleta, mida ma sel ööl veel unes nägin, enne hommikust äratust 😀
***
4. Ühel ööl nägin Grey Anatoomiat unes. (Sellel võib olla seos sellega, et olen nüüd umbes kolme nädalaga jõudnud sarja 7nda hooaja keskele… ehk siis, olen kodus olles vaadanud VÄGA PALJU Greyd…) Ma ei mäleta, kas ma vaatasin unes sarja või osalesin ise. Igaljuhul meenus mulle järgmine päev seda vaadates hetk, kus Alex koomas oli ja Izzie tagasi tuli, et Alexiga olla. Aga alles järgmine päev selle üle juureldes avastasin, et sellist asja pole ju sarjas olnud… ehk siis nägin seda ilmselgelt unes. (Kas ma peaks vähem Greyd vaatama?)
**
5. Täna öösel elasin ma mingis imelikus majas, kus minu korterisse sissepääs käis nii, et pidin trepikojas minema teisele korrusele. Seal sisenema naabri korterisse (Kellel oli samasugune võti nagu mul), naabri korter oli läbi kahe korruse ja nii pidin ma nende korteri teisele korrusele minema… ja sealt läks alles uks teise trepikotta, kust läks omakorda uks minu korterisse.
Kuna need naabrid mulle eriti ei meeldinud, siis ma võimalusel vältisin oma koju minemist ja ööbisin külapeal. Naiss laiff. Not.
Siia juurde ma sobivat pilti ei leidnud, panen siis pildi oma päris korteriuksest:
Hästi käituvad koerad on teretulnud! 🙂
Olen täiega väike vargaplika ja pätsasin Katre blogist “Praeguse hetke nimekiri” postituse küsimused ära… Õnneks ta ei kutsu mulle ilmselt Mupot kraesse, sest ise lubas lahkelt postituse lõpus, et võtke ka. Ja, noh, ema õpetas, et kui tasuta antakse, tuleb võtta.. vms 😀
Teen: Tööd, kohevarsti. Hetkel joon hommikukohvi ja blogin. Söön: Kohevarsti helluse jogurtit 😀 Ja lõunaks pihve juustuga (juustuviilud peale ja mikrosse sulama), kõrvale ampsan šampinjonidega pasteeti ja magustoiduks pisut Nutellat :D… Ma ilmselgelt olen a) kohutav toiduvalmistaja ja b) oma isude järgi igasugu jama sööja… Joon: Hetkel kohvi, varsti sidrunivett. Ootan: Õhtut, lähen esmalt kutsikaid pildistama (awww) ja leidsin eile oma esimese Roomatripi nänni üles… tahaks need õhtul scrapbooki lisada… Ei oota: Et ma alustasin eile suuuuuurt koristamist ja see läbu vajab jätkamist. Loen: Blogisin. Lehti. Vahel raamatuid. Miki Hiirt 😀 (eakohane 😀). Tahan: Puhata ja mängida. Magada. Filme vaadata ja puslet kokku panna (taaskord: eakohane). Näen: Väga segamini töölauda. Minu stiilis süsteem: vajalike asjade hunnik, pikaajaliste asjade hunnik, kiirete asjade hunnik, niisama mingi hunnik, ei viitsi-aga peab-hunnik. Vaatan: Seriaale (Vampiiripäevikud, Gilmore tüdrukud, Originalsid, Grey Anatoomia.. ja veel paljupalju)… lisaks pikad multikad (eakohane!), nutufilmid ja maailmalõpufilmid. Kuulan: Raadio Elmarit (eakohane!)… muusikast eelistan rocki või ballaade.. aga on erandeid. Mängin: Hay Day´d. Lauamänge! (Eakohane!) Kannan:Hetkel (kes mind teavad, ei usu!) musta lühikest kleidi moodi asja ja retuuse! Otsustan: emm.. ma ei tea… mida vaja?! Soovin: vt. Tahan* Tahan osta: Ketse! Ühte kindlat lauamängu, Macbooki, kahte raamatut, liiklusseadust ja ülesandeid, kleepkiledega albumeid, lennupileteid New Yorki, korterit :D…(ei, ma ei võitnud lotoga.. küsimus oli “tahan osta”, mitte “ostan”).
Naudin: Vabadust. Meeldib: Koerad. Soe (kuigi Koonust on kahju). Vaba aeg. Lauamängud. Seriaalid. Ei meeldi: Pidevalt pahurad ja närvilised inimesed (eriti kui nad teiste peal ennast välja elavad). Idioodid. Masu. Ühed naabrid :D.
Imestan: Inimeste üle igapäevaselt: jobud, kasvatamatud, ebaviisakad, rumalad, ülbed, virisevad, vastikud 😀 (on erandeid ka). Loodan: Rikkaks saada 😀 (normaalsed inimesed loodaks tervist ja värki, aga ma püsin reaalsena 😀). Vajan: vt. Tahan osta.* Tunnen: Väsimust. Nuusutan: Hommikuselt veel värsket õhku. Märkan: Klaasikilde vee ääres (idikad!), noorema generatsiooni ülbust (nii eakohane minust!) Tean: Nii mõndagi, aga mitte piisavalt. Mõtlen: … enamasti enne ütlemist (aga mitte alati). Naeran: Musta huumori üle. Imetlen: Inimesi, kes joosta jaksavad? Eih, tegelt ma vist mõtlen lihtsalt, et nad on päris hullud… õpetajaid äkki? Ja seda metsloomade heategijat Imeloomade Seltsist… Armastan: Koeri. Üksi olemist. Igatsen: Roomat.
I lugu, ehk “Lollilt tulebki raha ära võtta (vol 2) ja kuidas Mac Tallinnamaal käis”:
Pühapäeval enne kella nelja bussijaamas: Mac: “Palun homseks kella 5sele bussile täispilet Tallinnasse” Müüja: “Välja müüdud!” Mac: “Okei, kuuesele?” Müüja: “Täis!” Mac: “Neljane? Või kuhu veel on pileteid?” Müüja: “Pool viis?” Mac: “Sobib!”[Mac haarab pileti ja traavib minema, ise mõeldes.. vat kui hea, et täispiletit ei saanud, oleksin rohkem maksnud, sest unustasin, et mul on kliendikaart ju… Ja, et no huvitav küll, mis karjad need nüüd esmaspäeva õhtul pealinna poole vuravad, et kõik bussid järjest täis… crazy.]
* Esmaspäeva õhtul peale kella nelja bussijaamas:
Kell saab veerand. Bussi pole. Kell hakkab pool saama. Bussi pole. Taisto buss tuleb, aga mu pilet ütleb, et mul on Sebe. Ja liininumber ka ei klapi. Teised inimesed nagu ootaks ka?
Tuleb Haapsalu buss hoopis. Teised inimesed ootasidki bussi, lihtsalt mitte seda Tallinna oma.
16:40 lähen kassast uurima, et kas poole viiesest bussist on midagi kuulda? Müüja: “Läks ära juba.” Mac: “Millal, ma olen juba pool tundi seal? Müüja: “Poolest. Taisto buss.” Mac: “Aga mu piletil on, et see peaks Sebe buss olema.” [Ulatab pileti] Müüja: “See on eilse kuupäevaga.” Mac: [ahsoo, et sellepärast siis soovitataksegi peale ostu pilet üle kontrollida? Good to know :(] “Oeh, selge. Palun siis viiesele bussile üks kliendikaardiga pilet.”
Viiene polnudki välja müüdud. Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis ka see pooleviiene Taisto oli pea tühi. Tuleb välja, et ei sõidagi esmaspäeviti inimesed karjadeviisi Tallinna poole.
#minulikkajuhtubju
*
Teen istudes ajaviiteks Foursquares Check-in´i bussijaama. Nii nagu Foursquare vahel sellepeale mingeid kommentaare ütleb, teatas see seekord midagi stiilis: “Juba 22. kord siin, Su sõbrad elavad siin?“.. Muig. Jup, that´s it. Teades, et bussijaamas püsielanikeks on väga “šarmantne” seltskond, siis kohe kindlasti on nad minu bestikad. Raudselt.
Ringi siiberdav mustlasmutt on saanud aimu, et ma olen liigse rahaga loll ja tema sõber pealekauba.. ja tuleb 2€-t küsima. Ütlen, et mul ei ole sularaha. Üldiselt hea vabandus. Õnneks mul ei olnud ka. Ja teades, kuidas ma Flickerile maksin ja ajaviiteks bussipileteid kokku ostan, siis pole vist kaardi peal ka 😛
Samal ajal FB chatis juurdlesin, et 2€ on ju 30 Eesti krooni. Kui kunagi oleks juurde hüpanud kerjus, et anna 25 krooni, siis.. djah, nad ei käinud küsimaski nii suuri summasid. Mingi “anna paar krooni.. või 5 krooni” ehk oli. Tänapäeval ei küsita, et anna 20 senti või 50 senti.
Muidugi, tänapäeval ei saa 2€ eest enam sugugi nii palju manti, kui 30 krooni eest saanud oleks. Jäätise saaks. Eriti rammusa 🙂
Viisese bussi saabudes luban pühalikult chatis, et Tallinnas ostan endale jäätise. Jah!
*
Ostsingi, muuseas. R-Kioskist (mis on, teadagi, kallis koht) 1.50-ga… See tähendab, et jäin isegi viiekümne sendiga plussi! Aga ärgem muretsegem, küll ma selle ära suudan kulutada.. või kaotada :)… Tallinn oli (talle omaselt) tuuline ja jahedavõitu. Külmetasin, aga sõin jäätist. Sest ma ju lubasin!
***
Vihmahääl, kelle juures resideerusin, oli tore. Koolitus oli ka. Ilm oli arktiline.
Teisipäevaõhtul käisime pesu šoppamas. Eputan saagiga: Koguhind paaril boxeritel ja 6 paaril sokkidel 15 raha. Beat that. Värvid muundusid pildistades kuidagi tuhmiks, kollaseks… tegelikult on väga nunnud värvid 😛
*
Et vihma tilkus ja rõve külm oli, otsustasime, et ei meie hakka kümmet minutit kõndimisele kulutama ja läheme trammiga. Tuli Ülemiste tramm. See ei sobinud meile. Aga juba paistiski järgmine saabuv tramm! Kobisime peale… ja avastasime järgmises kurvis ära pöörates, et lisaks bussipiletikuupäevade kontrollimisele oleks igati mõistlik teinekord ka tramminumbritele pilk heita… ja sõitsime Ülemiste poole.. et järgmisest peatusest siis natuke pikem maa kõndida, kui eelmisest olnud oleks. Igati mõistlik ju?!
***
eile lehvitasin vihmast hallile Pealinnale…
…ja tulin ära Koju.
Bussis vaatasin Originaalide ja Vampiiride hooajalõppe. Ja hoidsin nuttu tagasi. Stiilne 😛
II lugu, ehk “Enne, kui võtad koera, mõtle selle üle, kas…”:
… Kas Sul on tulemas koolitusi teises linnas?
… Kas Koeral on samal ajal jooksuaeg?
… Kas elukaaslane unustab pipragaasi koju ja peab siis Koonuga õues käies lõriseva lahtise isase eest põgenema? (#idiootomanikud @${)€$£)
… Kas elukaaslane peab ettenägematutel põhjustel ära sõitma ja VäikeFränky peab siis ise minema ja Koonu maja kõrvale põiele viima, valge kepp võõraste koerte eest kaitseks löögivalmis?
… Kas võib juhtuda, et kui ostsid 2 kaitsepaput, kuigi haigeid käppi on vaid üks, lahendab Karma olukorra nii, et kaotab ühe parki ära?
… Kas võib juhtuda, et kui Sa koju tagasi saabud, on Koonu tabanud kõhulahtisus, mida keset ööd köögis koristada tuleb?
Ps. … Kas teadsid, et kui päeval on +6 ja tuul ja vihm siis öösel kell 1 on õues vihmatu, tuulevaikne ja +11 kraadiga mõnus suveõhtu/öö?
Kui miski eelnevast Sind ei morjenda, siis oled valmis küll 🙂 Head koerapidamist 🙂
***
Ps. Ja last, but not least. Kas teate, mille poolest Karlova on eriline?
Sest see on üks väheseid kohti maailmas, kus 3G võrk on 2x aeglasem kui Edge 😛
Ma nägin täna emajões saarmast! Kaarsilla juures 🙂
EllieTheElephant vahtis kaldalt haavunud pilguga, et miks see “koer” tohib partidega ujuda ja mina minna ei või?! 😀 Ja läks siis hoopis suure vihaga ja leidis IGA põõsa tagant midagi süüa Tööle jõudes olime põhjalikult riius… ärr
Aga varsti lepime jälle ära, sest ma pean oma koerateraapia mitmeks päevaks ette kätte saama, sest koon jääb T.-ga koju ja mina siirdun pealinna (õõõh) koolituma. Seega tuleb enne minekut ohtralt kudrumudru teha.
Aga nüüd. Lähen mina Maximasse, ja mida minu vanad silmad peavad nägema? Riiulitäis bandanasid!
Tulemus on natuke ekstreemne. Suure hirmuga, et mine tea, millal järgmine kord neid poest leian, tulin tagasi varuga pikaks ajaks:
Aga ei ole tarvis muretseda. Ma ei plaani temakese riietamist kaelarätist kaugemale viia (v.a. teraapiakoeravest). Ei osta talle politseikostüümi ja stripparikostüümi ja ämblikmehekostüümi jms kõik sülekoertele saadaval on 😀
Paar pilti neist suurema versioonina lajatasin Flickr’isse ka üles.
Pilte tehes avastasin, et mu fotokas on talvega aeglaseks jäänud 😦 St. pildi teeb kiirelt ära, aga ekraanile laeb seda mingi 5 sekundit või nii. Kas mõni targem laps teab, milles häda võib olla? Fotokas endas (Nikon D60), Objes (Nikkor, 50mm) või SD kaardis?
Koonu pildistades tahaks teinekord peale esimest klõpsu pilgu peale visata, et kas pilt ei tulnud ehk liiga hele/tume vms.. aga kui ma see 5 sekundit ootan ja tühja passin, on proua koer tõenäoliselt juba asendit vahetanud. Mjäu.
Ahjaa, viimane asi veel koonuteemal… Mingi puu (kuni lehed veel päris “valmis” pole, ei oska ma enamikku puudest tuvastada) õitseb hetkel… ja loobib laiali pisikesi kauna-moodi kollaseid kleepuvaid kesti. Arvake ära, kas koerlane lamas eile poseerides selle puu all või jaa? Arvake ära, kas tema ilusad kollased karvad olid pärast seda kokkukleepunud ja kollaselaigulised ja neid kaunakesi täis või jaa? See polnud tema süü muidugi, hoopis kahju oli tast, kui sodi välja kammida üritasin. Vaeseke…
***
Käisin nädalavahetusel Hoséphi sünnal. Esmalt käisin Ellie ja Dzännuga Kassitoomel patseerimas…
Kuna VäikeFränky tagajalg kipsis on, siis on ta ise praegu närb jalutaja. Härra Koera ei jalutanud. Ta on tugev nagu loom ja mina nõrk nagu kolmepäevane hiir.
Fränky oli kokanud ahjukala ja-kartulit (nämmm)… Sõime, vaatasime Wremjat ja filmi “College road trip“. Kui kell hakkas keskööle liginema, tuletas mu keha mulle meelde, et ma ärkasin 4.45.. ja olin party-pooper.. ajasin koera üles ja tatsasime koju.
Nägime Kastani tänaval tuhkrut üle tee jooksmas. See on Tartus teine kord kui mõnda kohtan. Metsloomade linn, nagu näha :D, tuletades meelde selle postituse algust…
Nädalavahetusel pidi Ch. ennast külla seadma. Aga oli laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas ja ei tulnudki. Mis tähendas, et mul ei olnud motivatsiooni midagi teha, sest mul polnud kindlat põhjust, miks ennast liigutada. No okei, koeraga pikki jalutuskäike käisin tegemas (ja kuigi olin soojemalt riides kui 99% teisi inimesi, köhin nüüd uhkelt nii, et kopsutükid lendavad. Kreit!).. .aga jalutamast tulles kobisin uuesti pidžaamasse ja voodisse filme vaatama 😀 Vaatasin ära näiteks “That Awkward moment” ja “Remember Sunday” ja “First look inside Fukushima nuclear plant” ja “Two Weeks notice” rääkimata siis Grey anatoomiast, Originaalidest ja Vampiiripäevikutest.
Koonlane ei hiilanud ka eriti energia ülejääkidega:
Ahjaa. nälg, see liikumapanev jõud, viis mind siiski vahepeal poodi ka. Tegin endale siis õhtusöögi ühele: pool kilo liha ja kausitäis kodujuustusalatit. Nämmmm…. Pärast kausitäie popkorni kah soolaseks magustoiduks…
Ja thats it, pretty much. Nautige nüüd mu koolituspäevade jagu rahu 🙂
Ma tegin kunagi oma “Kümme lemmikut postituse” lemmikseepide teemal… nüüd on sinna nimekirja mõni lisandunud, mida vaatan 🙂
[natuke on spoilerioht ka, btw]
Endiselt jälgin Grey Anatoomiat,
kuigi selles on hetkel väike puhkepaus ja uus osa tuleb üle pika aja alles järgmisel nädalal. Aga asi seegi.
Eile tundsin vastupandamatut vajadust vaadata seda osa (5. hooaja lõpp), kus George suri. Ühtlasi sain ma ka sealt esimest korda teada, mida tähendab John Do (või Jane Do). Väga hariv sari. Kui George suri ja Izzy ellu jäi, liikusin edasi 6. hooaja lõppu, kus hullunud tulistaja mööda haiglat lippas ja inimesi tulistas. Väga depressiivne. Aga depressiivsete asjade vaatamine on nii rõmustav… noh, et avastad, et on ju hiiglamatore, et Sinu suurim mure on igapäevaselt räpane ilm, mis Su koera ära määrib 😛
(okei, tegelikult on mul ka suuremaid muresid kui see… aga.. you´ll get the point, eksole…)
Mis veel Grey´d puudutab, siis Apollos oli hüper-super ale, kus hooaegade DVD-kollektsioon oli allahinnatud: 5€/hooaeg (38€ asemel).
Geniaalne on siinjuures muidugi see pisiasi, et mu arvuti ei mängi DVDsid.. st. mul on see muudetud (not by me, I must add) mingi suvalise regiooni peale. Ja DVDlugeja laseb regiooni muuta ainult kokku mingi teatud arv kordi. Nüüd, kui ma sisestan mõne normaalnse regiooniga plaadi, siis ta ütleb, et Sul on ainult 1 muutmiskord järgi jäänud.. ja kui ma olen nõus, et jah, olgu see viimane ja lõplik kord… siis ta ei lase enam regiooni muuta 😦 Ütleb, et sisesta meedia, mis on soovitud regiooniga. No, dooh… ma sisestasin selle ju enne kui ta isegi plõksima hakkas. Ärrrr…. Ühesõnaga. No DVDs for me.
Teiseks vaatan endiselt vanast valikust Vampiiripäevikuid. Sest, noh.. Damon:
Kuigi, ma pean tõdema, et Vampsid on natuke alla käinud. Endiselt on üllatavaid momente küll, aga.. kuidagi.. kipub ajalugu kordama, lihtsalt väikeste muudatustega [spoiler coming up]… Katherine teeskleb jälle Elenat… Damon on jälle vastik ja paha ja ülbe… Ma ootasin nii kaua, et ta ihana heaks saaks ja nüüd siis jälle… samamoodi ootasin, et äkki.. no ÄKKI saab Katherinist ka nüüd siis lõpuks asja… vahepeal oli juba lootustandev… aga nüüd.. Katherine on ikka Katherine. Prfff.
Okei.. nüüd ma rääkisin umbes nii, nagu kõik teaksid, mis Vampside sisu on… see selleks. Igaljuhul soovitan vaadata! Alates esimese hooaja esimesest osast. Isegi siis, kui leiad, et vampiiriteemad ei ole muidu Sulle mõeldud… Ei ole fännanud ei Buffyt ega Videvikku? So what, mina ka ei ole 🙂
Aga nüüd uutele sarjadele edasi…
Esimeseks sobib Vampsidelt edasi liikudes The Originals.
See on põhimõtteliselt Vampiiripäevikutest välja kasvanud sõsarsari. Kus põhitegelasteks on Vampsidest tuntud originaalvampiiride vennad-õed… ja hunditüdruk ka… Ja uusi tegelasi terve posu.
Kui otsustate seda vaatama hakata, soovitan ennast mitte esimesest paarist osast heidutada lasta… tunduvad esialgu kuidagi tegevusetud ja igavad. Tegelikult ei ole! Hetkel meeldib mulle vähemalt sama palju kui Vampsid ise!
Järgmiseks. Minu lemmik-sari läbi aegade on kindlasti Gilmore tüdrukud. Olen 7t hooaega korduvalt vaadanud ja üksikuid lemmikosi veelgi rohkem. Nende huumor.. ja kogu see üldine olustik. Nii muhe lihtsalt.
Ühel õhtul mõni nädal tagasi tuli jälle Gilmore-igatsus peale… et vaataks osa või paar, eksole… Aga siis mõtlesin, et oh.. guugledan õige selle autoreid, et äkki nad on teisigi toredaid sarju loonud?! Ja, voila: olidki!
Väikelinna Baleriinid.
Ohh… see oli niiii Gilmorilik! Kiiresti-rääkimine, huumor, Emily Gilmore.. ohh.. Niiii tore oli vaadata! Ei olnud küll nii hea kui Gilmore, aga peaaegu.
Vaatasin ühe õhtu ja järgmise hommikuga esimese hooaja ära… Ja siis… sain traumeeritud 😦 Teist hooaega ei olegi. Sest sari canceldati peale esimest. Sucks to be me
Kurtsin oma kurba elu Kikuriinule, kelle sarjade-eelistus on siiani olnud täiesti minu tassike teed. Ei pidanud ka seekord pettuma. Sain terve nimekirja soovitusi, millest natuke olen jõudnud ka ära piiluda:
Awkward.
Awkward on sihuke noortesari, mis on chill ja kerge kaasamõtlemata vaadata. Mäletan, et kunagi Riias koolitusel nägin seal selle lätikeelset reklaami ja mõtlesin, et tahaks seda näha. Mõni aasta hilinemist ainult ja nägingi 😛
Aga muhe on. Matty on armas. Jenna meenutab õige-pisut Rory Gilmore´i. Ja on blogard :D. Kuigi peab tõdema, et 3. hooaeg polnud nii hea (mu meelest), kui esimesed 2. Varsti algab neljas, ehk läheb paremaks tagasi 😛
PS. Ma ei suuda otsustada, kas mind häirib, et seal on SO much of underaged sex… et äkki mõjutab tiinekat publikut et ongi äge iga päev peale kooli koinida vms…
Ja last, but not least: Switched at Birth. Mis, nagu nimigi ütleb, räägib sellest, kuidas 2 teismelist pliksi saavad teada, et nad on kogemata sünnitusmajas vahetusse läinud. Ups, ikka juhtub ju.
Kuna üks neist pliksidest on kurt siis on sarjas päris palju viipekeelt, mis on niitoreniitore. Ma tahaks ka viipekeelt osata… pisut rohkem kui ainult tähestiku sõrmendeid. Aga sarja järgi seda õppima ei hakka, sest seal on USA-viipekeel, millest siin suures osas kasu poleks.
Mis mind vahepeal natuke närvi ajab ja mida ma tahaks teada, et kas see päriselt ka nii on, on see kuuljate-kurtide vastandamine. Kuuljad vaatavad kurte nagu mingeid imeloomi ja kurdid on seisukohal, et kuuljatega pole mõtet ja võimalik suhelda, sest nad ei mõista meid enivei. Loodan, et see päris-elus nii äärmuslik ei ole. Esiteks on mu jaoks mõistetamatu, miks viipekeeles suhtlejaid imelikult peaks vaatama (kuigi ma vaataks (mitte küll imelikult) ka, sest mu meelest on viipekeel nii äge lihtsalt… Samuti nagu Braille´i kiri on lahe.) Ja teiseks ajab mind filmis närvi, et mismõttes on kuuljad kõik ühesugused lontrused pmst. Kõik ei ole. vot.
See selleks. Armsat poiss-sugu on filmis ka, muuseas. Mis on ju põhiline 😛 Ahjaa.. üks vahetet´pliksidest on sama näitleja, kes Gilmores Luke tütart mängis 🙂
Ps. Olen esimese hooaja poolepeal.. päriselt on hetkel käimas kolmas hooaeg…
Ja siis, kui nende seas juhtus olema sarju, mis teile meeldisid, siis mainin ära ka ülejäänud, mida soovitati, aga mida ma ei ole seni veel jõudnud vaadata: New Girl… pole näinud, aga treiler tundus pandav. Mulle meeldib see peategelase näitleja (Zooey Deschanel) ka 🙂 Suburgatory.. mingi äärelinna teema.. tsikk,kes kolib kesklinnast äärelinna vms. Vist. Carrie diaries… Seksi ja linna Carrie teismeliseiga.. noortesari… Pretty Little Liars… vampsi tüüpi aga alguses mitte nii utoopiline. Hiljem juba ka sama karm. Väidetavalt. Ise pole veel näinud.
EDIT: Lisan oma must-watch-listi Big Bang Theoryka 🙂
Ahjaa, seljaalisõltlastest äpp(l)ikasutajatele. Ma armastan oma EpisodesApp´i. Nii hea on järge pidada, et palju osi nähtud.. millal järgmine osa välja tuleb jnejne. Like it!
Üleeile koduparki läbides tuli mul äriidee. Perefirma! Parki läbib üks rada. Kummassegi raja/pargi otsa putka, ühte T., teise mina ja uisulaenutus tööle! Laenutad parki sisenedes uisud, teiselt poolt väljudes tagastad need. Kes alguses ei oleks laenutanud, oleks mõne hetke pärast targemana tagasi pöördunud ja ikka laenutanud 😛
Eile poleks enam uiske laenutada saanud. Oleksime kummipaatidele üle läinud. Või kanuudele. Või parvedele. “Süstamatkad keset linna!” kõlab ju kutsuvalt, onju 🙂
Täna oleksime veesõidukid omakorda suusavarustuse vastu välja vahetanud ja Tartu maratoni lühimaasõiduetapi korraldanud… 400 meetrit pole küll profisportlastele suuskadel suurem asi etapp, aga minusugusele oleks vist kõva poole päeva töö 😀
Aga tänase lörtsisaju puhul polnud maa vähemalt porine, niisama märg. Niisiis saime pikalt jalgsi tulla. Koerlane püsis puhas-märg kuni lõpusirgeni, aga siinsel staadionil on suuuured veelombid. Nende vahelt oli küll edukalt võimalik mööda valget lund liikuda, aga seda siis, kui Sa ei juhtu olema veefännist retriiver. Sest kui juhtud, siis pead Sa liikuma keset veelompi ja siis seisatama, et teha kindlaks, kus on lähim järgmine suur veelomp.. ja siis jooksuga sinna lippama. Pisiasi, et porilombi nimi on PORIlomp põhjusega, ei mängi erilist rolli 😛
Aga porikattest hoolimata on ta niiiiiii Armas! ❤ vot.
***
Ps. Sellega tuli mulle meelde, et nägin öösel unes, et mul oli koeraks miski hagija/beagle-laadne koon, kellega kusagil järve-kaldal käisime. Ja seal oli järvejääs talisuplejate auk vms, kuhu koonlane ujuma otsustas minna. Ja meie T.-ga, täielikud tainapead, jalutasime niisama eemal… Kui Koonu tükk aega järgi ei tulnud, otsustas T., et läheb ootab autos ja ma lubasin vaatama minna, kuhu ta jäi. Ei ujunudki, hüüdsin augu kaldal ja solberdasin käega vees kuni vee alt temast kinni sain ja välja tõmbasin. CPR aitas. HUH! Ja siis ärkasin üles, unenäost väga häirituna. Brrr…
Ps2. Ma tean ka, mis ainetel unenäo-ideed tulid. Esmalt vaatasime eile-üleeile Top-Geari antarktika seikluseid ja talveolümpiat, kus õhukese jää peal sõitmine mingi põhiteema oli… lisaks vaatasin eile viimast vampside osa, kus Elena/Katherine Jeremile kunstlikku hingamist tegi…
Aga ikkagi. Vastik unenägu.
Ps3. Tegelikult ma rämedalt kardan jääd ja jää peale minekut, nii et päriselus ei tasu sel teemal preili EllieTheElephanti pärast muret tunda. Isegi siis, kui nüüd vahepeal külmad olid ja Emajõgi oli täis uisutajaid-suusatajaid-mootorsaanidega sõitjaid-koertega jalutajaid-koerteta jalutajaid, keeldusin mina sammugi jõele astumast. 30cm jääd, prff.. kah asi. Kuni jõgi põhjani jäätunud ei ole, seni ma seda ei usalda kah 😀 Jääteel autoga sõitmisest ei julgeks undki näha 😀
Tegelikult ma olen nüüd depressioonis ja mõtlen mõneks aastaks Euroopasse pagemisest, sest Eesti ju ei ole Euroopa. Meil on noor seaduse järgi 7-26a. Neil on kuni 30 a. Vähemalt Roomas võiksin ma ennast noorena tunda. Aga siin?! Kondid juba valutavad.. pea läheb halliks… oeh.. oeh.
Aga mitte täna pole aega depretseda, täna tuleb kingitused vastu võtta. Masenduda on aega terve ülejäänud aasta! 😀
Aga esmalt väike üldine ajalootund. Noh, et te saaks siit mingi lambifakti pähe õppida ja tark inimene mitte ei tea kõike, vaid oskab oma väheseid teadmisi õiges kohas jutu sisse siduda ja faktidega hiilata, youknow. Noh, umbes et: Sõber 1: Lugesin, et piima hind on tõusuteel… Sõber 2: Jah, ma lugesin sama. Varsti maksab terve euro. Sina: See meenutab mulle 94ndama aasta 22st jaanuarit, kui Bryan Adamsi ja Co laul “All for Love” Billboard Hot 100 esimeseks singliks tõusis! Aga ta oli seal vaid 5. veebruarini, näis kaua piim vastu peab…On ju osav sidumine, ju?! 😀 😀
Fain.. teiste jutuga seostamisega tegelege ise, ma loetlen ainult fakte:
* 1506 – Rooma paavsti saabusid turvama esimesed 150 Šveitsi kaardiväelast * 1788 – Sündis George Gordon Byron, inglise luuletaja
* 1869 – Sündis Grigori Rasputin, vene munk
* 1901 – Suri Suurbritannia Kuninganna Victoria * 1905 – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval umbes 500 meeleavaldajat, 1905. aasta revolutsiooni algus
* 1915 – Üle 600 hukkunu Guadalajaras, Mexicos, kus rong sõidab rööbastelt maha kanjonisse
* 1930 – Alustati Empire State Buildingu ehitust. 401 päeva hiljem oli see, tol hetkel maailma kõrgeim hoone, valmis
* 1941 – Sündis Jaan Kaplinski, Eesti kirjanik ja filosoof
* 1946 – Luuakse Central Intelligence Group, Central Intelligence Agency (CIA) eelkäija.
* 1962 – Sündis Dajan Ahmet, Eesti näitleja ja lavastaja
* 1970 – Reisilennuk Boeing 747 teeb esimese lennu New Yourgist Londonisse, pardal 332+18 inimest
* 1985 – Sündis Orianthi, Austraalia muusik
* 1987 – Sündis Astrid Jacobsen, Norra murdmaasuusataja
* 1987 – Sündisin MINA 🙂
* 2009 – Barack Obama andis käsu 12 kuu jooksul Guantanamo vangilaager sulgeda * 2010 – Conan O’Brien´i viimane “Tonight Show” episood
Et mitte vaid 22. jaanuariga piirduda, siis väike muusikavalik maailma parimast aastast:
***
Ja, et mitte ainult teistega piirduda, siis siin on 27 kasutut fakti minust, mida most of you might know alrwady:
2. Ma arvan, et mu lemmikloom on koer, aga kuni ma ei ole lähedalt ja meeldivalt kokku puutunud elevantide, tiigrite, surikaatide, hobuste ja jääkarudega, siis ma ei julge seda tulikindlalt väita, sest need tunduvad ka päris shefid olema.
3. Mu päris-nimi on itaalia/heebrea päritolu, aga eestipärase hääldusega, mille tähendus on “Jumal on armuline”. Ilus nimi on 🙂
4. Ma olin piisavalt laisk, et läbida 3-aastane bakalaureuseõpe 6 aastaga. Piinlik lugu.
5. Nagu eilse postituse järgi arvaya võib, on minu talvine lemmikvärv heleroheline. Suvised lemmikud on oranž ja roosa. Kuigi, noh, nüüd vist aina rohke roosa, sest teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam kleit. (Appi, ma pean siis kleite kandma hakkama!)
6. 176 cm ja 49 kg. Kehamassiindeks 15,82 (Olete ohtlikult alakaaluline!)
7. Ma olen 10 aastat olnud SEB Tallinna Sügisjooksu/Maratoni 1. joogipunkti vabatahtlik.
8. Mu lemmiklinn maailmas on Rooma ja lemmiklinn Eestis on Tartu. Ja üldse olen Itaalia-fänn 🙂
9. Mida mustem ja sarkastilisem huumor, seda parem. Ja et mulle meeldib igal pool “kildu visata”, siis saan tihti mõne kohatu huumori pärast piinlikkust tunda :P.
10. Ma jumaldan seeni!
11. Ma ei oska midagi/olen kõiges halb: käsitöö (kudumine-heegeldamine-õmblemine-tikkimine), kokkamine, sport, laulmine, tantsimine, joonistamine, matemaatika, võõrkeeled.
12. 9-l juhul 10-st eelistan soolast toitu (mmm.. seened.. lihaaaa) magusale. Ja mõru šokolaadi magusale.
13. Mu diagnoos on nii haruldane, et olen üks neljast Eestis. Abraham Lincolnil oli ilmselt sama diagnoos. (Ei, ma ei mõelnud süüfilist.)
14. Jess, lumi! :).
15. Mulle meeldib Jalgpalli vaadata (eriti suuri võistlusi). Varem jälgisin ka murdmaasuusatamist hoolega.
16. Oma teisme-ea aastatel fännasin enim Terminaatorit. Blacky oli kohe sabas :).
17. Kui ma ei oleks õppinud õpitud erialal, oleksin läinud ajakirjandust õppima.
18. Mind võib lisaks oma Koonule näha alatasa juhtkoerte seltskonnas hängimas.
19. Ma ei ole käinud ühelgi Eesti väikesaarel.
20. Ma ei oska ujuda. St. ma püsin pinnal ehk 2-minutit ilma jalgu põhja panemata ja suudan läbida kuni 20 meetrit ilma lainetuseta. Ja ma ei suuda nina vee alla panna.
21. Ma shoplesin endale sügisel 2012 iPhone 4Si ja olen siiani armunud. Esimene telefon, mille peale ma ennast ogaraks ei vihasta (või noh, nüüd juba teine, pärast seda kui esimene sel sügisel seletamatutel põhjustel otsad andis ja uus asemele anti).
22. Mulle meeldib oma kodutehnikale nimesid anda. Mu esimene läpakas oli Amy (tuletatud Fujitsu Siemens Amilost)… esimene iPhone MJ (Michael Jacksoni järgi, kuna telefon on valgenahaline), teine on MJ2… tolmuimeja on Mario ja pesumasin Annika. Kaalun oma elektrilise voodisoojendaja nimetamist Damon´iks, sest see&ta on lihtsalt nii kuum 😛
23. Ma olen maailma kõige kehvem rahadega majandaja. (Loe: annetused on teretulnud.)
24. Ma olen läbinud autokooli, aga siiani ARKi mitte jõudnud. I´m a quitter, what can I say.
25. Ma ei ole oma välimusega rahul. Päris ekstreemselt ei vihka ka ennast ja kodus peegleid kinni katnud ei ole, aga kiita ka midagi ei oskaks.
26. Ma olen long-time-relationships master! Kõige kaua-aegseima sõbrannaga on esimesed fotosüüdistused koos aastast 1989! Ja esimene ja viimane suhe on 2003-…
27. Viimati naersin… tööintervjuud (kuigi ei ole ilus teiste üle naerda.. ja ma olen nüüd juba selle eas, kus ma peaksin olema hea eeskuju…):
Ääremärkusena olgu öeldud, et ma võiks pea iga küsimuse lõppu lisada: “Kuna mu mälu on kohutavalt halb, siis ma ei mäleta midagi aasta alguses ja vastan suht aasta viimase kahe päeva põhjal :D” Lisaks olge hoiatatud, et ootuspäraselt on koer teemas 😀 kogu aeg.
1. Mida sa tegid aastal 2013, mida sa polnud varem teinud? Käisin Lodjaga sõitmas. Käisin esimest korda: Pläsku katusel, Maarjamõisa Haiglas, mitmes Ida-Virumaa kohas jne. Veetsin päeva kottpimeduses jooke valades ja koogi/torditükke serveerides. Sain endale “oma koera”, Ällu oli rohkem nagu perekoer… Ühtlasi ka võtsin esimest korda Koonu tööle kaasa (siiani võtan).
2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Sel aastal andsin esimest korda elus uusaastalubaduse. Teraapiakoera-teemal, loe eelmist blogipostitust 🙂
3. Kas keegi su lähedastest sünnitas? Jep, VäikeKaksikJ.
(ps. ma nägin täna unes, et mul oli kuri kaksikõde… ps2. VäikeKaksikJ ja tema õde ei ole kurjad).
4. Kas keegi su lähedastest suri? Ei. Väga meeldiv neist/teist.
5. Mida sa sooviksid omada aastal 2014, mis puudus aastal 2013?
Päris oma pesa oleks nunnudus kuubis. Muus osas on mul olemas kõik, mida vaja.*
* Loomulikult on palju asju, mida ei ole vaja… aga tahaks 😀 Vt. rubriiki “Saamisrõõm” 😀
6. Mis riike külastasid?
Hiiumaad :D.. nali, st. külastasin küll.. aga välisriikidesse ei jõudnud, Hiiumaa oli kaugeim punkt. Kuigi Ida-Eesti tundus ka päris.. võõrkultuuriline.
7. Mis kuupäev aastast 2013 jääb igaveseks su mällu? Miks? 5. oktoober 2013 😛 Koon tuli koju 😛 Aasta tähtsündmus ju, doh!
8. Mis on selle aasta suurim kordaminek? Dziiz, ma ei tea… T. Tartusse saamine… Koon muidugi… tervist sai ka ehk natuke putitatud… bäh, ma ei tea.
9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Doooh, ma ei kuku läbi. Doh. Ma olen ideaalne ju. Noh, oli üht-teist.. mis sest enam.
10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Sain hakkama ühegi külmetus-viirus-haigulehete. Vigastusi ka ei olnud. Ühel opil siiski käisin, aga ma ei loe ennast sellepärast veel haigeks :P.
11. Möödunud aasta parim ost.
Suuremat ei olnud midagi… Koeralausuja raamat oli hea valik. Uus talvejope on ka ilusake ((Y) Sepa Turg!)…
12. Kelle käitumine teenib sult aplausi? Need küsimused on raskemad kui mõni eksam. Koonu oma, kahtlemata! Koonusaaga asjaosaliste oma ka.
Lisaks mitme loomapoe müüja oma, kes on maailmatoredad olnud. Ja Sepa-turu-müüjatädi oli ka tore.
13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Meediast on ikka üks koma teine tegelane läbi astunud, kes võiks olemata olla…
14. Kuhu läks enamik su raha?
Üürile.
15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Koer. Koer. Koer. Täpsemalt EllieTheElephant.
16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2013 meenutama?
No kuna mul on niiiiiiii jube mälu, siis ma mäletan ainult viimaseid… “Lapsed tulid laulma kuue Euro eest” näiteks. Edgari-lugu oli ka kummitamajääv.
Aga tõsisemalt… Robbie “Angels“ kontserdilt… “Meil on aega veel” aasta algusest… (oli see üldse 2013 või 2012? 😀) ja Alen´i “Valgusfoorid“.
17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
i. õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.
ii. kõhnem või paksem? Sama klibu.
iii. vaesem või rikkam? Rahaliselt tundun vaesem. Kuigi ei peaks olema. Krdi hinnatõusud
18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Dunou… koristanud? 😀
19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Laiselnud?
20. Kas sa armusid aastal 2013? Ei
21. Kui palju üheöösuhteid?
Mul ei pole ühelgi aastal üheöösuhet olnud… 2013 ei olnud ses suhtes erinev.
22. Mis oli su lemmik sari või telesaade?
Uutest avastustest “Dog Whisperes” ja “Originals”…Vanadest headest ikka “Grey Anatoomia” ja “Vampiiripäevikud”.
23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Kindlasti. Mul pole kedagi kindlat, keda ma vihkaks, aga üldiselt: roolijoodikud, loomapiinajad, inim-piinajad, bussipeatuses suitsetajad jne.
24. Parim raamat, mida lugesid?
Ma ei tea 😦 Mulle meeldis väga “Koeralausuja”… ja “50 halli varjundit” esimene ja teine osa (kolmandat pole ikka lugenud) ja “Minu Supilinn”. Ja kindlasti midagi veel, aga ma ei mäleta ju, mida ma lugenud olen… Ahjaa, aegumatud Lindgrenid ka loomulikult!
25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Eee.. ööö… puudub.
Küll aga avastasin, et Koit Toome oskab vaimustavalt laulda… mis ei pane mind küll tema tavapärast muusikat kuulama, aga saates oli ta il fantastico!
26. Mida sa tahtsid ja said?
Doh. Lihtne T. Tartusse ja Koonu: (kuigi Tema ei ole “mida” vaid on “keda”)
27. Mis oli selle aasta parim film? Ot.. las ma vaatan enne üldse, milliseid 2013-filme ma nähenud olen… väga väheseid selle aasta omi vist: Visa Hing (6?), Beautiful Creatures, Safe Haven, The Host, Fast&Furious 6, Despicable Me 2, The Lone Ranger, Turbo, Planes, I give it a year, Jobs… Ei oska neist midagi valida 😦 Lone Rangeris oli Johnny 🙂 Jobs oli ka vaadatav… aga mingit lempat ei sündinud.
28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said? Ma ei mäleta oma sünnipäeva 😦 See oli ju jaanuari alguses. Nii ammuuuuu. Tööl sõin pitsat… Supilinna raamatu sain sünnaks… ahju kütsin ilmselt. Ma ei mäleta, tõesti.
29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks? Rohkem armsaid hetki?!
30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
Tavapäraselt tohlakas teksa+pusa/kampsun.
31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Mina ise. Siin poleks teistel midagi teha, kui mu katus ikka ära sõita tahaks, siis ta ka sõidaks ilmselt (õnneks ei taha) :D.
32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
Vanad lemmikud ikka, Robbie ja Ian Somerhalder jne.
33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?
Enamik poliitilisi küsimusi tekitavad minus ühte kahest tundest: ükskõiksust või vastikustunnet 😀
34. Keda igatsesid? Teda. ; Oma Koonu. 😛
35. Kes oli parim uus tutvus? Koonu-inimesed 🙂 Ja mõni töökaaslane, kellega sel aastal tihedamalt suhtlema hakkasin.
36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2013 õpetas.
Et ma olen Loll. Sest loll ei õpi oma vigadest ka 😛
Sissejuhatus
Siit nurgast tuli sõimu, et blogis vaikus… sealt nurgast jällegi härdaid palveid, et võiks ju blogida… Kolmandas nurgas istusin mina üksõhtu masenduses, et Mallukas oma blogi kinni pani ja mul nüüd enam miskit lugeda pole… ja neljandas nurgas istusin ma rõõmustades, et ta siiski kaua vastu ei pidanud ja uue blogi avas. Keskpõrandal saime siis kokku ja otsustasime, et üks pikk lambiteemasid täis vahearuanne saagu siin olema. Minule omaselt väga paljudes teemades hüplev ja otseloomulikult Koonupiltidega 😀 Aga olge hoiatatud, ilmselt ei viitsi ma enne järgmist nädalat (ja ilmseltkindlasti ka mitte esmasp.) uuesti blogida, nii et.. maitea, jaotage see enda jaoks ära näiteks, iga päev üks lühike jupp ja üks pilt, näiteks 😛
Aga siin siis kõik, mida sülg suhu toob.. suvalises järjekorras.
Ps. Mis veel Malluka blogi puudutab, siis ma ikka mõtlesin, et missugused masohistidest tainapead need on, kes lähevad järjekindlalt kellegi blogisse, kes neile ei meeldi? Miks nad sinna lähevad? Mulle on ka eluteel sattunud ette blogisid, mille kirjutajatega ma ühel meelel pole, no aga Jumala eest, ma panen selle netiakna kinni lihtsalt, mitte ei lähe järjekindlalt iga postituse alla anonüümselt möirgama, et kirjutaja on idioot… No ma ei tea, on ikka inimeseloomi olemas… jeebuskraabus.
§1. Kus me peidus oleme? Mac ja EllieTheElephant resideeruvad päälinnas. Saabusime siia muuseas rongiga, mis oli EllieTheElephanti esimene rongisõit. Edukas. Tema piletiks oli pagasipilet hinnaga 1.28, mis iseenesest ei ole palju, aga on kõige kallim pagasipiletitest. Nagu vihje, et Su koer on paks. Prfff, jalgratas vms suur pabas on oluliselt suurem kui EllieTheElephant, vot!
Macil sinine leht Tlnas, nii et Lasnamägi võttis meid kenasti vastu (nii kenasti, et senini oleme näinud ühte trepikojas magavat narkomaani ja põllul jalutades tuli neid suisa 3 korraga vastu… selleasemel, et mind tühjaks tõsta, tegi üks neist Koonule pai [Koon vajab nüüd sügavpuhastavat desinfitseerimist vms :P]). Hetkeseisuga veel Lasnas, pikimad matkad voodist välja on Koonujalutused õues, aga need on aina pikemad 🙂 Nädala lõpupoole tagasi armsasse Tartusse, jepikajee 🙂 Aga nagu pealinna-rahvas märkab, siis ma ei ole nendega deitinud (v.a. need, kellega see siinsamas maja juures õnnestub 🙂), aga see on puhtalt Teie enda süü, miks Te siis olete nii kaugel, mitte kõrvalmajas! vot.
Aga T. saatis oma naeratavad (ja magusad) tervitused isegi kaugelt Tartust, küll toreda kulleripoisi käe läbi, aga asi seegi 😉 Kaardil oli muuseas kirjas, et ma koerale kommi ei annaks.. ja hiljem rääkis ta veel, et oleks valikus midagi ka koertele olnud, oleks saatnud. Awww.
§2. Mis me vahepeal teinud oleme? – Mac näiteks, kes vahepeal voodirežiimist lolliks läheb (ja vahepeal jälle meeletult magada-saamisest mõnuleb (vt. allpool)) on leidnud uue hobi. Huvitavate tilkade pildistamine kraanikausiäärelt. How fascinating, huh?!
– EllieTheElephant seevastu on peaaegu õppinud käppa andma. Olen 2 kuud proovinud. Kõik muud käsud on käkitegu, aga käpa-andmine on tuumateadus :D. Nüüd on viimane õlekõrs klikker teinud mõnevõrra imesid. Ehk siis käpp antakse alati, kui ma istun voodiäärel.. aga kui ma kohta vahetan ja näiteks köögis küsin, heidetakse mulle segaduses pilk, et what the **** do you want from me, girl?! – Saanud uusi sõpru. Esmalt must juhtlabradoripreili (kellega mina olen tegelikult juba vana sõber), kellega suhtlemisest EllieTheElephant lihtsalt upsakalt keeldus. Roosukas proovis igatepidi mängimist alustada, EllieTheElephant aga käis temast mööda nagu teda lihtsalt poleks olemas. vau. Aga nad ei riielnud sugugi ja said vabalt ühes toas koos olla, sest Roosukale meeldis tema lähedal.. ja EllieTheElephant ei saanud temast eemale minna, sest siis ta oleks tunnistanud, et see teine must koer on päriselt olemas. Aga oh ei, ei ole.. vaadake parem mind *trügib läbi musta koera ise pai saama* 🙂
Kui ma juba õuele minna julgesin käisime teise kuldse neiu ja kuningpuudlist juhtkoeraõpilasega mängukohtingul. Proovisin pilti teha. Failed. Big time. See yourelf:
Ja lumele andsime uue võimaluse (eelmine kord kui teda lumega viskasin, vaatas ta mind haavunud pilguga, et miks Sa nii tegid?).. aga tuleb välja, et talle väga meeldib lumi! Kui palle viskan, jookseb järgi ja sööb ära… ja kui osavalt visata, püüab õhust kinni. Pärast on nägu lund täis nunnult 🙂 Üritasin sellest pilti teha, aga kuum tsikk nagu ta on, sulatas enamuse enne ära, kui ma ta mänguhoost paigale sain: – Et lumi maas on ja tihti sulalumi, siis käisin kääridega Koonu käpa-alused üle.. et pikad karvad ära lõigata, kuhu pallarad jäävad. Tegin seda mingi kuu aega tagasi ka. Täitsa lõpp, sealt tuli niiii suur pihutäis karvu. Mõned vb teavad, et mulle ei meeldi jalakarvad, isegi meestel 😀 Foobik. Aga lihtsalt uskumatu, et keegi, kellel on TALLA ALL niii suur hunnik karvu, suudab ikkagi NII üle mõistuse armas olla. I´m amazed! – Lisaks olen hunniku filmimajandust ära kaenud (vt. allpool) ja endiselt Lindgreni radadel. Läbi said Karlsson; Hulkur Rasmus; Rasmus, Pontus ja Lontu… alustasin Madlikest ka, aga see oli igav.. nagu ka Kerstin ja Mina. Ja loomulikult, rikutud nagu ma olen, leidsin neist niii palju rikutud tsitaate 😀 Nii rikutuid, et ei hakka siia kirja panemagi 😳 – Ja täna sõitsid VäikeKaksikJ koos oma PisiPiigaga teisest linna otsast siia, et paljukiidetud Koonu oma silmaga näha. Ühtasi tegime siis ka jalutuskäigu. Torekas oli.
Jalutades kohtasime ühte kollikoera, kes ka lahtiselt oli. EllieTheElephant üritas mängida, aga sellel noormehel olid teised huvid. EllieTheElephant siis ütles, mida ta asjast arvab. Prff, ise pole lilli toonud, ega küünlavalgel spagette sööma viinud ja kohe ronib saba alla. Rrrauhh! Pisut hiljem jõudsime uuesti ringiga nendeni. Kolli tuli kohe joostes meie juurde. Ja mida tegi Koon? Kõige geniaalsemat asja üldse! Jooksis hooga kolli perenaise juurde (isane muidugi kannul), nurus ühe kiire pai… ootas, et perenaine Kollil kaelarihmast kinni võtaks, vaatas siis pilguga, näe, tõin Su koera tagasi, ja jooksis meie juurde 😀 Geniaalne!
§3.Mac on vandenõuteoreetik vms Täitsa kohutav.. Ma olen alati vaadanud suht napaka näoga kõiki neid, kes usuvad, et maitea… neid lennukitriibuvärke.. või et vähk/hiv jms on meditsiinitööstuse väljamõeldised rahapumpamiseks jnejne. Ma ei lähe loomulikult neile näkku karjuma (või anonüümselt blogisse), et Sa oled idioot. Ma isegi ei mõtle, et on idioot. Mõtlen hoopis, et djah, usu mida tahad, aga vaevalt see tõsi on.
Nüüd on see siis käes. Ma peaaegu, et usun ühte teooriat. Nimelt mõjub liiga palju vaba aega ilmselgelt halvasti ja olen Youtubest (kõige usutavam allikas ever, onju) vaadanud ära umbes 20 tundi filme 9/11st (WTC Kaksiktornide rünnak) ja filme mõlemast vaatenurgast. N.ö. “ametlikke”, kui neid, mis üritavad rääkida, et ametlik jutt on kõik möla. Ja ma pean tõdema, et mõneski osas oli see “teine liik filme” usutavam. Aga ma ei hakka siia neid fakte kribama, mis mind veensid.. muidu ma nagu… levitaks oma usku vms 😀 Vaadake ise, kui tahate. Kuigi jah, ma ei ole päris nii radikaalne, et oleks läbinisti seisukohal, et Bush ja Co kõige taga on ja Osama võltsitud on jms, aga päris palju küsitavusi on nende poolelt ikkagi. Btw, kunagi varem ma rääkisin, et ei saa täpselt aru, et miks need jumperid hüppasid, siis nüüd olen oma vaateid muutnud ja arvan, et oleksin reaalselt üks esimesi hüppajaid olnud… Kõige lihtsam kindla peale minek sealsetest valikutest.
§4.Mac muutis filmimenüüd terrorist jõulusemaks Vaatasin ära filmi Noel. Mis oli natuke masendav ses suhtes, et seal mängis Paul Walker, kellest mul on niiiii kahju. Aga avastasin, et mulle meeldib näitleja Penelope Cruz väga. 🙂 Njäu. Siis vaatasin depressiivse algusega [järgneb spoiler] aga rõõmsa lõpuga November Christmas´it ja avastasin, et ma tahan ka endale lumegloobust. Kasvõi imepisikest, kuigi see suurem oleks parem (size matters)… Edasi läks chillimaks, sihuke Hollywoodilikult õnnelik 12 Wishes of Christmas, sest noh.. pildi peal oli ju koer. Seega must watch! Pettumuseks oli koera kahjuks väga vähe näha, aga asi seegi.
Järgmiseks algab kohekohe Alone for Christmas, mis on vist Üksinda Kodus koeraversioon. See võib olla kas tore… või täielik kräpp. Aga kräpid koerafilmid tuleb ka lõpuni vaadata, sest neis on koer. vot.
Ja ootel on veel: 12 Dogs of Christmas; The Dog who saved Christmas Vacation ja viimaks koeravaba, aga endiselt jõulune Unaccompanied Minors.
Ja nu, mittejõuluselt muidugi endiselt Koeralausuja, Grey Anatoomia, Vampiiripäevikud ja Originals. Ahjaa, ja õudukas Punamütsikesest Red Riding Hood ju ka.
Aga jõuluteemal jätkates – vaadake kui tore:
§5. Mac ja mitte-tapmis-unenäod! Maci tavalised unenäod on teatavasti üks tapmine ja tagaajamine. Oleks eeldanud, et minu eelnevat filmivalikut arvestades, on mul hulk hirmsaid ideid, millest öösiti und näha. Aga oh ei!
Üksöö nägin unes, kuidas jalutasime FKga (kes on muidu tallinlane) Riiamäest alla ja Hundu sõitis meie kõrvale… ja siis suri tal auto välja… aga peale paari katset sai eluvaimu sisse ja viskas meid kesklinna ära… pikk maa ka ju… ja siis nägin äkki hoopis, kuidas ma elasin mingis aedlinnas ja mu töökoht oli mingi suur talumaja teisel pool metsa ja hommikul tööle minnes kaotasin ma EllieTheElephanti ära.. ja siis läksin tööle, et öelda, et ma täna ei tule, sest otsin koera taga, ja Koon oli juba tööl mind ootamas… aga ta oli hoopis must labrador, mitte kuldne retriiver…
ja siis nägin veel unes, et mul oli poeg, mingi 3-4 aastane põnn.. adopteerisin ta vms, igal juhul oli ta mul süles ja ma ütlesin talle miskit armsat.. a la armas/kallis oled vms ja ta raputas hullult pead selle peale, et “eiii oleeee!” 🙂
Täna nägin unes, et nägin unes, et Ch. oli mu töökaaslane ja jäi külmetusega sinisele lehele… ja siis me käisime ülejäänud kollektiivi ja minu endise klassiga koos kusagil Tallinnast väljas asuvas spordihoones võrkpalli mängimas ja kui tagasi jõusime, jäi teine töökaaslane külmetusega haigeks. Ja siis öeldi talle, et haigusleht saab olla ainult viimasena haigestunul, ehk siis Ch. peab enda oma ära lõpetama ja hopsti terveks saama Siis ärkasin unes üles… läksin “unes ärkvel olles” tööle ja seal oli seesama unenäokolleeg ennast kraadimas ja haigeks jäänud. Rääkisin siis neile ka, et ma nägin seda unes ette. Ja peale tööd kutsuti mind endise klassiga rahvaste palli mängima, Tabasallu. Meie vs paralleelklass Ma istusin kasti tagumises nurgas kuskil ja hoidusin pallide teelt Aga me võitsime esimese poolaja! ja vahetasime siis pooli.. ja siis lampi vaatame, kuidas vastasmeeskonna omad ükshaaval enam ei viitsi mängida ja lihtsalt mängust ära jalutavad… jätsime siis pooleli ja kuulutasime meid võitjaks. Aga mille üle mina rõõmustasin, oli mitte võit vaid et oh, pmst ma nägin seda ka ette.. kui lahe, ma olen selgeltnägija!
Ja siis ma ärkasin üles… ja ei olegi selgeltnägija. vot.
***
Aga seoses päeval voodis vedelemisega on mu unerežiim niiii sassis. Muidu oli nii, et läksin õhtuti 9 või enne 9t magama ja ärkasin hommikuti 6.20 (või vahel 4.45 :D)… nüüd ma võin ju 0.00 voodisse minna, endal hull unekas, aga magama jään ikka poole kahe paiku.. ja ärkan hommikuti vahemikus 10-11.30. Järgmine nädal tagasi tööl saab raske olema. Hah, ja ma magan nüüd juba teist ööd ibukata, jeii 🙂
§6. Su nägu kõlab tuttavalt
(mulle muuseas ei jää ükski nägu ega nimi meelde tavaliselt)
Nagu ma kunagi mainisin, olin andunud vaataja. Ei takistanud ei vallid (teleka puudumine) ega kraav (kohatine interneti puudumine). Ja kuigi Oti kohta oli teada, et ta laulab väga hästi, oli üllatav, et ta ka nii hästi parodeerib. Aga mis mind tõeliselt hämmastas, st kes hämmastas, oli hoopis Koit Toome. Täitsa lõpp, kõik ta esitused olid niiiii head. I was amazed. Lootsin, et tema võidab. Kahtlustasin, et Otil on rohkem fänne. Aga näe, Koit võitiski. Nii khuul 🙂
Vaata kindlasti ka (kui Sa ei ole juba näinud) Koitu David Hasselhoffina (välimus meenutab nii Hasselhoffi kui Hobbiet (Mitchi poeg Rannavalves)); Markus Teeäärena (kellel on nüüd puhkuseasendaja Metsatölli kontsertidele olemas 😀), Tiiu Tulp´ina (sest see on lihtsalt nii tobe, et peab nägema 😀), ja Barry Gibb´ina (Bee Gees´i helehäälne kõri).
§7. Pirtsutav Koon Ostan mina siis Koonukesele mingit elukallist (ja niiiiiii hea lõhnaga) koeratoitu eksole, mida Temake, va tänamatu, mitte millekski ei pea. Olen juba varem rääkinud, kuidas ta 2 ampsu sööb ja siis ülejäänud krõbinad kujutletava mulla alla matab :D.
Ühel hommikul oli köögipõrandal selline vaade:
Ei, ma ei pannud talle seda pildistamiseks nina alla.. vaid krõbin vedeles seal (ju õhtul süües jäänud)… Koon tudus seal rahumeeli kõrval ja kui ärkas, siis jalutas rahumeeli minema. Mitte et ta seda märganud ei oleks, aga ta lihtsalt ei tahtnud. Fain läksime siis lihale üle. Nagu juuresolevalt pildilt näha, sööb Koon nüüdsest kana (ainult varbad veel paistavad 😉):
Fain, fain.. järmine pilt täpsustab eelmise pildi saamislugu:
Aga see oli muide tõsi, et Koon liha pugib. Ükspäev panin talle pool kilo isuäratavaid kanasüdameid ette ja kuigi mul oli kanadest kahju ka, tundusid need ikkagi nii isuäratavad, et olin koera peale täitsa kade.
§8. Muu lambimöla, mis mainimata jäi: – Kas te teadsite, et haiglatoit on hea! Täielik areng, vähemalt ITKs. Ma ei saanud seal ühtegi halba toitu. Aga isegi hea söök ei hoidnud mind seal hetkegi kauem, kui hädavajalik, sest kodus ootas ju Kuldne Koon. Ja üks inimene paraneb oma koera juures tuhat korda paremini kui ükskõik kui hea toidu peal haiglas. Onju?! – Mul on nüüd kael/pea viltu. Loodetavasti ajutine nähe, aga kui keegi tunneb vastupandamatut soovi mind Pisat vaatama lennutada, siis ma ei vaidle. Kui tihti ikka on võimalus näha (enda jaoks) sirgelt seisvat Pisa Torni. Onju?! – Avastasin chattides, et mulle meeldivad need chatid, kus ei tule selle MSNi sümboli järgi kohe kui (Y) trükid automaatselt seda Thumbs-up emotikoni… Sest (Y) trükkides teavad enamik inimesi, et see tähendab pöial üles.. aga see näeb välja nagu jänkunina ja on palju armsam, kui päris pöial:
– Ja last, but not least. Oh, kui üle mõistuse ARMAS üks Loomake ikka olla võib. Ja kui ma istun põrandale, kobib ta magamast püsti ja poeb mulle häääästi lähedale sülle/kaissu ja toetab pea nohisedes minule. Siis ma sulan iga kord natuke ära. vot.
EDIT: Avastasin, et mu uhke käsitööprojekt läheb enam-vähem ka seekordse Fotojahi teemasse “Niidid, nõelad, nööbid“.. ainult nööbid on puudu.
Aga teisi fotojahtijaid piilugem ka, onju!
Kuna kõik mu sõbrad on ilmselgelt õmblemises sama äpud kui mina (loe: olenemata minu peenetest vihjetest ei tõtanud keegi ütlema, et “ma Armastan õmblemist ja hakkan nutma kui ma vähemalt viis kaelarätikut päevas õmmelda ei saa, ma teen Sulle sellise!” vms), siis tuli mul Sesamy kommentaarist innustatuna ise uuesti kangapoodi minna. Helkurriiet ei olnud endiselt, aga seekord oli vähemalt u. 10cm laiust helkurpaela. Kuigi mitte triigitav (vist 😀). Fain! Kui raske see ikka on, vaatan õhtul Vampiiripäevikuid ja teen hopsti valmis.
Vaatasin Vampiiripäevikuid, Originals´i, Grey Anatoomiat ja Covert Affairs´i…ja Surnuaiavahi Tütre filmi ka takkapihta. Umbes 8-9 tundi puhast õmblemisrõõmu ja juba oligi valmis:
Ehk siis kuidas teha? Vot nii:
Vahenditest läheb vaja: – Niiti – Nõela – Kääre – Pliitatsit – Paberit Kasuks tuleb ka: – Nööpnõelad (mul ei olnud ja asendasin need juukseklambritega 😀 #MacGuyver) – Seda seepi v kriiti, millega kangale joonistada (ma ei tahtnud oma vedelseebiga proovida 😀 harilik ajas asja ära) Põhimaterjalidena vajad: – Riiet (mina shoppasin materjaliks 2 fliis-salli.. fliis on mõnus pehme, aga oleneb igaühe eelistusest) – Helkur-riiet (minu puhul siis 10cm laiune helkurpael, mida saab meetrite kaupa osta) – Takjapaela (aga võid kasutada ka muud kinnitust.. klambriga rihma kasvõi) Hindadest niipalju, et 80cm helkurpaela ja 30cm takjapaela maksis kokku 6 raha… 2 fliis-salli olid hetkel soodukaga ja olid kokku 2 raha – Žablooni soovitud logo-pildiga*
* Mina kasutasin žabloonina seda kuldse-pilti, aga peegelpildis.. aga võid valida hoopis muu sobiva “logo”… käpajälje… Batmani märk 😀 liblikas vms…
Kellel kuldse koonu asemel kodus mõne teise tõu esindaja, aga koerapilt kindel soov, siis google pildiotsingus on abiks “koeratõug+silhouette”.. ehk siis poodle sulhouette, beagle silhouette, scottie silhouette jne 😉 Kuna mu fliissalli-materjal oli pisut vale suurusega, et kõike ühes tükis välja lõigata, lõikasin välja kolmnurga ja kaks riba, mis rätikut kaela ümber kinnitama pidid hakkama. Nende äärte õmblemisega läkski mul kõige rohkem aega maailmas 😀 Nende külge läksid ka takjakinnitused… ja Kolmnurga kahte äärde keerasin kahekordseks 5cm laiuse helkurpaela riba. Pildil on näha ka, kuidas ma juukseklambreid eesmärgipäraselt kasutasin 😛 Ja muuseas, kuna ma ei oska õmmelda, ja mul ei ole masinat, siis pildil nähtav “õmblus” ongi lõplik õmblus :D, mitte hädapärane traageldamine.. See on siis minu tase :D. Helkurriie oli muuseas päris tugev, nõela hoidmine, et sealt seda järjekindlalt läbi sundida, tegi sõrmed valusaks. niuniuniu. Aga (koera) ilu nõuab ohvreid!
Mul polnud printerit, niisiis panin paberi arvutiekraani kohale ja joonistasin žablooni läbi (kopisin selle wordi, seal pöörasin peegelpilti ja lohistasin õigeks suuruseks pildi) 😛 Cheater, mitte kunstiandekas, olen.. sellepärast on ilus koer :D!
Kui helkurriide ääred paigas ja kinnitusribadel takjad küljes, õmblesin kinnitusribad rätiku äärtesse (sättisin tükk aega ja ikka tegin valesti, üks on ühelpool ja teine teiselpool rätiku külge… aga vähemalt oli nii palju oidu, et üks takjapool peab olema ühtepidi ja teine teistpidi! Et nad kinnitamiseks ikka omavahel kokku läheksid!)
Siis joonistad žablooni järgi koonupildi (või muu logo) helkurriide tagaküljele ja lõikad välja.. ja siis õmbled embleemi peale, kui Sul just ei õnnestu kusagilt sobivas suuruses triigitavat helkurriiet leida (minu kuldse embleemi tagakülg näeb välja nagu labrador 😛):
ja paramparaaa, “juba” oligi valmis!
Kuna sõber Džännul ei olnud sellist (muuseas, tsekkige Koonude esikäppade läbimõõdu erinevust 😀)…:
… siis pidi ta selle ometigi saama:
Aga nüüd on helkurriie otsas, näpud valusad ja õmblustšehh suletud 😀 Kõigile huvilistele, aga õmblusoskamatutele aga infoks, suhtlesin täna ühe õmblustöötoaga ja väike lootus on, et peale jõule võetakse toodangusse.. käpajälgedega versioon ilmselt 😉 Kes koerapildiga või kiiremini tahab, siis nüüd on ju puust ette ja punaseks tehtud 🙂
Ahjaa, kõik teised vaatasid ja ütlesid, et “Awww, ise ütlesid, et Sa ei oska õmmelda, aga nii ilus on ju…” jms… Üks töökaaslane vaatas.. ja ütles: “Jah, pead veel harjutama natuke!” 😀 Valus-valus :D.
Järgmiseks projektiks on tööõpetus, valmistan endale Nunnumeetri 🙂
Ma veetsin eile 5 tundi bussis… mis andis mulle võimaluse kõik päevasündmused üles märkida, et neist täna pikalt blogida… Muuseas, mis pikka blogimist puudutab, siis tsekake postituse lõpus olevat küsitlust ja tehke oma kaks ristikest sinna, aitäh 🙂
Eilsest hommikust ma juba eile rääkisin (kohtumine hagijaga)… edasi lippasin siis Tallinna-bussile. Bussijaamas vaatasin, et oh, great, üks hüperaktiivne kõvahäälne laps tuleb ka bussi.. Tuligi. Täpselt minu juurde! Jess 🙂 (mitte, et ma lapsi vihkaks, aga teate isegi, et lapsel ja lapsel on vahe.. lapsevanemal ja lapsevanemal ka).. ja minu kohal ei olnud turvavööd 😦 Hea algus tehtud :P.
Ahjaa, bussijuht oli hullult muhe ja tegi väljas ühe naisega rääkides nalja. Oh, jeebus, kus tädike solvus. Hingepõhjani.
Vaatasin filmi “Üks minu sõber“. Mis mulle meeldis, olid kodused Tartu-vaated. Nii armas. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et vahepeal mulle lihtsalt ei meeldinud :D. Ma ei tea, see on mingi eesti filmide teema (mitte nüüd näide konkreetselt sellest filmist, aga üldiselt), et üritatakse alati teha mingit hullu kunsti. Midagi hästi diipi. Eriti hea on, kui seal pikad seksistseenid ka veel on. Kõik kiidavad alati kõiki eesti filme, aga.. no ma ei viitsi vaadata, kuidas mingi 15 minutit filmist on sisustatud stiilis: mees tuleb koju, istub lagunenud tugitoolile ja vaatab 5 minutit kuidas ahju kõrval nurgas rott mädanenud õuna sööb.. vaiides muidugi. Sest ta mõtleb oma sügavaid mõtteid, mis ei kuulu avalikustamisele. Siis läheb ta kõrvaltuppa, kus naine kogu aja voodis oodanud on ja järgmised 5 min keerab ta… ja siis läheb viieks minutiks maja ette suitsule. Ikka vaikides, muidugi. Vahele võib, lisaks rotile, pikkida veel mingeid lambihetki, kuidas naabripoiss rattaga mööda sõidab, kui mees suitsu teeb, teda õuntega loobib ja roppusi karjub vms. Aga põhiline on, et ärme seleta ühtegi neist hetkedest.. (ja teeme need hetked hästi pikad).. las vaataja mõtleb.
Ilmselt ma ei ole piisavalt täiskasvanu ja diip, et neid mõista, aga vot jah, mulle ei meeldi ja kõik. Vaatan enne kasvõi viis korda ühte sama Grey anatoomia, või Vampiiripäevikute või Gilmore tüdrukute või Koeralausuja osa. vot.
Kuulasin siis hoopis muusikat. Avastasin “Easy listening” teema alt akustilise muusika esitaja Acoustic Alchemy... Oli sihuke mõnus rahulik chill, et kujutasin end vabalt ette selle saatel süüa tegemas või nõusid pesemas vms. Mitte, et ma nüüd teab mis söögitegija oleks, aga eelmisel nädalavahetusel nt vahepeal kokkasin ka. Tegin kama-omletti (loe täpsemalt siit, punkt nr 6 alt), mille põhikoostisosaks panin seekord seened. Ma olen ju seenehull (lemmiktoit on seened seentega, ja kõrvale paluks seeni). Pmst olidki seened seekord 90% koostisosaks, nii et ega ta koos ei püsinud, vaid oli pigem selline.. seenepuder või pada.. kuhu oli natuke muid asju ka lisatud :D.. Aga oi, kui hea :D… Muidugi julgen ma süüa teha ainult siis, kui ma üksi olen… huvitav küll, miks.
Tallinnas oli maa küll märg, aga ilm ilus! Päike paistis ja soe ja värki. Nüüd lõpuks olen ma lähemal oma lapsepõlve-Tallinnale (kunagi eelkooliealisena Rakvere lähedal elades mulle meeldis hullult Tallinnas käia). Mitte, et mulle nüüd hullult meeldiks, aga vähemalt ei tundunud linn enam vastumeelne. Kuigi, olgem ausad, ega ma minekut ei oota ja tagasitulekut ootan väga. Eriti sellepärast, et Tartus on keegi ootamas 😛 (vot nüüd mõtisklege, kas EllieTheElephant, T. või mõlemad 😛)
Haigla-kohvikus deitisime VäikeKaksikJ-ga, kelle 26-päevane PesamunaPreili ka kaasas oli. Awww. Niiiii pisike ja juba niii armas! (Näete! Ma ei vihka lapsi!) Ma pilte siin sheerida ei julge, aga uskuge mind.. hullult nunnu. Ütlesin VäikekaksikJ-le ka, et Pesamuna on ju sama armas, kui koonud! Ja tema, kes ta mind teab, teadis, et see pole mingi “Ära tule mu last koertega võrdlema” värk, vaid minu suust kõlades on see suurim kompliment ever. Ever!
Siis läksin ultrahelisse… mis lõppes sellega, et mu kaela torgiti 5 korda nõelaga, et proove võtta… (pidi küll olema 2 korda, aga kuna sihtmärk oli pisi-pisi ja pani eest jooksu, siis oli keeruline.. juhtus näiteks, et tabati hoopis lähedal-asuvat veresoont… ps süüdi polnud med. töötajad, nemad olid toredad ja tublid ja head 🙂). Aga pean tõdema, et ma ei mõista eriti narkomaane, kes ennast vabatahtlikult kaela süstivad. Mitte, et ma teisi narkomaane mõistaks, oh ei… ma ei mõista isegi mitte suitsetajaid, olgu või e-suitsetajad.
Protseduur ise tegelt polnudki väga hull (välja arvatud sihtmärgi.. või veresoone tabamised), aga pärast… pmst on mu kael eile õhtul ja täna peaaegu sama valus nagu pärast viimast oppi.. ma ei jaksa ise pead padjalt tõsta (toetan käega pead 😀).. neelata, haigutada, köhida jms on valus.. ja üldse valutab ka. Prff.
Ja kuigi mu kaela pole nõeltega 9 aastat torgitud, lõid välja mu ennustajavõimed ja juba enne eelmist arstijuurde minekut olin miskipärast kindel, et millalgi tahavad torkida (kuigi muidu ei ole tahtnud). Kunagi teadsin ette pommiähvardust koolile.. oma diagnoosi… kopteripiloodi leidmist… jms. Selgeltnägijate tuleproov, siit ma tulen.
Kui sealt pääsesin, helistasin T.-le, et ta tekitaks pileti esimesele võimalikule bussile tagasi. Ja kui te arvate, et lambist, keset kolmapäeva päeva, on kolm järgmist bussi välja müüdud, siis arvate te õigesti! Ehk siis mulle jäi 1,5 tundi aega chillimiseks. Muhe. VäikeKaksikJ-i ja Preili olin ma koju ära saatnud. Enamik inimesi olid tööl või koolis või ei vastanud kõnedele. Pettumus missugune, mina saabun suursuguselt pealinna ja nemad julgevad jätkata oma tavapärast elutempot. Aga pidustused? Paraad? Festival? Karneval? Naaada. Mitte kui midagi.
Okei, üks asi, millega oma aega veeta, on alati minu absoluutset lemmik lemmikloomapoodi külastada! Täiega soovitan, Snob Cat & Dog poodi :). Kui pealinnas elasin, käisin seal alatasa, sest töötasin seal lähedal.. ja võtsin juhtkoerad ka kaasa… käisime neile maiuseid ja mänguasju valimas. Omanikele on seal ka nänni.. nt hästi lahedad kruusid. Mitmel juhtkoeraomanikul on nüd oma-värvi-labradoriga kruus… ja mul on spanjeli kruus (Ällu värvi spanjel).. Ja nüüd on mul Kuldse Retriiveriga kruus (kruusil on kolm pilti, nagu karbikaanelt näha):
Aga peale natuke teistsuguse kaubavaliku meeldivad mulle selle poe müüjad. Nad on lihtsalt nii toredad! Enne Tartusse kolimist mainisin ka, et kolin nüüd ära… ja nüüd polnud aasta aega käinud, aga mind mäletati! Isegi nime! Kiitlesin muidugi, et nüüd on kodus Koon… (kellele viisin kuivatatud kopsu) ja lubasin, et kui kunagi koos Koonuga peaksin pealinna sattuma, siis astume läbi. Müüja avaldas lootust, et tema tol päeval tööl oleks :P.. Ühesõnaga, väga muhe. vot. Kunagi, kui rikkaks saan, ostan sealt mingi “koerte ristsõna” ka ära. (kuigi jah, minu rikastumise tempot vaadates, saab selle ristsõna omanikuks EllieTheElephanti lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapselaps 😀)
Ühesõnaga, see on niiii tore pood! Palun minge, ja võtke kohalike rõõmuks oma Koonud ka kaasa 🙂 Sest nagu uksel silt ütleb, on see tegelikult: Kauplus koertele ja kassidele (ja nende omanikele) :-).. Muuseas, ei, ma ei ole ise kuidagi poega seotud ja ei saa mingit kasu reklaamitegemisest. Lihtsalt, ma olen ise nii vaimustuses, et tahaks, et te ka oleks :D.
Kruusiga meenus, et ma kinkisin T-le kruusi.. sildiga, et prooviks seekord sedapidi, et kruus terveks jääks… :P. Et sellest aru saada, kiika eelmiste kruuside taustalugu. Igaljuhul on tal nüüd ka siin oma kruus, mitte et mind karvavõrdki häiriks, kui ta mu omi omastab (mul on soki ja kruusifetiš ja mõlemaid on mul palju), aga oma on ikka etem, onju!
Siis käisin Empzil tööl külas. Ei saa sugugi öelda, et ta oleks nukker mu nägemise üle olnud :P. Sellegipoolest viskas ta mu 10minutit planeeritust varem välja, et ma ikka kind-las-ti bussile jõuaks. Targasti tegi, sest hurraaa: trammid ei sõitnud! Kui ma sellest lõpuks aru sain, siis silkasin ruttu-ruttu 17 peatusesse ja õnneks 17 tuli just siis.. nii et jõudsin bussile. Lucky me!
Trammipeatuses oodates tegin salaja pilti ühe välismaa tüdruku kummaritest, sest need olid niiiii ägedad:
Niisiis… jõudsin bussile. Bussil jõudis mulle ka pärale, et ahjaa, VäikeKaksikJ kostitas mind ju koogi ja mahlaga.. äkki oleks võinud enne mõne vetsu ka leida. Aga ei. Ma ei õpi IIALGI oma vigadest. Muidugi polnud seal bussis tualetti. See teadmine ainult süvendas põit. Telefoniaku sai tühjaks, nii et MJ-ga tegelemisest mõtete mujale viimiseks ei tulnud midagi välja. Mängisin siis vana head nimemängu (tähestik ette ja iga tähega üks tüdruku ja üks poisinimi). Ö-tähega nimedega ei meenunud ühtegi. Äkki saarlased Önnela ja Önnelemb? 😀 Tahtsin täna end nimi.ee-s harida, aga isegi seal on Ö-täht vahele jäetud. Nii et asi polnud ainult minus. Mäng sai kiirelt läbi. 117 kilomeetrit oli veel ees. Meenutasin pingsalt Sesamy blogikommentaarides mainitud ülejäänud mängu-ideid... Ei meenunud ühtegi. Lõpuks tuli pika pingutamise peale see Koeranimede variant meelde… U oli probleemne täht… Õ, Ö ja Ü samuti. Ideid?
Oeh, alles Mäo rist. Appiiii 😀 Lugesin vastutulevaid autosid: ühes minutit tuli 10tk, viies minutis 47 ja kümnes minutis 93 autot vastu… Saja auto täitumiseks kulus 11 minutit. Tee-ääre-poste tuli 100 tükki vastu (okei, need olid paigal ja buss möödus lihtsalt) kolme minuti jooksul. Neli kilomeetrit enne Laevat hakkasin lihtsalt aeglaselt numbreid lugema.. Tartusse jõudes olin 850-ni jõudnud. Oeh. Lõpuks kohal. Kiire vastu-tulijate tervitus ja kodu poole punuma. Oo, kui hea. 😀 Ja üldse, 5h bussisõitu päevas on ikka liig. Sellegipoolest järgmisel nädalal jälle. Jess.
Eile ma kurtsin FBs, et mul on kogu aeg nälg ja söön nagu loom (aga juurde ei võta). Ja kuigi ma pole magusasõber, sõin eile järjest umbes 20 Geiša kommi :D. Ma olen veider. (FYI, ei ole rase :))
Täna tõusime koonuga (ja T.-ga) 4.45. Käisime viie-paiku maja juures õuel.. vaatasin hommikusöögi kõrvale kaks Koeralausujat… ja kõmpisime tööle. Jõe ääres avastasin, et on ikka NIII maailmatore, et mul on Koon (ja et temal olen mina, eksole 😀), sest varahommikul mööda Emajõe äärt jalutada on lihtsalt niii tore. Aga ilma EllieTheElephantita ma lihtsalt ei viitsiks.
Aga no vaaadake, kui mõnus on siin jalutada:
Olete kindlasti kuulnud Pargivahtidest… EllieTheElephanti osakoormusega töökoht on Pardivaht (yeah, DonaldDuck, I´m watching You!):
aitab nüüd küll.
PS. Mida imet, VäikeFränky blogis jälle! Wii.
PS2. Kes tahab nostalgiahõngulisi pilte kaeda, siis piiluge SIIA ja SIIA.
PS3. Uuel Rama Aerol on nii nunnu karp :D.
PS4. Mu kael on aia 😦
Palun märgi ära kaks varianti.. üks esimestest variantidest, mis puudutavad möla pikkust… ja teine teistest variantidest, mis puudutavad piltide olemasolu postitused (ahjaa, kui Sulle meeldivad ainult pilt ja null juttu postitused, siis vasta ainult teise poole variantidele. Aitäh!)
Kuna mu koduse netipulga kuumaht (30GB) on juba jälle täis.. ja 2euroraha eest tellis T. sinna vahepeal 2GB juurde… ja see 2 on ka juba otsas.. ja mu nett seega si-ga-aeglane olema, siis kiirustasin Ch.-d reedel, et ta mulle 3 suurt faili kiirelt Dropboxi paneks, siis saan pulgale võtta ja koju viia..sest kodunetiga jääkski neid tirima.
Mõeldud tehtud.. kuni sinnani, kus neid mälupulgale kopeerima hakkasin. Sest Kiku antud ER-i pulk oli vahepeal märkamatult ära surnud (minu tehnikakarma juures, pole ime)… tavaliselt on mul veel kotis teine pulgake ja rahakotis kolmas… nüüd polnud muidugi ühtegi! Neljandat ma ei mäleta ise ka, kus ta olema peaks, aga seda ka ei olnud. Ärr. No fain, ootan esmaspäevani. Brr.
Õhtul peale tööd läksin siis MJ asjus esindusse. Sain töökaaslase nõusse minuga sinna jalutama ja väljas Koonu sügama, kuni kiirelt ära käin.. sest, noh, mittejuhtkoerad pole tolereeritud eriti ja üksi välja ei jätaks Koonu neverever (oleks lihtsalt koju viinud ja siis ise tagasi tulnud). Eniveis, esinduses arvasin, et vastus on üks kolmest:
a) Teeme/tegime Teie MJ korda, remont maksab 800€.. tahate?
b) Kahjuks ei õnnestunud korda teha…
c) Palun, siin tema on. Nüüd on korras.
Oli hoopis variant d, mida ma ette näha ei osanud. Ma ei saanudki MJ-d tagasi. Sain lihtsalt uue asemele, sest eelmist ei hakatudki parandama. Mul vajus lõug läbi keskuse kolme korruse toiduosakonnani välja vist. Täiesti uus. Dziiz. Muidu täpselt samasugune, ainult ilma selle kaitsekileta, mille ise paigaldada olin lasknud (oli hoopis see uue-asja-kile, aga selle võtsin ära).
Armusin uuesti sada korda ära, kui telefonile selgeks tegin, et ou, see olen mina. Siis tiris iCloudist numbrid alla ja taastas iTunesist varasemad äppid jms… Ja kui piltide osas rõõmustasin alguses, et huh.. kopisin eelmine nädal viimased pildid ära, seega ainult nädalavahetuse omad läksid kaduma, sest neid pole kuhugi kopeerinud-laadinud… siis eile õhtul ringi tuhlates nägin, et ou.. nädalavahetuse (ja varasemad) pildid on ka kõik alles. Amazing!
Uue tupsu nimeks sai muuseas MJ vol 2.. hellitavalt MJ :D… sest ma ei õpi oma vigadest 😛
Kuna asi, mida MJ ei restornud automaatselt oli see, et ta oli ikka iOS6 peal, siis tahtsin talle iOS7t tõmmata… aga jah, kodune nett… teate ise. Noh, jah, mis seal ikka. Tellisin lisamahu, et saan Dropboxi failid ka kätte ühtlasi.
Aga nett kiiremaks ei läinud. Ühendasin pulga lahti ja tagasi. tegin restardi arvutile. Njetu. Naada. Ühendasin pulga lahti ja hoidisin pulga SIMi väljas.. tegin restardi. Njetu. Naada.
Mõtlesin, et äkki saatis sõnumi valesti. Proovisin uuesti. Ei lubanud enam, ütles, et enne ei tohi, kui vana lisamaht pole täis kulutatud. Selle tigupostikiirusega neti 2GBd ei kuluta ma täis enne kaheksat aastat. Võrdluseks, proovisin dropboxi faile kätte saada. Norm kiirusega tuleks 5-10min…(kolm faili tulevad 15-20mintsaga) nüüd näitas ainuüksi ühe faili puhul, et wupdiduu, 9 tundi ja juba päral 😀 Not gonna happen. Jurasin veel mõnda aega ja siis käisin hoopis põrandal Koonupesas peesitamas ja sügamas… lugesin raamatu lõpuni ja kobisin magama.. et äkki netikiirus seekord lihtsalt taastub väikse viitega..ja on hommikuks tagasi. Kottigi 😀
Laupäevahommikul oli asfalt kuiv ja käisime EllieTheElephantiga pikal jalutuskäigul: park 1, park 2, uuesti park 1, park 3 ja staadion… (ükskord varem tutvusime väikse karvakera Jossuga.. seekord tutvusime teise väikse karvakera Joosuga. Populaarne nimevorm 😀) Tagasi kodo proovisin netti. Mnjah. Youtube näiteks pärast poolt minutit laadimist mängis juba maha esimesed 4 sekundit videost! Ja asus siis järgmist nelisekundit laadima. Fain. Helistasin teenusepakkujale. Veits imelik oli, et õu, aitäh uue telefoni eest, aga nüüd paluks seda netti ka, mille eest ma eile maksin… et uude telefoni vana telefoni sisu ka saada… aga mis seal ikka, helistasin.
Laupäeva hommikul olin ooteliinil kümme minutit. Vähemalt oli hea muusika. Telefon oli kõlaril ja tegin endale musa-taustal kohvi ja võikud valmis. Noormees oli viisakas. Juhendas mida teha ja lubas sealtpoolt ka restardi teha. Tore.
Mis ei olnud tore, oli see, et netikiirus ei taastunud ikkagi. Fain! Olgu siis omaette. Jätsin Koonu koju tuduma (sest ilm väljas oli vahepeal kardinaalselt muutunud ja taevast kallas nagu Indias mussoonvihmade aegu) ja läksin mujale internetti. Ühtlasi sain ka oma failid lõpuks Dropboxist tervele pulgale. Aga MJ on nüüd nagu uus.. või noh, on uus ja on nagu vana.. tegelikult. Ahjaa, õppisin alles nüüd ära, kuidas iTunesi kaudu pilte telefoni saada ja sikutasin sinna terve posu… Nüüd on igal tihedamal (ja mõnel mittetihedamal) helistajal oma larhv ees, kui kõne tuleb/läheb… Tasutaks läks üks Rooma-piltidest.. Hispaania trepid. Oh, good old times.
Nagu tähele panite, siis GNRi November Rain on hoopis David Garreti viiulipalana… siin note for myself, et kuula Davidilt Seda ja Seda ka. Ka kõik teised pole originaalesitaja lood.. valisin *võimalusel* selle esitaja, kes mul telefonis olevas versioonis on. Kuna mul endal hetkel kõlareid ei ole, et kontrollida, siis võib juhtuda, et mõni link on närune.. otsige siis ise parema kvaliteediga, kui viitsite 🙂 Samuti on mul tegelikut Hannahi laulude ballaadversioonid, aga võib juhtuda, et siia sattus tümmim värk.
PS. Ärge nüüd minust selle muusikavaliku põhjal halvemat mõtlema hakake 😀 Mõni on hetkel ka minu jaoks küsitava väärtusega, aga mingil perioodil (osa ilmselgelt tiinekana 😀) on see laul minuni jõudnud ja mulle tähtis. vot. 🙂
***
Pühapäeval oli juba parem ilm. Päikest polnud ja tuult oli rohkem kui vaja, aga vihma vähemalt ei sadanud ja õhk oli soe. Seadsime Koonuga siis sammud kesklinna, et koos kahe juhtkoeraga Raadi parki jalutama-jooksma minna. Teel kesklinna kohtusime esmalt noorhärra Maximusega (kuldne retriiver), kellega oli ka tore :)… Juhtkoonudega oli ka kena. Valisime Raadil hea koha, teest kaugel.. ja järvele ka mite väga lähedal. Aga see pisiasi ei takistanud loomulikult EllieTheElephanti sukeldumas käimast. Tõeline veekoer. Läksime siis koju tagasi. Kokku kõndisime u. 9,5kilomeetrit pluss vahepealsed jooksu-mängupausid (ajaliselt olime väljas kokku 4 tundi)… Õhtul Koon igaljuhul magas süüüügavat und. Tatsamine pluss veeprotseduurid. Mõistetav.
Täna on Koonuke kodus, sest ma tööasjus paariks tunniks linnast välja. Kui T. koju jõudis oli Koon igaljuhul vääääga õnnelik olnud.. Nüüd tassivat lendavat taldrikut talle vihjeks.
Oeh, tahaks ka juba koju :D. Jah.
Ahjaa, netikiirus taastus pühapäeva õhtul! Nägime “Su nägu kõlab tuttavalt” vähemalt ära 🙂
Mac käis eile Kõrvemaa rattamaratonil. Muidugi vabatahtlikuks. Esiteks oleks ka lühem maa (21km) minusuguse behmo jaoks liig olnud, eriti maastikul. Teiseks ei ole mul hetkel ratast. St. ratas on, aga seisab. Pärast seda, kui tal tekkis natuke ohtlik komme tagumist ratast sõidu ajalt alt ära kaotada. Isegi pärast remonti. Aga ei, ma ei asuta veel uut jalgrattafondi. Elutähtsad asjad (loe: koer) on eelisjärjekorras.
Eniveis. Laupäev, kas teate, on rongiliikluse poole pealt kõikse kehvem aeg. Alustuseks minek. Keeruline on olla kell 9 Aegviidus, kui rong jõuab sinna 9.50. Niisiis tuli ärgata pool kuus, minna kolmveerandseitsmese kiirrongiga (mis Aegviidus ei peatu) Tapale… Kus 40 minutit chillida saab…
Perroonil üksi olles, varesed karjumas ja linn udu täis, oli see kuidagi nagu Mystic Falls Vampiiripäevikutest. Sheff, aga spuuki. Klõpsasin ühe telefonipildi ka:
Siis võib veel laupäevahommikul kell 8 ajaviiteks kohalikku kauplust külastada näiteks (reklaamipaus: Grossipoes nädalalõpupakkumisega müüdav palmiksai on väga hea)…
ja siis natuke vihastada, kui Sul on äkitselt 10 vabatahtlikku puudu ja siis sa helistad varahommikul kõik olemasolevad läbi, et kas nad ikka jõudsid bussile ja siis saad viis vastust, et : ahjaa, ma ei tule, aga ma unustasin Sulle varem öelda. Tänks, düüds. (PS. Sellevõrra hindan kõrgelt kõiki neid tublisid, kes ilusti kenasti kohal on. Õnneks lahenes kõik kohapealsete kohandustega.
Ahjaa, edaspi pidin (ja läksin) minema Narva-Rakvere-Tapa-Aegviidu-Tallinn rongiga, millega Jass ja Lolo ka tulevad. Rakverest 8.21 väljuv. Helistasin 8.20 Jassile, et küsida, kus rongi osas nad istuvad, et tean kuhu end perroonil sättida. Ta vastas, et nad pole veel rongis. Vaatasin uuesti kella: wtf? Sa tead, et teil väljub minuti pärast rong? Jõuate ikka?.. Tema vastas, et loodame. Naiss…
Järgmised kolm minutit olid närvesöövad, pmst valisin endale kena puuoksa välja :P… Kui Jass lõpuks tagasi helistas.. vestlus oli umbes selline:
J: “Sul vedas, et rong kaks minutit hilines”
M: “Ei, Sul vedas”
J: “Mis mõttes?”
M: “Noh, et Sul oleks muidu kaks muna vähem olnud!”
J: “Aaa, selles mõttes…”
Djaa, ma olen vägivaldne ja kuri. Õnneks lahenes kõik hästi. Ükski oks ei pidanud minu massiivse kehakaalu all murduma 😛
Aga päev oli tore. Chillisime joogipunktis, ilm oli super, võistlejad toredad.
Päeva pikkus, teoorias, oleks kella 16.00-ni, kuni finiš sulgetakse… minu VIIMANE rong, mis Aegviidust Tartusse läheb, läheks 15.38. Teostatav.
Õnneks oligi teostatav. Kauplesin lahke J. et ta tahaks mind Aegviitu sõidutada, ja õnneks tahtis. Ees ootas veel 2 tundi sõitu kole ebamugavatel istmetel… ja korraliku vihma nägin ka ära. Ahjaa, ja rongis olid kaks koera. Niitore!
Ma ei lainud muuseas koeri segama. Erinevalt mõnest:
Eile õhtul rääkis Väike-Fränky, et läheb nüüd blogisse kurjustama. Ma siis ootasin KURJA postitust. Prff, nii leebeke lugemine tuli teine. Kui inimesed minu elu ohustakid, siis ma ikka sõimaks neid igasuguste karvaste sõnadega. Brr.
Kümmekond päeva tagasi rääkis üks mõõduka vaimupuudega tüdruk, et ta teab, kes on juhtkoer ja teab, et teda ei tohi segada-kutsuda-paitada-häirida, sest “see on ju pimedale naisele ohtlik” (aga meestele? :))… eniveis, nagu näha: mis siis, et mõnele on matemaatika juba kümne piires keeruline, on eluks vajalikud teadmised (ja teiste eluks vajalikud) tal kümme korda rohkem selged, kui mõnele võib-olla kõrgeltkõrgelt haritule.
PS. Mul on raske absoluutselt igast koerast mööduda ilma neile kaela kargamast ja kallistamast, aga ma saan endaga hakkama ja piilun neid lihtsalt heldinud näoga silmanurgast. Tehke järgi.
***
Kütan esimest korda uuel hooajal ahju täna. Tere, Sügis. Rongiaknast oli ka mets ilus värviline 🙂
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 