damdidididupduduu

Ahoi, Kopraonud!

Kuidas kulgeb? Long time no seen, huh? Väike vahepatus blogis ja siis ignoreerin seda jälle mõnda aega 😛

niiziiz.. lahmin siis kirja kõik, mis pähe kargab.. nagu ikka, eks?

– WordPress on oma menüüsid muutnud.. läks aega enne kui üldse oskasin uut postitust looma hakata.

-Nägin täna Endla tänaval auto alla jäänud siili, ja see tegi mu lõpmata kurjaks… Siilipoisid on ühed mu lemmikloomad maailmas juba ajast kui pisina maal tee-otsas hommikuti piima ootamas käisin (seda päris piima, noh!)… ja siilike ootas ka alati samal ajal samas kohas. Hmm, nüüd kui ma järgi mõtlen- ma vist ei pannudki talle nime… väga ebaminulik. Täna näiteks kraanikausikapis elavale hiirele panin küll. Ja siis avastasin, et krõbin-kahin-kolin kapist ei olegi hiir (pettumus), vaid hoopis minu nõudepesust torudesse voolav vesi. No olen ikka tropp 😀

– Teisel korral tõestasin ka, et ma päris normaalse IQ’ga ikka ei ole :D.. vaatasin kahel ristmikul bussiaknast, et oh, seesama auto seisab meie kõrval- jälitab vist. Sest seda “www.zoo.ee” kirja olin juba lugenud. Mingi hetk hakkasin uurima, et miks see zoo.ee peegelpildis on? Ja miks ta aknale kirjutatud on? Ja miks ta üldse järgmisel autol ka on?
Doh, muidugi selle pärast, et see peegeldus meie enda bussiküljelt.
Aga jah, lollide elu pidavat lihtne olema. Mulle meeldib lihtne, naudin siis.

– Vaatasime eile õhtul Vihmahäälega Stig Larssoni triloogia esimest filmi “Lohetätoveeringuga tüdruk”:

Viga oli selle vaatamist alustada õhtul kell 10.. esiteks seetõttu, et see kestab 2,5 tundi… ja mind ootas varane ärkamine.
Teiseks sellepärast, et kuigi tiinekana vaatasin kõiksugu õudukaid nii et silm ka ei pilkunud, siis nüüd väldin neid. Päeval võin ju irvitada, et näe, ajutükid… aga öösel segab…

See selleks, Pliksifilm ei olnud küll õudukas, aga piisavalt lähipilte laipadest jms siiski. (imelikul kombel need mu und ei seganudki).
Kusjuures, kui see une probleem välja arvata, siis absoluutselt ei seganud, et see 2,5 tundi kestis, sest see oli lihtsalt niii põnev… mingi hunnik erinevaid süžeesid (mis kõik seotud), hoidsid lõpuni põnevil. Seejuures meeldis mulle hullult, et esimesena ilmunud probleem alles viimasena lahenduse sai. Ja lehdnus oli täpselt see, mis ma arvasin! (teadsin kohe, kes lilli saadab :P).
Eniveis, mulle tegelt hullult meeldis (kuigi poolepealt porisesin küll, et iuuu- mida ma vaatama pean). tnx!
ps. Täna jõuan varem koju, siis ehk kannatab teist osa ka vaadata 😛
pps. Lugesin kellegi kommentaari filmi kohta, et “kuhjaga põnevust, aga teist korda ei vaataks. No dooh- see ju hoidiski vaatamas, et ei tea, mis juhtub, kes süüdi jms. Pole päris komöödia, et vaatan ja naeran samade kohtade peale nagu ikka.
Muide, Vihmahääl.. mäletad ma mainisin filmi ajal, et see perv vana on eriti kole… ja et itaalia mehad lähevad vanaduses aina kobedamaks… ja et filmis olnud ajakirjanik on täitsa nummi, kuigi ka mitte enam esimeses nooruses. Tead miks? Sest tal (näitlejal) on isa italiano 😛 See selgitab nii mõndagi, eksole?!

-Lugesin ükspäev Kikuriinu FBst, et ta vaatas trammisõidul autodesse, et paljudel turvavöö ka kinni on. Olin seda ka varem teinud ja tegin siis eile ka. Kõige rohkem häiris see vaatepilt, kus auto tagaistmel olid 2 suht väikest last (mingi 4-6 umbes). Kummalgi polnud turvatooli. EGA turvavööd. Vanematel ees muideks oli, aga noh ju nad on iseendale siis tähtsamad. Pisut nagu ockword, aga nujah…. aga need tüübid, kes üksi autos lahtiselt on – lasku käia, ple metsasanitare vajagi, nad saavad endast ise lahti.

– Leidsime uue Pesa! (YAY!) Keskhaigla kõrval, mis on hea, sest pärast 17ndat on siis hea vaikselt üle õue taaruda. Piece of a cake!

-Midagi oli nagu veel.. aga kes seda enam mäletab. Sai niigi palju öeldud.. aga tagasi ei hakka ka võtma 😀