dõup & lugu Madise sõpradest

Mu blogisse jõuti täna otsingusõnaga “Dõup”, mis tuletas mulle meelde, et juba mitu päeva tahtsin ühel teemal kiruda.

Nimelt noored. Nad on tänapäeval niiiiii kuidagi.. ülbed… karistamatuse tunnet täis vms. Ma ei ütle, et “meie ajal” (jah, ma olen nüüd nii vana, et võin niimoodi öelda) ei ropendatud, ei suitsetatud, ei joodud alkoholi või tarbitud tooteid (neid mina ei tarbinud 😛).. eks ikka oli tegijaid, aga see käis kuidagi salaja nurga taga… kusagilt kuulsid sosinaid, et keegi kusagil oli mingit asja proovinud vms.. Ja täiskasvanute (õpetajad, vanemad, võõrad inimesed) vastu oli peaaegu kõigil meist austus… nende ees oli kõnepruuk teistsugune ja nende juuresolekul ei kuulnud ma kusagilt sosinaid, mida keegi teinud on…

Aga tänapäeva noored? Täielik vastand. Kui nolgid koos hängivad avalikus kohas (kaubanduskeskus, buss, peatus vms) on neil vist kaasnolkide respekti üleval hoidmiseks kohe hädasti vaja kasutada genitaalide ebatsensuurseid nimetusi tihedamini kui tavalisi sõnu selles lauses, mida välja öeldakse… sellega olen ma juba.. ee.. harjunud. Või noh, mind tohutult häirib, kui mingi tattnokk, kes on alles 1. klassis üle bussi räuskab, et t**a, see vend on ju eriline t***pea, viidates klassivennale vms. Aga kui ma varem läksin ja ütlesin pägalikule selle peale midagi stiilis: “võibolla Sa kasvataksid endale enne ühe ****, kui sellest nii avalikult karjuma hakkad” vms (jah, ma tean, et ma olen sama labane kui pägalik)… siis  enam ma ei viitsi jauratagi. Õnneks liigun vähem bussiga 😀 See säästab mu närve.

Teine asi on joomingutega kiitlemine. Nii avalikus kohas kui sotsiaalvõrgustikes/blogis vms.. oma näo ja nimega… Täiskasvanute silme all.. Pole mitte mingit probleemi rääkida hästi kõva häälega (ja paljude roppustega) / kirjutada postitus ohtrate piltidega, kus sõbradki kenasti täägitud, kui vinge pidu ikka kolmapäeval oli ja kuidas Pets Jaani täis ropsis ja siis uuele ringile jooma läks ja mis edasi sai, seda ei mäleta, sest kukkusin mingi hetk koos mingi piffiga Jussi vanemate magamistuppa ära… Ja kiitlejat ei häiri absoluutselt mitte kõige vähematki see pisike faktiniru, et ta on ise alles mingi 13 aastat noor ja peaks kodus legosid ehitama. Arghhhh…

Nädalake tagasi oli mul omakorda uutmoodi kogemus. Ei olnud alaealised, olid kutseka poisid. Kes (loomulikult ohtrate roppuste saatel) üle bussi kiitlesid, kes kellelt kanepit ostab ja kuidas on ikka fantastiliselt tore uudis, et Obama tunnistas, et kanep on hullem kui alkohol ja kuidas võiks nüüd uuesti tõmmata… mis tõi tagasi teema juurde, et kuna mõni neist siin linnas uus, siis võiks vast diileri kontakte vahetada või miskit… mis tõi ühele neist omakorda meelde “toreda loo” sellest, kuidas Madis [Puuliik]saar (täisnimi teada- toim.) ükspäev sõbralt diileri numbri sai ja siis kohe vaimustunult bussist maha kobis, endale auto järgi tellis ja mindi siis kanepit ostma ja tegema. Fantastilised sõbrad, Sul, Madis. Palju õnne. Terve bussitäis inimesi teavad Su täisnime. Ja seda fakti, et Sa väikestviisi narkar oled hobikorras. Aga, on the other hand, kui Sa oled sama šarmantselt ülbe nagu nood tüübid, siis vaevalt Sind häirikski…

narko

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s